Kuressaare
Gümnaasium
HAMLETI
MONOLOOGIL PÕHINEV NÄITEMÄNG
Nimi:
Ann Hansen
Klass:
10A
Kuressaare
2015
TEGELASED:
Ema Nastja
Isa Väino
Poeg Rolf
Tütar Tanja
Vanaema
Meiu
Perekond
istub peale pikka ja väsitavat päeva koos õhtusöögi lauda. Näod mornid mingi meeled nukrad. Laual asub ema hoole ja vaevaga
valmistatud seapraad , millel on kõigi pilgud peatunud. Kell lööb seitse . Pereliikmed tõusevad püsti, ning hakkavad lugema igaõhtust
söögipalvet.
ISA:
Olla või mitte olla see on küsimus. Mis oleks üllam vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada? Surra, magada muud midagi, sest nõnda uinudes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret, mis meie liha pärib looduselt. See oleks lõpetus, mis hardasti on ihaldatav: surra, magada! Jah magada... Võib-olla undki näha? Siin ongi konks. Sest see, mis unenäod meil võivad tulla selles surmaunes, kui maise möllu puntrast pääseme, - see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk: kes taluks aja piitsutust ja torkeid, rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust ja võimu jultumust, ning jalahoope, mis malbe teenekus saab väärituilt, kui ennast igaveseks vabastada võiks palja pussiga? Kes koormat kannaks ja higistaks ning oigaks elu vaevus, kui kartus millegi ees pärast surma sel uurimata maal, kust ükski rändur ei tule tagasi ei rabaks tahet, mis pi
Kerly Kerge 10.klass 2011 ´´Hamlet´´ William Shakespeare Kirjutatud arvatavasti ajavahemikus 15991601. Renessansi (taassünni) kirjandus. Renessansikirjanduses on oluline ilmalikkus, inimlikkus, maine elu (selle rõõmud ja mured). Iseloomustab optimism, uks inimesesse. Teose peamõte on see, et alati, kui tulevad rasked hetked ei tohi alla anda. Nagu Hamletki võitles lõpuni, nii tuleb ka meil endil võidelda. Hamleti sisu Isa vaimu ilmumine. Hamleti plaanid. Näitemäng isa surmast. Claudiuse viha ja käsk Hamlet tappa. Hamleti kavalus. Võitlus Laertesega. Poloniuse, Laertese, Claudiuse ja Hamleti surm. William Shakespeare (1564 1616) Sündis 23. aprillil Kuulsaimad teosed 1564. aastal ja suri 3. ´´Suveöö unenägu´´, mail 1616. aastal. ´´Romeo ja Julia´´ ning Ta oli inglise luuletaja ´´Hamlet´´. ja näitekirjanik. On kirjutanud üle 30 teose, mida saab
Tundmaks ära kuninga ja kogu õukonna tõelist palet, hakkab Hamlet mängima hullu. Ja alles siis ta taipab tõeliselt, kui mitmepalgelised võivad olla teenrid. Alamad ajavad täpselt sellist juttu, nagu neile enestele hetkel kasulik on ja nad ei hooli üldse ustavusest. Terve õukond on muutunud koos uue kuninga troonile asumisega. Kõik kes enne olid ustavad Hamletile ja tema isale ning ei sallinud Claudiust, on nüüd, mil Claudius on mõrva teel troonile asunud, hoopis Hamleti vastu ning ta ei saa neid enam usaldada. Claudiust ei salli Hamlet üldse, kuna vaim andis printsile teada, et Claudius oli endise kuninga mõrvanud, kuid alguses ei tahtnud prints seda hästi uskuda. Kuid olles ära näinud Claudiuse reaktsiooni näidendile on ta täiesti kindel, et just see mees on ta isa mõrvanud. Samuti on Hamlet pettunud oma emas, keda ta isa oli nii väga hoidnud. Kuid juba kuu aega peale endise mehe surma abiellub kuninganna Claudiusega
Liita või mitte liita see on küsimus. Mis oleks üllam linnas taluda kõik jamad, mida ühendusetus paiskab, või, tõstes häält hädakisa vastu, segadus lõpetada? Juhtida, kästa muud midagi, sest nõnda valitsedes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat kaebust, mis meie meer pärib rahvalt. See oleks uuendus, mis hardasti on ihaldatav: koole, teid! Jah teid... Võibolla ühistransportigi? Siin ongi konks. Sest see, mis rajatised meil võivad tulla selles uues olus, kui omavalitsuste puntrast pääseme, - see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk: kes taluks Lasnamäe halle kortermaju, linnapea kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust ja võimu jultumust, ning jalahoope, mis linnakodanik saab väärituilt, kui ennast igaveseks vabastada võiks Tartu bussiga? Kes koormat kannaks ja higistaks ning oigaks elu vaevus, kui uhkus kodulinna pärast selle pealinna, kuhu viib iga Eestimaa tee ei rabaks tahet, mis pigem talub
Minna Mizera tundi või mitte- see on küsimus. Mis oleks üllam - vaimus taluda kõik ühed, mida poolakas e-kooli paiskab või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada? Tundi mitte minnna, magada muud midagi, sest nõnda uinudes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat x-i väärtust, mida matemaatika tunnis leida tuleb. See oleks lõpetus, mis hardasti on ihaldatav: Tundi mitte minna , magada! Jah, magada... Võib-olla undki näha? Siin ongi konks. Sest see, mis unenäod meil võivad tulla selles surmaunes, kui poola aksendiga matemaatika õpetajast pääseme, - see paneb kõhklema; siin peitub põhjus,
Hamleti monoloogi analüüs Monoloogist tuleb välja, et Hamlet oli eksinud ning ei teadnud, mida edasi teha. Ta mõtles, kas olla ehk elada ning maksta Claudiusele kätte ja seista silmitsi saatusega või mitte olla ehk surra, sest see tundus lihtsama variandina. "Mis oleks üllam vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada?" väljendab selgelt dilemmat, mis oli peategelasel. Surres ei peaks Taanimaa prints taluma seda hingepiina, mis vaevas ta südant ja nii pääseks ka kõikidest muudest probleemidest, mida elu toob. See valik tundus väga ahvatlev, kuna oli lihtne väljapääs sellest keerulisest elust: "See oleks lõpetus, mis hardasti on ihaldatav: surra, magada!" Surm on hirmuäratav, nagu Hamlet ütles: "Sest see, mis unenäod meil võivad tulla selles surmaunes, kui maise möllu puntrast pääeseme, - see paneb kõhklema." Keegi ei tea, mis juhtub pärast seda, kui süda lakkab iga
-Põrgu on must -Puhastustuli on erkroheline -Paradiis on täis valgust =Nooruk näeb und, kus läheb läbi metsa =Vastu tulevad kolm kiskjat, lõvi (vägivald), hunt (reetlikkus) ja panter (himurus) =Tuleb Vergilius, kellest saab nooruki saatja põrgus =Uhkus, kadedus, kitsidus, liiderlikkus, viha, laiskus, prassimine 2. Jutustada üks Boccaccio novell Pilet 11 Boccaccio elu ja looming, ,,Dekameron"; Hamleti monoloog 1. Boccaccio elu ja looming, ,,Dekameron" 1313 1375 Alguses rõõmus, elu lõpus kibestunud paduusklik Sündis Pariisis =Oli vallaslaps, aga isa hoolis temast =Viidi Firenzesse, isa lapsendas ta =Õppis kaupmehe ametit ja õigusteadust -Jälestas õigusteadust =Sõltus raha osas isast, kuuletus talle Kui ta oli 14, saadeti ta Napolisse =1327 1340 =Õnnelik aeg =Oli kuninga sõber
Kõik kommentaarid