KALEVIPOEG Jutustaja: Irumäel kandis tuul Kalevipoja kõrvu imelise lauluhääle: "Kotkapoja raudaküüned valasivad vaga venda, raiskasivad neiu rahu. Kahekordne verevõlga piinab kotkapojukesta, koormab südant kõvernokal. Hoia, kotkas, kõvernokka, hoia ennast mõõga eesta: veri ihkab vere palka! Või enam kaljueite pikemalta pajatada." Nüüd sai Kalevipoeg viimaks teada, mil viisil ta oma emast ilma jäi. Kui Kalevipoeg koju sõitis tulid vennad uksele vastu ja otsustasid täita isa viimase soovi. 1.vend: On aeg liisku visata. 2.vend: Otsime sobiva koha kus kivi visata ja kes kõige kaugemale viskab saabki kuningaks. (Lähvad sobivat kohta otsima.) Kalevipoeg: See paik peaks sobima. Piisavalt pikk ja lai. (Vennad otsivad soviva kivi ja hakkavad kaugust viskama ning Kalevipoeg võidab.) (Lähevad Kalevipoeg, Kannupoiss ja Alevipoeg sood pooleks jagama.) Kalevipoeg: Jagame soo pooleks. Vetevaim: Palun jätke soo rahule. A...
William Shakespeare "Hamlet" 1) Nimeta teose tegelased. Kes nad olid ja kuidas üksteisega seotud? Claudius Taanimaa kuningas, Hamleti onu, endise kuninga ehk Hamleti isa mõrvar Hamlet Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja praeguse vennapoeg Polonius kantsler Horatio Hamleti sõber Laertes Poloniuse poeg Valtemand ja Cornelius Norramaale lähtetavad saadikud Rosencrantz ja Guildenstern Hamleti endised ülikoolikaaslased Osric keigarlik õukondlane Rüütel Vaimulik Marcellus, Bernardo ja Francisco kuninga ihukaitseväelased Reynaldo Poloniuse teener Neli-viis näitlejat Kaks hauakaevajat Hamleti isa vaim Fortinbras Norramaa prints Norra pealik Inglismaa saadikud Gertrud Taanimaa kuninganna, Hamleti ema Ophelia Poloniuse tütar Õukondlased ja nende naised Sõdurid Meremehed Käskjalad ja teenrid 2) "Hamletit" on nimetatud uusaegseks teoseks, sest peategelane on mõtlev inimene, kes arutleb ja kahtleb. ...
???Kes on sõber??? Mina olen kuulnud, et paljud arutlevad kes on sõber ja mina arvan, et sõber on see kes on sulle truu ja abivalmis. Sõber ei naera su äparduste pärast. Tihti lähevad sõbrad tülli, kuid hiljem lepivad nad ära, sest vahel jääb sisemusse mingi halb tunne. Tõelisi sõpru saab usaldada. Sõpradega saab palju nalja. Kui visatakse kellegile väike vemp, siis ei kitu sõber seda ära nagu pajud teevad kui on ise ka kaasosalised. !!!VOT NEED ON TÕELISED SÕBRAD!!!
Gustav Suits Põlva Ühisgümnaasium 9.B Hanna-Katre Plato, Teele Ilves, Merit Kollom, Keterli Jõõgre Elukäik Sündis 30.nov 1883.a 1892-1895 Võnnu külakool 1895-1896 Tartu algkool 1896-1904 Tartu Aleksandri gümnaasium Suviti viibis Soomes 1904 õppis Tartu Ülikoolis 1905-1910 Helsingi Ülikool Elukäik Abiellus 1911.a soomlanna Aino Thauvóniga 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus 1913-1917 töötas Helsingi Vene Gümnaasiumi õpetajana 1917–1919 oli ta tegev poliitikas Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks 1919.a kutsuti Tartu Ülikooli professoriks 1944. a siirdus Suits koos perega Rootsi Elukäik 1953.a nimetati ta Eesti haridusministriks Gustav Suits suri 23.mai 1956.a Maetud sealsele Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg“ 1905.a “Elu tuli” 1913.a “Tuulemaa” 1922.a “Kõik on kokku unenägu” ja “Ohvrisuits” 1938.a “Kogutud luuletuse...
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord Tegelased Henn Ahas Tegevustik Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas – alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper – veendunud vabariiklane Tääker – enesekindel Mugur – vapper Martinson – raamatuhuviline, filosoof Miljam – suure söögiisuga, naljataja Konsap – julge Kohlapuu – patsifist, hiljem tõeline sõdalane Ahas – erapooletu ning ei taha sõda, kuid soovib Eesti vabariiki Käämer – veendunud kommunist ...
LUGEMISTEST “KAPTEN GRANTI LAPSED” Märgi üles õige vastusevariant! Hindamine: 1820 punkti 5 1417 punkti 4 1013 punkti 3 1. KÜSIMUS Kapten Granti pudelkiri leiti a. vaala kõhust b. hai kõhust c. hülge kõhust d. merihobu kõhust 2. KÜSIMUS Kapten Grant oli kadunud olnud a. 2 aastat b. 3 aastat c. 5 aastat d. 6 aastat 3. KÜSIMUS Kapten Granti kirjades oli säilinud vaid laiuskraad, see oli a. 31 kraadi b. 37 kraadi c. 42 kraadi d. 45 kraadi 4. KÜSIMUS Laeva nimi, millega kaptenit otsima mindi, oli a. Disbot b. Darelack c. Duncan d. Delwek 5. KÜSIMUS Mary oli a. 16aastane b. 18aastane c. 20aastane d. 21aastane 6. KÜSIMUS Robert oli a. 10aastane b. 12aastane c. 14aastane d. 15aastane 7. KÜSIMUS Geograaf Paganel oli rahvuselt a. šotlane b. inglane c. iirlane d. prantslane 8. KÜSIMUS Mary ja Roberti ema suri a. Robertit sünnitades b. pika haiguse tagajärjel c. autoõnnet...
muutused lauseehituses – kirjandustekst sarnaneb spontaanse argikõnega, laused sageli lõpetamata, esineb grammatilisi vigu mäng keelega, võideldi seniste keelerituaalide vastu, otsiti uusi väljendusvõimalusi, segati eri stiile, iga autor püüdis välja töötada ainult endale omast keelt oluline oli ka kiri: kasutati eri šrifte, loobuti teksti lineaarsest, tavapärasest paigutusest, jäeti ära kirjavahemärke kirjandus ei püüa peegeldada elu, kirjandus tegeleb rohkem iseendaga, kunsti ja teksti loomisega varjatud või avalik teiste tekstide kasutamine oma tekstis – tsiteerimine, kollaaž autor on iroonik ja skeptik, ta ei anna üheseid vastuseid, tal puuduvad keerulises maailmas kindlad seisukohad reeglite rikkumine sai lausa kohustuslikuks: st lääne kultuuri traditsiooniliste väärtuste eitamist, lugeja šokeerimist tekst oli mõeldud neile, kes suutsid seda mõista, lugeja pidi arusaamiseks ise aktiivne olema
Antoine de Saint–Exupéry elu ja looming „Väikese printsi“ lähivaatlus 1900–1944 Elu: Pärit Lyonist. Peres viis last. Isa kandis krahvi tiitlit, kuid väärtust polnud. Töötas kindlustusinspektorina. Ema tegeles maalimisega, sealt ka E. huvi ja anne. Saatuslikuks said lennundus ja kirjandus. Temast sai lendur: rahu =>postivedu, sõda =>lahingulendur. Õppis põhjalikult arhitektuuri. Võttis osa Hispaania kodusõjast ja oli II ms luurelendur. Ühel lennul jääb kadunuks. Looming: Humaanne autor, peab tähtsaks kindla eesmärgi nimel tegutsemist. Hindab lapsemeelsust. Leiab, et töö ja üleskasvatus muudavad inimest. „Lendur“, „Lõunapost“, „Öine lend“ – sisse on kirjutatud muljed, meeleolud lenduri ajast.
August Gailit Omapärase stiiliga, esindab uus-romantismi. Tegelased on erilised, liialdatud iseloomujoontega. Näitab inimeste püüdlemist unistuste poole. Toob välja unistuste ja reaalsuse vastuolu, armastuse olulisus. „T.Nipernaadi“ (1928)-Peategelaseks mees, kes rändab mööda Eestit suvel. Eesmärgiks naisi võrgutada. Räägib neile ilusaid valesid, kui naine armub, lahkub Toomas. Kuid ta innustab neid naisi endasse uskuma. Sõnum: iga inimene vajab tähelepanu, unistusi ja vaheldust argipäeva. Unistuste nimel tuleb vaeva näha. Lydia Koidula Luuletused (1860ndad) räägivad Eestimaa ilust ja armastusest kodumaa vastu. Tuntumad: „Mu isamaa on minu arm“, „Eesti muld ja Eesti süda“. Kirjutas komöödiaid külaelust. „Säärane mulk ehk..“ Peeter, kes vihkab mulke, õpib hiljem, et ka mulgid on head inimesed ja petised on sageli need, kes mesijuttu ajavad. Sõnum: esmamulje järgi ei tohi otsustada. Juhan Liiv Luuletused ja jutud olid realistlikud. Kirjut...
Tolerantsuse problemaatika Eesti ühiskonnas Ühiskonna omadust tunnustada ja leppida harjumuspärasest teistsuguste hoiakute, arvamuste ja uskumustega nimetatakse sallivuseks. Erinevaid arvamusi leidub sama palju, kui on inimesi, ning seetõttu ei pruugi alati kõigi arusaamad ühtida. See aga tekitab probleeme keskkonnas, kus me elame, ning vastavast teemast tulenevad küsimused kerkivad aina esile. Millest tuleneb sallivus ning millised on Eesti ühiskonnas tolerantsusega seotud problemaatilised teemad? Sallivus ja sallimatus ei ole kaasasündinud, vaid sotsialiseerumise tulemus. Oma elu algusaastatel oleme eelarvamustevabad ja veel puutumatud ühiskonna mõjutustest. Lapse moraalne areng, kus kujunevad välja ka tulevased arusaamad tolereerimise kohta, sõltub kasvamiskeskkonnast. Näiteks kodu ja kool annavad meile individuaalsete hoiakute ja tõekspidamiste alused tulevaseks eluks. Kool ...
Keele mitmetimõistetavus – kas pahatahtlik manipulatsioon või paratamatus? Keel, kui suhtlusvahend, on oluline osa meie elust. Me kasutame seda erinevateks eesmärkideks – info edastamiseks, emotsioonide väljendamiseks või lihtsalt suhtlusvahendina. Igal inimesel on erinev arusaam keelest, sõnadest või lausetest, mida mõjutab sotsiaalne keskkond. Tihti satume igapäevaelus olukordadesse, kus me mõistame asju teistest erinevalt. Raamatute mõttest saavad inimesed aru neile vajalikul moel. Kõigil ei ole sama arvamus, näiteks raamatu sisu mõttest või tähendusest. Me loeme tekstist välja täpselt seda, mida me tahame ja mis meile hetkel tähtis on. Võin tuua näite omast kogemusest. Õpetaja andis meile ülesandeks läbi lugeda raamat „Väike prints“ ning kirjutada meil oma arvamus raamatu mõttest. Oma üllatuseks sain õpetaja käest tagasi oma töö märkega, ...
Inimese maailmavaadet mõjutavad tegurid Igal inimesel on oma arusaam keskkonnast, kus me elame. Omades uskumusi ja eesmärke, võime elus edukalt edasi jõuda. Pürgides mingi kindla tõe poole, tuleb meil tihti paika panna oma roll ühiskonnas, tuginedes oma maailmavaatele ning väärtustele. Seetõttu, tuleb tähtsustada ja mõista, mis täpsemalt on maailmavaade ning millised tegurid seda mõjutavad. Maailmavaateks võib pidada miskit, mis kõneleb meie põhikutsumustest ja väärtustest. Paljude jaoks on see pelgalt „sõnakõlks“, mida kasutatakse ainult selleks, et näidata oma osalust mingis kindla eesmärgiga grupis. Teiste meelest aitab see paremini mõista ja tunnetada ümbritsevat maailma, loodust, hinnanguid ning teisi inimesi. Tunnetus sellest, mis suunas ning mil moel oma elus edasi liikuda. Veendumuste ning tõekspidamiste subjektiivsus võib olla põhjus, miks „maailmav...
Märgitud Eigo Argeti lugu Raamatu alguses läheb kunstnik Eigo Helsingisse külla oma sõbrale Tammus Hurmile kellega ta arutas küüditamist ja Eestlaste olukorda Soomes. Siis lähevad nad näitusele ja Tammus Hurmi naisele tuleb riigipolitsei külla kes teatavad talle et Tammus on arreteeritud. Kui Eigo Tammuse juurde läheb, siis arreteeritakse ka tema ja viiakse Rataku vanglasse.Seal ta korraldas näljastreiki ja lootis siiralt et ta saab minema aga ülekuulamise käigus selgus, et Soome annab Venemaale ta välja. Terve se aeg Eigo naine Irja ja tema sõbrad-tuttavad tegid kõik, et Eigo välja saada otsides abi poliitikutelt kuid tulutult Järgmisena pannakse ta rongile kus on paar nari ja auk põrandas. Seal murdsid nad akna eest trellid ära et vaateid nautida. Seal ta sõbruneb ja kuuleb ka mõne kaasvõitleja lugusi kuidas ja miks nad seal on. Ükshetk aga rong jääb seisma ja ...
Kirjand Mina ja raamatud Kui öeldakse, et inimesed, loomad ja taimed on elus ning neil on hing, siis minu jaoks on ka raamatutel eluvaim sees. Neis kõigis elab oma hing. Nad kõik on sama elusad kui iga teine maal eksisteeriv olend. Raamatutel on oma lugu, oma elatud elu ja tulevik. Minu jaoks saavad kõik raamatud nende kirjapanemisel endale hinge. Mina ja raamatud ei ole iialgi võõrad olnud. Küll mäletan ma lapsepõlves loetud muinasjutte, mida sai aina üle loetud, meenuvad ka varases teismeeas loetud ning praeguseks minu jaoks monotoonse varjundi omandanud raamatud ja loomulikult ei saa ma ka oma mõtetest ning hingest välja lugusid, mis praegu minu jaoks huvitavad, elulised ning vaatepilti muutvad. Raamatuid lugedes tunnen teatavaid tundeid, mida võivad minus tekitada nii filmid kui ka seigad elust enesest, kuid siiski jätavad nad maha sügavama jälje, ...
Antiikkirjandus- Vana-Kreeka/Rooma kirjandus 8 saj eKr-5 saj pKr Andropomorfsed-jumalad kes võtavad kuju mida vaja Müüt-jutustus maailma loomisest Mütoloogia- müütide kogum Jumalad toitusid ambroosiast ja nektarist Antiikmaailmale omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga paiknev riietumiskoht Altar-jumalate kummardamise koht Komöödias kadus koor, laulmine tuli asemele Tragöödias oli dialoog. V-K teater- rajatud mäenõlvale, 2-3 näitleja,kooril oluline roll,templi lähedal, amfiteatrid, dialoog näitleja ja koori vahel. V-R teate...
Liplapi kooli asutas Marie Sapas Kooli asutas legendaarne preili Marie Sapas, kellele Liplapi oli sünnitalu ja kes elas seal ka pärast õppeasutuse sulgemist.Marie Sapas oli kuulus ja haritud daam. Koduõpetaja kutse sai ta Tartust, kasvatuskursuse võttis Moskvast. Edasi õppis ta Soomes Järvenlinna aiatöö ja majapidamiskoolis ning täiendas end Saksamaal. Marie Sapas oli ka üks eesti rahvarõivaste uuesti kasutusele võtmise propageerijaid. Ta kasutas selleks oskuslikult oma õpilaste abi. Teada on, et Liplapi koolis õppis noil aastail kokku 568 õpilast. Õppetöö kestis igal aastal seitse kuud. Tunnid algasid aprillis ja lõppesid saagi koristamisega oktoobris. Ühekorraga kogus Liplapil aiandus-, mesindus-, kodumajandus- ja söögitegemistarkusi 20—24 tüdrukut. Oskar Mölder ei oska seletada, mil kombel on Liplapi tüdrukute vihik Olustvere muuseumi sortimata paberite hulka sattunud. Tegelikult ei ole selles midagi imestamisväärset, sest Lip...
Leelo Tungal “Pimedusest Anna Haava “Mu süda usub” koorub valgus” Mu süda usub õnne, Sündida võib sädemest Suurt – meresügavat, suure sooja algus. Kus säravad muinasjutud Pimeduse südamest Ja imed puhkavad. koorub kirgas valgus. Mu süda usub valgust, Need, kel osaks saanud rõõm, Mis tõuseb säält sügavast, teavad, mis on kurbus - Mis kutsub tuhanded õied teenimatult kibe sõõm Kõik elusse uinumast. laulma harjund kurgus. Mu süda usub elu, Jahedas ja tohutus, Mis selge õnnistus on, tundmatus maailmas Mis maine ja okkaline, ringi liigub lohutus - Kuid siiski taevane on. hoia teda silmas! Mu süda usub surma - Ning kui oled väsinud Suurt, sügavat, õnnist ööd, ega jaksa loota - Kuhu mahuvad ära kõik õndsus ära soovigi siis muud: Ja valgus ja elutõed. jõulupühi oota...
Kelle jäljed valgel lumel, keda näevad lapsed unes? Kes siin istus kes siin astus, linnukesed teavad vastust?! ********** jõuluvana vaata mind, mina veel ei tunne sind. Teen su habemesse pai, kui on valus, ütle ai! ********** Mina olen alles väike, emme musi, issi päike. Lühike mu salm on vähe, pikem ei jää lihtsalt pähe. ********** Meil on päkapikud käinud, aga mina neid ei näinud. Nägin ainult kingipakke, nüüd ma hüppan rõõmust lakke! ************ Akna peale panen sussi, ootan päkapikujussi. Kui ma olen hea laps, siis ta kommi tooma kraps! ********** Kena kuldne kringel on mul jõulusalmis. Selle tuttav ingel tegi ahjus valmis. Veel on hõbepähkleid, minu jõululoos. Päkapikkudega korjasin neid koos. Siis, kui lund on taevast maani, jõulutaat toob välja saani. Kuhjab kingikotid reele, asub laste poole teele. Abiks lõbus põhjapõder - jõuluvana parim sõber. ********’*** Karud, siilid, jaaniussid, akna peale panid sussid, aga...
Mats Traat „Tants aurukatla ümber“ Lühikokkuvõte Raamat koosneb viiest peatükist ehk „tantsust“. Kogu tegevus toimub Aiaste talus viljapeksmise ajal. Teos algab uue aurukatla külla toomisega ja lõppeb selle vana roostes rauahunnikuna vedelema jätmisega. Esimeses tantsus toodi külla uus aurukatel ning algas rehepeks nagu ka kõikides järgnevates peatükkides. Taavet ajas karjatüdruk Roosit taga, kellest sai hiljem tema naine. Jüri tundis ennast talus alavääristatuna ning otsustas seetõttu lõplikult talust lahkuda. Mats Aniluik sattus talle peale ning ta ütles, et ta kirjutab talu Jüri nimele. Jüri jättis põgenemise katki ning nad ajasid selleks vajalikud paberiasjad linnas korda. Teel tagasi linnast koju oli vanal Aniluigel pisut nukker meel, sest ta polnud enam talu peremees. Ta küsis pojalt, kelle ta ka naiseks võtta tahab ning ise mõtles samal ajal...
Surmaga silmitsi Olles piirisituatsioonis, kus surm on inimesele lähedal, muutub inimene automaatselt. Surmaga silmitsi seistes tuleb välja inimese tõeline tema. Ta ei valeta ning tema zestid ei ole petlikud. Inimese jaoks võib see olla elu muutev moment, kui see läbi on elatud. Need muutused ei pruugi alati olla ka head. Mis paneb inimese surma ja piirisituatsioone nii väga kartma? Tajudes, et viimane hetk võib iga moment tulla, muutub inimene teistsuguseks kui tavaliselt. See käitumisviis on igal inimesel erinev. Mõni võib piirisituatsioonis muutuda araks, teine jällegi astub surmale vastu ning ei karda seda. See on inimeses endas kinni – tema vaimses tugevuses. Just see omadus teeb inimese kartmatuks ja ühiskonna poolt vaadates kangelaslikuks. Üks sellistest mõttelaadidest on Kuubas, kus kommunism pidas surmaga silmitsi olemise julgust ülimaks vapruseks. Selle Ladina-Ameerika riigi suurim kangelane...
EESTI KIRJANDUS 19401955 Karoliina Hunt KULTUURIJA KIRJANDUSELU ÜLDPILT 1940. Nõukogude Liidu okupatsioon; keelati ja suleti mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised seltsid ja organisatsioonid; enamus meediaväljaannetest suleti, säilis ajakiri Looming, loodi Sirp ja Vasar; ENSV Kirjandusja Kirjastusasjade Peavalitsus, tsensuuriamet; Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas; range tsensuuri tõttu ilmus ilukirjanduslikku loomingut vähe; EK(b)P VIII pleenum – Kirjanike Liidu „puhastamine“; suur osa eestikeelsest kirjandusest ilmus paguluses; kirjanike elu stalinismi ajal väga raske, vähesed jätkasid oma tööd. EESTI JA ÜLEJÄÄNUD MAAILM Massiküüditamised Siberisse; kolhoosid;
ARTUR ADSON Karoliina Hunt ELULUGU Karl Arthur Adson; 18891977; sündis Tartus, maetud Rootsi; luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist; elas Võrumaal; võrumurdelised luuletused; Siuru ja Tarapita; Marie Under; Rootsi; Kirjavahetus Tuglasega; Valgetähe teenetemärk IV klass. KOOLITEE JA TÖÖKOHAD Tartus Vaeste Väikelastekoolis; Sänna vallakoolis; Võru linnakoolis; Pihkva maamõõdukoolis; Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond; Maamõõtja; Eesti Vabariigi põllutöö ja haridusministeeriumis; ajalehetoimetuses; teatridramaturgina; Vabakirjanikuna; Filmiinspektor. LUULEKOGUD "Henge palangoq" (Tallinn 1917) "Vana laterna" (Tallinn 1919) "Roosikrants" (Tallinn 1920) "Kaduvik" (Tartu 1927) "Katai, kibuvits nink kivi" (Tartu 1928) "Pärlijõgi" (Tartu 1931) "Lehekülg ajaraamatust" (Tartu 1937) "Värsivakk" "Rahumäe kannel" (Lund 1973) "Luuletused" NÄIDENDID "Toomapäev...
Mis teha, Ann? Sisukokkuv�te Ann on enda �he parima s�branna Reenaga t�lis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale s�brannale K�tlinile, kes kolis emaga P�rnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab K�tlinile ka seda, miks ta on Reenaga t�lis. �he poisi Gregori p�rast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et �ks tema klassivend Marten ostis baaris �ra k�ik joogid! Kust ta k�ll selleks raha saab? Esmasp�eva hommikul on peololijad t�helepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat k�sinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle. Ann r��gib Silvale - oma heale s�brannale, kuidas nad Gregoriga P�rnus k�isid. Nad k�isid seal autoga ja Gregor ostis Annile Port Arturist kalli kaelakee. Kui nad Silvaga l�hevad S��stumarke...
Harry Potter ja Tarkade kivi Kokkuvõte Harry Potter on võluvõimetega poss,kes kaotas juba väiksena oma vanemad (Kui nad kurja võluri Voldemortiga võitlesid.) Sellajal väike olnud Harry elas aga kuidagi Voldemorti rünnaku üle. Raamatu alguses on Harry Potter 13.aastane poiss,kes saab ühel päeval kirja,kus teda kutsutakse Sigatüüka Nõiduste ja Võlukunsti kooli õppima.Harry on õnnelik,sest ta ei taha elada oma sugulaste juures (nad on tavalised inimesed ning võlurid kutsuvad neid Mugudeks).Sigatüüka koolis õpib Harry väga palju nõidusi ning ta on tänu oma minevikule üks kooli kuulsamaid õpilasi.Ka lendluuapalli mängib ta väga hästi.Raamatu lõpus kohtub Harry taas Voldemortiga,sest viimane üritab koolist varastada väga haruldast ning hinnalist Tarkade Kivi.Sigatüükast leiab Harry ka omale esimesed tõelised sõbrad- Hermione ja Roni.
Ma ei usu, et lapsed hakkaksid mitte millegi pärast oma vanemaid põlgama. Isa Goriot ei osanud lihtsalt ballidel korralik välja näha. Selle pärast ei oleks tohtinud teda oma elust lihtsalt välja arvata. Oma aja kohta võis see hea raamat olla, aga tänapäeva kirjanike romaanid on ikka paremad. Võibolla ei saanud ma kõigest lihtsalt aru. Stroom, S. 2008. “19. sajandi kirjanik Honoré de Balzac”.-www.htg.tartu.ee/~a5cazpar/Honor %E9%20de%20Balzac.doc. 14.09.08 2) Kirjandus ja reaalsus Realistliku proosa maagiline peegel: Stendhal ja Honoré de Balzac Honoré de Balzac oli uut tüüpi elukutseline kirjanik. Ta töötas päevas kuusteist-seitseteist tundi. Muinasjutulistest honoraridest hoolimata ei õnnestunud tal võlausaldajate nõudeid rahuldada. See-eest ei ole keegi kirjutanud raha võimust kaasaegses ühiskonnas paremini kui Balzac. “Inimliku komöödia” eesmärgiks on näidata kaasaegse tsivilisatsiooni saladusi. Kirjanik juhib
Lühikokkuvõte „nullpunkt“ "Nullpunkt” on aus ja ilustamata romaan 21. sajandi algusaastate Eesti koolinoorte elust .probleemsest kodust ja halvast koolist pärit johannesest, kel õnnestus end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida hea jutuga. kuid peagi avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusesse taandanud. kui johannese elupüramiidi kolm peamist tahku - kool, sõbrad ja kodu kokku varisevad, mõistab et on taas jõudnud nullpunkti. nii töötab ta välja plaani, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept , ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. raamatu tegelased: Johannes- mina tegelane Riina - johannese tüdruk Kairi - Johannese väga hea sõbranna Zaiid – maffiosniku poeg Olav,Ege,Paul,Kreete- johannese õed-vennad Sasa- johannese parim sõber kellega tutvus kairi kaudu. Raimo,Bianka,Paula,S...
„Faust“ II 1. Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: „Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.“; „Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väär, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing.“ Inimesed on Jumalast loodud...
Josefina-Marii Sink Libahunt nüüd ja vanasti Ammustel aegadel uskusid inimesed, et libahundid on osa loodusest ja nendesse suhtuti loomulikult. Uskumused muutusid ajal, mil tähtsaks sai usk. Tänu usule hakati libahunte hukka mõistma. Seda peamiselt seetõttu, et neid hakati seostama kurjuse ning Jumala teotusega. Keskajal suurenes huvi nende olendite vastu, kuna inimesi, keda kahtlustati libahundiks olemises, hukati avalikult. Jutte libahundist ei kohta me ainult rahvapärimuses, vaid ka 20. ja 21. sajandi kirjanduses. Lood libahundist köidavad inimesi tänase päevani. Eesti rahvausundis teati, et libahundiks võis saada nõia needmise läbi või ise maagilisi toiminguid tehes. Viimase variandi puhul tõmmati näiteks hundinahk selga, määrati end nõiutud võidega, tehti kolm ringi ümber nõiutud kivi, või loeti nõiasõnu. Rahvapärimus...
Meedia juhib ja mõjutab inimese elu 21. sajand on info-ja tehnikaühiskond. Suurimateks info kajastajateks on internet, televiisor, raadio, ajakirjandus. Inimesi ümbritseb tänapäeval tohutu infohulk nii kodumaise kui ka laia maailma kohta. Meedial on suur osatähtsus inimeste elus, see mõjutab inimeste valikuid, suhteid, annab teadmisi, kujundab arvamusi. Meedia mõju on praegusel ajal suurem kui kunagi varem. Valikuid tehakse vastavalt sellele, kui mõjutatav inimene on nii üleüldiselt kui ka konkreetsel ajahetkel. Reklaamide ajel tehakse näiteks erinevaid ostuvalikuid. Mida rohkemate ja kavalamate võtetega reklaamitakse toodet, seda suurem on võimalus, et inimesed eelistavad reklaamitut, samuti hakkab tahtmatult poes silma just reklaamides nähtu. Näiteks Eagle Vision reklaamib sünnipäeva hindu, paljud prilliraamid on soodustusega. Kuid reklaamis on vaevumärgatavas kirjas prilliraamide soodustus kehtib ainu...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Jürgen Rooste Referaat 12 A Tallinn 2014 ELULUGU Jürgen Rooste on noor eesti luuletaja, kes on sündinud 31. juulil 1979. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1997. Aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat aastatel 1997-2004, kraadi sai aga kätte alles 2012 aasta jaanuaris. Aastatel 2002- 2007 töötas Jürgen Rooste ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtometajane ning peale seda 2008 aastani Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajana. Rooste on olnud ka Eesti Kirjanike Liidu projektijuht ning ajalehe Sirp interneti väljaande toimetaja. Hetkel on luuletaja kultuuritoimetaja Maalehes. Eesti kirjandusse jõudis Jürgen Rooste 1990ndate lõpul läbi TNT (Tallinna Noored Tegijad) rühmituse, mis tegutses aastatel 1998-2000, koondades kokku noori kirjanike. Nüüdseks on Rooste tõusnud oma põlvkonna üheks eredamaks luuletajaks.
Hando Runnel Hando Runnel sündis 24. novembril 1938. aastal Järvamaal. Keskhariduse omandas Runnel Tartu ja Paide keskkoolis. 1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias argonoomiat, kuid kõrgkool jäi lõpetamata ning ta suundus tööle ajakirja Looming toimetusse. Hiljem jäi Runnel püsivalt elama Tartusse ning oli vabakirjanik. Alates 1969. aastast kuulub Kirjanike Liitu ning ta valiti korduvalt Liidu juhatusse. Alates 1992 aastast on Runnel kirjastuse Ilmamaa nõukogu esimees ja sarja „Eesti mõttelugu“ peatoimetaja. Hando Runnel on ainus Eesti professor ja hiljem akadeemik, kes pole lõpetanud ühtegi kõrgkooli. Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii täiskasvanutele kui ka lastele ja on ka viljakas esseist. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooliajal, kuid tõsisem harrastus jääb 50ndate lõppu. Väga tähtsaks läbivaks teemaks on isamaa luule. Tihti on see varjatult poliitilise tähe...
Küsimustik kevadsemester 2014 1. Nimetage kolm Willa Catheri teost. „Minu Antonia”, „Kadunud daam”, „Üks meie seast”, „Surm kutsub peapiiskoppi”, „Oo, pioneerid” 2. Millise rahva traditsioonilise maskiteater mõjutasid 20. sajandi alguse iiri näitekirjaniku Yeatsi loomingut? Jaapani noh-teater; Yeatsi noh-teatri mõjulisi näidendeid: „Haukakaevul”, „Emeri ainus armukadedus”, „Cuchulaini surm” 3. Mida kujutab endast kirjandusnähtus nimega „cavadre exquis” („suurepärane surnukeha”)? Mis kirjandusvooluga see seostub? „Cadavre exquis” on sürrealistlik luulevorm, luuletus, kus eri sõnad, lauseosad, read või lõigud on kirjutatud erinevate luuletajate poolt, ilma et nad ülejäänud luuletust oleks üldse tarvitsenud näha. Eesmärk on luua „ületõeluslik“ (sur-real) kujundite voog, mis ei allu tavalise elu piiratud ja vangistatud loogikale ning peab väljendama kõrgemat tegelikkust. 4. Millise uue žanri loomise katsega sai tuntuks Truman Capote? M...
Naturalism: Naturalistid tulid tagasi argiellu probleemide juurde. Nende sõnastus oli detailirikas. Nad hakkasid kujutama tegelikkust ilma, et nad oleksid seda illustreerinud. Käsitlusviisis tuli esile kriitiline hoiak. Naturalistid kujutasid elu mustemat poolt: julmust, alatust, kuritegevust. Naturalistid arvasid, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Naturalistid eelistasid proosat draamale ja luulele. Nende lemmikžanrid olid romaan ja novell. Naturalism on pärit Prantsusmaalt. Maailma kuulus naturalist oli prantslane Emile Zola (1840-1902) Sümbolism: Sümbolism tekkis 19. sajandil kaheksakümnendate paiku Prantsusmaal. Sümbolistid arvasid, et meie nähtava maailma taga oli veel üks nähtamatu ideede maailm. Kirjanduses hakati sõnade asemel sümboleid kasutama.
Keelekasutus suhtlusportaalides Enne uurimustöö alustamist seadsin endale sihtmärgi uurida, kuidas suhtlusportaalides suheldakse ja milline on sõnakasutus. Igal portaalil, foorumil, blogil jms on olemas reeglid, kuid kui palju neist kinni peetakse? Sellise mõttega asusin mina uurima keelekasutust suhtlusportaalides. Külastades mitmeid suhtlusportaale leidsin, et suhtlemine nendes ei erine suuresti üksteisest. Olgem ausad, tänapäeva inimeste oluliseks suhtluskanaliks on kujunenud internet. Seoses erinevate portaalide tekkega on suure muutuse läbi teinud ka meie oma emakeel. Inimesed on võtnud kasutusele slänge, lühendeid, et oma elu mugavamaks teha. Samuti laenatakse sõnu, väljendeid ka teistest tundud keeltest. Levinud on arvamus, et lühenditesse uppuv internetikeel, mida noored suhtlusportaalides kasutavad, kujutab endast ohtu eesti keele säilimisele ning puhtusele. Sellises keelekeskkonnas veedavad noored ju tunde ja hiljem pole ne...
,,Läänerindel muutusteta" ,,Sõda on meid kõige jaoks ära rikkunud." Nii ütleb Albert välja selle tõdemuse, mis sõjaga, eriti sellest läbi käinutega paratamatult juhtub. Sõda muudab inimesi ja vaid vähesed, väga vähesed, kui üldse keegi, suudavad oma endise elu juurde tagasi pöörduda. Kui Paul rindelt natukeseks ajaks puhkusele saadetakse, avastab ta, et tema jaoks on päriselt koju tagasi pöördumine ja seal elamine võimatu. Ta näeb oma haiget, peagi surevat ema, oma viksi õde ja ta peab ka ühele teiselt emale surmasõnumi tema poja kohta viima. Kõik see paneb ta aru saama, et ainukesed sõbrad ja kaaslased ootavad teda rindel ja kodus pole tal enam midagi teha. Ja ta tõdeb: ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed ma usun, me oleme kadunud." Laatsaretis olek pöörab Pauli veelgi rohkem elust ära. Kui ta suudab haiglas juba ringi komberdada, n...
Samueli võlupadi Kristiina Kass Raamatu tegelased olid Samuel Seebimull, tema õde Susanna, tema ema Katariina, tema isa Silver, õpetaja proua Vares, Hull Manda ja valvekoer Fernando. Samueli ema oli väga nõudlik ja alati pahandas, miks Samuel ei olnud nii tubli ja tark kui tema õde Susanna. Samuel käis Andekate Laste Koolis koos Susannaga aga talle ei meeldinud seal. Kõige rohkem talle ei meeldinud geograafia õpetaja proua Vares. Geograafias pidi tulema kontrolltöö. Selleks pidi Samuel pähe õppima kõigi Euroopa riikide pealinnad. Susanna tegi nalja Samueli õppimise üle ja soovitas Samuelil padja alla raamatu panna siis hommikul on kõik peas. Imekombel järgmisel hommikul oligi Samuelil kõik peas ja ta tegi kontrolltöö ära. Proua Vares läks siis hulluks ja kooli tuli uus õpetaja, kes meeldis Samuelile palju rohkem. Kui Samueli vanemad said teada kuidas ta sai ...
,,Tasuja" Eduard Bornhöhe Teos ,,Tasuja" räägib loo kolmest mehest: Vahurist, Tambetist ja Jaanusest. Teoses on igal mehel oma lugu rääkida. Vahur rõhutab vabadust, Tambet töökust ning Jaanus ei tea isegi täpselt, kuhu ta kuulub. Vahur rõhutab vabadust. Ta ei soovi kellelegi kuuluda, ta tahab olla tema ise. Oma vabaduse saavutas ta tänu oma julgusele. Ta päästis piiskopi elu, tappes karu, kes piiskoppi ründas. Piiskop oli ellujäämise nimel sunnitud Vahurile maalapi andma, kuna Vahur seda nõudis. Saades selle maalapi ei soovinud Vahur seal aga põldu harida. Temale meeldis pigem metsas ringi rännata ja jahti pidada. See näitab tema ükskõiksust tuleviku suhtes. Vahur oli juba vanaks jäänud ning pärast tema surma hakkas talus ehitamine pihta. Vahuri poeg Tambet oli töökam ja võttis tallu ka sulaseid. Tambet tegutses teisiti kui ta isa. Vahur oli öelnud, et Tambet h...
pidulik vastuvõtt. Pärast seda elas Eduard Vilde enamasti Eestis, ainult kaheks aastaks sõitis Saksamaale. Seal elas ta kaks korda Boden-Boden raviasutuses. 1933. aastal hakkas ta hoiatama rahvast uue liikumise, fa?ismi, vastu. Ta kaotas fa? ismivastase miitingu. See kindlasti mõjus ta tervisele halvasti. Tema silmahaigusele lisandus veel haige süda. 26. detsembril, 1933 aastal Eduard Vilde suri. Ta matused toimusid 30. detsembril. Edurad Vilde kirjandus 1. Suuremad teosed · "Mahtra sõda" - ajaloolise triloogia osa (1901) · "Prohvet Maltsvet" - ajaloolise triloogia osa · "Kui Anija mehed Tallinnas käisid"- ajaloolise triloogia osa · "Astla vastu" · "Külmale maale" (1896) · "Mäekula piimamees" · "Pisuhänd" · "Side" (1915) 1. Novellid · "Minu pommid" · "Mässajate nimekiri" · "Liha" · "Gri?a kummaline unelm" · "Seadusemees" · "Tooma tohter" · "Viaburi" (1909)
Ernest Hemigway (21. juuli 1899 Oak Park, Illinois 2. juuli 1961 Ketchum, Idaho) Ernest Miller Hemingway sündis 21. juulil 1899 Chicagos Oak Pargi eeslinnas oma vanaisa majas. Ta oli kuuest lapsest teine. Tema isa Clarence Edmonds Hemingway oli arst ja tulihingeline kirikukoguduse liige ning ema Grace Hall laulis kirikukooris. Kui Hemingway oli kuuene, suri tema vanaisa ning pere kolis uude majja. See oli kaheksa magamistoaga kolmekorruseline maja, kus oli ka kabinet isa töö jaoks. Kodus valitses range kord, pühapäeviti oli keelatud igasugune lõbutsemine, selle asemel käidi kirikus. Sõnakuulmatust karistati karmilt. Ernesti ema õpetas lastele muusikat ja loovust ning viis neid kontsertidele, kunstimuuseumitesse ja ooperisse. Ernesti isa õpetas lastele armastust looduse vastu. Talved veetis Hemingway Chicagos ja suved Beari järve ääres. Juba kahete...
Henno Käo Elukäik Henno Käo on lõpetanud Kahtla kooli. Ta on 6ppinud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinsituudis. Kunstnikuna on Henno Käo enim tuntud raamatute illustraatorina, ta on loonud ka pastell- ja akvarellmaale ning kujundanud eksliibriseid. Henno Käo on Peoleo uks asutajatest! Tunnustused 1992 Nukitsa konkurss III koht ("Oliüks", 1989) 1994 Nukitsa konkurss I koht ("Tondijutud", 1993) 1994 AS Bürootarvete ja Kultuurilehe eriauhind ("Väike Kahvatu Kummitus", 1994) 1998 Nukitsa konkurss III koht ("Olematu saar?", 1997) 1999 "Miku-Manni oma raamat" konkurss ("Kusagil mujal", 2000) 2001 Valgetähe medaliklassi teenetemärk 2002 Nukitsa konkurss I koht ("Kusagil mujal", 2002) 2002 Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind (luulekogu "Hinge korter", 2001) Teosed Suure Kivi lood Eesti Raamat, 1985 Kui mind üldse olemas ei oleks Eesti Raamat, 1986, Avita 1999 Oliüks Eesti Raamat 1989 Kuningas, kuninga kass ja teised Kupar 1...
Koos kirja tekkimisega sai elujõu reaalse olustiku kirjeldamise kõrval ka abstraktne ettekujutus, mida nüüd oli võimalik edasi anda täpsemalt ja detailsena. Tihti on ajalooürikute kõrval suuremagi tähtsusega selle aegsed kirjanduslikud lood, mis ei ole niivõrd fokuseeritud teatud sündmuste, asjade ja tegevuste kirjeldamisele vaid hõlmavad läbi esitatud loo hoopis detailsemalt kaasaegset olustikku. Kirjandusel on olnud suur tähtsus läbi ajaloo tervete kultuuriruumide vormimisel. Kirjandus on olnud nii suurim meelelahutus kui ka trendi looja. Veel eelmisel sajandil elas kirjandus oma kõrgaega selle kultuurivaldkonna klassikalises mõttes. Paljude kodude seinu täitsid raamaturiiulid ja koduraamatukogu omamine oli väärikas ja pälvis alati lugupidamist. Luulekogu autorite tundmine ja tuntud romaanide tsiteerimine kuulus heade tavade juurde ja esitas inimeste laiemat maailma vaadet. Tänapäeval ei ole kirjandus kuhugi kadunud vaid selle esitluslaad ja väljundid on ajaga
Muistend maailma tekkimisest Alguses oli terve maailm kõik üks suur saar. Sellel saarel ei elanud inimesi. Või noh see pole tegelikult täiesti tõsi. Sellel saarel elas üks hiiglaslik ebard. Ta kõndis päeval kahel jalal, kuid täiskuu ajal ta muutus. See kahejalgne pidi taluma kohutavaid piinu. Nimelt iga täiskuu kõik luud tema kehas murdusid ja see kahejalgne moondus mingiks uueks elukaks. Ta oli midagi hundi sarnast. Ta aga oleks juba terve maailma hävitanud, kui poleks olnud ühte tulipunast lindu, keda hüüti fööniksiks. Iga päev kohtus libahunt temaga, et rääkida oma muredest. Aga ühel täiskuuööl sai ebard väga vihaseks. Raev pulbitses tema sees nagu keema läinud katel. Ta saatis kuuldavale kohutava röögatuse ja siis algas kaos. Libahunt rebis saart keskelt pooleks. Läänepoole triivivast maast sai Ameerika, tugeva jalahoobiga eraldas ta Austraalia Aasiast. Tema saba virutas aga keset allesjäänud saart. Tekkis Vahemeri. ...
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõnahuligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel ig...
Andrus Kivirähk Egert Vinogradov Hugo Treffneri Gümnaasium 12d Elulugu sündis 17.augustil 1970 Tallinnas ema näitleja isa näitleja ning endine Nukuteatri direktor abielus, 3 tütart 1988. a Tallinna 32. Keskkool 1993. Tartu Ülikool, ajakirjandus 1996. astus Eesti Kirjanike Liitu ateist Looming kirjutab lastele ja täiskasvanutele eelistab näitekirjandust kirjanik, kolumnist ning saatejuht raamatut "Rehepapp" müüdud üle 32000 eksemplari koduteatriks Eesti Draama teater Lastekirjandus Tuntumad lasteraamatud on: "Leiutajateküla Lotte" (2006) "Limpa ja mereröövlid" (2004) "Lotte reis lõunamaale" (2002) Teemad naeruvääristab kõike kirikuga seotut irooniline ka enese ja eesti rahva üle avaldab arvamust poliitika kohta Päevalehes kirjutab palju eestlastest Stiil irooniline maailmavaade kasutab võrdlusi (pigem arvamuslugudes) ei kasuta rasket teksti paneb lugeja mõtl...
Kodukirjand Mida hindan õpetajas? Õpetajad on olnud meie kõigi jaoks tähtsad isikud. Nemad on meile tarkust andnud, aidanud ette valmistada eelseisvaks eluks. Ka pedagoogid ise on oma teadmised saanud ei kelleltki muult kui oma kunagistelt õpetajatelt. Nii nagu koole, on ka õpetajaid erinevaid. Eriti väljendub see iseloomus. Mõni õpetaja on kannatlik, aitab õpilasi ülesannetega, on lõbus, räägib erinevatel teemadel õpilastega ja jagab nõuandeid, teine õpetaja aga on range, ei lase korda rikkuda ja karistab kohe vastavalt. Igas koolis on vähemalt üks pedagoog, kes on range ning taunib tunniajal muude asjadega tegelemist peale õppimise. Kuigi õpilaste silmis ei pruugi ta kõigi lemmik olla, annab ta sageli parima hariduse. Õpetaja juures on palju aspekte, mida hinnates kujuneb temast üldine arvamus. Õpetaja juures üheks tähtsaimaks omaduseks on kompetentsus enda poolt anta...
On teisipäev ja ma istun matemaatika klassis. Tund pole veel alanud. Püüan kõike ümbritsevat oma peast välja saada. Mul on vaja keskenduda kontrolltööks, kuid ma ei suuda. Koridoris on ülemeelikud lapsed saavutamas läbi naerupahvakute aina kõrgemaid helikõrguseid. Minu ees istub mu mäletsev klassivend, kes sööb oma võileiba valjemini, kui keegi teine. Aknast paistab lumetuisune tänav lugematu hulga kiirustavate inimestega. Märkan ülekäigurada ületavat veripunase baretiga vanaprouat. Samal ajal kihutab mööda mattmust BMW nii kiiresti, et ka vanaproua juuksed, mis on külmast jäätunud, tarduvad hetkeks. Heliseb tunnikell ja hetkeks mõistan, et kontrolltööks kordamise asemel olin vajunud 20 minutiks mõttesse. Õpetaja jalutab minu poole. Tal on seljas must pintsak, mille reväärid ja nööbid on kaetud siidiga. Ta ulatab mulle paberilehe, mille peal on 10 ülesannet. Võtan paberilehe lähemale, otsin pinalist sinise pastapliiatsi ja kirjutan pare...
Kodukirjand Vigadest õpitakse Tihtipeale olen kuulnud kuidas inimesed üksteisele ütlevad :"Ära korda oma viga, õpi teiste vigadest, siis on su elu palju kergem!", aga kas üks inimene on nii tugeva iseloomuga, et ta suudaks õppida teiste, mitte oma, vigadest? Kas inimene on üldse nii tark, et teiste vigadest õppida? Vastus sellele küsimusele on, et ei ole. Iga inimene peab kordki elus sama käigu läbi tegema, eksima ja siis proovima uuesti ja paremini, siis kui ta sellest juba õppind on. Mitte ükski inimene ei ole perfektne, kõik teevad vahel vigu. Eksimine on täielikult inimlik, selle järgi ei saa inimesi sildistada. Mitte kunagi ei tohi alla anda, tuleb järele mõelda, mida tegid valesti, õppida sellest ning teha seda sama asja uuesti, kuid seekord targemalt. Eksides saadaksegi kõige paremad kogemused. Eelmisel nädalal tegin igapäev kodutöö ära, k...
Kuulsaim teos "Ettelugeja" Stiil Salapärane Arusaamatu Keerutav Mitmeosaline Sisu 15aastase poisi armulugu 36aastase trammijuhi Hannaga Michael loeb Hannale ette klassikalist kirjandust, nagu "Odüsseia" Hanna on kirjaoskamatu ning seda varjates satub elu lõpuni vangi Naine õpib seal natuke kirjutama, kuid vähe Ameerikast naastes külastab Michael Hanna hauda esimest ja viimast korda Kasutatud kirjandus Ettelugeja raamat Ettelugeja film http://en.wikipedia.org/wiki/Bernhard_Schlink
Modernism Modernism- (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on 19.sajandi ja 20.sajandi uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus.*Eelkõige 20.saj esimese poole kirjanduses * Sai alguse Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Modernismi periodiseerimine 1) PERIOOD- uus romantism (sümbolism) 2) PERIOOD- avangardism (futurism, kubism, varane ekspressionism) Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas: *tööstus revulutsioon Euroopas ja urbaniseerumine *teaduse ja tehnika areng-radioaktiivsuse ja elektri avastamine, esimesed autod, lennukid *Freudi psühhoanalüüs *Einsteini relatiivsusteooria *Nietzhe üliinimese teooria *naisliikumine *kiriku lahutamine riigist Modernsus-periood, aja järk Modernism-kultuurilised tekstid, liikumine/suund Futurism Futurismi loetakse varaseimaks modernistlikuks vooluks 20.sajandil. *Itaalias 1909,F.F M...
Vanaema Võin julgelt öelda, et mul on väga hea vanaema. Ta pole nagu iga teine lapselapse rahaautomaat, vaid ta on andnud mulle selle asemel teadmisi ja kogemusi. Ta on elanud terve oma elu Valgas või selle lähedal ning sellega väga rahul. Tegelenud paljude asjadega, näiteks lasketiirus on ta väga osav ning ta on ka muidu väga sportlik ja elurõõmus. Kui ma olin väike, jooksime tihtipeale võidu või tagusime jalgpalli tema väiksele väledale koerale. Iseloomult on ta väga abivalmis ja see, et tal endal on asju vähe, jagab ta need alati enda laste ja lastelaste vahel ära ning nagu ta ise ütleb:"küll ma saan, ärge muretsege." Välimuselt on ta nagu vanaemad ikka, armas väike vanainimene, kuid hingelt on ta noor ja elujõuline. Ma mäletan seda, et suviti sõitis ta alati rattaga maalt linna ning ostis seljakoti igausuguseid söödavaid asju täis ning sõitis maale tagasi, kusjuures üks ots on 2...
Secunda 1. Goethe (1749-1832) Goethe isa oli jurist, kohaniku keisri nõunik, järelikult oli ta majanduslikult kindlustatud perest. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe, hiljem kooliharidus. 16-aastaselt läks Goethe Leipzigisse ülikooli. Ta asus õppima juurat. Ta oli laialdaste huvidega, lisaks õigusteadusele huvitas teda kirjandus, füüsika ja ka loodusteadused. Mingi aeg ta haigestus ja oli ligi aasta aega kodus. Pärast tervenemist läks ta edasi Strasbourg'i ülikooli. Seal lõpetas ta õigusteaduse kursuse, aga oluline on see, et seal mõjutas teda Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Ülikoolipäevil tegeles Goethe luuletajana, luuletas armastuse teemal. Tal oli olnud palju armumisi, mis õhutasid teda luuletama ja oma elamusi väljendama
Kord anti talle ka peksa jne. Tal oli teiste üle valitsemise soov, silma paistmise soov. Koolis see teatud ainetes ka õnnestus, eriti just humanitaarsetes ainetes. Oskas kreeka keelt silmapaistvalt, inglise, prantsuse ja saksa kirjanduses polnud võistlejat. Loodusteadused aga ei edenenud. Muusikas oli ka karu kõrvale astunud. Sporti suhtus halvasti, sest tema oli esteet. Ülikoolipõlves õppis Oxfordis, teda huvitasid eriti esteetika ja eetika küsimused, samuti ka ajalugu ja kirjandus. Tegeles juba ülikooliajal luuletamisega. Inspireerisid paar käiku Kreekasse ja Itaaliasse, antiiksed kunstiväärtused. Võitis ühe oma luuletusega Oxfordis suure esinemismeisterlikkusega publiku hulgas suure menu. Meisterlik ja osav sõnakasutus jäi talle iseloomulikuks. Tal oli hea jutuvestmisoskus. Lõpetas Oxfordi summa cum laude. Asub Londonisse elama. Avaldab luuletusi ning soovib esiemst luulekogu trükki anda. Esialgu pole kirjastajat. Soovib enda nime kuulsaks teha
Lugesin Juhan Smuuli luulekogu "Väike luuleraamat." Juhan Smuul oli kuulus Eesti kirjanik, kes sündis 18.02.1922 ja suri 13.04.1971. Luuletaja sündis Koguva külas, Muhumaal. Preagu asub seal Muhu muuseum. Ta õppis 1930-1936. aastal Piiri algkoolis ja hiljem ka Jäneda põllutöökoolis. Tervise tõttu jäid tal õpingud pooleli. Juhan Smuul käis 1941-1944. aastal sõjaväes ning sealt edasi on töötanud vabakutselise kirjanikuna. Ta on väga tunnustatud kirjanik. Muuhulgas on ta saanud sellised preemiad nagu Eesti NSV teeneline kirjanik 1955. aastal ja ENSV rahva- kirjanik 1965. aastal. Luulekogus on valik erinevaid tema luuletusi ja see on 170 lehekülge pikk. Juhan Smuuli "Väikse luuleraamatu" valisin ma selleks, et tutvuda Smuuli loominguga. Ma polnud ta loominguga varem kokku puutunud ja oli huvitav lugeda. Luulekogu läbivaks teemaks oli meri, sealhulgas ka ilmastikuolud merel. Näide luuletuste läbiva teema kohta: "A...
Ilmar Laaban Gedi Pähnapuu ja Ragne Joosep Ülevaade elust 1921 2000 Eesti läti segaperekond Sihiteadlik sürrealist Eesti luuletaja, tõlkija, publitsist Tallinna Reaalkool Klaveriõpingud Tartu Ülikool Tallinna Konservatoorium Ülevaade elust Dzäss ja dodekafoonia Pages Rootsi Stockholmi Ülikool Tõlkimine Kriitika kirjutamine Rahvusvaheline Kunstikriitikute Ühing Eesti Kirjanike Liit Halvatud/kõnevõimetu Looming "Eesti Looming II" "Sürrealismi perspektiiv" " Ankruketi lõpp on laulu algus" "Rroosi Selaviste" Häälutused 5000 palindroomi "Autoportree" Ma olen kanatiib mille on kulland raju ma olen jäämäe öökuub ja köietantsija nutt ma olen automootor mis õgib sipelgaid ma olen must lipp ahvi peos Ma olen kogelev vanker linnutee kraavis ma olen sülekoerkäsigranaat ...
Jutustuse sündmustik algab minategelase Kadri Jalakase lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil klass süüdistas teda alusetult varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süzee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga kasinalt keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Muutuse toob Kadri ellu samuti haiglaravile sattuv kirjanik Elsa Sarap. Tädi Elsa julgustamisel hakkab Kadri paljusid olukordi nägema optimistlikumalt, ta muutub enesekindlamaks. Kadril jääb haiglaravi tõttu üks aasta koolis vahele. Kooli naastes leiab Kadri uute klassikaaslaste seast palju sõpru. Tema pingi...
Tegelase analüüs Advotja Romanovna Raskolnikovi õde Dunja oli just see, kes hoolis üle kõige oma vennast ja armastas teda tingimusteta. Ta oli tema nimel valmis kõigeks, ka ei kõigutanud see, et oma venna nimel ise õnnetu olla ja teha kõik, et vaid viimane saaks hariduse ja elaks head elu. Ka ei kõigutanud teda seegi, et venna heaks minna mehele kõigest raha pärast. Kogu oma õnn kõrvale jätta ja tegutseda vaid ühe õilsa eesmärgi nimel et vend saaks endale lubada kooli lõpetamist ning teda igal moel rahaliselt toetada. Raskolnikovi pere on väga vaene ning neil pole mitte midagi hinge taga,sellest hoolimata üritavad Dunja ja nende ema Pulheeria teha kõik oma venna ja ainsa poja jaoks, et viimane saaks viia täide oma unistused ja elada täisväärtuslikku elu. Seda ka siis, kui selleks tuleb ennast ohverdada ja elada elu, mis pole absoluutselt midagi vää...
,,Pidu sinus eneses" Ernest Hemingway Ernest Hemingway 25aastane peaosaline. Alustav kirjanik, kes elab üsna vaeses linnaosas perega. Hadley Hemingway naine. Neil on poeg Bumby. Gertrude Stein hemingway sõber olnud juba neli aastat. Stein väidab et sõjas olnud noored on kadunud sugupõlv (lk.28). Ühel päeval lahkus Stein enda kaaslannaga lõunasse ja pärast seda tundis Hemingway, et tõelist sõpra temast pärast Steini lahkumist enam ei saanud. Hemingay ei kirjutanud end kunagi tühjaks. Kui ta tundis et jutu allikas temas on otsakorral siis jättis ta kirjutamise pooleli ja lasi allikal uuesti täituda, et jätkata värskete mõtetega. Hemingway käis naisega aegajalt hipodroomil raha teenimas panustades hobustele. Mitmetel kordadel see ka õnnestus(lk.42). Hemingwayl oli isegi hipodroomikapital kõrvale pandud, kust selleks puhuks alustusraha sai võtta. Hipodroomil...
,,Triumfikaar" Erich Maria Remarque Romaani tegevus toimub 20. sajandi keskel Prantsusmaal Pariisis, kus asub triumfikaar, mis on 12. tee hargnemiskohaks, ilmselgelt on teos just selle monumendi järgi omale nime saanud. Peategelaseks on Teise maailmasõja ajal Saksamaalt Pariisi põgenenud erakordselt andekas neljakümnendates kirurg Ludwig Fresenburg- oma neljanda varjunimega Ravic. Kiindumuse just viimase varjunime järgi pärineb ajast, mil ta kaks aastat tagasi Pariisi kolis ning oma eismese operatsiooni edukalt läbi viis, opereerides oma sõpra Kate Hegeströmi. Ravici süüdistatakse riigi reetmises kuna ta varjas oma kaht sõpra, keda Gestaapo otsis, üks sõpradest oli päästnud ta elu kuulirahe alt eikelligimaal ning teine oli sõbraks juba lapsepõlvest. Teose alguses kohtab Ravic novembrikuu hilisõhtul heledate juuste ja kaame, surnud silmadega itaalia päritolu ja vaba eluviisiga naist Joan Madou`d, kes sihitult ringi k...
Kirjanduse arvestus (KI1) 1. Müüt Müüt on jutustav pärimus, mis seletab lahti inimeste arusaamist maailma ja inimese algupärast, olemusest ja tähendusest. Müütide tegelasteks on tihti üleloomulikud tegelased kangelased, jumalad jne. Müüdid olid maailmapildi raamistikuks ja selgitajaks. Müüdid on andnud paljudele kirjandusteostele ainestikku ja olnud eeskujuks. Müüdid on olnud ka kultuuri ülevalhoidjaks ja selle edasikandjaks. Müüdid on tavaliselt välja mõeldud, aga sageli on nad üles ehitatud mingi tõsiasja põhjal. Ilukirjandus arenes välja müütidest. 2. Suuline ja kirjalik kultuur Suuline kultuur: Kirjalik kultuur: Seotud tugevasti looduslike sümbolitega orienteeritud minevikule suunatud tulevikku tähtis osa sümbolid ennustamisel ja ennetel sümbol meenutab mõtet ...
Netis sündinud Tänapäeval on internet saanud kohaks, ilma milleta enam väga paljud inimesed hakkama ei saa. Internetist on võimalik leida kõige kohta informatsiooni, seal on võimalik suhelda inimestega üle kogu maailma. On võimalik end läbi mitmete internetiallikate harida ja teadmisi omandada, kuid samas on internetil ka omad vead, millest kindlasti peaksid kõik noored teadlikud olema. Etendus "Netis sündinud" kajastaski võimalikke tekkivaid probleeme seoses interneti kasutamisega. Minu seisukohast etenduse põhiprobleemiks oli, et internetis pidevalt inimestega suheldes ja tutvudes kaob oskus suhelda inimestega päriselus. Internet on saanud populaarseks just seetõttu, et seal on võimalik tutvuda ja suhelda enda jaoks täiesti uute inimestega. Laia tutvusringkonna omamine on igati positiivne, kuid alati internetist saadud tutvusi ei saa sinna hulka määratleda, sest ku...
RENESSANSS 14.-16.saj. Aeg ja peamised esindusriigid: -Sai alguse Itaaliast ja levis ülejäänud Euroopasse(Prantsusmaa. Renessanss-taassünd.) Loomulikkus ja looduslikkus; individuaalsus ja isiksus. Vaadati tagasi antiikajastusse, võeti sealt endale elemente. Maalikunsti areng. Renesanssi kaasatoodud muutused maailmapildis: - Rooma katoliku kirik lõhenes, mille tagajärjel tekkis inimlik maailmavaade(Dante kirjeldas kõige paremini tegelikku inimest). Hariduse võidukäik-mõtlev inimene-inimese vaimne areng. Teaduse areng- teaduslik maailmapilt. Tugev moraalikriis, saamahimu.(nt Ameerika rahv orjastamine ja hävitamine). Renesanssi panus maailmarengusse: - Reforamatsiooni liikumine ehk usupuhastus, mille algataja ol Martin Luther-Saksa usuteadlane. Teaduse areng ja uute maade avastamine ning tekkis huvi mõistuse(tartkuse) vastu. Mõisted: - Sonett-Luulevorm, mis präineb keska...
KESKAEG 5.saj-15.saj. Algus: -Algas Lääne-Rooma langemisest(aastal 476). Kestis umbes tuhat aastat antiigi ja renessanssi vahel. Lõpp dateeritakse sageli aastaga 1492, kui Kolumbus avastas Ameerika. Iseloomulikud tunnused: -Uuenduste aeg- leiutised-trükipress, mis aitas kaasa raamatute väljaandmisele. Erinevate uskude levik. Kirikute ja ülikoolide rajamine. Keskaega ja kristlus: -Ajastu vaimsus põhines ristiusul ehk kristlusel. Inimesel oli kaks elu: maapealne elu, mis oli katseaeg ja teine elu peale surma. Paradiisi ideaali sisestamine. Kirikute rikastumine inimeste pealt-inimesed annavad kogu enda maise mammona kirikule/jumalale-saavad nö.paradiisi. Piibel ja Eesti: -1739.aastal esimene trükk. Piibli tõlkimisega levis huvi lugemise vastu. Piibel oli kõige enam loetud raamat maailmas, kuna keskajal oli usk väga tähtsal kohal. Proosa ja luule: -Romaan ehk jutustava proosa suuvo...
,,Läänerindel muutuseta" FOTOROMAAN Võimlemistundides pidas Kantorek meile ülipikki Muutke teksti laade loenguid seni, kuni meie klass tema juhtimisel nagu Teine tase üks mees piirkonna Kolmas tase komandatuuri marssis ja Neljas tase oma nimed vabatahtlikena kirja pani. Viies tase Siin lamab meie sõjakaaslane Kemmerich, Muutke teksti laade kes hiljuti veel meiega hobuseliha küpsetas ja Teine tase mürsulehtris kükitas; ta on Kolmas tase veel meie kaaslane, ega Neljas tase ole ka enam: ta kehastus ...
,,Mustamäe armastus`` Sisukokkuvõte Tegelased : Mihek Jürimäe - Neljakümnendates mees , tavaline ,keskmise palgaga insener.Naisest lahku läinud .Ühe lapse isa (naisega kellega ta lahku läks). Maire Look-Üksildane ,noor, elu igatsev,aus neiu , puhta hingega,hea palgaga. See raamat rääkis mehest nimega Mihkel Jürimäe. Ta läks oma naisest lahku.Mihkel läks eraldi elama teisse korterisse.Kõrvalmajas elas aga üksik naine nimega Maire Look .Ta elas Sõpruse pst. 249 oma üksildast igatsusrohket elu .Ta oli endaarust väga korralik ja väga üleküpsenud naine.Tema harjumus oli iga päev vaadata aknast välja inimesi ja seista seal tunde.Ükskord märkas naist Mihkel ,kes mõtles ,et mida see naine küll seal akna peal koguaeg jõllitab.Mihkel vaatas ja nägi seda sama naist iga päev aknal kuni nende pilgud kohtusid.Nad vaatasid üksteisele koguaeg otsa .See sai igaõhtuseks rutiiniks.Neil ...
Jan Vermeer van Delft ,,Piima kallav teenijatüdruk" Jan Vermeer van Delfti elu Jan Vermeer van Delft ristitud 31. oktoobril 1632 Delftis nimega Joannis. Maetud 15. detsembril 1675 aastal. Hollandi maalikunstnik. Elu ajal erilist edu ei saavutanud Tegutses ka kunstikaupmehe ja kõrtsipidajana, gildivanema koht nõudis samuti aega ja tööd. 1662 valiti Vermeer gildivanemaks. Ta valiti tagasi aastail 1663, 1670 ja 1671, mis tõendab, et teda peeti heaks kunstnikuks. Tal oli Delftis palju tema kunsti austajaid, kuid tema kuulsus hajus pärast tema surma. Jan Vermeer van Delfti looming Tema õpetaja võis olla Carel Fabritius või katoliiklane Abraham Bloemaert, kunstiajaloolased ei ole kinnitust leidnud. Tal valmis keskmiselt 3 maali aastas ja enamasti maalis ta tellimustöid. Suure osa tema maalidest ostis ära tema patroon Pieter van Ruijven, takistades tema loomingu laiemat levikut Enamik Vermeeri maalidest portreemaalid interjööri taustal. ...
Õnn on inimese enda kätes. Õnn on üks olulisemaid konseptseoone elus, mis tähendab inimese moraalse rahuolu. Sellest konseptsioonist tihti rääkivad kirjanduses. Autorid ja filoosofid korduvald kippuvad selle küsimusele, mis teeb inimest õnnelikuks? Võibolla see on eneseteostus, kui inimene suudab oma eesmärki saavutada, oleks see töös või loomingus. Võibolla see on rikkus, mis võib anda inimesele palju võimalust, reisimist, õppimist või aidata vaesemais inimest. Mõned inimesed arvavad, et õnn on see, kui sina ja sinu pere oleks terve ja et lapsed kasvaksid heaks inimeseks. Õnn on see suur mõiste, millesse igaüks paneb midagi oma, aga tegelikkult, see on jätkuvalt kollektiivne pilt, mille sees on tervis, tunnustamine, soojus ja nõudlus. Mõned on rahul sellega mis neil on, isegi vähe asjuga, teised vajavad uskumatu saavutusi, et olla õnnelikuks aga see on nüansid ja igaüks ona oma õnne sepp. ...
"Lugu Igori sõjaretkest" 2014 Lugu Igori sõjaretkest 1185. ja 1187. aasta vahel tundmatu autori poolt. ,,Lugu Igori sõjaretkest" pole eepos. Algselt kirjutatud vana idaslaavi keeles. Tähtsal kohal rüütliau ja patriotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja nende osalejate hüperboliseerimine. Teos kutsub üles lõpetama vürstide omavahelised tülid ja ühinema ühtseks Venemaaks. Sisu Novgorodi - Severskis valitseb vürst Igor. Polevetside hõim tungib kallale. Igor alustab sõjaretke koos poja, venna ja vennapojaga polovetside vastu. Sõjakäik nurjub. Igor satub vangi, linn hävitatakse. Igor on Khaani Kontsaki juures, kes tahab kokkulepet sõlmida. Igor pole nõus ja põgeneb. Hiljem abiellub Khaani tütrega ja Khaanist ja Igorist saavad taas liitlased. Pärast võitlust polovetside vastu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase ...
Maailm on valla-minna või mitte? Nõukogude ajal elanud inimestel oli palju vähem võmalusi kui meil praegu. Vabadust ise otsustada ja oma elu korraldada tollel ajal elanud inimestel ei olnudki. Neilt võeti selles vallas väiksemgi võimalus- neid küüditati Siberisse ning osad ulpisid küüditamishirmus paadiga tundmatusse. Tänapäeva noortel on hea võimalus välismaale minna, kuid tihti nad unustavad, et see toob kaasa ka olulisel määral riske. Minna või mitte? Minu arvates tuleks seda võimalust kindlasti kasutada eelkõige sellepärast, et saab avastada maailma, vaadata kuidas teised inimesed elavad ning avardada enda silmaringi ja maailmavaadet. Kõige parem on leida võimalus välismaale õppima minna. Tagasi tulles võid sa olla hinnatud ning sul on suurem võimalus korraliku palgaga töökohale. Sa oskad ka väärtustada rohkem seda, mis sul kodumaal on ja välismaal polnud. Viimastel aastatel on selline ,,välismaale töö...
Rikas ja vaene Rikkus ja vaesus omavad erinevatele inimestele erinevat tähendust. Mõnele on raha kõik, mida saab nimetada rikkuseks, kuid paljudele tähendab see eelkõige vaimseid väärtusi. Rikkus on minu jaoks tasakaal, et mul on perekond, kodu, haridus ja piisavalt raha. Vaesus oleks aga olukord, kus mul ei ole sõpru, haridust ning ka raha, et toime tulla. Tänapäeva ühiskonnas on rikkal oma eesmärke saavutada lihtsam. Tal on võimalik perelt tuge saada ja ka raha. Kui aga inimesel on rahapuudus, siis tekivad tihti igasugused olmemured, mis hakkavad segama igapäevaelu. Kui inimene ei omanda haridust ei suuda ta luua endale eesmärke, mis teda edasi viivad. Raha olemasolu ei ole kedagi kunagi materiaalses mõttes rikkaks teinud. Alati on sellel inimesel olnud ka teadmised või rohkelt julgust ja pealehakkamist midagi suurt korda saata. Tihti me mõtleme, et vaene on vaene rahalises mõttes. Vaene saab oll...
Richard Lõvisüda oli Inglismaa kuningas. Ricard oli aus teiste suhtes, väärikas , julge ning karm valitseja.Tema kohusetäitija oli lord de Vaux. Tema välajvalitu oli Inglise kuninganna Berengaria. Lõvisüda oli vaenujalal Austria hetsertsogiga, nad hävitasid üksühe au ja väärikust lippudest rääkimata. Richard oli raskelt haige, sir Kenneth tõi arsti el Hakim, kes ravis ta terveks. 5. Teose stiil Teos kuulub romantismi valdkonda. Romantism on kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis 18. sajandi teisel poolel, industriaalrevolutsiooniga paralleelselt, mille juured on sentimentalismis. See oli protestiliikumine looduse liigse ratsionaliseerimise, liigse vägivalla (koloniseerimine), valgustusaja poliitiliste ja sotsiaalsete standardite vastu. Maailma liikuma panevaks jõuks sai inimese potentsiaal, maailmapilt muutus egotsentriliseks. Kirjanike teosed johtusid sisemistest
annaabi.ee 
