Vanaema (0)

Vanaema

Võin julgelt öelda, et mul on väga hea vanaema. Ta pole nagu iga teine lapselapse rahaautomaat, vaid ta on andnud mulle selle asemel teadmisi ja kogemusi.
Ta on elanud terve oma elu Valgas või selle lähedal ning sellega väga rahul. Tegelenud paljude asjadega, näiteks lasketiirus on ta väga osav ning ta on ka muidu väga sportlik ja elurõõmus. Kui ma olin väike, jooksime tihtipeale võidu või tagusime jalgpalli tema väiksele väledale koerale. Iseloomult on ta väga abivalmis ja see, et tal endal on asju vähe, jagab ta need alati enda laste ja lastelaste vahel ära ning nagu ta ise ütleb:“küll ma saan, ärge muretsege.“ Välimuselt on ta nagu vanaemad ikka, armas väike vanainimene , kuid hingelt on ta noor ja elujõuline. Ma mäletan seda, et suviti sõitis ta alati rattaga maalt linna ning ostis seljakoti igausuguseid söödavaid asju täis ning sõitis maale tagasi, kusjuures üks ots on 20km. Teine väga ere mälestus on nastikutest, kes meil maal elavad. Mu vanaemale nad väga meeldivad ning ta hoiab neid, kuna nastikud hoiavad eemale hiiri ja rotte ning hoiavad konnade arvu normaalsuse piires. Me ei tohi nastikuid mitte kunagi segada, sest nad on vanaema arvates nii toredad, kuid kui ta ise neid ootamatult näeb, ehmub alati ning jookseb minema.
Mu vanaema on väga nooruslik ja ei hooli vaid meie, laste ja lastelaste eest vaid ka loomade ja igasuguste taimede eest, mis ta põllul kasvavad.