William Shakespeare "Hamlet" (0)

William Shakespeare “ Hamlet ”
1) Nimeta teose tegelased. Kes nad olid ja kuidas üksteisega seotud?
Claudius – Taanimaa kuningas, Hamleti onu, endise kuninga ehk Hamleti isa mõrvar
Hamlet – Taanimaa prints , kadunud kuninga poeg ja praeguse vennapoeg
Polonius – kantsler
Horatio – Hamleti sõber
Laertes – Poloniuse poeg
Valtemand ja Cornelius – Norramaale lähtetavad saadikud
Rosencrantz ja Guildenstern – Hamleti endised ülikoolikaaslased
Osric – keigarlik õukondlane
Rüütel
Vaimulik
Marcellus, Bernardo ja Francisco – kuninga ihukaitseväelased
Reynaldo – Poloniuse teener
Neli-viis näitlejat
Kaks hauakaevajat
Hamleti isa vaim
Fortinbras – Norramaa prints
Norra pealik
Inglismaa saadikud
Gertrud – Taanimaa kuninganna, Hamleti ema
Ophelia – Poloniuse tütar
Õukondlased ja nende naised
Sõdurid
Meremehed
Käskjalad ja teenrid
2) “Hamletit” on nimetatud uusaegseks teoseks, sest peategelane on mõtlev inimene, kes arutleb ja kahtleb. Kuidas see väljendub teoses?
Hamleti kahtlused väljenduvad teoses läbi paljude olukordade. Näiteks polnud prints alguses kindel, kas vaim, keda ta nägi, oli tema enda ettekujutus või tõepoolest isa rahutu hing, kuid seda kontrollis ta näidendiga, mis sarnanes vägagi tema isa mõrvaga ning kuningas Claudiuse minemajooksmine ja veider käitumine etenduse ajal tõestas Hamletile tema süüd. Teine tegu, mis väljendas Hamleti tarkust ja kavalust, oli see, et ta lasi teistel arvata, et on hull, et tema tegelikele plaanidele jälile ei jõutaks. Samuti oli hamlet väga lojaalne oma isale ja sõpradele, kuid keeras selja nendele, kes talle noa selga lõid.
3) “Hamlet” on tragöödia. Tragöödia üks tunnuseid on see, et kangelase hukkumine on paratamatu. Kuidas sellesse suhtud? Kas Halmet oleks saanud vältida enda kui ka teiste hukkumist? Kuidas oleks see sinu arust võimalik olnud? Mida oleks tegelased võinud teha selleks, et hukkunud ei oleks teose lõpus nii palju inimesi?
Ma arvan, et kangelase paratamatu hukkumine pole üldse mitte halb tunnus tragöödia žanri puhul, sest see annab lugemisele juurde mingi omamoodi põnevuse ja tunde. Samuti avardab see lugeja mõttemaailma, sest teoses on palju erinevaid rolle ja igaühel erinev vaatenurk.
Arvan, et Hamlet oleks saanud enda, kui ka teiste hukkumist vältida, kui ta oleks hoidnud külma närvi ja poleks emotsioonidel oma otsust mõjutada lasknud. Ta oli äärmiselt emotsionaalne tegelane ning tihti tegutses kohe, kui mingi mõte pähe kargas, enne läbi mõtlemata. Sellepärast tuligi ette palju õnnetusi ja apsakaid (näiteks Poloniuse surm, arvates, et too oli hoopis kuningas Claudius). Samas oli prints väga tark ja teadis pärast kõike juhtunut , et ei tasu kedagi usaldada, kuid läks siiski kergeusklikult Laertesega võitlema, ega osanud aimatagi vastase tegelikke kavatsusi. Kui ta oleks midagigi aimanud ja mõõgad enne ära kontrollinud, siis oleks ta end surmast päästnud. Ka Ophelia poleks endalt elu võtnud, kui ta oleks rohkem oma enda peaga mõelnud ning mitte oma isa ja venna tallaaluseks jäänud, sest siis kui neid kumbagi tema kõrval polnud, siis läks ta hulluks ega osanud sealt edasi enam kuidagi oma elu elada.
4) Missugune oli naistegelaste osa teoses? Kuidas sellesse suhtud?
Naistegelaste osa teoses oli minumeelest väga alla surutud julmade. salakavalate ja manipuleerivate meestegelaste poolt. Kuninganna Gertrud oli väga kergeusklik tegelane. Ta ei osanud oma uue mehe kurje kavatsusi läbi näha ja kui ta ikkagi lõpuks haisu ninna sai, siis ei julgenud midagi ette võtta. Ka Ophelia rolli võiks piltlikult nimetada hüpiknukuks, sest ta ei olnud eriti iseseisva mõtlemisega, vaid lasi kogu oma elu isal ja vennal juhtida, mille tulemusel ta ka pärast isa surma hulluks läks. Tegelikult olid mõlemad tegelased heatahtlikud, hoolitsevad ja väga õrna hingega, kuid just see omadus neile mõlemale saatuslikuks saigi . Mulle näisid nad mõlemad väga mõtlematute, lihtsameelsete ja otsustusvõimetute naistena.
5) Mis võiks olla selle põhjuseks, et “Hamletit” peetakse tänaselgi päeval üheks maailmakirjanduse meisterlikumaks teoseks?
Põhjus, miks “Hamletit” tänaselgi päeval üheks maailmakirjanduse meisterlikumaks teoseks peetakse võib-olla see, et tegu on väga õpetliku ja tohutult meeliköitva teosega, milles peitub palju probleeme, draamat , ettearvamatuid lahendusi ning erinevaid tegelaskujusid.
Teose põhiprobleemideks võiks pidada kättemaksuhimu hingerahu nimel ja auahnust ehk kui kaugele on inimene valmis võimu nimel minema.