Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mootori analüüs (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Tehnikaülikool
Elektrotehnika instituut
Mootori analüüs
Õppeaines Automaatjuhtimise alused
Üliõpilane:
Matrikli nr:
Õpperühm:
Juhendajad:
Tallinn 2015

Sisukord


Mootori andmed 3
Konstantide arvutamine 3
Matemaatiline mudel 4
Diferentsiaalmudel 4
Struktuurskeem 4
Ülekandefunktsioonid 5
Maatrixi mudel 6
Mootori omadused 8
Alalisvoolumootori automaatjuhtimise süsteem. 9
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus 12

Mootori andmed


Siemens 1GG6-166-0JE40-6VV5
Un=420 V
In=138 A
Pn=49.5 kW
Jm = 0,46 kg*m2
N=935 p/min
Tn=506 Nm
La=4.7 mH
Ra=0,361 Ω

Konstantide arvutamine


N=935 p/min=15.58 p/s
ωn= N*2π=15.58*2*3,14=97.84 rad/s
Tkoormus=Tnimi=506 Nm
J=5*Jm=5*0.46=2.3 kg*m2

Matemaatiline mudel

Diferentsiaalmudel


Alalisvoolu põhivõrrand
Jagame esimese võrduse läbi La – ga ja viime
vasakule ja saame

Struktuurskeem


Joonis 1. Struktuurskeem tähistega
Joonis 2. Struktuurskeem arvudega

Ülekandefunktsioonid


Maatrixi mudel


Mootori omadused


Joonis 3. Siirdetunnusjoon
Joonis 4. Sagedustunnusjooned
1 sekundi pärast antakse mootorile 280 V, mis saavutab om animi pöörlemiskiiruse 1,3 sekundiga. Süsteem on stabiilne, sest kõik väärtused saavutavad konstantse väärtuse. Alguses toimub ülereguleerimine

Alalisvoolumootori automaatjuhtimise süsteem.


Tegin mootorile kahekontuurilie kaskaadjuhtimise, milles isemine kontuur on voolu ja väimine kiiruse reguleerimiseks. Esimesena reguleeritakse sisemise kontuuri PID regulaatorit.
Valisin sisemise kontuuri PID kontrolleris ainult P (proportsionaalse) osa. Selle väärtuseks valisin 1 kuna see on viimane väärtus mille juures mootori moment ei ületa kahekordset nimiväärtust.
Välimises kontuuris valisin samuti PID kontrolleris ainult P osa. Selle väärtuseks valisin 0,1, sest suuremate väärtuste juures ületab mootori moment kahekordse nimikoormuse ning väiksemate väärtuste juures muutub protsess aeglasemaks.
Joonis 5. Automaatjuhtimissüsteemi struktuurskeem


Joonis 6. Automaatjuhtumissüsteemi siirdetunnusjooned
Mootor saavutab oma maksimaalse kiiruse umbes 1,1 sekundiga ja süsteem on stabiilne. Kiiruse ülereguleerimist ei ole.

Kokkuvõte


Automaatjuhtimissüsteem tegi mootorit natukene aeglasemaks, kui võrrelda seda ilma reguleeritud ahelata. Automaatjuhtimissüsteemis mootori momendi ja voolutugevuse väärtused ei ületa kahekordset nimiväärtust. Kokkuõtteks oli loodud matemaatiline mudel igati oodatavate tulemustega.

Kasutatud kirjandus


1. http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR0020/Raamat.pdf
2. Jaan Tomson, Tõnu Lehtla „Automaatjuhtimine“ 1997
3. http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR0020/Catalogo_motores_cc . pdf
Vasakule Paremale
Mootori analüüs #1 Mootori analüüs #2 Mootori analüüs #3 Mootori analüüs #4 Mootori analüüs #5 Mootori analüüs #6 Mootori analüüs #7 Mootori analüüs #8 Mootori analüüs #9 Mootori analüüs #10 Mootori analüüs #11 Mootori analüüs #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-06-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ilona Gornova Õppematerjali autor
Mootori analüüs
Õppeaines Automaatjuhtimise alused
Tallinna Tehnikaülikool
Elektrotehnika instituut

Sarnased õppematerjalid

Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

Sisendsignaali ja kiiruse, momendi või asendi tegelike väärtuste võrdlemise abil, mis saadakse vastavatelt anduritelt, moodustab regulaator juhtahelale juhtsignaali, mis juhib jõupooljuhtmuundurit. Nagu on näidatud joonisel I.1, saab jõupooljuhtmuundur toite ühe- või kolmefaasilisest siinuspingega kindla sageduse ja amplituudiga pingega toitevõrgust ning muundab need suurused väljundis (sageduse, pinge amplituudi ja faaside arvu) mootori jaoks optimaalselt sobivateks suurusteks. Paljudes üldotstarbelistes rakendustes töötab elektriajam ilma tagasisidedeta avatud juhtimissüsteemiga. See suur grupp lihtsaid elektriajameid leiab kasutamist nii tööstuses kui koduses majapidamises. Erinevaid jõupooljuhtmuundureid kasutatakse ka akutoitega seadmetes, nagu laadurtõstukid, starterid ja automatiseeritud abiajamid. Muundurid võivad toita nii asünkroonmootoreid kui ka sünkroonmootoreid.

Elektrivarustus
Tehisnärvivõrgud ja nende rakendused
34
pdf

Tehisnärvivõrgud ja nende rakendused

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool TEHISNÄRVIVÕRGUD JA NENDE RAKENDUSED Õppematerjal Koostas: Eduard Petlenkov Tallinn 2004 1 Sisukord Eessõna .......................................................................................................................................2 1. Tehisnärvivõrgud ........................................................................................3 1.1. bioloogiline neuron ja bioloogilised närvivõrgud .......................................3 1.2. tehisneuron .............................................................................

Süsteemiteooria
Tehisnärvivõrgud ja nende rakendamine
34
pdf

Tehisnärvivõrgud ja nende rakendamine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool TEHISNÄRVIVÕRGUD JA NENDE RAKENDUSED Õppematerjal Koostas: Eduard Petlenkov Tallinn 2004 1 Sisukord Eessõna .......................................................................................................................................2 1. Tehisnärvivõrgud ........................................................................................3 1.1. bioloogiline neuron ja bioloogilised närvivõrgud .......................................3 1.2. tehisneuron .............................................................................

Infoharidus
Elektroonika
197
pdf

Elektroonika

Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimend

Elektroonika ja it
Füüsika 5-nda kt variandid
57
pdf

Füüsika 5-nda kt variandid

c ' ,t-r,(r l t,{ -' i == 9,tt KONTROL LTO{) nr. b N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... VONKUMISFi ja LAINED 05. detsernber2005 / . .. l.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrrud orr 8 cm, nurksagedu,s 4 s-1, alffaas

Füüsika
Füüsika kontrolltöö nr-5 - VONKUMISED ja LAINED
57
pdf

Füüsika kontrolltöö nr. 5 - VONKUMISED ja LAINED

c ' ,t-r,(r l t,{ -' i == 9,tt KONTROL LTO{) nr. b N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... VONKUMISFi ja LAINED 05. detsernber2005 / . .. l.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrrud orr 8 cm, nurksagedu,s 4 s-1, alffaas

Füüsika
Lihtajamid
62
pdf

Lihtajamid

Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähise K vooluahela. Kontaktori jõukontaktid K1 ja abikontakt K2 sulguvad ning mootor käivitub. Tänu abikontakti K2 sulgumisele jääb kontaktori mähis K pingestatuks ka pärast seda kui surunupplüliti SK vabastatakse ja selle kontakt avaneb

Automaatika
Soojusautomaatika eksami vastused
75
doc

Soojusautomaatika eksami vastused

Soojusautomaatika eksamiküsimuste vastused 1. Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüsteemi korrasoleku ja

Soojusautomaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun