Mida hindan õpetajas? Õpetajal, eriti algklasside õpetajal, on tähtis roll inimese maailmavaate kujunemisel. Õpetajaid on mul üheksa kooliaasta jooksul olnud palju, ning kõigi nende õpetusmeetodites on midagi erinevat. Meenutades aega, kui käisin Sitaveo-Tee Algkoolis, ütlen ma mõne õpetaja kohta ,,hea" olenemata sellest, kas see aine tuli mul välja hästi või mitte. Õpetaja juures on palju aspekte, mida hinnates kujuneb temast üldine arvamus. Õpetaja juures üheks tähtsaimaks omaduseks on kompetentsus enda poolt antavas aines ja oskus ainet lihtsalt seletada. Õpetaja ei tohiks lugeda maha õpiku teksti, vaid peaks suutma materjali seletada peast ning oma sõnadega ja näitlikult. See on tähtis nägemaks õpilaste reageeringut jutule ja selle edastusviisi vastavaks muutmiseks. Oluline on, et õpetaja suudab tunni teha õpilastele huvipakkuvaks. See võtab küll
Ka pedagoogid ise on oma teadmised saanud ei kelleltki muult kui oma kunagiselt õpetajalt. Nii nagu koole, on ka õpetajaid erinevaid. Eriti väljendub see iseloomus. Mõni õpetaja on kannatlik, aitab õpilasi ülesannetega; teine on lõbus, räägib erinevatel teemadel. Igas koolis on vähemalt üks pedagoog, kes on range ning taunib tunni ajal muude asjadega tegelemist peale õppimise. Kuigi õpilaste silmis ei pruugi ta kõigi lemmik olla, annab ta sageli parima hariduse. Mida mina siis õpetajas hindan? Loomulikult peab ta oma ainet hästi tundma. See on muidugi kõige tähtsam. Ka on tal vaja head suhtlemisoskust lastega. Kui ikka õpilasega läbi ei saa, ei tule ka tulemused paremad. Veidike randust ei teeks ka paha. Muidugi mitte nii palju, et ühe kaasõpilasega vahetatud sõna eest ukse taha saadetakse. Tähtis on veel, et õpetaja oleks ettevõtlik, eriti kui ta on klassijuhataja. Ekskursioonide, klassiõhtute ja muude ürituste korraldamine lähendab teda õpilastega.
esilekergitamine. Järjepideva ning visa õppematerjalidega tutvumise teel ergutatakse õppija meeli niivõrd, et ta tunneb ühel hetkel ära uue, kuid tegelikult juba olemasoleva idee (kaasasündinud ideede kontseptsioon). Leiti, et paremini kui üksikute faktide, ideede ja praktiliste teadmiste õpetamine kutsuvad mõtete ja ideede äratundmist esile teatud üldisema suunitlusega õppeained. Õpetamise põhilise sisu moodustasid tol ajal distsipliinid, mida tuntakse ka seitsme vaba kunstina (lad k septem artes liberalis): retoorika ehk kõnekunst, dialektika ehk vaidluskunst, grammatika, muusika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia. Õppimise juures oli kõige tähtsam õppija arutlusvõime arendamine, et ta suudaks enese sees olevaid ideid ära tunda. Praktiliste õppeainete õpetamist ei peetud niivõrd oluliseks. Religiooni tähtsuse vähenemisel muutusid ka arusaamad teadmistest ja õppimisest.17. sajandil
Kognit. ingorm. õppimisteooriad. Info omandamine, vastu võtmine inertsed teadmised ( omandatud teadmisi ei suudeta kasut. praktilises situats. puudub kogemuslik baas) Konstruktivism õppimises paindlike ja elulähedaste teadmiste kujun.(teadmised jäävad kitsapiirilisteks ja lünklikeks) Empirism (aidata õpilastel konstrueerida korrektseid mõisteid) ja ratsionalism (teadmised peituvad vaid nendes konstruktsioonides mida õpilased ise loovad) Mälu 3 astmeline mudel. Töötlemine ja 1 säilitamine. Sensoorne (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine, maitsmine) info säilib pool sekundit. Tähelepanu püüdmine. 2. Lühiajaline mälu ( 15-20 sek. saab pikendada kordamisega) Meeldejätmisele aitab kaasa õpitava info jaotamine koostisosadeks ja käitumiseautomatismi kujunemine. 3. Pikaajaline mälu info mida on vaja hilisemaks tarbimiseks.
väline tasustamine. 2. A.Bandura õppimise faasid. Bandura uurimused näitavad, et käitumismallide omandamine ja kasutamine oleneb tingimustest. Faasid: Märkamine- mudelkäitumise jäljendamiseks peavad õpilased seda märkama ja olema huvitatud selle jäljendamisest. Meelde jätmine- on vaja kujundada seos situatsiooni märginade ja käitumisviisi vahel. Reprodutseerimine- e käitumismallide praktiseerimine. Motivatsioon hõlpsamini jäävad meelde käitumismallid, mida demonstreerivad inimesed, keda õpilased peavad staatuselt kõrgemaks ja kellega soovivad sarnaneda. 3. Õpetaja ja õpilased mudelina. Õpetajad on õpilastele eeskujuks vähemalt kolmel viisil. Nad edastavad õpilastele ühiseid hoiakuid ja käitumismudeleid, kuidas suhtuda ümbritsevatesse inimestesse ja ühiskonda, kujundavad õpilastel üldise suhtumise õppeainetesse ja üldised lähenemisstrateegiad probleemidele
Ta ei põikle kõrvale tänapäeva koolide ja klassiruumide tegelikkuse eest. Siiski suudab ta ühtaegu aduda õpetajate muresid ja neile esitatavaid nõudmisi ning kaitsta õpilasi, kõnetades nende vajadusi, pädevusi ja õigust Autorist lugupidavale lävimisele. Ta teeb seda selguse, elujõu ja huumoriga. Iga õpetaja vajab seda raamatut ja igal õpilasel on vaja, et tema õpetajad oleksid seda lugenud.“ Sue Roffey / Lääne-Sydney Ülikool ja Londoni Ülikool Bill Rogers õpetas palju aastaid, enne kui te- „Bill on selle valdkonna autorite seas erandlik, sest ta töötab klassiruumides õpetajate kõrval, et nende tõhusat tegevust toetada ja neile eeskuju anda
vajadus nende rahuldamise järele kasvab veelgi. 2. Eduootus õpimotivatsiooni kujundajana (õpilaste eesmärgi- ja ego- orientatsioonide tähenduses). Eduootuse kujunemine Amesi kolmekomponendilise õpimotivatsiooni mudeli valguses. (12.1) Ülesande-ja valdamisorjentatsiooniga õpilasi iseloomustab soov teada saada Amesi õpimotivatsiooni mudeli kohaselt sõltuvad õpilaste eesmärgiorientatsioonid klassi õpikeskkonnast, mida kujundavad õpilastele antavate õppeülesannete iseloom, hindamise ja tasustamise praktika ning õpilaste autonoomia õppimisel. Muidugi oleneb kõigi nimetatud faktorite toime sellest, kuidas tajub õpilane ise õppetöös toimuvat. 3. Featheri mudel õpimotivatsiooni kujundamisstrateegiate teoreetilise alusena. Millised on põhitegurid selle mudeli järgi, mis kujundavad õpilase õpitahte koolis? (11.1) N
Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. Pedagoogiline psühholoogia on kui kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. 2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel.
Kõik kommentaarid