Plastifikaatori mõju betoonile

Klst, Mrt

Plastifikaatori mõju betoonile (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Ehitus - Betooniõpetus

3 KEHV

Betooniõpetus
Laboratoorne töö nr 2
2007/8
PLASTIFIKAATORI MÕJU BETOONILE
Õpperühm: EAEI-61
Üliõpilase nimi:
Matrikli nr:
Esitatud: 24.04.2008
Õppejõud: Tanel Tuisk
Kaitstud:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Töö eesmärk:

Selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödeldavusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele.

Kasutatavad materjalid:

Portlandtsement CEMI 42,5;
”Kiiu” karjääri looduslik liiv;
joogivesi;
plastifikaator .

Materjalide ettevalmistus:

Katsetes kasutatav portlandtsement sõeluti eelnevalt läbi sõela avaga 5 mm;
Enne kasutamist määrati liiva terastikuline koostis, puistetihedus ja eraldatai terad läbimõõduga üle 5 mm.

Töö käik:

1. Katsed tehakse segu koostisega 1:3 (tsement:liiv) – korraldatavate katsete puhul 500 g tsementi ja 1500 g liiva.
2. Peeneteralised betoonisegud valmistati Hobarti segistis: kuivad materjalid segati segistis 1 minuti vältel, seejärel lisati vesi ja segatakse veel 2 minuti jooksul.
3. Katsed jaotatati kaheks seeriaks:
a) Põhiseeria koosnes neljast katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava plastifikaatori hulga poolest: 0; 0,6; 1,3 ja 2,0% tsemendi hulgast (massi järgi). Kaalutud plastifikaator viidi segusse koos seguveega.
Põhiseeria katsed tehti konstantse vesitsementteguriga 0,51.
Segudel määrati töödeldavus standardsel raputuslaual. Segust valmistatati raputuslaual standardne tüvikoonus (koonus tihendati kahes kihis, kumbki 10 sorkimisega standardse vardaga).
Pärast koonuse tihendamist eemaldati vorm. Segu töödeldavus määrati pärast 10, 20 ja 30 lööki s.o. mõõtsirkliga mõõdeti mördikoonuse laialivalgumine raputuslaual. Tulemus arvutati kahe mõõtmise keskmisena 1 mm täpsusega.
b) Lisaseeria koosnes kolmest katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava plastifikaatori hulga 0,6; 1,3 ja 2,0% ning segu vesitsementteguri poolest (vastavalt 0,47; 0,45 ja 0,43).
4. Katsetel kasutati proovikehi 40 × 40 ×160 mm. Eelnevalt määritud vormid täideti seguga poole kõrguseni ja tihendatati standardsel vibrolaual 3-5 sekundi jooksul, seejärel täideti vormid täielikult ja vibreeriti veel 3-5 sekundi jooksul.
5. Tihendatud proovikehadelt eemaldatati liigne segu ja proovikehade vaba pind silutakse. Iga vorm proovikehadega varustati lipikuga, mis võimaldab proovikehi identifitseerida. Valmis proovikehad vormides kaeti hoolikalt kaantega ja jäeti töölauale kivistuma. 1 ööpäeva möödudes rakestati proovikehad lahti, markeeritakse ja paigutati lõplikuks kivistumiseks vette.
6. Pärast 28-päevast kivistumist proovikehad mõõdeti nihkkaliibriga ja kaaluti ning katsetatati paindele ja survele.

Tulemused

Tabel 1 Betoonisegu töödeldavus erineva plastifitsaatori sisaladuse, löökide arvu ja vesitsementteguri korral
Segu
vesitsement tegur v/t
lisandi hulk (%)
töödeldavus (ø)mm
Proovikeha nr
10 lööki
20 lööki
30 lööki
üksik
keskmine
üksik
keskmine
üksik
keskmine
S1
0,51
0
112
113
116
119
123
123
486
113
121
122
S2
0,35
119
120
138
138
152
152
585
120
138
151
S3
0,65
128
127
152
150
171
168
487
126
148
165
S4
0,95
156
161
190
197
217
224
488
165
204
230
S5
0,48
0,35
114
116
126
126
135
135
489
117
126
134
S6
0,46
0,65
116
116
127
128
140
140
490
115
128
140
S7
0,44
0,95
123
123
145
144
163
162
491
123
143
160
Tabel 2 Tihedus, painde- ja survetugevus erineva plastifitsaatori sisalduse, löökide arvu ja vesitsementteguri korral
Vesi-tsement-tegur
Lisandi hulk
Mass
Tihedus
Purustav jõud
Paindetugevus
Survetugevus
Õhus
Vees
Paindel
Survel
Üksik
Kesk-mine
Üksik
kesk-mine
[-]
[%]
[g]
[g]
[kg/m3]
[kgf]
Mano -meetri näit
[kgf]
N/mm2
N/mm2
N/mm2
N/mm2
0,51
0
550
298
2180
355
106
3533
8,5
8,1
22,35
36,1
110
3667
23,20
563
308
2210
335
156
5200
8,0
32,89
168
5600
35,43
561
304
2190
330
157
5233
7,9
33,11
175
5833
36,90
0,35
553
301
2200
350
163
5433
8,4
9,3
34,37
35,0
171
5700
36,06
548
296
2170
425
157
5233
10,2
33,11
180
6000
37,96
561
304
2180
395
159
5300
9,4
33,53
165
5500
34,79
0,65
558
303
2190
370
178
5933
8,8
9,2
37,53
34,4
149
4967
31,42
561
304
2180
400
190
6333
9,6
40,06
159
5300
33,53
555
302
2190
380
164
5467
9,1
34,58
139
4633
29,31
0,95
597
331
2240
490
186
6200
11,7
11,6
39,22
38,1
178
5933
37,53
580
319
2220
445
180
6000
10,6
37,96
197
6567
41,54
594
331
2260
525
182
6067
12,6
38,38
162
5400
34,16
0,48
0,35
555
300
2180
325
162
5400
7,8
8,5
34,16
35,3
160
5333
33,74
552
296
2150
355
181
6033
8,5
38,17
166
5533
35,00
564
304
2170
380
168
5600
9,1
35,43
168
5600
35,43
0,46
0,65
548
294
2150
350
196
6533
8,4
9,4
41,33
36,4
194
6467
40,91
560
298
2140
440
172
5733
10,5
36,27
145
4833
30,58
561
301
2160
390
163
5433
9,3
34,37
165
5500
34,79
0,44
0,95
550
295
2150
420
171
5700
10,0
9,9
36,06
36,4
179
5967
37,74
561
302
2160
420
180
6000
10,0
37,96
179
5967
37,74
560
303
2170
400
154
5133
9,6
32,47
172
5733
36,27

Järeldused

Tabelist 1 ja graafikult 1 on näha, et plastifitsaatori hulga suurendamine ühesuguse vesitsementteguri korral võimaldab parandada segu töödeldavust.
Tabelist 1 on näha, et plastifitsaatori lisamine võimaldab sama töödeldavuse juures vähendada vee kogust.
Graafikutelt 2 ja 3 on näha, et konstantse vesitsementteguri juures plastifitsaatori lisamine tõstab painde ja survetugevust.
Kordamisküsimused:
1. Betoonisegu plastifitseerivad lisandid.
2. Plastifikaatorite ja superplastifikaatorite mõju betoonisegu omadustele.
3. Plastifikaatorite ja superplastifikaatorite mõju kivistunud betooni omadustele.
4. Plastifitseerivate lisandite doseeringud.
5. Lisandite kasutamine betoonide valmistamisel, põhilised kasutatavad lisandid ja nende mõju betooni omadustele.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 243 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

243 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mrt Klst Õppematerjali autor

praktikumi protokoll

praktikumi protokoll betooniõpetus betoon plastifikaator

Sarnased õppematerjalid

rtf

Betooniõpetuse II praktikum, valmis töö

Betooniõpetus EPM 0030 Plastifikaatori mõju peeneteralise betooni omadustele. Töö eesmärk: Selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödelda vusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5; "Kiiu" karjääri looduslik liiv; joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: katsetes kasutatav portlandtsement sõelutakse eelne valt läbi sõela avaga 5 mm; enne kasutamist määratakse liiva terastikuline koos tis, puistetihedus ja eraldatakse terad läbimõõduga üle 5 mm. Töö käik: 1. Katsed tehakse segu koostisega 1:3 (tsement:liiv) korraldatavate katsete puhul 500 g tsementi ja 1500 g liiva. 2. Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segistis: kuivad materjalid segatakse

Betooniõpetus

docx

Plastifikaatori mõju betoonile

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 3 2021/2022 Plastifikaatori mõju Rühm: Tanel Tuisk 1. 3. MAY 2022TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödeldavusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Töö teostamisel kasutati labori juhendmaterjali ja labori aruande malli. 2. KASUTATUD VAHENDID Labori töös kasutati järgnevaid materjale:  portlandtsement CEM I 52,5 R;  „Kiiu“ karjääri looduslik liiv;  Plastifikaator „Semflow KP“;  auto klaasipesuvedelik -20°C lahjendatult 1:1-le;

Betooniõpetus

docx

Betooniõpetus III praktikum

1.1. Töö eesmärk Selgitada liiga terastikulise koostise ning tsemendi ja liiva vahekorra mõju segu veevajadusele, kivistunud betooni tihedusele, kivistinud betooni painde-ja survetugevusele 1.2. Kasutatavad materjalid · Portlandtsement CEM I 42,5 N · ,,Männiku" karjääri fraktsioneeritud liivad 0-0,8 mm ja 0,63-2 mm; · Joogivesi 1.3. Materjalide ettevalmistus Katsetes kasutatav tsement sõelutakse läbi sõela avaga 5 mm. 1.4. Kasutatud töövahendid Tsemendi sõel avaga 5mm, liiva sõel avaga 5 mm, Hobarti segisti, raputuslaud, nihik,

Betooniõpetus

262

xls

Exceli-kodutöö

Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244 Harju

Arvuti

xlsx

Liigendtabel ja summaarne hind

Informaatika

150

doc

СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

192

xls

Ökonomeetria MS3-1

51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70

Ökonomeetria

doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

moodustamiseks. Gaasitihedus: om endast gaasi läbi lasta. Aurutihedus: om endast auru läbi lasta. Auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa- des. 2. EM termilised omadused: Külmakindlus:om veega küllastunud olekus taluda paljukordselt vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes veemaht kasvab ca 10% võrra. Nõutav külmakindlus sõltub mat kasutamise kohast . Mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Soojajuhtivus: om juhtida soojust läbi enda. Sõltub mat poorsusest ja t*.t* tõusmisel soojajuhtivus suureneb.Erijuhtivus antakse materjali +20 C juures. Mida kergem ja poorsem seda vähem juhib.Kiudne mat juhib sooja mööda kiudu rohkem.Niiskumisel joojajuhtivus suureneb, kuna vesi juhib rohkem kui õhk. Väikese soojajuhtivusega mat kasutatakse soojustamiseks. Soojamahtuvus:soojenemisel soojust salvestada endasse.Jahtumisel annab sooja

Ehitusmaterjalid

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

367152: Plastifikaatori mõju peeneteralise betooni omadustele

16:12 04-03-2013

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk