Kirjanduse KT 1. Rahvaluule on põlvest põlve edasi antud rahva ühislooming. 2. Rahvalaul: Vanem e. Regivärsiline rahvalaul- koosneb 8silbilisest värsireast ja esitasid eeslaulja ja koor; Uuem e. Riimiline rahvalaul- viisid keerulisemad ja pillisaatega 3. Rahvajutt-Muinasjutt: loomamuinasjutud;nõidumismuinasjutud;legendilaadsed muinasjutud NT „Vaeslapse käsikivi“; „Vaeselapse talutütar“ , „Ahju alune“ Muistend:tekke;seletus;koht;ajaloolisus NT „Kalevipoeg“, „Suur Tõll“, „Koit ja Hämarik“ 4. Rahvaluule lühivormid: Mõistatus on sõnaline peitepilt. (Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline) Vanasõna on lühike, piltlik, õpetlik ütlus. (Tark ei torma) Kõnekäänud on lühikesed piltlikud ütlused. (Nagu sukk ja saabas) 5. Rahvuslik ärkamine: 1. 1857.aastal pani J.V.Jannsen ärkamiseajale aluse oma ajalehega Perno Postimees 2. 1865. aastal asutas Jannse...
Ohvrilaev- Gert Helbemäe Peamised tegelased: Martin Justus (45a), Isabella (Isebel) (22a) Martin Justus pidas lõpuaktusel kõne, mis meeldis väga usuteaduse õpetajale. Justus oli alles hiljaaegu teada saanud, et tema lemmik ajalooõpilane, Boris Mänd sai 5 , on oma suurepärased tööd maha teinud vene vähetuntud ajaloolase Sterdjaevi raamatust. Justus otsis Boris Männi üles, et uurida tema alatu teo ja edasiõppimise kohta. Boris Mänd rääkis, et plaanib minna ajalugu ülikooli õppima, kuid ei tunnistanud oma tööde maha tegemist. too vastas talle jultunult, et miks Justus siis talle 2 ei pannud poiss on päris kurb ja kohkund, et õpetaja sellest teab. Justus oli kutsutud direktori jutule, kus talle pakuti inspektori kohta. Justus oli veidi üllatunud, kuna talle teatati sellest viimasel koolipäeval, kuid siiski õnnelik pakkumise üle. Justusel oli koolis austaja, Meeta Räägu, eesti keele õpetaja. Koolist koju minnes avastas Justus, et Meeta Rääg...
Libahunt Kokkuvõte 1.vaatus On talve õhtu ja rehetares käib ikka usin töö. Vahetevahel kostub õuest huntide ulgumist. Kõik see pere pidi minema muidu nõia tapmisele, kuid läks ainult peremees(50a.) koos sulane Jaanusega (25a.). Koju jäid 8-aastane Mann(Mari), 40-aastane perenaine, 14 aastane Margus ning 60-70 aastane poolpime vanaema. Margus sättis peergu, toa valgustamiseks. Perenaine ketras lõnga. Mann veeris savikul aga aabitsat. Vanamemm oli voodis ja pikutas. Õuest kostis huntide ulgumine aina lähemalt ja lähemalt. Keegi kopsis ukse taga. Mari läks näost valgeks. Kuid kui ta kuulis oma isa ja sulase Jaanuse häält, siis rahunes ta maha. Peremees lükkas ukse kähku kinni. Jaanus viis peremehe püssi tagasi oma kohale. Perenaine küsis imestusega, et kuidas püss märjaks ei saanud. Peremees ütles, et terve tee olid nad selle peal istunud ning püss oli olnud heinte all. Perenaine küsis veel, et kuidas nõia ...
Kirjand, arcgis, cvkeskus 160 sõna Peale selle ka internetis suhtluskeskkondades on peamiseks keeleks inglise keel ning seal ka kasutatakse väga palju slängi. Inglise keele kasutust leidub ka hulgaliselt online-mängudes, kus veedetakse olulise aja oma päevast. Minu kogemuste järgi mõjutavad need eesti keele kasutust kõige negatiivsemalt. Nendes mängudes on palju inglisekeelseid termineid, mida suheldes ei viitsita eesti keelde neid tõlkida ning seetõttu tekivad sellised laused nagu „Kuidas sa selle golden pickaxe’i minecraftis said? Millest sa neid craftisid?“ Peale online-mängude avaldavad sarnast mõju ka näiteks inglisekeelsed sarjad, kuid mitte nii hullusti. Nendest faktidest saab järeldada, et tänapäeva noorte tohutu internetis veedetud aeg on suuresti mõjutanud nende keelekasutust. Aina suurenev slängikasutus on ka üks tegur, mis on noorte keelekasutust rikkunud. Lausete mõttes moodustamisel mõeldakse liiga pikkadele sõnadele v...
,,Pal-T�nava Poisid�� Autor:Ferenc Molnar Ilmumisaeg:1971 Lehek�lgede arv 165 Raamatu peategelaseks oli Ern� Nemecsek,ta oli v�ike valgep�ine poiss,kes raamatu alguses kuulas �nnelikult k�ikide k�ske.Nemecsek oli s��raseid poisse,kes lausa tunnevad r��mu teiste k�skude t�itmisest.Teised poisid olid suuremad-nemad olid k�ik krundil ohvitserid,ainult Nemecsek oli reamees ja pidi teiste ees alal�pmata oma kannad kokku l��ma ja aupaklikult tervitama.Raamatut edasi lugedes selgus,et Esn� oli aga ka v�ga julge,vapper ja aus poiss. Kolm k�rvaltegelast ja iseloomustus �heks k�rvaldegelaseks oli Gereb,ta ei olnud hea poiss.Ta �ssitas teisi poisse rumalusi tegema.(K�skis cselel oma m�tsi T�rgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks!Kuidas maiustused paremale ja vasemale lendaksid).Siis oli ta veel reetur.Ta reetis oma Pal-t�nava poiste Kiti�hingu saladused Botaanikaaias punas�rklastele.P�rast sai ta oma tegudest aru ja pr...
See oli jõuakale inimesele juba kättesaadav. See aitas informatsiooni levikule oluliselt kaasa. Hakkasid tekkima ajakirjad. 1711 kaks inglise härrasmeest hakkasid välja andma ajakirja The Tatler. See paistis silma ka selle poolest, et selles hakati trükkima lisaks muule materjalile kirjanduslikke arvustusi. Seega see oli ka kirjandusajakirja sünd. Sajandi lõpul tulid puhtad kirjandusajakirjad. 18. saj hakkas ilukirjanduse mass korraga kasvama. Ei saa öelda, et kirjandus oli ainult aristokraatide privileeg, kuid töötas aristokraatide käe all. 18. saj näeb veel ühe huvitava nähtuse tekkimist romaan. Meie mõistes. Romaanilaadseid teoseid kirjutatu juba ka varem. Euroopa juhtivaks maaks oli tõusnud Inglismaa. Tol ajal oli juhtiv zanr luule. Tänapäeval on see romaan. Populaarne zanr oli draama, see oli kõige dremokaatlikum, seda käisid kõik vaatamas. Milline oli 18.saj romaan? Esmalt hakkasid seda looma inglise kirjanikud. Mille pinnal see tekkis
Raske mõista, kerge on hukka mõista Tänapäeva ühiskonnas on inimesed muutunud arvamustega lahkeks. Väga vähe annavad inimesed edasi tunnet nagu mõistmine. Mõistmine ehk arvestamine teiste tunnetega, soovidega, sellisena nagu inimene endast on kujundanud. Inimesel lubatakse omada erisuguseid tundeid, erinevat suhtumist asjadesse. Mõista hoolimata sellest kui erinevad vaated on teistel. Mõistmist ei saavutata kergelt, kergem on väheste juttude põhjal inimest hukka mõista, teda kuulamata. Tihti peale surutakse nurka, andes inimesele mõista, et ta on vale oma eksimuste tõttu. Tekivad hirmud elus edasi minna, seista tugevana, mõtlemaks „kas ma olen vale“, seades näo ette mask, varjamaks tegelikku „mina“, kaitsmaks ennast teiste eest. Küsimused mida esitatakse endale ja teistele. Kas tõesti on raske mõista ja kergem hukka mõista inimest? Inimesed on erinevad, tegemised, soovid, proovimine elus ...
Kirjanikud armastusest Kahtlemata puudutab armastus iga inimese hinge. Ka kirjaniku hinge. Armastusest saab kõik alguse. See on üks suur inspiratsiooniallikas. Armastus- see on see, mille üle filosoofid filosofeerivad, millest muusikud laule kirjutavad, millest luuletajad luuletavad. Kunstnikud maalivad lõuendile ühe armastusloo, tantsijad väljendavad oma kehakeelega tundeid armastatu vastu, kirjanikud kirjeldavad romaanides armunuid, isegi märulifilmist võib leida stseeni, mis on pühendatud armastusele. Inimese jaoks on armastus, mehe ja naise vahelised suhted olnud alati üks suur müsteerium. Tegelikud peame õnnelikud olema, et meie meeli aeg ajalt sellised tunded valdavad. Armastus on üks suur inspiratsiooniallikas, eriti loomeinimestele. Marie Under poleks Marie Under, kui tema looming ei sisaldaks kergelt sensuaalse alatooniga või meelierutavaid luuletusi. Jaan Tätte ei oleks Jaan Tätte, kui ta ei räägiks romantilistest hetkede...
Diana Ostrat Proosaanalüüs Kivirähk „Ajaloo keerises“ „Ajaloo keerises“ räägib lookese sellest, kuidas ühel abielupaaril läheb hommikust peale halvasti ning kuidas vanatädi sünnipäevale minnes – vanatädi ise on veel mitmesaja kraadi võrra veidram kui teised tegelased – läheb kõik veel palju hullemaks, sest lisaks vanatädi õõvastavatele jutukatketele lõpeb lugu, oh üllatust, veel absurdsemalt suures Amazonase üleujutuse mõõtu tualetiuputuses, mille kohta polegi teada, kas tegelased sellest pääsesid. (Ehkki mõnedest esimestes lausetes toodud vihjetest - „Jaan sai sellest hiljem väga hästi aru“, „tagantjärele tark“ jne, võiks eeldada, et vähemasti üks ellujäänu leidus – või siis olid peategelased natuke „prohvetlikud“.) Igastahes, klassikaliselt Kivirähule algavad kurjakuulutavad ja jaburad oomenid loo alguses ...
Quasimodo VÄLIMUS: Kole, sündis füüsiliste puuetega. Ta oli küürus seljaga ning lombakas, kogu ta keha oli erinev testest, see oli kõver. Vasaku silma all oli suur soolatüügas. Jalalabad ebaloomulikult suured. PÄRITOLU: (Claude Frolli roll tema elus) Quasimodo ema oli väga hirmutatud poisi välimusest ning laps viidi ära. Teda saadeti Pariisi, kus Jumalaema kiriku juures leidis teda preester (Claude Froll). Kui Quasimodo oli 14 aastane, sai ta preestri abil kellameheks. JUMALAEMA KIRIK, KELL JA QUASIMODO: Kirik oli tema jaoks kõik. See asendas talle perekonda, maja ning ühiskonda. Töötades kirikus kellamehena, oli kella helin kõrvadele väga väsitav. Tehes sama tööd iga päev jäi Quasimodo kurdiks. QUASIMODO JA ESMERALDA: Kaks paralleeli: ilu ja koledus. Quasimodo oli omakasupüüdmatult ning siiralt armunud Esmeraldasse, kuid samas ta ei ole temalt mingeid tundeid vastu oodanud, kuna teadis, et ta on kole. Päästes Esmeraldat, pakub Quasi...
Kolm venda Seitsme maa ja mere taga, üle mägede ja kändude, elasid kord kolm teismelist, kes olid vennad. Nende nimed olid Mats, Ats ja Aadu. Viimane oli kõige noorem ja ulakam, ta visati koolist välja ning elu läks aina allamäge. Ats oli veidi vanem ning arukam, oli lõpetamas 11.mnendat klassi. Mats aga oli kõige tublim nende seast, sest käis juba ülikoolis, mille kõrvalt ta ka töötas. Nad kõik kolm elasid aga koos vanematega 2-toalises Lasnamäe korteris ning jagasid kolme peale ühte tuba. Noortel viskas sellest kitsikusest kopa ette ning nad otsustasid eraldi elamist hankima hakata. Kinnisvara hind sellel ajal oli aga tohutult kõrge, seepärast mitte ükski omale maja ostmist ei saanud lubada. Kõik nad otsustasid teisel moel omale elamise hankida. Mats sai ülikoolilt stipendiumi ning sai endale lubada korraliku korteri kesklinnas. Tasu oli küll kõrge, kuid ta sai maksmisega hakkama. Atsil a...
„Jumalaema kirik Pariisis” Victor Hugo Tunnused: • Romantilises kirjanduses oli esiplaanil autori isiklik mulje ja ideaalid, mitte tegelik elu. • Tundmuste, jõulise elamuste ja fantaasi eriline rõhutamine. • Erandlikud, suursugused, uhked kangelased, kes kehastasid tugevaid kirgi, kuid olid seesmiselt lõhestatud. Nt peategelane Quasimodo, kes oli Jumalaema kiriku küürakas kellamees. • Looduseülistus. Hoonete täpne kirjeldus. • Tundelise stiili kasutamine. • Rahvuslikkuse rõhutamine. • Üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine. KOKKUVÕTE: Tegevus toimub Pariisis, 15. sajandi lõpus, ühelt poolt räägib Hugo tegelaste elust ja kannatustest, teisalt aga kirjeldab selle aja elu ja ehitisi Prantsusmaal. Tegelaste armukolmnurgast saavad alguse nende kannatused. Ülemdiakon Claude Frollo ja Quasimodo on armunud Esmeraldasse, aga tütarlaps on sissevõetud hoopis kapten Phoebusest (naistemees), kes näeb ...
HUVITAVAD FAKTID Visnapuu pseudonüüm oli Tulihänd. Tema abikaasa Hilda oli Visnapuu südamedaam ja muusa. Nad abiellusid vastu neiu isa tahtmist, kuid hoolimata mõningastele lahkhelidele püsis nende abielu mitukümmend aastat koos, kuni Ing tuberkuloosi tagajärjel 1941. aastal suri. Henrik Visnapuu on osalenud Vabadussõjas. Tema vend oli eesti muusikateadlane ja pedagoog Eduard Visnapuu. Asutas koos Kadi Tanilooga 1950. aastal New Yorgi Eesti Teatri. KASUTATUD KIRJANDUS https://et.wikipedia.org/wiki/Henrik_Visnapuu http:// www.miksike.ee/docs/lisakogud/kirjandus/visnapu u.htm https:// www.slideshare.net/ingalaidna/henrik-visnapuu https:// www.slideshare.net/katike/henrik-visnapuu-kati-ko llom http:// entsyklopeedia.ee/artikkel/visnapuu_henrik2 ,,Labürint III. Kirjanduse õpik 9. klassile." TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Tuglase novellid „Maailma lõpus“ -Ankur hiivati, purjed tõmmati üles, ning sõideti avamerele. Kulus päev, ning jõudis kätte öö. Tegelane ärkab kahe seltsimehe vahel laegda taeva all. Tegelane- poiss, oli alles noor, ning ei olnud sellise eluga harjunud. Tema reisikaaslasteks oli 30 meest. Ilm kiskus tomisemaks, meestel tuli teha rohkem tööd. Jõuti piirini, kus keegi polnud käinud. Laev langes tormi küüsi. Järsku aga hakkas laev vaikselt liuglema. Laeva ees kerkis midagi musta, see ei olnud midagi, mida keegi oleks tundnud. See oli must sein, mida keegi polnud varem näinud. Kokkupõrget ei toimunud, vaid meeskond leidis enda ääretust pimedusest. Ei olnud tunda midagi, kõik oli pime, vaikne, laev ei liikunud. Nad jõudsid tühjuse riiki. Kaotati ajataju. Ükskõiksus võttis võimu. Järsku puhus tuul, köied pingutusid, mastid naksusid. Ülestõus surnuist. Hääletus täitis südameid. - Hommik. Vesi oli sügav ja taevas sinine. Merest paistis saar, k...
Ühtlasi on saanud ka kogu maailma kultuur minu arvates alguse Kreeka kultuurist. Tähtsaimad ajajärgud Euroopa kultuuri loomise ja edasiandmise seisukohalt paiknevad 6.-4. sajandil eKr ja nn hellenistlik ajajärk. Sel perioodil, kui Vahemere idapoolsed linnad täitusid immigrantidega Kreekast, levis linnades kreekapärane elulaad. Valitsejad nendes riikides soosisid kultuuri, mille areng ja levik oli tänu sellele vägagi kiire. Kreekas sündisid filosoofia, kirjandus, teadus ja kunst. Väga suured saavutused on Kreekal ka arhitektuuri alal. Kuid hellenistliku perioodi ajajärku kuulun antiikteaduse ja filosoofia arenemine. Kreeka ilukirjanduses loodi kirjanduslikud tüübid- tragöödia, komöödia ja teised, mis tänapäevani on edasi kandunud üle maailma. Vana-Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa ajaloos on suhteliselt suur, sest just nemad lõid teatri, komöödia- ja tragöödiakunsti,
Kuressaare Gümnaasium HAMLETI MONOLOOGIL PÕHINEV NÄITEMÄNG Nimi: Ann Hansen Klass: 10A Kuressaare 2015 TEGELASED: Ema Nastja Isa Väino Poeg Rolf Tütar Tanja Vanaema Meiu Perekond istub peale pikka ja väsitavat päeva koos õhtusöögi lauda. Näod mornid mingi meeled nukrad. Laual asub ema hoole ja vaevaga valmistatud seapraad, millel on kõigi pilgud peatunud. Kell lööb seitse. Pereliikmed tõusevad püsti, ning hakkavad lugema igaõhtust söögipalvet. ISA: (Rahulikult)Olla või mitte olla- see on küsimus. EMA: (Sujuvalt) Mis oleks üllam- vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või tõstes relvad hädamere vastu... POEG: (Äkiliselt) Vaev lõpetada? Surra, magada... ÕDE: (Targutavalt)Muud midagi, sest nõnda uinudes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret, mis meie liha pärib looduselt. EMA: (Mõttlikult) See olek...
Kõnekusti lõpukõne "Oh ajad, oh kombed!" Iga aasta lahkub Eestist mitu noort, eesmärgiks õppida endale sobivamat eriala ja saada rohkem kogemusi või siis leida omale tulusam töökoht välismaal. Tänu sellele võib pikema aja vältel rahvaarv palju väheneda. Näiteks 1. jaanuaril 2013 aastal elas Eestis umbes 1.3 miljonit inimest, välisrände tõttu vähenes elanikkond üle 6600 inimese kuid loomuliku iibe tõttu 1400 inimese võrra. Ning kui lähevad ära eestlased, läheb koos nendega ka keel. Paljud võtavad endale välismaallasest elukaaslase, mis tähendab, et nad ei saa isegi kodus enam oma emakeelt rääkida. Mida siis teha et Eestlased püsiksid oma kodumaal ning eesti keel säiliks? Üle poole inimestest pakuksid kindlasti välja palga tõstmise või poes hindade langetamise. Ma arvan et kui see oleks võimalik siis oleks seda ka ammu tehtud. Parem mõte oleks teha juurde töökohti, sest s...
„Harry Potter ja tarkade kivi.“ 1. Teos räägib 10. aastasest poisist kelle nimi on Harry. Harry elab oma tädi Petunia ja tema mehe Vernon Dursley juures. Harry vanemad on surnud, ning Petunia ja Vernon väidavad, et ta vanemad surid autoõnnetuses, kus väidetavalt sai poiss ka välgu kujulise armi otsaette. Kuid Harry pole mitte eavaline poiss, see ilmneb Petunia ja Vernoni poja Dudley sünnipäeval, kui nad sõitsid loomaaeda. Seal kaob imega eest klaas, mille taga on püüton ja kuhu Dudley sisse kukub. Kõik saab suurema pöörde hetkel, mil Harry koju hakkavad lendaba öökullid, et Harryle mingit kirja edastada. Dursleyd teavad selle kirja tähtsust Harry suhtes ja nad tahavad, et Harry seda kirja mitte mingil juhul ei saaks. Lõpuks nad kolivas ühte mahajäetud kohta. Järsku, Harry 11 sünnipäeva ööl, murtakse hurtsiku, ku nad elasid, uks maha ja sisse astub hiiglane nimega Hagrid ja kes lõpuks ulatab Harryle kirja. Kiri tuli Sigatüükast, nõiduse...
Eesti tuntuim romaan on Anton Hansen Tammsaare (1878– 1940) „Tõde ja õigus” I–V (1926–33). [http://kirjanduslugu.edu.ee/data/lexicon.xml 18.10.12] Romaane liigitatakse: Ainestiku järgi Ajalooline romaan – Ajalooline romaan on romaan, mis kirjeldab ajalugu ning minevikus toimunud sündmusi. Näiteks ’’Mahtra sõda’’. [http://et.wikipedia.org/wiki/Ajalooline_romaan 15.10.12] Rüütliromaan – Rüütliromaan on Euroopa keskaja ja uusaja kirjandusžanr. Rüütliromaane on kirjutatud nii proosas kui ka värssides. Rüütliromaanide tegelasteks on tihti kuningad (näiteks Karl Suur või kuningas Arthur) ja nende kaaskonda kuuluvad rüütlid. Tihti esineb rüütliromaanides üleloomulikke motiive, mis sarnanevad imemuinasjuttude motiividele. Näiteks "Don Quijote". [http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BC%C3%BCtliromaan 15.10.12] Armastusromaan – Armastusromaan on romaan, mis põhineb armastusloo kujutamisel
Fjodor Dostojevski Birgit Pärna M-14 Elulugu 11.11.1821 – 09.02.1881 Vene kirjanik Hariduselt insener Tegeles riigivastase tööga ( sidemed Petraševski ringiga) Talle määrati surmanuhtlus, mis asendus hiljem sunnitööga Seosed Eestiga 3. juuli 1843 – saabus Tallinnasse sõjaväeteenistuse korras 9. juuni 1845 – veetis Tallinnas terve suve ja töötas jutustuse „Teisik“ kallal 25. mai 1846 – tema ühe kuulsaima teose „Sortsid“ (Kurjad vaimud) tegevus pidi toimuma tallinnas Tuntuimad teosed „Maria Stuart“ „Vaesed inimesed“ „Valged ööd“ „Alandatud ja solvatud“ „Kurjad vaimud“ AITÄH KUULAMAST!
Mina ja raamatud Ma hakkasin teistega võrreldes hilja lugema. Ma õppisin lugema, kui olin umbes kümne aastane. Mulle ei meeldi väga lugeda. Samas saan aru, et lugemine on tähtis, sest see avardab silmaringi ja mõnikord aitab isegi unustada päevaseid muresid. Igaühele on mingi raamat sobiv, ühele meeldivad muinasjutud, teisele seiklusjutud või hoopis mingi muu raamat. Mulle meeldivad loodusraamatud, sest tunnen huvi looduse vastu. Raamatut lugedes tulevad head mõtted, mõnikord ajavad raamatud naerma. Mulle meeldivad raamatud, milles on põnevust ja saab nalja. Nii ei hakka lugedes igav. Lugedes võib vahel ajahätta jääda, eriti siis kui loed kohustuslikku raamatut ja oled lugemise viimasele minutile jätnud. Minuga juhtub seda tihti. Mõtlen küll, et hakkan lugemisega varem peale, aga ei tule välja. Siis pean pingutama, et raamatu läbi saaks. Lugedes tunnen mõnikord, et olen nagu teises maailmas. Silmade ette tulevad ...
joodik, oskas kõigile nõu anda Lühikirjeldus raamatust · Arno läheb kooli ja õpib seal korralikult. Toots on samuti selles koolis ja teeb vastupidiselt, Arnole pättust. Arno oli sõber Teelega, kellega ta käis hommikuti suure paju juurest kooli. Kui kooli tuli Imelik, hakkas Teele temaga sõbrustama ja Arno jäi tahaplaanile. Vahepeal lastakse sakside parv jõe põhja. Tõnissonist ja Arnost saavad suured sõbrad. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Lut s · Ülejäänud, oma pea. Koostaja · Erki-Henri · Meerbach · 14-aastane · Võhma Gümnaasium · Loodan, et meeldis Tänan tähelepanu eest!
Igal inimesel on olemas kaks isamaalisust: väike ja suur. Väike- on linn, tänav, maja, kus inimhing sündinud on. Suur- on riik, kelle kodanik see inimene on. Veel on olemas ühine isamaalisus ehk Maa. Kodumaad tuleb armastada ning kaitsta, kuna ainult patriotismi tunnega inimene saab olla oma rahva osa. Tänapäeval armsamaa kaitsmine on sama püha kohustus nagu palju aastaid tagasigi. Ainuke mis muutunud on, on see, et nüüd kodumaa vaenlased ei ole mingid intervendid ning agendid välismaalt vaid terroristid, narkomaafiad ja amoraalne poliitika. Demokraatlikus ühiskonnas on nendega võidelda raske, kuid see on võimalik. Rahva ühisel isamaal ehk meie planeedil- on ka veel õudsem vaenlane. Kui minna natuke ajalukku, ligikaudu XX. sajandisse siis tuleb välja, et viimased mitukümmend aastad kõik millega inimesed tegelesid oli looduslikukeskonna saastamine, osoonikihi hävitamine, kogudes tuhandeid tonne tuumajääke ning miljoneid ...
Miks tasub ilukirjandust lugeda? Ilukirjandus, kui üks suurimaid kirjanduse valdkondi on kindlalt ka tähtsaimate seas. Peamiseks ilukirjanduse eesmärgiks on meelelahutus ja olenemata faktist, et see enamjaolt ei põhine tõel, vaid väljamõeldistel, on see üks loetumaid kirjanduse liike ning seda ka õigustatult. Kui tekst on hästi kirjutatud, on väga lihtne end sellesse ära kaotada ja ümbritsev maailm unustada. Inimesed tänapäeval ja ka vanematel aegadel on just seepärast armastanud ilukirjandust, et see viib neid reaalsusest niivõrd kaugele, et lehe keeramine käib juba nii tähelepanematult kiirelt, et ei saa arugi, kui raamatu järg juba viimasel lehekülje numbril seisab. Miks ikkagi lugeda ilukirjandust? Kõige praktilisemaks eesmärgiks on ilmselt kirja-ja keeleoskuse parandamine. Ilukirjanduses on enamasti kasutatud väga rikkalikku sõnavara ja sellist lauseehitust, et lugejal oleks hea lugeda ning seda järgides...
Usk nõuab ju inimestelt vagadust ja sobilikku ja lihtsalt eluviisi, ning kui sa oled jumala sõna järgi toiminud, peaksid paradiisi pääsema. Heiti Talvik ja surmatantsu motiiv lükkab kõigi usklike lootused ümber ja selgitab, et keegi ei ela igavesti. Iseasi on, kui paljud seda kuulda võtavad, sest tihtipeale on lihtsam elada teadmatuses või õnnelikus ja endale sobilikus teadlikkuses. b) Pastšš on teadlikult teise ajastu või autori stiili jäljendav kunsti-, kirjandus- või muusikateos. Talviku teos on Villoni laadis pastišš, sest puudutab samasid teemasid. Lisaks kasutab Talvik vanemat, mitte kaasaegset sõnavara, mis sarnaneb Villonile. „Blasfeemilise ballaadi“ tegelasteks on samamoodi eluga pahuksis olevad või lihtsalt veidi tumedama taustaga inimesed. Talviku stiil on vulgaarne ja mitmetahuline nagu ka prantsuse kirjanikul. 5. Villoni ja Talviku teostes on kasutatud surmatantsu motiive. Prantsuse kirjanik Villon
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR:Gert Helbemäe TEOSE PEALKIRI:Ohvrilaev TEOSE ZANR: Realistlik psüholoogiline romaan ILMUMISAASTA:1960 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Gert Helbemäe on vere poolest pool sotlane pool hispaanlane ja sündis Tallinnas 1913 aastal ärimehe pojana. 1933 lõppetas Prantsuse Lütsomi ja eirates isa soovi minna Berliini kaubanudst õppima hakkas kirjuatam. Üldiselt oli ta lapsepõlv häirituf ema nukkrusest mis tuli nende lahutusest. Ta töötas mitmes ajakirjas nagu näiteks ,,Eesti Pildilehe" ja ,,Roheline Post" tegevtoimetajana. Seejärel kutsuti ,,Uudislehe" seltskonnaelu reporteriks, pärast sõjaväeteenistust suundus Eesti Ringhäälingu muusika- ja kirjandussaadete toimetusse, seal tegi ka tööd lisaks ,,Raadilehele" ning hakkas kirjutama kuuldemänge. Maailmasõja ajal põgenes Saksamaale ja sealt edasi Londonisse kus suri . Ta ...
Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda. Varast ei näinud ta kusagil ja hakkas siis Soome poole ujuma. Keskööl ujus ta ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. ...
seega on see teos tehtud, et hoiatada inimesi mitte sellesse raha hüpnotiseerivasse lõksu uppuda ja püsida südamlik raskel ajal. 14. Kokkuvõte ning põhjendus - kas ja mis ja miks meeldis, ei meeldinud, jäi meelde, tundus uudne vms. Hea lugemine oli küll kuid mitte päris pageturner ei olnud. Mulle on meeltmööda rohkem komöödilised külaproosad. See lugu aga oli veidike sünge ja jube kuid ma mõistan miks see teos on kohustuslik kirjandus kuna tema sõnum on midagi võimsat ja aegumatult tähtsat. 15. Lisa teosest lõik/lõigud koos lehekülje numbriga, mis sulle enim meeldis või mida pead oluliseks. “Sureb? Ei sure! Või on minu maja laatsaret, siia surema tulla!” lk(441) Selles lauses on juba naeruväärne Mogri-Märdi ahnus, ma ausalt naersin kui lugesin seda lõiku.
Koostaja: Meie paremas maailmas Elo Viiding Uurimustöö Tartu 2015 Sisukord 1 Elo Viidingu elu....................................................................................................... 3 Looming.................................................................................................................. 4 Teemad................................................................................................................... 5 Kujundid................................................................................................................. 5 Luuletus.................................................................................................................. 7 2 Elo Viidingu elu 1. Elo Viiding õppis aastani 1989 Tallinna Muusikakoolis ning aastatel 1989-1992 Georg Otsa muusikakoolis vii...
Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS………………………………………………………………….…………..3 ELULUGU……………………………………………………………………….…………...4 TSITAADID……………………………………………………………….…………….…....5 KOKKUVÕTE…………………………………………………………………………….….6 KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………………...…………7 SISSEJUHATUS 2 Minu referaadi teemaks on taani kirjanik Hans Christian Andersen ning oma töös käsitlen kirjaniku karjääri erinevaid etappe, elulugu ning toon välja tema tuntuimad teosed. Andersen on üsna tuntud kirjanik ning seetõttu enne täiendava informatsiooni otsimist oskasin juba
Kuues sõrm Autor: Helga Nõu Peategelased: Karina, Pärt ja Marius See raamat räägib sellest, kuidas üks 16-aastane tüdruk, Karina, sõidab Tartusse operatsioonile, kus ta on doonoriks oma vennale, Anarile. Anaril avastati aasta tagasi raske haigus ning vajab nüüd uut neeru. Kõige paremini sobis selleks doonoriks tema, Karina. Olles Tartu bussis, mõtleb ta terve tee, et kuidas ta lasi oma vanematel end ära rääkida ning doonoriks olemiseks kirjaliku nõusoleku andis. Karina loodab jubedalt, et enne haiglasse jõudmist võiks juhtuda mingi ime et ta ei peaks operatsioonile minema, sest ta kardab. Temaga samas bussis sõidab Tartusse ka Pärt. Pärt istub Karina taga ning tõmbab ninaga õhku, et tunda Karina lõhna. Tartu juba paistab, kuid midagi pole veel juhtunud. Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad maha liikuma, Karina jääb meelega kõige viimaseks. Kuid bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asfaltile. Ta ajab end püsti ja ...
,,Ilias'' 1.Miks ütles Agamemnon Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!'' ja kas tal oli õigus? Agamemnon ütles Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!'' sellepärast,et ta pidas ennast liiga tähtsaks,ei kuulanud teisi ning ihkas vaid oma võimu ja vara. Ükskord kutsus Agamemnon kuningad ja Achilleuse enda juurde esimest sõdimise edu tähistama. See edu tuli tegelikult tänu Achilleusele,kuid ta ei hakanud seda arvamust talle avaldama. Achilleus lasi kuningal arvata,et ta ongi ise selle tohutu edu saavutanud. Kuid siiski,võitlesid ju ikkagi sõdalased ning kuningas oleks võinud ka neid tunnustada. Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära.Kiitus ja au antak...
Armastus-jõud või nõrkus Maailmas on vist küll igaüks tundnud, mis on armastus. Seda maagilist jõudu kirjeldada on paraku raske. Teakse, mis tunne on olla armastatud oma vanemate või kellegi teise poolt. Arvan, et see on jõud, mis viib sageli inimesi elus edasi, aga tihti juhtub ka, et see hävitab hinge täielikult. Mis siis ikkagi on armastus, kas jõud või nõrkus? Minu meelest on armastus midagi väga tugevat ja mõjuvõimsat: tunned, et oled kaitstud terve maailma eest, et sinust hoolitakse, sinu heaks tehakse kõik. Mõtted on vaid head ja kõik tundub korras olevat. Oskad rõõmu tunda igast väiksest asjast ja ei tee väljagi igapäevastest väikestest probleemidest. Muidugi võib armastav inimene vaid siis õnnelik olla, kui ta leiab vastuarmastuse. Alati on igal asjal head ja halvad küljed. Näiteks paljud inimesed on teinud enesetappe just armastuse pärast. Tavaliselt tapetakse end siis, kui tu...
1.Milleks kasutati merekarpi? Mis sellest lõpuks sai? 2.Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda Vastused: 1. Seda kasutati koosoleku kokkukutsumiseks. See kukkus koos Põssaga alla, kui Roger kaljuharjal täie jõuga kangile surus. 2. Ta ütles Ralphile, et teda kutsutakse Põssaks. Ralph ei hoidnud seda. See (nimi Põssa) tuli avalikuks juba siis kui Jack Merridew, koor, väiksemad poisid ja Ralph ning Põssa esimest...
ERNEST HEMINGWAY ELU JA LOOMING 1899-1961 Ernest Hemingway sündis 21.juulil 1899.a maa-arsti pojana Chicago eeslinnas Oak Parkis. Pärast kooli lõpetamist 1917 töötas ta ajutiselt kohaliku reporterina ajalehe Kansas City Star juures, võttis siis Punase Risti vabatahtliku sanitarina osa Esimesest maailmasõjast. Rindel läbielatu jäädvustas ta romaanis “Hüvasti, relvad!” Mõne kuu viibis ta Michiganis, kalastas, luges ja kirjutas jutustusi, mida aga ükski ajaleht ei avaldanud. 1920.a sai ta koha ajalehe Toronto Star Weekly juures, aasta lõpus kolis ta Chicagosse, kus töötas ajakirjaniku ja toimetajana. Ent ta ei jäänud sellesse linna püsima. Juba 1921 suundus ta Prantsusmaale ja reisis järgmistel aastatel kirjasaatjana Euroopas ja Lähis-Idas. USA kirjaniku Gertrude Steini kaudu tutvus E.H. Euroopa ja Ameerika moodsa ajastu eestvedajatega. Gertrude Steini Pariisi salongiskohtus ta teiste hulgas James Joyce`i, Jean Coctea...
d) Kuna ma pole eriline luule huviline ei oska ma seda luulekogu eriti hinnata .Ennem seda on minu luule lugemine piirdunud kooli õpikutes olevate ja mõnede teiste üksikute luuletustega. Minule ei avaldanud see luulekogu erilist muljet. Ma ei leidnud luuletajaga sidet ja ka luuleused olid minu jaoks suurema tähenduseta.Nagu teosest välja tuli oli luuletaja tulihingeline kommunist ja võib-olla oli see üks põhjusi miks ma teda ei mõistnud. Kasutatud Kirjandus Kersti Merilaas ,,Pääsuke" https://et.wikipedia.org/wiki/Kersti_Merilaas
Enamik inimesi elab ja sureb nautimata õnne, mis neid ümbritseb. Õnn on subjektiivne heaolu, mida igaüks saab hinnata vaid iseenda juures, olgu selleks siis rõõm, tervis, armastus, puhkus või raha. Need on vaid üksikud näited kümnetest, võib-olla isegi sadadest seisunditest, mida inimesed peavad õnneks ning mis meid igapäevaselt ümbritsevad. Kahjuks ei oska üksikisikud näha kaugemale kui armastus ja raha, lihtsalt ei osata nautida õnne, mida pakuvad lihtsad ning väiksesed asjad. Väikesed asjad ei ole maiustused ega mänguasjad. Need on tunded, millele nii tihti ei mõelda, olgu selleks kas või emaarmastus. Seda on tundnud iga laps oma elus tuhandeid kordi, kuid pole alati tähele pannud. Pigem märkavad ja jätavad noored meelde hetked, mil ema kurjal toonil üritadab elutarkusi jagada. Tänu sellele jääb taha plaanile emaarmastus ning üritagu lapsevanem nii palju kui tahas, ei oska laps seda märgata. Alles kümneid aastaid h...
Sügisball Mati Unt *Eero – Ta asus elama Mustamäele pärast seda, kui tema naine jättis ta maha, kes tunnistas end armastavat Eero sõpra. Uue elu algusest uues kodus sai hoopis midagi muud kui ta lootnud või arvanud oli. Tema teoseid on loetud, aga alati on arusaamatuks jäänud, kes on adressaat, kellele Eero oma luuletusi kirjutab. Tema luule ei puuduta kedagi ja see muserdab Eero hinge ja ta tunneb, et ta on siinses maailmas üksik. luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid, kartis, et ta luulet ei loeta – ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime– kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega – sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab par...
Kadunud sugupõlv Sõja puhkemine tõi ühiskonnas kaasa suuremaid muutusi, kui seda esialgu arvati. Lahingute koledused sööbisid sügavale inimeste mällu. Hirm tõrjus meelelt halastuse ja inimlikkuse mõtted ning asendas need kurnatusega ning piinadega. Paljud rindelt naasnud sõdurid ei suutnud enam tagasi pöörduda enda igapäevaste tegemiste juurde, seepärast hakati sõjas osalenud põlvkonda nimetama ,,kadunud sugupõlveks". Kuidas oleks nad pidanud oma eluga edasi minema? Esimese elukogemuse omandasid nad läbi vere. Kui neid õpetati tapma ennem kui elu elama, kuidas olekski nad saanud rahus vaadata tulevikku, kui kõik mida nad enda ümber nägid oli surm. Kadunud sugupõlve sõdurid naasid koju nii füüsiliselt kui ka vaimselt vigastatuna. Kõik kohutavad verevalamised, lõputu kuulide sadu ja plahvatuste keskel elamine oli kujunenud nende jaoks loomulikuks, sest see oli kõik mida nad mäletasid. Lahinguväljale ...
● 1955 Saksa raamatukaubanduse rahupreemia Tsitaadid Elada maailmas, nagu poleks see maailm, austada seadust ja siiski temast üle olla, omada, nagu ei omatakski, loobuda, nagu polekski see loobumine — kõiki neid kõrge elutarkuse armastatud ja sageli formuleeritud nõudeid on võimeline täitma üksnes huumor. (“Stepihunt”, 1927) Iga tugev inimene saavutab eksimatult selle, mida tõeline tung tal otsida käsib. (“Stepihunt”, 1927) Kasutatud kirjandus ● https://et.wikipedia.org/wiki/Hermann_Hesse ● http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/herm ann_hesse Tänan kuulamast! :)
Ärkamisaja kirjanikud 2014/15 Ärkamisaeg Ajajärk, mil algas eestikeelses kirjasõnas rahvuse teadvustamine ja eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Lydia Koidula Kirjanikunimega Lydia Koidula (koidu aeg) sündis 12. detsembril 1843 Vändra lähedal, elas Pärnus ja Tartus. esimene naiskirjanik, luuletaja, ajakirjanik põhiliseks luuležanriks oli isamaaluule. Tuntud luuletused: „Sind surmani“ „Mu isamaa on minu arm“ Friedrich Robert Faehlmann Eesti kirjanik ja arst Sündis Virumaal Kaarli mõisas Alustas „Kalevipoja“ koostamist Avaldas 1866 „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ Tuntumad muistendid: „Emajõe sünd“ „Vanemuise laul“ „Koit ja Hämarik“ Fr...
,,Hotellimõistatus´´ Autor: Martin Widmark Illustraator: Helena Willis Jutustus: Elasid kord lapsed Lasse ja Maia. Nende vanemad olid ära reisile läinud. Lasse ja Maia jäid, aga onu Leifi juurde. Onu Leif töötas hotellis nii, et Lasse ja Maia saavad seal ringi vaadata. Hotelli- direktor on Ronny Hazelwood, direktori parem käsi on Rune Andersson, kokk on Riita Heijalainen ja koristaja Pierre Chaloppes. Hotelli on oma kohad kinni pannud perekond Äkerö ning nad on väga peened ja rikkad. Ühel jõuluõhtul perekond Äkerö Hiina õuniktaks kaob. Kõik on paanikas. Lasse ja Maia hakkavad lugu uurima. Lõpuks tuleb välja, et sellist koeratõugu pole olemaski. Perekond Äkerö on ise oma koera ära peitnud ning nad tahtsid selle eest raha. Nad võetakse politsei poolt kinni ning Lasse ja Maia on oma töö ära teinud.
Kristjan Rannaäär 10B Vilde näidendite kaasaegsus Maailm on aegade jooksul väga palju muutunud. Suuremad muutused on toimunud just seoses infotehnoloogia kiire arenguga, mis on inimeste elu teinud järjest lihtsamaks. Kuid inimeste elus on väärtusi, mida ka teaduse areng ei suuda muuta. Nii võime Eduard Vilde näidenditest leida nii mõndagi, mis on omane ka tänapäeva inimese käitumisele. Vilde näidendite üheks läbivaks teemaks on kultuuri ostetavus ja müüdavus. Tolleaegne kodanlus ihkas kultuurselt kuulsaks saada ja Euroopasse jõuda. Teose „Tabamata ime“ peategelane Leo Saalep oli rahvale reklaamitud, kui kuulus ja andekas klaverikunstnik, kuigi tegelikult oli ta täiesti tavaline ja keskpärane pianist. Kuulsaks sai ta tänu oma naisele, kes tahtis kõrgseltskonnas hiilata. Selleks ostis ta ära ajakirjaniku...
Rüütellikkus Aegade jooksul on inimeste käitumine palju muutunud, noored ei austa vanemaid inimesi nii võrd kui paar kümmend aastat tagasi. Inimesed ei ole ka enam nii ennastohvertavad, kui olid keskajal rüütlid, kes kaitseid mitte aitnult oma, vaid ka sõbra naisi ja lapsi vere hinnaga. Kuid mina arvan, et igas tänapäeva inimeses on natuke rüütelikkust ja rüütellikkus on veel tänapäevagi maailmas olemas. Rüütliks olemine ei tähendanud üksnes võitlusi ja jahiretki – rüütel pidi olema ka rüütellik. Rüütelikku käitumist peetakse ideaalseks mehelikuks käitumisvormiks. Rüütellik mees on vapper, ennastohvertav, seilkushimulisi ja teisi, eriti naisi austav. Tänapäeval loetakse rüütellikuks peaasjalikult mehe austusväärne käitumine naise ees, ajalooliselt on aga see mõiste olnud kasutusel laiemalt, rüütellik oli see, kes ka lahinguväljal vaenlasele armu andis, kaitstes nõrgemaid. Rü...
Tatjana Ustinova Pahed ja nende kummardajad Raamatu zanriks on kaasaegne vene kriminaalromaan. Raamatu autor on Venemaal väga populaarne, tema raamatuid on müüdud juba 16 miljoni eksemplari. Raamatu peategelane on Vladimir Petrovits Arhipov. Raamatus kasutatakse pigem tema perekonnanime Arhipov. Arhipov elab Moskvas eliitrajoonis lukskorteris, omab IT tehnoloogiafirmat,kus ta ka töötab. On igatepidi edukas ja hakkaja inimene. Arhipov on lahutatud ja elab koos oma koeraga. Koera tõuks oli inglise mastif, nimeks pani Arhipov koerale Tinto Brass. Eriti meeldis mulle lugeda Arhipovi ja omavahelist suhtlust -kirjanik on loonud olukorra, kus koer vastab omanikule-nii koeral kui ka Arhipovil on omapärane huumorisoon. Näiteks kui Arhipov läheb Mashale külla palub ta Tintol telefonile vastata ja teatada et peremees läks raamatukokku ja sõnum üles kirjutada Tinto vastas, et saab aru ja teeb täps...
„Bel-Ami“ Guy de Maupassant „Bel-Ami“ on kirjutatud Prantsuse kirjaniku Guy de Maupassanti poolt. Esimest korda ilmus raamat avalikkusele 1885. aastal Prantsusmaal. Teos räägib sellest, kuidas peategelane kasutab naisi ära, et saada haljale oksale. Guy de Maupassant kujutas tihtipeale inimesi pahelistena, keda juhivad instinktid. Teda peetakse moodsa novelli kirjutamise isaks. Ta on kirjutanud nii stiilis kui ka fantaasialugusid. Teda huvitas psühhiaatria, millest saadud teadmiseid kasutas ta oma töödes. Romaan räägib peategelase Georges Duroy elu Pariisis. Ta on tüüpiline noormees, kes on läinud Pariisi, et pürgida kõrgklassi. George puudub kindel töökoht, kuid kõik muutub totaalselt, kui ta kohtab oma vana sõpra, kes pakub talle tööd kohalikus ajalehes. Kuid noormehe ainuke soov on olla rikas ja kuuluda heasse seltskonda. Tema taktikaks on panna rikkad naised endasse armuma, ja neid ära kasutada nii rahaliselt kui ka ...
Karl Ristikivi Claudia Oks M-13 Sisukord 1. Elulugu 2. Looming Elulugu • Eesti kirjanik • Õppis varbla 6-klassilises algkoolis, lõpetas Tallinna kaubanduskooli 1930. a, 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto". • Karl Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. • Ta valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. Looming • Lasteraamatud: – "Lendav maailm" (1935) – "Semud" (1936) – "Sellid" (1938) – "Sinine liblikas" (1936) – jne • "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) • "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) • "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") • "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") • Triloogi...
Retsensioon Doris Kareva „Hingring” Doris kareva on aastaid olnud tähelepandavalt küps luuletaja. Ta on poeet, kes ülistas kannatlikult, luuletus luuletuse haaval armastust kui elu ülimat sihti. Eriti püüdles ta hingesiiruse, valguse ja selguse poole. Keskseks teemaks „Hingringis” on armastus – „sest armastus on kõiges, kõikjal, kõik”. (lk 87) Kareva luulet on kindlasti kergem kaugelt ülistada, kui lähedalt uurima hakata. Ikkagi peaks heitma põgusa pilgu, kuhu ja mis suunas ta oma luuletustes aastate jooksul liikunud on. „Hingring” algab arusaamisega inimesest kui universiumi keelest, kui keelpilli keelest, mis kuidagi helisema pannakse: „Kõik me oleme keeled, universiumi unes”. (lk 3) Luuletaja kirjutab armastusest nii tundepuhtalt, mida ta mõtestab suurima inimliku lähedusena: „Iga ta suudlus on elukeelne”. (lk 56) Doris Kareva luulet lugedes taba...
Eneseteostus ja selle hind Paratamatult püüdlevad kõik inimesed elus millegi poole, olgu selleks siis kindel töökoht hea palgaga või suurepärased tulemused spordis. Tänapäeval on kujunenud välja arusaam, et igaüks peab end kuidagi teostama. Kuidas tänapäeva noored end teostavad ning mis hinda nad selle eest maksavad? Enamus noored alustavad eneseteostust koolis. Mõni teostab end läbi heade hinnete, teisele on aga olulisemad praktilised teadmised. Kool võimaldab nii üht kui teist, kuid põhirõhk on siiski akadeemilistel teadmistel. Juba varases eas peavad noored sooritama üleminekueksameid ning tasemetöid. Tegelikkus on see, et sellised eksamid viivad noorukid pingesse. Neil on kohustus need sooritada ning selleks tuleb kindlasti õppida ja palju vaeva näha. Mida vanemaks, seda tähtsamaks eksamid muutuvad. Esimesed tähtsamad eksamid on 9ndas klassis. Selle klassiga saab läbi põhikooli etapp. Pärast seda pe...
Noored ja sõda Ma arvan et kui tänapäeval, kohe praegu saata Eesti noored sõtta siis ei oskaks pea kõik seal midagi teha kuna neil puudub vajalik väljaõppe ja relva kasutamise oskus ning mille tulemusena saaksid juba sõja alguses silmapilkselt surma paljud noored. Kuid on ka väga palju noori kes tuleksid selles olukorras isegi toime, ma arvan. Esiteks juba selle pärast et nad on tuttavad mineviku sündmustega nt nagu Eesti vabadussõda, esimene ja teine maailmasõda jne. Arvan ka et minevikus peetud sõjad on meile kõigile eriti noortele õpetuseks mida peaksime tulevikus püüdma ära hoida kui see on võimalik ja meie noorte võimuses. Kuid kui tulla tagasi tänapäeva maailma siis peetakse ka tänapäeval maailmas palju sõdu. Õnneks või kahjuks ei muuda need sõjad kõiki inimesi maailmas. Me saame küll sõjast ja sellest olukorrast tänapäeval kiiremini teada kui kunagi vanasti, tänu meediale kuid suuri sõjakahjustusi ...
Maailmavaade mõistuse ja ümbritseva keskkonna koostööl valmiv kunstiteos Inimene sünnib siia ilma puhta lehena, mida võiks võrrelda lõuendiga, millele pole kunstnik jõudnud veel maalima hakata. Meie maailmavaadet hakkab maalima kunstnik ehk meie kogu järgnev elu. Maailmavaate kujunemist mõjutavad väga paljud erinevad tegurid. Kõige esimesena hakkavad lehele värve lisama perekond ja lapsepõlv. Väikese lapsena omandatakse tavaliselt perekonnale sarnane maailmavaade, kuna vanemad on suurimad eeskujud ning tundub, et nende mõtlemis ja tegutsemisviis on ainuõige. Last mõjutavad vanemate kasvatusmeetodid, arusaamad, usuline kuuluvus ning kodune keskkond, Lisaks vanemate poolsetele mõjutustele mõjutavad lapse maailmapilti suuresti ka saadud kogemused. Näi...
Läänerindel muutuseta Raamat räägib Paulist kes on poolte oma klassi poistega sõtta läinud tänu õpetaja soovitustele. Ise nad enamus olid kõik 19 aastased. Sõjas olles valitses neid hirm sest nad polnud mitte mingit väljaõpet saanud. Alguses on neil palju süüa kuna palju sõjas olevaid inimesi on surma saanud. Mehed said ka oma kirjad kodustelt kätte ning igavuse peletamiseks mängisid nad tihti kaarte. Ühel päeval nad külastavad Franzi kelle olukord pole kiita ning Müller märkab Franzi asjade seas saapaid mida ta endale tahab kuid neid ta endale ei saa. Järgmisel päeval külastab Paul taas Franzi ning sel korral lubab ta saapad Müllerile viia. Peagi saadeti neile 25 noort meest appi ja hulganisti vanemaid mehi. Peatselt saadeti mehed kaevikuid kaevama, kohale jõudes oli olukord poole hullem kui arvati. Peagi märgati udu mis oli gaasirünnak hoopis, kui gaas oli hajunud tulid mehed kaevikutest väja ning naasesid tagasi kasarmuse. Ühel päev...
Noored ja sõprus Sõprus, see on nii päikeseline sõna, millel on täpselt nii palju eri tähendusi, kui on sõlmitud sõprussuhteid. Ühest küljest võib sõprust vaadelda kui täiesti individuaalset asja, kõigil inimestel on välja kujunenud erinevad arusaamad selle toimimisest ja olemusest. Teisest küljest on see justkui üdini tavaline, iseenesest mõistetav . Aga mida tegelikult tähendab sõprus ja milline on selle mõju? Vähesed meist mõtlevad igapäevaselt pingsalt sõpruse tegelikule väärtusele. Tihti sõltumata kellaajast või ilmast tutvume uute inimestega. Tunneme vajadust leida sarnase mõttemaailma ja huvidega kaaslasi. Kahjuks on mingil määral pealiskaudsus maailma vallutamas ja tekib kahtlus , kas eksisteerib üldse huvi kedagi lähemalt tundma õppida, et avastada temas võibolla sobiv partner. See, mida inimesed enamasti sõpruseks nimetavad, pole muud kui seltskondlik suhtlemine, millest enesearm...
Andrus Kivirähk “Mees, kes teadis ussisõnu” Koostajad: Aleks Mark ja Georg M. Puhm Tallinna Nõmme Gümnaasium 2015 Andrus Kivirähk On õppinud Tallinna 32. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis ajakirjanduse erialal Ta töötab Eesti Päevalehes 2000. aastate menukaim eesti kirjanik Kuulub Eesti Kirjanike Liitu ning on võitnud mitmeid autasusid Näiteid teistest teostest “ Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed” “ Sirli, Siim ja saladused” “ Rehepapp ehk november” “Wremja. Zorro märk” (koos Mart Juurega ) “Mees, kes teadis ussisõnu” Autori üks tuntuimatest romaanidest Ilmunud aastal 2007 On ilmunud läti, tšehhi ja prantsuse keeles Romaani peategelased Leemet – viimane mees metsas,viimane inimene kes teadis ussisõnu ja põhjakonna asukohta, peab kinni ja hindab vanu tavasid , kuid on huvitatud ka uutest tavadest Salme – Leemeti õde, kes abiellub karu Mõmmiga Linda – Tölpi tütar, Leemeti ja Sa...
Probleemiaken „Hamlet” Probleemi olemus Põhjused Surve Hamletil isa surma eest kätte maksta 1. Kuninga tapmine oma venna poolt 2. Verepilastus 3. Isa vaim on neetud öösiti uitama ning päeval seni tules paastuma, kui ajaliku elu pattudest on puhtaks saadud Tagajärjed Lahendused 1. Hamlet sai teada tõe isa surma kohta 1. Vaimu mittekuulamine. 2. Ta hakkas kättemaksuplaane hauduma Hamleti võimu laiendamine riigis. 3. Hamleti hullumine Claudiuse kukutamine troonilt. 4. Hamleti võõrastumine ning kaugenemine Hamleti kuningaks hakkamine. ...
Võlts usklik sama on mis praaliv kangelane: variserlikkus Molière'i "Tartuffe'is" ja meie kaasajal Kirjutas: KRM Inimesed üritavad jätta endast head muljet, püüeldes ühiskonna heakskiidu poole, tahtes olla osa massist samal ajal näidates end erilisena, teistest paremana. Kuna inimesed on enamasti kergeusklikud, on neid lihtne ära kasutada, eriti seetõttu et paljude jaoks on piir pahede ja vooruste vahel udune. Variserlikkus ja korruptsioon on eksisteerinud läbi aegade ja usun, et need ei kao, see tõttu on oluline olla tähelepanelik. Meie ühiskonnas on näha mitmeid pettusi, kasutatakse silmapetteid ja üldistamise viise, et tavainiesed panna enda juttu uskuma. Pealtnäha ohutu viis inimese petteks on reklaami kampaania. Eriti on seda näha valimistel kui lubatakse palju aga täidetakse vähe. Tartuffe oli endakasupüüdlik tegelane, kelle ahnusel puudusid pi...
KURESSAARE GÜMNAASIUM VOLTAIRE „KOHTLANE“ Refereering Nimi: Aureelia Kald Klass: 10a Juhendaja: Marit Tarkin Kuressaare 2016 Mõte: „Arukas jutt teeb alati inimesed mõneks ajaks vaguraks“ - lehekülg 9, teosest „Kohtlane“ Autori seletus: Kui kõik hakkavad korraga rääkima, siis ei saa keegi milleski aru, kui sul on arukas jutt ja kui sa ise oled piisavalt tark, siis tead, millal vaikida ja millal oma juttu rääkida ning millal teisi kuulata. Kuidas mina sellest aru saan: Kui keegi tahab midagi arukat öelda, siis tuleb tal alati enne ütlemist läbi mõelda, mida ta täpselt lausub, nagu ka vanasõna: „Enne mõtle – siis ütle“. Ka tänapäeval võib seda mõtet kasutada, pole vaja, et räägitakse arutut juttu ja kõike mida suust välja tuleb, tuleb teada, kus, mida ja kellele öelda. Mõte: „Tunnistage üksteisele isekeskis oma eksimised“ - lehekülg...
Tere hea kuulajaskond, sooviksin teile täna rääkida, miks on vaja teha sporti. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Kaks aastat tagasi sain kauaoodatud pimesoole operatsioonile ning juba teisel päeval tuli mu füsioterapeut minuga võimlema, et taastumine võimalikult maksimaalne ning tõhus oleks. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda eluohtlikesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, et suudab teha peaaegu imesid, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne – inimesed on laisad, neil puudub tahtejõud, motivatsioon ning neil on meelest läinud, milleks on inimene loodud. Inimene on loodud liikuma, tööd tegema, mitte kodus passima, rämpsu sööma ning endale vabandusi t...
Peremees Jones-Tsaar Nikolai II Karjafarm-Venemaa Loomade farm-NSVL Vana Major-Vladimir Lenin Majori pealuu tähistas Lenini mälestust, mis oli kommunistlikul Venemaal väga hinnatud ning oluline Sead-Bolševikud, kommunistlik režiim Kellukas, Jessie ja Pitsu Tümpsa-ideaalne töölisklassi tööline Mollie-rumal valge mära, kes tahtis tagasi elu enne revolutsiooni Benjamin-eesel, peegeldas autorit ennast Kass-oportunist, kes nägi võimalust süsteemist kasu lõigata Lumepall-Trotsky Kiunats-tsenseeritud meedia, kes väljastas inimestele ainult neid uudiseid, mida Napoleon lubas Valvekoerad-KGB salapolitsei Mooses-usk Kristallsuhkrumäed, millest Mooses rääkis-taevas, kuhu minnakse peale surma Ülestõus-Märtsi revolutsioon (1904-1905) Valge sõrg ja sarv Loomade Farmi lipul-Sirp ja vasar NSVLi liidu lipul Lambad-rumalad, kes poliitikast midagi ei teadnud, massid, kes ei suutnud enda eest mõelda Pilkington-Winston Churchill Rebasemets-Inglismaa Frederi...
Haldjatants Kristiina on päris perekonnast kus ema on hakanud rohkelt jooma sest isa leidis uue naise ja lahkus kodust oma naise ja laste juurest. Kristiinal on ka väiksem õde. Kristiina peab toimetama kogusaeg kodus oma väikse õega kui ema jälle kuskil joob. Kristiinal on sõbranna Triinu kes teab tema seisust kodus kuid tedagi ta ei taha sellega eriti tüüdata, samuti on tal head sõbrad Sven ja Argo. Peagi satub ema haiglasse, läbi pekstuna ning paljaks varastatuna. Kristiinal pole enam üldse raha sest ema käest varastati raha kõik ära. Ta õde Jannu tahab väga jõuludeks ühte nukku mille Kristiina otsustab varastada kuna osta ta seda hetkel ei suuda ja isalt ta raha küsima ei hakka ning ei taha. Sellega jääb ta vahele ning isa saab sellest teada ja annab ise neile raha. Neile toob ka jõulukingitusi tema sõbranna Triinu. Sven kes on Kristiinale meeldinud hakkab talle üha rohkem meeldima ja peagi hakkavad nad käima kuna nad on ka palju a...
„Haripunkti poole“ Agatha Christie Karmen Palusoo Sisukord • Peategelane • Negatiivne tegelane • Kuriteo sisu • Kuriteo avastamise käik • Hinnang teosele Peategelane Superintent Battle • Vähene emotsioonide väljendamine • Oskus inimesi segadusse ajada • Terav ja selge mõtlemine • Kogemused • Läbinägelikkus Kuriteo sooritaja Nevil Strange • Lühikest kasvu • Kena välimusega • Tennisist • Lahutatud • Uuesti abiellunud • Rikas Kuriteo sisu • 2 mõrva • 1 koomasse sattunu • 1 enesetapu katse • Detailsusteni läbi mõeldud • Teiste süüdilavastamine • Soovitud lõpptulemust ei saavutatud Kuriteo avastamise käik • Mr. Treves’i salajane vihje • Pidev jälgimine ja küsitlemine • Juhuslik pealtnägemine Hinnang teosele • Parajalt pikk • Põnevus lõpus • Liigne ebaoluline tekst • Alguses ühelt teemalt teisele üle hüppamine Tänan vaatamast !
Arvuti, kas noore inimese asendamatu abimees või halastamatu vaenlane? Meie maailm muutub iga päevaga aina rohkem virtuaalsemaks. Noor, kes ei oma isiklikku arvutit on tänapäeval pigem erand, kui reegel. Arvuti ja interneti võimalused on piiramatud ning need on muutunud ühe keskmise noore elu lahutamatuks osaks.Vaadates kõrvalt ja olles ka ise arvutit kasutav noor, tekib küsimus: Kas arvuti on noorele pigem hädavajalik abimees või halastamatu vaenlane? Tänapäeval on suur osa suhtlemisest ja info levikust koondunud internetti. Kui tekib vajadus mõne sõbraga ühendust saada, siis internet on asendamatu abimees. Samuti on ka väga oluliste õppematerjalidega. Me ei vaja enam entsüklopeediaid ega sõnaraamatuid, sest üks kiire otsing Googles annab meile otsitava vastuse. Koostades referaati või uurimustööd, võime lugeda uuritava teema kohta sadu artikleid, mida on kirjutanud...
Juhan Viiding/Jüri Üdi Kristiin Gildemann Triin Varblane Katrin Palmsalu Lapsepõlv, küpsusiga Sündis 1. juuni 1948 aastal. Peres noorim laps, ainuke poisslaps. Tal olid terviseprobleemid. Vaimult varaküps noor. Käis psühhiaatrilises kliinikus arsti vastuvõtul, kuid lõhenenud isiksuse diagnoosi ei pandud. Käis korra ka närviarsti juures. Haridustee Käis kokku kuues üldhariduskoolis. Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli ehk õhtukooli. 1968-1972 õppis Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedris ehk Lavakas. Töökohad Ema abil sai tööd trükikoja Kommunisti trükilao õpilase kohale, kuid nõrkade kopsude ja töökoha mürgisuse tõttu ei töötanud ta seal kaua. Järgmine töökoht oli ENSV Teatri ja Muusika Muuseumi laborandi kohal ülesandega korrastada fotoarhiivi. Peale Lavaka lõpetamist, töötas Eesti Draamateatris näitlejana. Oli eesti näitleja-lavastaja, poeet. Isiklik Abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972....
Ja nii tuleb rahu ja vaikus pikkamisi Ülisoo, kus möödunud päeval oli nii palju elu ja liikumist, kus pühitseb Joosep Tools Raja Teelega oma pulmapidu. Viimasena lahkub Ülesoolt Tools ise Teele, Lesta, Lutsu, Tali ja Raja noorema peretütre Aliide seltsis, sest majas pole tõesti enam kohta, kus võiks mõnusamalt välja sirutada roidunud keha. Teisel hommikul on noorpaar jälle varakult Ülesool. Peale hommikusööki lahkuvad kaugemaltki pulmalised, soovides rahu ja rõõmu sinna tallu. Toots ise viib Kippeli ja kasukasse mässinud apteekri vaksalisse, kuna Lesta, Luts ja Tali Saare hobusega sõidavad. Varsti tuleb rong ... Ärimees laob noad ja kahvlid kasti tagase, võtab kasti kaenlasse, paneb endale mütsi poolviltu pähe ning on täiesti minekuvalmis. Talvisest ilmast hoolitamata ei kanna Kippel ühtki üliriiet, ainult pintsaku käistest välja vahivad. Selle eest kulub noorpaaril kaua aega, enne kui ta enese jälle heinakuhja sarnaseks on köhminud...
Elu ilu ja valu Ilmselt on kõik inimesed tundnud oma elus õnne ja kurbust, saanud osa ilust ja valust ning sellest omad järeldused teinud. Minimaalselt leidub tegelasi, kes saavad vastupidist väita ja üldjuhul on nendeks pessimistid, kes ei näe mitte milleski kübekestki headust ega kaunidust. Eelnevalt nimetatud inimesed on pimedad ning ei taipa, mis elus sünnib. Pimedateks saab liigitada ka neid, kes ei näe vihkamist ning kurbust, mida meie maailm kahjuks täis on. Miks inimesed mõtestavad erinevalt tähendusi "ilu" ja "valu"? Kas elu ongi vaid ebaõiglane valu? Inimesi on väga erinevaid. On neid, kes tunnevad rõõmu elust, kui käes on suur rahahunnik või maja ees parklas seisab miljoneid maksev auto. Leidub ka neid, kes arvavad, et elu on siis tore, kui igal sombusel päeval paistab taevavõlvilt päike või kui talvekuudeks ennustatud uudis on vettpidav argument, näiteks maapind on kaetud mõnusalt koheva lumevai...
Tihti raagitakse sonavabadusest selle headest ning halbadest kulgedest. Vaba sona on samas usna keeruliselt moistetav termin kuna teatud eluvaldkondades ei saa minu arvates paris koike pahe tulevat valja oelda. Sopradevaheline raakimine on enamasti ilma piirideta. Raakides sopradega on tavaliselt loomulik, et sind moistetakse ning keegi ei judge (tra, ma ei oska eesti keelt no) Oma tutvusringkonnas saab lahti lahata pohimotteliselt koike, mis pahe tuleb ning minu arvates sonavabadus on just omade keskel koige rohkem oigustatud. Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed on seotud meeletult tanapaeva infoajastuga. Meedial on tohutu mojuvoim uhiskonnas kajastatavate probleemide ja uudiste ule. Koigil inimestel on olemas ligipaas televiisorile, internetile või raadiole ning erinevatel meediakanalitel on vaga lihtne inimeste motteid suunata uhelee või teisele arvamusele. Tanapaeva uhiskonnale on iseloomulikuks saanud sonavabadu...
Erakoolis õpetati peale saksa keele veel vene keelt, rehkendust, geograafiat, piiblilugu ja isegi veidi prantsuse keelt. Koolis ei tohtinud emakeelt kõneleda, vaid tuli kasutada õppetöös kui ka omavahel vestlemiseks saksa keelt. Ka Anna Haavakivi perekonnanimi muudeti Espensteiniks, mis näitab eesti rahvuse ja talupoegliku päritolu mahasalgamist. [4] Anna jõudis varsti paremate õpilaste hulka, tal lasti rohkem iseseisvalt raamatutega tööd teha. Annat huvitas väga kirjandus, kuid väljaspool õpikute kaasi oli Pataste kool kirjanduslike huvide vastu mõistmatu ja külm. Kool oli keskendunud majapidamise ja peene näputöö arendamisele. [4] Kooli kolimise tõttu oli Anna poolteist aastat kodune, kuni isa ta 1879. aastal käe kõrval Tartusse vedas, lootusega võsuke linna tütarlastekooli panna. Kuna kõikide teiste koolide vastuvõtukatsed olid lõppenud, soovitati neil minna pr. Hoffmanni erakooli. Järgmisel
Kitseke Elas kord kaugel maal üks väike kitseke. Tal oli õnnelik elu. Kuid ühel päeval otsustas kitseke väljaspoole metsa ringi vaatama minna ja leidis endale rõõmsa taluperenaise uueks omanikuks. Kitsekesel oli parim elu, mida üks kits tahta võis: teda toideti korralikult, pesti 3 korda päevas ja harjati 5 korda päevas. Nad elasid 7 aastat niimoodi ning taluperenaine ja kitseke armastasid teineteist väga ning nad olid, kui ema ja laps. Ühel päeval kuulis suur ja võimas kuri võlur taluperenaise ja kitsekese vahelisest suurest sõprusest ning muutus väga kadedaks.Otsekohe võttis võlur suuna taluperenaise talu poole. Võlur võttis kitsekese endale luba küsimata taluperenaiselt ära, koera asemele. Taluperenaine oli nii vihane, kui olla oskas. Kitseke pidi 3 aastat linnas võlurile koera mängima ja kogu linna naerualune olema. Kui taluperenaine sellest kuulis, tahtis ta kohe linna sõita, aga sai sii...
Kirjanike nimed, keda tuleb arvestusel tunda nägu pidi. Lisaks tuleb teada olulisi fakte nende elust ja loomingust. Tõnu Õnnepalu- sündis 1962 aastal tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis bioloogiat, töötas bioloogia ja keemia õpetajana,tõlkinud palju teoseid, alustas luuletajana, romaanid on ilusa keelega ja kujutavad inimest kriisiseisundis, töötas ajakirjas vikerkaar, „Piiririik“ 1993 Emil tode mineall, „Printsess“1997, „Hind“ 1995, „Raadio“ 2003, „Paradiis“ 2009, „Mandala“ 2012, esseekogumik „Ainus armastus“ Jürgen Rooste- sündis 1979 a tallinnas, eesti luuletaja, lõpetas Tallinna pedagoogikaülikooli, töötas ajalehes sirp, oli Eesti instituudi soome filiaali juhataja, töötas maalehes, alates 2014 aastast vabakutseline, saanud betti Alveri debüüdiauhinna, Friedeberg tuglase novelliauhinna ja teisi. „Sonetid“ 1999, „Veri valla“ 2000, „Ilusaks inimeseks“ 2005, „Elutants“ 2013 koos Doris Karevaga, „Suur sume, suur tume“ 2014 Kivisi...
Õnn Vabavärsiline luule Õnn on kõikjal meie ümber. Ta on õhus, asjades, kuid ka meie südametes. Kõigi jaoks on õnn erimoodi. Ta küll eksisteerib erineval kujul, erinevas situatsioonis ja ajal, kuid õnn jääb alati selleks, mida ta on loodud tegema... Et meid õnnelikuks muuta, meie eludesse päikest tuua. Paljude jaoks on õnn armastus, pere ja sõbrad tema ümber. Kuid, mis on õnn mõne teise jaoks? Mõne jaoks on õnn raha, hea toit, hea tervis, hobi, muusika, suvi või sport. See paneb naerma, ahastama, ja mõtlema.. Õnn ei pea olema seotud asjadest, kuid isegi minul on õnne teguriteks on näiteks sport ja hea tervis. Ja ma usun, et mitte ainult mina, vaid ka palju teised, mõistavad, et üks suurim õnn on hoopiski elu. Jah, kui poleks ema, ema-ema, isa-ema jne poleks me sündinud. Igaühele meist on andund elu vanemad, kuid edasise elu me vormime endile ise. Kui pin...
annaabi.ee 
