Renessanss ja kuulsaimad teosed (0)

1 Hindamata

RENESSANSS
14.-16.saj.
Aeg ja peamised esindusriigid: -Sai alguse Itaaliast ja levis ülejäänud Euroopasse(Prantsusmaa. Renessanss -taassünd.) Loomulikkus ja looduslikkus; individuaalsus ja isiksus. Vaadati tagasi antiikajastusse, võeti sealt endale elemente. Maalikunsti areng.
Renesanssi kaasatoodud muutused maailmapildis : - Rooma katoliku kirik lõhenes, mille tagajärjel tekkis inimlik maailmavaade( Dante kirjeldas kõige paremini tegelikku inimest). Hariduse võidukäik-mõtlev inimene-inimese vaimne areng. Teaduse areng-teaduslik maailmapilt . Tugev moraalikriis, saamahimu.(nt Ameerika rahv orjastamine ja hävitamine).
Renesanssi panus maailmarengusse: - Reforamatsiooni liikumine ehk usupuhastus , mille algataja ol Martin Luther-Saksa usuteadlane. Teaduse areng ja uute maade avastamine ning tekkis huvi mõistuse(tartkuse) vastu.
Mõisted: - Sonett- Luulevorm , mis präineb keskaegsest Itaalia kirjandusest. Petrarca . Luule oli avatud ja emotsionaalne. Täielik renessanssi inimene. Meie ajal on Marie Under. Muusa nimi oli Laura.
Novell-Tihe sündmustik, väheste tegelastega jutustus. Boccaccio . Novelli kui žanri rajaja. “ Dekameron ”. Teosed räägivad igapäevastest asjadest, ei puuduta poliitikat ega religiooni.
Essee- Kunstilise proosa žanr. Michael de Montaigne . Prantsuse kirjanik. Pani aluse esseekirjandusele. Sügav sõprus, sõbra kaotas tekitas need mõtted, mis pani kirja “Esseedesse”.
Utoopia - Ideaalriik või ideaal ühiskond. Thomas More. “Utoopia”. Teos oli väga ompärane, midagi sellist mida on võimatu saavutada.
Renessanssi teatre, commedia dell’ arte : - Maskidega näidend. Maskid andsid edasi emotsioone. Anult mehed. Rahvakomöödia. “Armastus kolme apelsini vastu”.
Humanism ja kuulsamaid humaniste, nende maailmapilt ja teosed: -Humanismid olid antiikaja mõtlejad/ filosoofid . Vastandusid keskaja teoloogidele. Thomas More “Utoopia”.
Inglise renessanssiteater Shakespear’i kaudu: -”Romeo ja Julia ”. Tragöödia. Surematu armatuse sümbol. Traagiline lugu viib tagasi antiikaega. Andis märku uue inimese ja uue ajastu sünnist. Traagiline lõpplahendus on tingitud saatuslikust eksitusest .

Teosed: -Dante Alighieri - “ Jumalik komöödia” kokkuvõte keskaja kultuurist. Beatrice oli tema muusa. Ühe jalaga keskajas, teisega renessanssis.

Francesco Petrarca - Kuulsaim sonetti looja. Tema muusaks oli Laura, luule oli väga avatud ja emotsionaalne. Täielikult renessanssis. Meie aja kuulsaim soneti valmistaja on Marie Under. Elas Prantsusmaal.

Giovanni Boccaccio - Novell “Dekameron”. 100lugu. 7noormeest ja 3neidu. Loos räägitakse 10päeva jooksul erinevaid lugusi . Novelli kui kirjandusžanri rajaja. Novellid räägivad igapäevastest asjadest nagu nt. Inimeste pattudest ja nõrkustest ja ülistab armastust ja elurõõmu. Teosed ei puuduta poliitikat ega religiooni.

Miguel de Cervantes - “Don Quijote ”. Hispaania poeet , romaani-ja näitekirjanik. Põhineb rüütliromaanil. Don Quijoteil on muusa, keda ei manita koradgi teoses kui relistliku inimest. Tal on paariline Sancho Panza . Üksteise vastandid.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 7 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lottttta Õppematerjali autor

renessanss teosed Shakespear Dante Petrarca Boccaccio Cervantes maailmapilt dante

Sarnased õppematerjalid

doc

Kirjandus ja erinevad ajastud

puuduta poliitikat ega religiooni Essee- kunstilise proosa žanr; Montaigne, Prantsuse kirjanik- pani aluse esseekirjandusele Utoopia- ideaalriik või ideaalühiskond; Thomas More- “Utoopia”  Renessansi teater, sellega tulnud uus mõiste: commedia dell’arte. maskidega näidend; maskid andsid edasi emotsioone; ainult mehed; rahvakomöödia; “Armastus kolme apelsini vastu”  Humanism ja kuulsamaid humaniste, nende maailmapilt ja teosed. humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine; Erasmus- ,,Narruse kiitus''; Thomas More- ,,Utoopia'', ideaalne maailm; Montaigne- ,,Esseed''  Boccaccio, Petrarca, Cervantes (teosed). Boccaccio novell ,,Dekameron''; Petrarca ,,Laulude raamat''; Cervantes rüütliromaan ,,Don Quijote'' BAROKK JA KLASSITSIM  Kus? Millal? barokk: Hispaania ja Itaalia, 16.sajandi lõpp/ *klassitsism: Prantsusmaa, 17.sajand  Barokile iseloomulik

Kirjandus

rtf

Renessanss, humanism

Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare'i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajandit. Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16. sajandiga. Nii oli näiteks inglise renessansi haripunkt 16. sajandi lõpul, kui Itaalias oli renessanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn. Sealt pärines ka eelrenessanssi kuuluv DANTE ALIGHIERI (12651321), keda on nimetatud keskaja viimaseks ja ühtlasi uusaja esimeseks poeediks. Temas pole enam keskaja inimese alandlikkust ega alistumist autoriteetidele. Dante oli üks paavstivastase partei

Kirjandus

docx

Renessanss kirjanduses

· Itaalia sonett ehk Petrarca sonett maailma Euroopa luule levinuim kinnisvorm · "Ravimeist nii hea kui ka kurja saatuse · Sündis Arezzo linnas, Kesk-Itaalias puhuks" lohutusraamat · Õppis õigusteadust Montpellier's (1317) · "Maailmapõlgusest" autori pihtimus ja Bolognas (1323) maise armastuse teemal · Naasis 1326 Avignoni, astus vaimulikku · Ajaloolised teosed: seisusesse · "Kuulsaist meestest" mitme antiikse · Kohtas kirikus naist (Hugo de Sade'i tegelase elulood (näiteks Makedoonia abikaasa), kes mõjutas kogu tema edasist Aleksander, Pyrrhos, Hannibal jt), jäi loomingut lõpetamata · Armastas reisimist, külastas elu jooksul Itaalia ehk Petrarca sonett mitmeid ümberkaudseid maid · koosneb 14 värsireast (4+4+3+3).

Kirjandus

rtf

Renessanss

Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare’i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajandit. Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16. sajandiga. Nii oli näiteks inglise renessansi haripunkt 16. sajandi lõpul, kui Itaalias oli renessanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn. Sealt pärines ka eelrenessanssi kuuluv DANTE ALIGHIERI (1265–1321), keda on nimetatud keskaja viimaseks ja ühtlasi uusaja esimeseks poeediks. Temas pole enam keskaja inimese alandlikkust ega alistumist autoriteetidele. Dante oli üks paavstivastase partei

Ajalugu

doc

Maailmakirjandus II eksamikonspekt

igasugust maist, tumedat poolt seksuaalsust ja lihalikku armastust. 7 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · 16. sajandil asendub varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse ja inimese võimetesse vaikselt skepsisega ning edasi toimub renessansi kriis ja teisenemine barokki. · Renessanss sai alguse ja oli ulatuslikem Itaalias, vältas seal ligi 3 sajandit. Teistes Euroopa maades piirdus renessanss 16. sajandiga. 8 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 6. Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri ja Chaucer (KA, MKL, Chaucer Canterbury lood) Dante Alighieri · Poolenisti keskajas, poolenisti renessansis. Loomingut raamistavad keskaegsed

Kategoriseerimata

docx

Maailmakirjandus II

orjastamisele. Maadeavastused, kujutlus maailmast kui tervikust. Loodusteadused. Trükikunsti leiutamine. Ühiskondlikud vapustused ja võitlused: reformatsioon XVI saj alguses, Ameerika avastamine ja vallutamisele järgnenud sõjad, Otomani impeeriumi ähvardused Euroopale. Vallandusid ka individualism ja saamahimu, Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Montaigne’i esseed ja Shakespeare’i tragöödiad, ajastule omased enesekahtlused. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, vältas seal 3 sajandit. 7. Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri (Jumaliku komöödia „Põrgu“, „Puhastustuli“; Vita nuova. Uus elu), Geoffrey Chaucer (Canterbury lood), MKL, KA. Dante: keskaegsed sümbolid ja maailmapilt + loovisiksuse geenius. „Jumalik komöödia“. Esikteos uues mahedas stiilis, rõhutas armastuse filosoofilist käsitust. Armastus Beatrice vastu. Autobiograafiline luuleraamat

Maailmakirjandus ii

doc

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

Hääldus hispaaniapärane!).) 18) Klassitsistlik draama (Moliere'i näidendid. Tema don Juan on juba prantsuse hääldusega, aga lähtub ikkagi algsest hispaania Tirso de Molina Don Juanist). I Keskaeg Keskaeg on väga pikk periood, alguseks u 5. sajand (lääne-rooma imp lagunemine 5. saj-l). Lääne eur-s keskaeg lõppeb 15. sajandil, märgid, mis tähistavad uusaja algust (Ameerika avastamine). Itaalias renessanss tähistab ka ikkagi uue ajastu algust. See keskaeg on ikkagi ainult lääne kultuuris kasutatud ja selle püsimine ei ole kindel. Lihtsalt hakati nimetama nii. Ida eur käsitlustes, Nl-s venitati keskaeg isegi 17. sajandisse, mis Lääne Eur ikkagi ei kehti. Renessanss ja keskaeg on väga erinevad ja neid ei ole võimalik ühte arvata. 395 Lääne ja Ida-Rooma Rooma impeeriumi lõhenemine on juba keskaja algusele juhtiv. 476 L.Rooma lagunemine loetakse keskaja alguseks

Kirjandus

doc

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

Renessanss järgnes keskajale. Antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine eelkõige Lä-Euroopas 14.16.saj. Renessansiajal toimus murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ja vabamate inimsuhete poole, tähistades uue aja algust. Inimene kui isiksus vabaneb keskaja kirikudogmade, skolastilise teadmise ja seisuslike normide kammitsatest. Renessansis vallandus täiel määral inimese individuaalsus, leides eriti avara peegelduse kunstiloomes. Renessanss on humanismist lahutamatu. Humanistid on renessansiaegsed õpetlased, kes süvenesid antiikkultuuri ja tutvustasid sealt saadud teadmisi kaasajale. Humaniste vastandati keskaja õpetlastele teoloogidele. 15. 16.saj toimunud maadeavastused võimaldasid esmakordselt kujutlust maailmast tervikuna. Suurt hoogu said loodusteadused, mis panid mõistma looduse lõpmatust ja harmooniat. Inimesi hakati tajuma looduse osana. Tekkis uus usk inimesse ja elu tähenduslikkusesse

Kirjandus

Rohkem sarnaseid