„Haripunkti poole“ Agatha Christie (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

66

doc

Kriminoloogia konspekt

Lombrosol tekkis huvi kurjategijaid empiiriliselt uurida, et välja selgitada, kas kurjategijad omavad midagi spetsiifiliselt erinevat, mis eristaks neid normaalsetest inimestest. Samast perioodist pärineb ka Darwini õpetus looduslikust valikust ja Lombroso mõttekäik liikus suunas, et kui vaadata loomariiki, siis võib seal näha sellist käitumist, mida me inimese puhul peame kuritegelikuks. Sellega vastanduti Beccaria ja Benthami klassikalistele teooriatele. Ta hakkas püüdlema selle poole, et leida, kas kurjategijatel on näha sarnasusi loomadega. Kui inimene "õigete" inimeste hulka ei kuulu (st. ei pea kinni normidest), siis äkki peaks seda olema ka väliselt näha. Ta leidis mitmesuguseid atavisme, kuid siiski ei olnud neid mitte kõigil kurjategijatel ning ta hakkas otsima muid väliseid füüsilisi tunnuseid, et seletada ära, mille poolest need teised on spetsiifilised ning panevad toime kuritegusid.

Sissejuhatus õigusteadusesse

32

doc

õiguspsühholoogia

1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol

Psühholoogia

25

doc

Kriminoloogia loeng

Siin annaks kindlasti veel välja pakkuda variante. - seadusandluse ja riigi juhtimise sfääris (pärimisõigus mõrva vastu, kohtusse pöördumise võimaluse tagamine jne). - hariduse sfääris Karistuse ekvivalendid, et nende vahenditega üritatakse saavutada sama tulemust nagu karistuse rakendamisega. Ja indiviidi tasandil räägib sotsiaalse kaitse vahendis ning üldohtlikkusest. Kriminoloogia ­ Jaan Ginter 2012 Soovitatav hoiak ­ osa Ferri vaateid on küsitavad (eriti bioloogilise poole poolt), aga selline lähenemine on võimalik, kui suuta piisavalt hästi isiku ühiskonnaohtlikku seisundit tuvastada, siis miks mitte. Henry Goddard (1866 ­ 1957) on USA psühholoog + IQ test inglise keelde + tugev päriliku mõju tunnistaja. On leitud, et keskmisel kurjategijal on madalam IQ kui normikuulekal kodanikul. On ka teatud IQ tase, millest madalamaga ei saa enam isik kuritegusid toime panna. On kuritegude liigid, mille

Kriminoloogia

33

doc

Kriminaalpoliitika kordamine

1. Kriminaalpoliitika mõiste, definitsioon, vahekord kriminoloogiaga. Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaeg

Õigusteadus

125

docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. Eestis pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole. Austrias prokurörid kohtuniku käepikendused ­ ka neil on seljas talaar, punase kraega. Kohtukoosseisu 4 erinevat varianti: 1) Üksik professionaalne kohtunik 2) Üks professionaalne kohtunik, mingi hulk rahvakohtunike ­ eestis 1. astme kuriteoasjades 3) Professionaalsetest kohtunikest koosnev kolleegium, 1. astme kohtuasjades. 4) Professionaalne kohtunik, kes juhib protsessi, mitteprofessionaalsed vandekohtunikid, kes lahendavad faktiküsimused.

Kriminaalmenetlus

9

docx

Kirjandus

staatuses. 2) ISAARMASTUS-kõige olulisem isale tütarde käekäik, hoolitses nii pedantlikult. Delphine aja Anastassie ei näinud puudust. Isa tundis, et ainuke viis oma armastust näidata on raha kaudu, sest ei osanud kõrgklassis käituda, seega polnud kutsutud ka laste kodudesse. 3) EUGENE-ahne või heasüdamlik? Plaan abielluda Victorine'iga, et saada kõrgklassi. Samas ta oli isa Goiroti ainuke tõeline sõber. Samas Eugene suhtus Goirot'i kui oma isasse. Raha ei ole see mille poole tuleks püüelda. 4) Tütred-ärahellitatud jõmpsikad. Olid harjunud kõike saama, isa süü ka veidi, sest hellitas lapsi liialt. PARIISI MÕJUKAD MAJAD Tõekspidamised 1) Raha-paneb rattad käima, avab kõik uksed. Kõiki tegelasi mõjutas raha. Proua Vauqeri pansion-rahale orienteeritud, isiklikud püüdlused-et saada rikkaks, lootis abielluda ja raha saada, kuid avastas et mees on vaene. Kaotas huvi. Eugene-et kõrgseltskonda saada

Kirjandus

59

docx

Psühholoogia raamatu konspekt-Maruste Bachmann

Psühholoogia üldküsimusi Ptk1. 1.1 Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtusest ja käitumisest. Kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus, teadus). Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Lisaks sellele mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelu nähtusi. Psüühika on determineeritud nii ühiskondlik-ajalooliselt kui ka bioloogiliselt. Psüühilised nähtused jagunevad: 1. Psüühilised protsessid - vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub:  Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanu, kujutlus, mälu, mõtlemine)  Emotsionaalse protsessidena  Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena 2. Psüühilised seisundid – selle all mõistetaks

Üldpsühholoogia

7

docx

Mõisted

Raudsepp (1883 -1952) "Mikumärdi", Enn Vetemaa "Püha Susanna ehk Meistrite kool" jt. 22. Kriminaalkirjandus - seikluskirjanduse eriliik, mis põhineb kurjategija(te) ja politsei vastasseisul. Põnevus ja seikluslikkus luuakse keeruliste kriminaalsete olukordade lahendamise ja poolte pingelise võitlusega, millest tuleb üldjuhul võitjana välja positiivne pool. Kriminaalkirjanduse tuntud viljelejad on inglased Arthur Conan Doyle (1859 -1930) ja Agatha Christie (1891 -1976) ning prantslane Georges Simenon (1903 -1989) jt. 23. Kunstmuinasjutt - muinasjutt, millel on kindel autor. Tavaliselt kirjutavad kunstmuinasjutte kutselised kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi oma eesmärkide saavutamiseks. Näiteks: Arvo Vallikivi (Valtoni) muinasjuturaamat "Ajaprintsess", Lilli Prometi muinasjutukogu "Taputilgake". 24

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)