1. Psühholoogia on teadus, mis uurib ja käsitleb inimeste psüühikat ja käitumist. Psüühika on aju omadus peegeldada tegelikkust ja ümbritsevat. 2. Psühholoogia jaguneb teoreetiliseks, praktiliseks, tavapsühholoogiaks ja parapsühholoogiaks. Parapsühholoogia tegeleb selle osaga psühholoogiast, mida pole teaduslikult tõestatud (hingerändamised, vaimud vms). Tavapsühholoogia on psühholoogia mida me kasutame iga päev (sõbrapsühholoogia, vanematepsühholoogia). Praktiline psühholoogia on psühholoogia, millega püütakse parandada inimeste elu ja maailma (nt. keskkonnapsühholoogia). Teoreetiline psühholoogia tegeleb inimeste sisemaailmaga (nt. sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia, mis uurib inimeste arengut jms.) 3. Psühholoogial on lühike ajalugu, kuid selle algeid leiab juba antiikajast. Psühholoogia rajajatena on tuntud vanakreeka arst Hippokrates ja ka Galenos, kes töötasid välja nn kehamahlade teooria temp...
Referaat bioloogias NÄRVID NÄRVID Inimesele mõjuvad pidevalt välisärritajad. Meeleelundid muudavad neid kehasisesteks signaalideks, mis juhitakse peaajju. Aju saadab tegutsemis käsud elunditesse. Kõiki neid tähtsaid signaale kannavad edasi närvid, mis läbivad kogu meie keha. Nad koosnevad suurest hulgast kiududest, mille läbimõõt on 1/100 millimeetrit. Meie närvisüsteemi peajuhe on seljaaju. Tunde- ehk sensoorsed närvid juhivad signaale meeleelunditest ajusse kiirusega 15-60 meetrit sekundis. Liigutus e. motoorsed närvid toovad käsud ajust lihastesse üle 100 meetri sekundis. Korralduste edastamine siseelunditele läheb veidi aeglasemalt, 1-5 meetrit sekundis. NÄRVISÜSTEEM Närvisüsteem on kogu keha talitlust reguleeriv ja koordineeriv süsteem. 19.saj. alguses polnud veel teada, kas rakuteooria on rakendatav ka närvisüsteemi puhul. 1836.a. kirjeldas Jan Purkinje esmakord...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (13.09.2013) (Lihase kestev ehk tetaaniline kontraktsioon, hambuline teetanus: meenutab saehambaid Sile teetanus: lihas ühtlaselt kokku tõmmanud, platoo on sile) Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal Lihas vajab tööks energiat. Energiat mõõdetakse soojusühikutes, kilokalonites. Energiat tööks saadakse glükoosi lõhustamisel. Glükoosi lõhustamine võib toimuda: a) hapniku juuresolekul – aeroobne glükolüüs b) hapnikuta – anaeroobne glükolüüs Neil kahel on energeetiliselt suur erienevus. Anaeroobsel tekib ainult kaks adenosiintrifosfaati (2ATP molekuli), millest saadakse energiat. Aeroobsel tekib 32 ATP molekuli. Aeroobne on 19 korda efektiivsem. Aeroobne on tavaliselt energia vabastamise viis kestva töö puhul. Anaeroobne on ainult intensiivse ja lühiajalise töö korral kasutatav. Anaeroobselt ei lähe glükoosi oksüdatsioon lõpuni: piimhappe laktaadini. Piimhappe laktaat tekitab väsimu...
Inimese talitluse regulatsioon peaaju ................................... kesk Asub koljuõõnes 1)Täida skeem .............................närvisüsteem Närvisüsteem seljaaju ..................................... ...
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. MüofibrillSarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosn...
Psühholoogia kui teadus---On teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimueluolemust ning selle avaldumise viise Psühholoogia harud--- *Biopsühholoogia(käitumine ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemusena) *Eksperimentaalpsühholoogia(maailma aistmine, tajumine, õppimine ja sellest mõtlemist) *Isiksusepsühholoogia( inimkäitumine, inimesi eristav käitumine) *Koolipsühholoogia(õppimisega kohanemine, õpilaste emotsionaalsed probleemid) *Sotsiaalpsühholoogia( inimeste suhtlemine, kuidas inimesed üksteist mõjutavad) Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika---On organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüüh...
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged ...
Hingamise regulatsioon Hingamise regulatsioon toimub nii läbi NS-i osavõtul kui ka veres ringlevate ainete mõjul. Hingamise regulatsioonil on kesksel kohal hingamiskeskus. Suurema osa hingamiskeskuse neuronitest on piklikajus, kuid osa neuroneid on ka sillas. Sillas olevad neuronid mõjutavad sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. 1) Reflektoorne regulatsioon reflektoorselt reguleeritakse sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Sissehingamiine läheb sujuvalt väljahingamisele üle. Peale hingamiskeskuse osalevad reflektoorses regulatsioonis närvid, mis toovad informatsiooni hingamiskeskuselt hingamislihastele eferentne(täidesaatev). Aferentsed (tundlikkust juhtivad närvid) juhivad informatsiooni sensoritelt (retseptoritelt) hingamiskeskusele. Nendeks retseptoriteks on mitmesuguste venituste jaoks olevad tundlikud retseptroid, ims asuvad diafragma lihaski...
KESKNÄRVISÜSTEEMI FÜSIOLOOGIA 1. Erutuvus - Elusorganismide põhiomadus. Rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes? 1. Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon; muutuvad elektrilised potentsiaalid 2. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima, hormoonid jne) 3. Kuidas jagunevad äritajad? 1. Üldised - kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused, rõhk, soojus, keemilised ained, happed, leelised, soolad) 2. Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne). 4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi? 1.Läviärritus...
Närvid ja Refleksid Vitali Petkun Ja Denis Skrabutenas 9B K-J Ühisgümnaasium *Närvid moodustavad Piiedenärvisüsteemi. *Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest,mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. *Närvirakul on kaht tüüpi jätkedi:üks neuriit ja mitu dendritiiti. *Närvirakkude pikade jätked moodustavad närve. *Närvidel on Dendriid ja Neuriit.Dendriid on enamasti närviraku lühikesed jätked,mis võtavad teistelt rakkudelt närviimpulsid vastu ja juhivad närvirakku kehasse. *Neuriit on närviraku üks jätke,mida mööda närviimpulsid liiguvad närvirakust välja. Närviimpulsid · Närviimpulss on mööda närvirakku liikuv elektriline signaal.Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele.Kahe närviraku jätked ei puutu omavahel kokku,nende vahekl on pisut ruumi.Et erutus teise närvirakku edasi kanduks tuleb see vahemik ületada.Seda ait...
Erutuvate kudede füsioloogia uurib välis- ja sisekeskkonna mõjutuste ja bioloogiliste reaktsioonide vahelisi üldiseid seaduspärasusi. Ärrituvus on kõikidele elusatele organismidele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega (omane nii taimedele, kui ka loomadele). Ärritajad on välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone, jaotatakse energeetilise olemuse alusel ( füüsikalised temp valgus heli elekter, keemilised hormoonid ravimid mürgid ja füüsikalis-keemilised osmootse rõhu muutused, pH, elektrolüütide kooseisu muutused ) ja füsioloogilise toime alusel (adekvaatsed on ärritajad mille vastuvõtuks kude on evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud omades suurt tundlikkust ja mitte-adekvaatsed ei ole spets kohanenud ja ei ole tundlikkust nt elekter,temp). Ärritus on ärritaja toime eluskoele, jaguneb: alaläviärritus reaktsioo...
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.2 Nimi: Rühm: Kuupäev: 1. Süda koosneb: paremast ja vasakust kojast , paremast ja vasakust vatsakesest. 2. Südame vatsakeste ja kodade vahel on atrioventikulaar klapid ja vatsakeste ja aordi ning kopsutüve vahel aordi ja kopsutüve klapid. 3. Väike vereringe algab paremast vatsakesest ja suubub vasakusse kotta. 4. Väikse vereringe ülesanne on vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine liigsest süsihappegaasist. 5. Suur vereringe algab vasakust vatsakesest ja suubub paremasse kotta. 6. Suure vereringe ülesanne on kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine varustamine ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning samal ajal ainevahetuse lõpp-produktide üleminek kudedest verre. 7. Süda on automaatne organ, s.t et ta jätkab tööd ka siis, kui närviühendused peaksid katkema ja isegi isoleeritult väljaspool organ...
I osa Bioloogia (24.aprill) 1. Tüvirakud on vajalikud, sest nad on keha parandamise süsteemis, pidevas muundumises. 2. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid. Katab ka seedekulglat, kuseteid, kopse ja veresooni. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Epiteelkoe kaudu toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Sidekude rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel elastsetest kiududest koosnev võrk. Põhimassi mood. kollageen ja on elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, toetab elastseid kehaosi ja seob teisi kudesid omavahel. Lihaskude kude, mis on kokkutõmbumisvõimeline ja spetsialiseerunud liigutuste sooritamisele. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: sile-, vööt- ja südamelihaskude. Närvikude kude, mis vahendab informatsiooni rakkude vahel ja võtab osa ...
1. Kirjelda silma ehitust. Silmamuna: kõvakest, läbipaistev sarvkest, vesivedelik, soonkest, vikerkest, silmaava, lääts, ripslihased, klasskeha, kepikestest ja kolvikestest koosnev võrkkest, nägemisnärv, kollatähn, pimtähn. Abielundid: kulmud, laud ripsmetega, pisaranäärmed, pisaravedelik, silmalihased. 2. Kuidas tekib nägemisaisting? 1. Valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku ja silmaava ning langevad läätsele ja murduvad seal. 2. Murdunud kiired läbivad klaakeha ja langevad võrkkestale kus tekib ümberpööratud ja vähendatud kujutis. 4. Kepikestes ja kolvikestes tekib erutus mis kandub mööda nägemisnärvi suuraju nägemiskeskusesse. 3. Millised muutused toimuvad silmas lähedale ja kaugele vaadates? Lähedale vaadates on ripslihased pingul ja lääts kumer. Kaugele vaadates on ripslihased lõtvunud ja lääts on lame. 4. Millised muutused toimuvad silmas valgustugevuse muutumisel? Hämaras on silmaava suur ja eredas valguses on silmaava väik...
Käitumise bioloogilised alused Sissejuhatus Inimese käitumine, alates kõige lihtsamatest asjadest kuni kõige keerulisemateni, sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Et me paremini mõistaksime inimkäitumist, on meil vaja tunda bioloogilisi protsesse. Teadusharud, mis uurivad organismi bioloogiliste, psüühiliste ja käitumusklike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Refleksid Aju töötab reflektoorselt. Vastus mõjuvale ärritusele antakse reflekside abil. Impulss kui elektriline nähtus liigub mööda närvirakku. Neuriidi kaudu antakse impulss edasi järgmise närviraku dendriidile. Niimoodi liigub erutus mööda närvirakke kuni jõuab kesknärvisüsteemi. Käelöök põlvekedra pihta põhjustab erutuse vastava piirkonna närvilõpmes, mis omakorda tekitab impulsi retseptoorses närvirakus. Erutus kandub seljaaj...
Bioloogia INIMENE I. Inimesele iseloomulikud tunnused 1. Riik loomad * 3 tüüpi hambaid 2. Hõimkond keelikloomad * Karvkate 3. Klass imetajad *Sugurakud küpsevad aastaringselt, Loode areneb emakas 4. Selts primaadid * Imetamine 5. Sugukond inimlased * Liikumine kahel jalal, pöial vastandub teistele sõrmedele 6. Perekond inimene *On olemas elundkonnad, suur peaaju maht 7. Liik arukas inimene * Regulatsioon närvisüsteemi kaudu NEOTEENIA Somaatilise arengu pidurdus (aeglane individuaalne areng) II. Epiteelkude katab ja kaitseb, selle koe rakkudest moodustuvad näärmed, vooderdab õõnes elundeid, võõrkehade väljutamine (ripsepiteel ninas) Sidekude kõhr-ja luukude: tugiülesanne, Veri transpordi ül, rasvkude, kõhr-ja ...
Organismi regulatsioonisüsteemid Närvisüsteem ja humoraalne süsteem NS talitluses on oluliseks mehhanismiks reflex vastus, reaktsioon ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus Eferentsed motoorsed, kui lähenevad lihasele motoorika e liigutus; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit Selleks, et regul seisukohalt oleks relfeks efektiivne, täidaks eesmärgi, taastaks enne reaktsiooni käivitumist olnud olukorra, on vajalik tagasiside üks organismi ...
Närvisüsteemi üldine jaotus Somaatiline ns innerveeib skeletilihasid, nahka ja kõiki meeleelundeid. Autonoomne ns siseelundeid ja veresooni. Naha tundlikkust juhitakse vastavates seljaaju segmentides. Selle järgi saab kindlaks teha kahjustatud piirkonna (tundlikkuse kontrollimise kaudu) Peaaju seljaajuga vahetus kontaktis, osad piklikaju (medulla oblongata), sild (pons), mis koos väikeajuga (cerebellum) moodustab tagaaju. Järgmine on keskaju, mis koos piklikaju ja sillaga moodustab ajutüve, milles on mitmeid elutähtsaid keskusi. Vaheaju hüpotalamus ja taalamus ( e nägemiskühm) Ostaju suurem osa peaaju kor (kortex), mille alla jäävad aju põhimiku tuumad e basaalganglionid närvirakukogumikud, igal tuumal iseloomulik funktsioon; otsajus on ajuvatsakesed tühimikud ajus, kus paikneb ajuvedelik liikvor. Ajuvatsakesi on 4 (ajutüves, vaheajus ja külgmised e lateraalsed vatsakesed) 4.vatsake on ühendu...
Inimene kui funktsioneeriv tervik. Homöostaas ja Närvisüsteem 1. Mis on homöostaas ja kuidas see toimib? Milliste mehhanismide abil tagatakse organismi homöostaas? Homöostaas on elusorganismide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, sisekeskkonna oluliste näitajate püsimine teatud normi piires. Näiteks rakuvälise vedeliku stabiilsus tagab rakkude püsiva talitlemise, hoolimata väliskeskkonna tingimuste muutumisest. 2. Selgitage mõne näite abil, mida tähendab negatiivne tagasiside. Negatiivne tagasiside on homöostaasi hoidmiseks, kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks. nt higistamine kui liiga palav, veresoonte ahenemine kui külm 3. Kuidas ja mille abil suhtlevad rakud omavahel? Ühelt neuronilt teisele antakse informatsiooni edasi sünapside kaudu, elektrilisi ja keemilisi signaale. Sünapsi moodustavad presünaptiline neuron ja postsünaptiline neuron...
Psühholoogia Mis on psüühika? V: Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus. Psühholoogia seos teiste teadustega? V: Psühholoogia on seotud paljude teadustega nagu näiteks matemaatika, pedagoogika, bioloogia, füüsika ja filosoofia. Psühholoogia uurimismeetodid? V: 1)Kirjeldavad uurimused- juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid 2)Korrelatiivsed uurimused- seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel 3)Eksperiment- aitab seletada mingit käitumist Närvisüsteemi jagunemine: V: Närvisüsteem jaguneb SOMAATILISEKS ja AUTONOOMSEKS Refleksid: V: TINGIMATUD REFLEKSID- on kaasa sündinud tahtmatud reaktsioonid. TINGITUD REFLEKSID- kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Erutus ja pidurdus: V: Erutus- reaktsiooni vallandav närviprotsess Pidurdus- peatab reaktsiooni Areng ja kasvamine: V: Areng-...
1. Mida on vaja organismi normaalseks toimimiseks? Rakkude pidevat koostööd. 2. Mis tähtsus on tüvirakkudel? Kiire paljunemine, diferentseeruvad erinevate kudede rakkudeks. 3. Mis on kude? Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakkude rühm koos vaheainega. 4. Paiguta antud mõisted õigesse kohta. Tõrvirakud, silelihaskude, magu, näärmeepiteel, silelihase rakk, närvikude, epiteelrakk, närvirakk. Rakk- tüvirakud, silelihase rakk, epiteelrakk, närvirakk Kude- näärmeepiteel, silelihaskude, närvikude Elund- magu Elundkond- seedeelundkond 5. Mis on homöostaas, kuidas toimub regulatsioon? Homöostaas on organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. Hormoonide ja ainevahetuse abil. 6. Kuidas tagab organismi tasakaalu, kui sõidad rattaga? (lk 92) 7. Mis on apoptoos? Programmeeritud või kontrollitud rakusurm. 8. Millised võimalused on rakkudel omavaheliseks suhtlemiseks? Piluliidused ehk poorid, signaalained, ...
V. SÜDA JA VERESOONED 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesise...
Rakk Rakk on organismi kõige väiksem üksus, millel on elu tunnused Kude on moodustund samadele ülesannetele spetsileerinud rakkudest Elund kudedest moodustunud , kindlaid funktsioone täitev talitlusüksus nt süda, maks Elundkond ühesuguse elundkonnaga elundid moodustavad elundkonna nt. seede ja hingamiselundkond Lihaskude kokkutõmbemisvõimeline liigutuste genereerimisele spetsialiseerunud kude. Eristatakse 3 tüüpi lihaskudet:vöötlihas, südamelihas, ja silelihaskude. Epiteelkude tihedalt kõrvuti paiknevatest rakkudest moodustunud kude. Eristatakse katte ja näärmeepiteeli. Närvikude närvirakkudest ja tugirakkudest koosnev kude. Sidekude Rohke rakuvaheainega kude. Homöostaas organismi sisesekonna püsivus Hormoon sisenõrenäärmete eritavad keemilised signaalained, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organismi talitlust Kasvufaktor rakkude tsütoplastmast erituvad signaalained, mis kiirendava või pidurdavad rakkude jagune...
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitä...
1. Mõisted Adaptatsioon kohanemine. Aistingud meele tajud, vajalikud et meie otsused tuleks võimalikult kiiresti Ajupoolkerade assümeetria aju organiseerituse fundamentaalne eripära. Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded Akson pikk müeliinkest, ainult üks. Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Depressandid üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja. EEG elektroentsefalograafia, peaaju bioelektrilise aktiivsuse uurimiseks Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepe...
Närvisüsteemi ehitus ja talitus Helene Urva Maidla Pk, 2009 Bioloogia, 9. klass Tänane eesmärk? · Mida närvisüsteem teeb? · Millised osad on ajul? Mis on nende ülesanded? · http://www.youtube.com/watch? v=GTv2mRH1Wac&feature=related * NÄRVISÜSTEEM Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem (närvid, mis ühendavad (peaaju ja seljaaju) pea ja seljaaju kogu Ülejäänud kehaga) Kesknärvisüsteem · Juhib kogu organismi tegevust Seljaaju Peaaju · Koosneb miljarditest närvirakkudest · Erinevatel osadel on erinevad ülesanded Aju "võimsus" sõltub suuresti keha suuruse ja aju suuruse vahekorrast. Ajupiirkonnad ja nende funktsioonid · Õpikus lk 86 joonis · Tee tabel täidame tunni jooksul, jäta ruumi! Suuraju Vaheaju Keskaju Väikeaju Piklikaju ...
Bioloogia 08.05.2012 Peaaju Suuraju · Moodustab 9/10 aju massist · Suuraju käärulises närvirakkude kogumikus tekib enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi · Suuraju jagnb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla mõhnkeha abil · Suuraju all paiknevad muud ajuosad, sh. väikeaju, ajusild, keskaju ja pikliaju Vasak ja parem ajupoolkera · Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust · Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine · Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised · Meie aju vasak poolkera mõtleb sõnadega, parem poolkera aga mõtleb piltidega Suuraju koores paiknevad keskused · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks · Osad: o Mõtle...
Füsioloogia - närvisüsteem 1. Erutuvus - elusorganismide põhiomadus; rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse Erutus talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaskontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Ta tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne muutumine) ehk siis tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes? Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon; muutuvad elektrilised potensiaalid. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne) 3. Kuidas jagunevad ärritajad? Ärritajaks võib olla ükskõik millist energia liiki, mis on võimeline elusaid kudesid viima erutusseisundisse. Üldised k...
1. KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED Inimese käitumine alates lihtsamatest asjadest (silmapilgutamine) ja lõpetades kõige keerulisematega (probleemide lahendamine), sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem (NS). Et paremini mõista inimkäitumist, tuleb tunda selle aluseks olevaid bioloogilisi protsesse. Teadusharu, mis uurib organismi bioloogiliste ning psüühiliste ja käitumuslike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Need on neurofüsioloogia, sotsioloogia, psühhofarmakoloogia jpt. Närvisüsteem NS ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. NS saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud. Närvirakk e neuron ... on NSi kõige v...
ERUTUVAD KOED Erutuvus on võime vastata ärritusele. Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. Lihaskude iseloomustab lisaks sellele veel kontraktsioonivõime (kokkutõmbevõime). Närvirakk ja närvikude Närvirakke on inimesel ca 10 miljardit. Nad koosnevad kehast, dendriitidest (toovad erutuse neuronini ) ja aksonist (viib erutuse järgmise neuronini vôi talitleva elundi rakkudeni ). Närvirakkude jätked on tavaliselt kaetud müeliinkestaga (rasvataoline aine), mis tunduvalt suurendab erutuse liikumise kiirust mööda kiudu (sellest edaspidi). Närvikoe osaks loetakse ka neurogliia: jätkelised ja hargnenud rakud neuronite ümber, millel on toite- ja kaitsefunktsioon. Membraanipotentsiaal Elusa raku membraani iseloomustab potentsiaalide vahe. Rakumembraanide välispind on ka puhkeolekus positiivse-, sisepind aga negatiivse elektrilaenguga. Selline polarisatsioon rakumembraani välis- ja sisepinna vahel ongi puhkepotentsiaal. Selle pôhjustab ioonide er...
1 NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM 1. NS ülesanded: 1) juhib ja reguleerib organismi talitlust nii seest kui väljast tulnud info põhjal 2) loob organismi sideme väliskeskkonnaga 3) tagab inimese kui kõrgema organismi psüühilise tegeguse (emotsioonid, mõtlemine, plaanipärane tegevus, erutus- ja pidurdusprotsessid) 4) produtseerib hormoone ● NS jaotus talitluse alusel: 1) SOMAATILINE e kehanärvisüsteem - allub tahtele 2) VEGETATIIVNE e siseelundite NS - autonoomne, tahtele ei allu ● Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletti kaitsvate kudede, nahaaluse koe, peapiirkonna, meeleelundite innervatsiooni. Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal. ● Kuidas jaotatakse närvid vastavalt talitlusele? 1) ...
Inimese homöostaas homöostaas - organism püüab kogu aeg säilitada sisekeskkonna püsivust. (sisekeskkonna tasakaaluolek) Homöostaasi saavutatakse peamiselt närvide (neuraalne) ja hormoonide (humoraalne) abiga. Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● af...
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspekti...
A.Vahtramäe 2011 1 Südame ja vereringe füsioloogia · Südame ehitus - Süda on neljakambriline ja on jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks paremaks ja vasakuks. Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid. Need kinnituvad kõõluskeelikute abil vatsakeste sisekihi (endokardi) külge. Atrioventrikulaarklapid avanevad vaid ühtepidi kodadelt vatsakeste suunas. Kui klapid verd tagasi lasevad, on tegemist patoloogilise seisundi klapipuudulikkusega. - Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. bikuspidaal- e. mitraalklapp - Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp - Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad poolkuuklapid. Ka need avanevad ühes suunas. Nii tagatakse vere ühesuunaline liikumine. Parema ja vasaku vatsakese mus...
XI. MEELEELUNDID 1. Silma ehitus. Nägemisretseptorid kepikesed ja kolvikesed, nende funktsioon Silmal eristatakse kesti: 1)Fibrooskest sellel on sarvkest(cornea) ja kõvakest. 2)Soonkest sellel on : a)vikerkest ehk iiris (annab silmale iseloomuliku värvuse). Iirise keskele jääb silmaava ehk pupill, mille läbimõõdu muutmise teel kahe erineva lihase abil saab suurendada või vähendada silma langevat valgust. Pupilli ahendajat innerveerib parasümpaatiline närvisüsteem. Pupilli laiendajat innerveerib aga sümpaatiline närvisüsteem. b)ripskeha (corpus ciliare). Ripslihase ja läätse vahel on ligament (ligamentum Zinni), mis võimaldab läätse läbimõõtu muuta. Kui ripslihas pingutub, siis see ligament aga lõõgastub, lõdveneb ja lääts omandab oma elastsuse tõttu ümarama kuju. Vastupidiselt aga kui ripslihas ise lõõgastub, siis ligament pingutub ja lääts lameneb. Silma läätse...
Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Psüühiline tegevus on sõltuv sisesekretsiooninäärmete tegevusest, mis omakorda on seotud aju teatud kindla osa hüpotaalamusega. Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. Närvisüsteem (NS) jaguneb: somaatiline NS (kr soma - keha) ja autonoomne NS (toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine; tahtele allumatu). Soomatiline NS jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Kesknärvisüsteem (KNS) koosneb seljaaju ja peaaju. Seljaaju asub lülisambakanalis, mis kaitseb seljaaju. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Seljaaju põhiline ülesanne on vahendada infot keha ja peaaju vahel. Vahel liigub info ainult seljaaju vahendusel. Nt käe kõrvetamisel tõmbate käe kiiresti pliidist eemale, ...
Psühholoogia mõiste - teadus, mis uuri inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning selle avaldumise viise. Psühholoogia harud. Teoreetiline psühholoogia – teoreetilised harud töötavad välja teooriad ja üldised seaduspärasused. üldpsühholoogia - psüühika ja käitumise üldised seaduspärasused arengupsühholoogia - inimese areng viljastamisest surmani sotsiaalpsühholoogia - inimene suhetes teistega kognitiivne psühholoogia - inimese tunnetuslikud protsessid (taju, mälu, mõtlemine) isiksusepsühholoogia - inimeste psüühilised erinevused (vaimsed võimed, isiksuseomadused, huvid, soolised erinevused) psühhopatoloogia (patopsühholoogia) - psüühilised häired, nende põhjused, kujunemine, vormid pedagoogiline psühholoogia – õppimine jm Rakenduslik psühholoogia – rakenduslikud harud kasutavad teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas kliiniline psühholoogia - psü...
Psühholoogiakursuse raames on oluline õppida ka kesknärvisüsteemi (KNS), kuna selles toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Erutuse levik neuronis: erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu, läbib rakukeha ning liigub mööda aksonit edasi neuronile/lõppelundile (nt lihasele). Sünaptiliseks ülekandeks nimetatakse sünapsi edasikandumist. Närvisüsteemi jagunemine: Somaatiline ehk kehanärvisüsteem jaguneb omakorda kesknärvisüsteemiks (KNS, kontollib kogu elutegevust) ja piirdenärvisüsteemiks (PNS, reguleerib liikumiselundite tööd). Autonoomne närvisüsteem tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks (mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast. Piklikajus asuvad elutähtsa...
III NÄRVISÜSTEEM 1 Närvisüsteemi üldine jaotus. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. Närvirakud jagunevad: a) neuronid (närvirakud) koosneb närviraku kehast ja jätketest. Jätkeid on kahesuguseid. Aksonid ja tentriidid. aksonite funkt on erutuse juhtimine. Oma funktsioonilt võivad aksonid olla sensoorsete neuronite. Nende neuronite ülesanne on juhtida tundlikust vastu võtvalt retseptorilt närviraku kehani ja kui tegemist on bipolaarsete neuronitega kahejätkelise , siis juhtida seda tundlikkust ka teise neuronini. Osa neuroneid on referentsed. Need juhivad närviimpulsse närviraku kehalt täidasaatva elundini. Kolmas rühm neuroneid on vaheneuroneid. Need on närvisüsteemis eri närvirakkude vahel. Nende ül on sidestada erinevaid närvirakke. Tentriitide funktsioon on juhtida erutust ühe neuroni kehalt teise neuroni kas kehale või dendriitidele või aksonile. b) gliiad tugi...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (15.11.2013) Oksendamine on refleks, mida juhib oksekeskus piklikus asju. Refleks käivitub keskuse erutuse korral. Erutus teatud stiimulite mõjul ning juhitakse kas närvide kaudu oksekeskusesse või mõjutavad oksekeskust veres ja ajuvedelikus sisalduvad ained. Oksekeskuse erutuse kutsuvad esile lõhnad (ebameeldivad, mis võivad olla põhjustatud nt roiskunud toidust või seotud hoopis ebameeldiva kogemusega), maitsed, mao liigne venitus, roiskunud toiduainete mõju maos, ebameeldivad nägemisstiimulid (visuaalsed stiimulid, mis seotud ebameeldiva sündmusega), rasedus (raseduse algul iiveldust ja oksendamist rohkem – esimestel kuudel, hiljem toimib kohandumine), ravimid ja toksiinid, valu, koljusisese rõhu tõus (koljutraumade tagajärjel või ülekuumenemise tõttu, samuti väga kõrges palavikus. Traumade korral tekib ajuturse ja kolju kitsub – iiveldus pärast traum...
Närvisüsteemi patofüsioloogia Mis on neuroanatoomiline diagnoos? Kliinilist patsienti vaadates suudate eeskätt määrata, kus neuroloogiline probleem paikneb ja mitte mis seda põhjustab. Encefalopathia - haigusprotsess peaajus Myelopathia - haigusprotsess seljaajus Neuropathia - haigusprotsess närvides (PNS) Myopathia haigusprotsess lihastes Närvisüsteem reguleerib ja ühtlustab organite vahelist talitlust ning kohandab seda sise- ja väliskeskkonna muutuvate tingimustega. Makrogliia astrotsüüdid; oligodendrotsüüdid; Shwanni rakud; ependümaalrakud Mikrogliia fagotsütaarsed rakud Priviligeeritud närvisüsteem Omad barjäärsüsteemid + kaitsevad KNSi väliste faktorite negatiivsete mõjude eest - Takistavad organismi tavapäraseid kaitsemehhanisme effektiivselt toimimast KNS, vere ja liikvori barjäärid Vere-aju tõke ehk hematoentsefaalbarjäär (BBB) kapillaari endoteelirakkude ja astrotsüütide vahel Vere-lii...
1.milliseid näärmeid nimetatakse sisenõrenäärmeteks (selgita). Näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. 2.millist hormooni toodavad neerupealised, kõhunääre, ajuripats, kilpnääre? Mis on nende hormoonide ülesanded? Neerupealised toodavad adrenaliini. Ülesandeks on ergutada südametegevust, kiirendada hingamissagedust, tõsta vererõhku ja soodustada veresuhkru kasutamist lihasrakkudes kõhunääre toodab insuliini. Ülesandeks on soodustada veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse; insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeeni- sünteesimine veres olevast glükoosist. ajuripats - kilpnääre - 3.mis on liiga väike insuliinisisaldus veres organismile kahjulik? Kuidas jõuab insuliin teistesse elunditesse? Liiga väike insuliinisisaldus põhjustab suhkrutõve ehk diabeedi. Insuliin jõuab teistesse elunditesse 4.miks on adrenaliini eritumine ehmatuse või hirmu korral inimesele ...
ANATOOMIA 21 LOENG 27.10.11 Oksendamine reflektoorne protsess, mida koordineerib piklikajus paiknev oksekeskus. Oksekeskuse naabruses paiknevad retseptortite poolest tundlik piirkonda ,mille ärritusel tekibki oksekeskuses erutus. Vere kaudu võib seda ärritada ajju jõudnud keemilised ained või toksiinid. Okserefleksi võivad vallandada erinevad stiimulid, põhjustatud erutus jõuab piklikajju vastavasse keskusesse ja vallandab refleksi. Stiimulid : 1) Tugev maovenitus või mao limaskesta ärritus (riknenud toit, keemilised ained) 2) Ebameeldivad nägemis- ja lõhnaaistingud seotud var...
ANATOOMIA 33-34 LOENG 01. 12.11 Viljastamine Toimub munajuhas, munarakk haaratakse narmaste poolt, ampullaarosas (laienenud osas). Viljastatud munarakk liigub mööda juha emaka suunas ja jõuab emakasse u 4-5 päeval pärast viljastamist, selle aja sees teeb rakk läbi muutused lõigustumise munajuhas, vorm, mis jõuab emakasse nim blastotsüstiks. Munarakk ei imlanteeru (pesastu) kohe. Pesastumine toimub 6-7 päeva möödumist pärast viljastumist. Pärast pesastumist hakkab arenema loode. Blastotsüsti kestadest areneb platsenta (emakook) viimase kaudu toimub loote varustamine verega ja veres hapniku ja toitainetega. Endokriinse funktsioonine toodab platsenta hormoone. 1) Platsenta eelaste e trofoblast alustab kohe pärast pesastumist hormooni HCG(inimese koorioni gonadotropiin Human chorion gonadotropin) produtseerimist. HCG põhjal saab kõige esimesena rasedust diagnoosida. Tema taseme tõusu järgi saab 7-8 päeval ...
MIS ÜLESANNE ON NÄRVISÜSTEEMIL? REGULEERIB JA KOORDINEERIB ORGANISMIS KÕIKIDE ELUNDITE TALITLUST JA KOHANDAB SEDA SISE- JA VÄLISKESKKONNA MUUTUSTELE. MILLINE ON NEURONI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE? EHITUS: KOOSNEB RAKUKEHAST NING 2 LIIKI JÄTKETEST (DENDRIIDID, AKSON); TÖÖPÕHIMÕTE: ERUTUS KULGEB NEURONISSE MÖÖDA DENDRIITE, LÄBIB RAKUKEHA JA VÄLJUB SEALT AKSONI KAUDU; IMPULSID LIIGUVAD NEURONITE AHELAS KINDLASUUNALISELT: PERIFEERIAST MÖÖDA TUNDENÄRVIKIUDE KNS'I JA KNS'IST MÖÖDA MOTOORSEID NÄRVIKIUDE PERIFEERIASSE. MILLINE ON NÄRVISÜSTEEMI EHITUS? SOMAATILINE: KESKNÄRVISÜSTEEM (PEAAJU JA SELJAAJU), PIIRDENÄRVISÜSTEEM (PEAAJUNÄRVID JA SELJAAJUNÄRVID); KONTROLLIB KOGU ELUTEGEVUST, REGLUEERIB LIIKUMISELUNDITE TÖÖD, SAAB INFOT VÄLISMAAILMAST; AUTONOOMNE: SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM , PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM; SELLE KAUDU TOIMUB SISEELUNDITE, SISENÕRENÄÄRMETE, SÜDAME JA VERESOONTE TALITLUSE REGULEERIMINE. SELJAAJU ASUB LÜLISAMBAKANALIS; ÜL...
MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID MOTIVATSIOON – üldine asjade kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab - vajadus - motiiv - eesmärk VAJADUSED - orgaanilised vajadused - funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus - sotsiaalsed - vaimsed - esteetilised VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRK > VAJADUSE RAHULDAMINE VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRGI MITTESAAVUTAMINE > FRUSTRATSIOON, KAITSEMEHHANISMID BILOOGILINE MOTIVATSIOON – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine - valu vältimine - hirm - uni - nälg - janu - sugutung - uimastisõltuvus KULTUURILINE MOTIVATSIOON - arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) KONTROLLKESE (Rottel, 1966) - sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus - väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus MASLOW VAJADUSTE HIERAR...
Närvisüsteem Neuron närvirakk Sünaps - närviimpulsi ülekandekoht Retseptor ärritust vastuvõttev organ Dendriidid neuroni jätked, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson neuron jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Närvisüsteemi ülesanded: Loob organismi sideme väliskeskkonnaga Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus Tagab inimese psüühilise tegevuse Närvisüsteemi talituslik jagunemine Somaatiline: Reguleerib skeletilihaste tegevust Koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitust Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel Teadlik ja tahtlik Vegetatiivne: Innerveerib siseelundite talitust Töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult Jaguneb sümpaatiliseks ja parasõmpaatiliseks osaks Hallollus Koosneb neuronite kehadest. Tuumad seljaajus ja peaajus. Korteks suurajukoor cortex...
Kordamisküsimused kontrolltööks. PEAB OSKAMA JOONISTADA SUHKRU LIIKUMIST VMS. 1.Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon organismi talituse reguleerimine närvide vahendusel (lähestikku asetsevate rakkude vahel) Selleks kulub vähem aega ja toime on ka lühikest aega. Humoraalne regulatsioon organismis toimuvate protsesside regulatsioonimehhanism, mida vahendavad hormoonid. (üksteisest kaugel, kulub rohkem aega ja toime pikaajalisem) 2.Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (Peaaju, seljaaju) Piirdenärvisüsteem (Närvid, algavad peaajust ja seljaajust) o Sensoorne NS o Somaatiline NS o Autonoomne NS Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS 3.Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? 1. Milline on närvi ehitus, miks? ...
Bioloogia kontrolltöö NÄRVISÜSTEEM Organismi talitlust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju, seljaaju) ja PIIRDENÄRVISÜSTEEM(somaatiline, vegetatiivne). Närvisüsteemi ülesanded: · Reguleerib elundite talitlusi · Kooskõlastab elundkondade talitlusi · Seob organismi väliskeskkonnaga · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU · Kaetud ajukestaga, ajuvedelikuga. · Kaal 1.3 kg. · Koosneb neuronitest ja kahest ollusest: Hallollus(välimine kiht): närvirakukeha + dendriidid; Valgeollus(seesmine kiht): neuriidid e. pikad jätked. · Peaajust lähtub 12 paari närve · Peaaju kaitsevad luuline ümbris, ajukestad ja aj...
Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus ja juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel ja reguleerib ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised – asuvad neerude peal ja toodavad adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks, ohule reageerimiseks Kõhunääre –asub mao taga ja ja reguleerib glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim hormoon, mida eritab on insulin Käbikeha asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid rütme Sugunäärmed – mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut ja valmistavad sugurakke SISENÕRENÄÄRMED (ülemised 7 )– toodavad hormoone otse verre, sest neil pole ...