Plastifikaatori mõju betoonile (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

rtf

Betooniõpetuse II praktikum, valmis töö

Betooniõpetus EPM 0030 Plastifikaatori mõju peeneteralise betooni omadustele. Töö eesmärk: Selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödelda vusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5; "Kiiu" karjääri looduslik liiv; joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: katsetes kasutatav portlandtsement sõelutakse eelne valt läbi sõela avaga 5 mm; enne kasutamist määratakse liiva terastikuline koos tis, puistetihedus ja eraldatakse terad läbimõõduga üle 5 mm. Töö käik: 1. Katsed tehakse segu koostisega 1:3 (tsement:liiv) ­ korraldatavate katsete puhul 500 g tsementi ja 1500 g liiva. 2. Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segistis: kuivad materjalid segatakse

Betooniõpetus

16

docx

Plastifikaatori mõju betoonile

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 3 2021/2022 Plastifikaatori mõju Rühm: Tanel Tuisk 1. 3. MAY 2022TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on selgitada plastifikaatori mõju betoonisegu töödeldavusele ja veevajadusele, betoonisegu ja kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Töö teostamisel kasutati labori juhendmaterjali ja labori aruande malli. 2. KASUTATUD VAHENDID Labori töös kasutati järgnevaid materjale:  portlandtsement CEM I 52,5 R;  „Kiiu“ karjääri looduslik liiv;  Plastifikaator „Semflow KP“;  auto klaasipesuvedelik -20°C lahjendatult 1:1-le;

Betooniõpetus

8

docx

Betooniõpetus III praktikum

1.1. Töö eesmärk Selgitada liiga terastikulise koostise ning tsemendi ja liiva vahekorra mõju segu veevajadusele, kivistunud betooni tihedusele, kivistinud betooni painde-ja survetugevusele 1.2. Kasutatavad materjalid · Portlandtsement CEM I 42,5 N · ,,Männiku" karjääri fraktsioneeritud liivad 0-0,8 mm ja 0,63-2 mm; · Joogivesi 1.3. Materjalide ettevalmistus Katsetes kasutatav tsement sõelutakse läbi sõela avaga 5 mm. 1.4. Kasutatud töövahendid Tsemendi sõel avaga 5mm, liiva sõel avaga 5 mm, Hobarti segisti, raputuslaud, nihik,

Betooniõpetus

262

xls

Exceli-kodutöö

Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244 Harju

Arvuti

66

xlsx

Liigendtabel ja summaarne hind

Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 12

Informaatika

150

doc

СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

504.064.38 (, , , , , .), .  ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

192

xls

Ökonomeetria MS3-1

51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70

Ökonomeetria

48

doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

moodustamiseks. Gaasitihedus: om endast gaasi läbi lasta. Aurutihedus: om endast auru läbi lasta. Auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa- des. 2. EM termilised omadused: Külmakindlus:om veega küllastunud olekus taluda paljukordselt vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes veemaht kasvab ca 10% võrra. Nõutav külmakindlus sõltub mat kasutamise kohast . Mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Soojajuhtivus: om juhtida soojust läbi enda. Sõltub mat poorsusest ja t*.t* tõusmisel soojajuhtivus suureneb.Erijuhtivus antakse materjali +20 C juures. Mida kergem ja poorsem seda vähem juhib.Kiudne mat juhib sooja mööda kiudu rohkem.Niiskumisel joojajuhtivus suureneb, kuna vesi juhib rohkem kui õhk. Väikese soojajuhtivusega mat kasutatakse soojustamiseks. Soojamahtuvus:soojenemisel soojust salvestada endasse.Jahtumisel annab sooja

Ehitusmaterjalid

Kommentaarid (1)