Tere, õpetaja Kantorek ! Läänerindel 1917 Saime Teie kirja kätte ning aitäh selle eest. Igatseme elu, mis meil kodus oli. Kõikjal oli soojust, hellust ja armastust. Nüüdseks on kõik muutunud. Kirjutame Teile elust, mis meid iga päev rindel saadab. Saatsite meid rindele kui olime alles koolipoisid. Praeguseks oleme rindel olnud juba peaaegu ühe aasta. Meid oli koolist rindele minnes kakskümmend, tänaseks on kahjuks langenute nimekirjas meie Josef Behm, kellele sattus mürsukild silmadesse ja Franz Kemmerich, kellel oli jalg amputeeritud ning kelle tervis iga päevaga halvenes. Meenutasime, kui jätsime perroonil hüvasti oma lähedastega. Meie vanematel oli väga raske leppida, et pojad rindele võitlema lähevad. Meie vanemad ja lähedased muretsevad iga päev meie pärast, sest kunagi ei tea, mis rindel juhtuda võib. Meil on kahju, et peame vanematele sellist hingepiina valmistama. Koolis oleme Teilt pa...
Tuglase novell ,,Popi ja Huhuu" 1. Kui Popi oleks inimene, siis missugune? Iseloomustage teda. Popi oleks inimesena truu teener. Mõnel juhul võib teda isegi sulasega võrrelda. Ta kaitses ja aitas oma isandat. Olgu siis ükskõik millist. Isand see-eest toitis teda. Head isandad kiidavad oma alluvaid, halvad mitte. Ehkki halb isand Popit kui inimest kiusaks, vigastaks, kurjustaks temaga, siis teener ikkagi laseks seda teha, sest isand toidab teda. Popi inimesena oleks truu ka oma elukaaslasele. Ta hooliks teisest rohkem kui endast. Oleks kõrval ja tahaks igati aidata nii, nagu tegi ta seda raamatus kui Huhuu oli haiget saanud. 2. Kui Huhuu oleks inimene, siis missugune? Iseloomustage teda. Huhuu oleks inimesena minu arvates väga jube, võib öelda isegi, et julm. See tuli välja tema käitumisest, suhtumisest Popi vastu. Huhuu inimesena oleks kasvatamatu,...
NOOR-EESTI NOOR-EESTI on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorte rühmitus, mis 1905. aasta suurte sotsiaalsete murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. Noor-Eestit võib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandeks eesti ühiskonna muutmise. Rangemas mõttes loetakse Noor-Eesti tegutsemisajaks aastaid 1905-1915, millal ilmusid rühmituse albumid ("Noor Eesti" I -1905, II -1907, III - 1909, IV -1912 ja V - 1915) ning perioodiline väljaanne "Noor Eesti: kirjanduse, kunsti ja teaduste ajakiri" nr 1 - 5/6 (1910-1911). Neid kõiki saab autentsel kujul lugeda ka meie koduleheküljelt. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala, Aino Kallas ja Jaan Oks; nooremate liikmetena Johannes Semper ja August Alle. 1912. aastal registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts "Noor-Eesti", millel oli 61 asutajali...
"Tõde ja õigus" V Iga tänapäeva noor, kes peab end vähegi eestlaseks, peaks teadma milline oli tema esivanemate minevik. Tammsaare romaan "Tõde ja õigus" räägib just sellest, kuidas alustasid talupojad oma elu ning kuidas nende arenemise käigus on arenenud välja meie praegune ühiskond. Kuigi võib tunduda, et see oli vana aeg ja meid see ei puuduta, siis tegelikult on kõigi nende tegelaste lugu ka meie lugu. Seda romaani kätte võttes ja lugema hakates on minu arust juba raske peatuda. See teos on põnev ja kaasakiskuv ning väga mõtlemapanev. Kõik need tegelased, keda Tammsaare on kujutanud, on väga tõetruud ning lugeja võib end kellegagi neist samastada. On neil siis raske töö, südamevalu oma laste pärast või on neid omakasude tõttu reedetud. Usun, et iga inimene, kes seda osa loeb, elab kogu hingest sellele tegevusele kaasa. Mulle meeldis väga selle romaani romantiline külg, kus Tiina tuleb Vargamäele, e...
Punane ja must Raamat räägib noorest mehest Julienist. Julien nimelt töötas oma isa juures saeveskis, ta jäi vahele raamatu lugemisega ning tänu sellele sai ta tunda vägivalda. Julien oli tark, tal oli Uus Testament tervenisti peas ladina keeles. Julieni isa saatis ta koduõpetajaks linnapean härra de Renali juurde. Julien arvas, et selline töö on alandav, kui talle hakkasid lapsed ruttu meeldima ning pererahvas oli ta vastu sõbralik. Julienil ja proua de Renalil tekkis armusuhe, see algas aias käehoidmisega ja lõpuks hakkas poiss juba naise tuppa hiilima, kui kõik magasid. Julien soovis vahepeal kõigest sellest eemale saada ning käis mägedes mõtteid mõlgutamas. Proua de Renal paanitses ka tihti seetõttu, et ta arvas et Julien teda ei armasta. Härra de Renalil tekkis kahtlusi,et ta naine petab teda, kuna talle saadeti anonüümkirju. Julien lahkus lõpuks Besanconi, kus ta julges siseneda ko...
Au, väärikus, kohusetunne ja südametunnistus Tõnu Prillupile tehti pakkumine, et naise eest saab Tõnu Jaanile kuuluva piimatalu. Prillup nõustub selle tehinguga, mis on täiesti vale. Tõnu tegi seda vaid selle nimel, et olla teistest parem. Teda ei huvitanud üldse see, kuidas saada oma talu heale järjele. Ta tahtis kohe ja kiiresti saada teistest paremaks. Kui algul tundus Mari talle kui kolmas laps, siis nüüd hakkas ta Marit igatsema ja märkas kui küps ja ahvatlev naine ta on. Tõnut hakkab piinama südametunnistus, ta kahteseb, et üldse sellise tehinguga nõustus. Tõnu oli liialt egoistlik, teda huvitas vaid tema postitsioon. Mari ning laste heaolule ei mõelnud ta üldsegi. Ta kadestas Jaani elamist ja kogu elu. Kui Tõnu oleks aru saanud kohe alguses, kui tobedad on tema isekad vajadused ning kui kaunis on tema elu tegelikult, siis poleks ta tõenäoliselt sellist väära otsust teinud. Alles peale seda, kui ta Marist ilma ol...
Õppides loon ennast 1. Lapsepõlv on inimese arengu seisukohast kõige olulisem ajajärk 2. Koolil on inimese arengus suunav, kodul määrav roll 3. Õppides vajab laps kodu ja kooli tuge 4. Eneseharimise vajadus on esmatähtis 5. Isiksus saab alguse siis, kui inimene tunnistab endale arenemise vajalikkust 6. Elukoolis õppimine on seotud suurte riskidega 7. Tänases maailmas ei saa elada õppimata Siia ilma sündides pole meil veel õrna aimu miks me siia loodud oleme. Meil pole teadmisi elust, pole olemas maailmavaateid ega tulevikulootusi. Nende kujundamiseks on olemas meie vanemad, kes hakkavad last õpetama ning suunama õigele teele. Samuti oluline roll on ka koolil, kuhu siirdutakse juba kuue-seitsme aastasena. Seal hakatakse arendama oma võimeid ja oskusi ning saadakse algteadmised erinevatest eluvaldkondadest. Sellepärast ongi lapsepõlv inimese arengu seisukohast kõige olulisem ajajärk. Koolil on tegel...
"HÕBEVALGE" Lennart Georg Meri L. G. MERI kes ta on? L. G. MERI 29. märts 1929 14. märts Koolid: Berliinis, Pariisis, 2006 Jaranskis, Tallinnas eesti kirjanik, produtsent, Karjäär: metsatööline- diplomaat, poliitik, Eesti kartulikoorija- Vabariigi president, metsaparvetaja-ajaloolane geograaf, ajaloolane etc. (cum laude)-dramaturg- aastal 1941 oli perega produtsent-kirjanik- okupeeritud Siberisse välisminister-Eesti Vabariigi president Oli huvitatud rahva- 34 tunnustust etümoloogiast 20 aumärki, s. h ka teistest riikidest Eestlastele oli L. G. Meri... LIIDER Heade läbirääkimis- ja ÜTSIK SUURE veenmisoskusega ALGUSTÄHEGA ...
Carl Robert Jakobson 1841-1882 Perekond Carl Robert Jakobson sündis 14. juulil 1841. aastal Tartus. Isa Adam Jakobson Ema Elise Jegorov Lapsed Carl Robert (1841), Natalie Auguste (1843), Friedrich Cornelius (1845), Eduard Magnus (1847), Rosalie Friedrike (1848), Ida Alvine (1855) Õpingud ja töö 9-aastaselt asus õppima Torma kihelkonnakoolis 1856-1859 Valga Cimze seminar 1859. aastal töötas kolm aastat Torma koolmeistri kohal 1862 asus õpetajaks Jamburgi 1864. kooli- ja koduõpetaja Peterburis 1865 liitus Peterburi patriootidega 1865 "Eesti Postimees" Eesti Kirjameeste Selts Eesti Aleksandrikooli rajamine Vanemuise Selts Kolm isamaa kõnet 1868 "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" 1870 "Võitlemised Eesti vaimupõllul" 1870 "Nõia-usk ja nõia-protsessid" Kõned koondati kokku ning avaldati 1870. aastal Peterburis raamatuna. Julie Emilie Thali ja Carl Robert Jakobso...
Teema: Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Reinhold Kreutzwald. Loe õpikust läbi Faehlmanni ja Kreutzwaldi kajastav materjal ja leia vastused järgmistele küsimustele. 1. Milliseid ühiseid ameteid (3) pidasid Faehlmann ja Kreutzwald? Mõlemad töötasid arstina, õpetajana ja tegutsesid Õpetatud Eesti Seltsis. 2. Millal ja kuhu rajas Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ning mis oli seltsi huviobjektiks? 1838. aastal lõi Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ning huviobjektiks said eestlased, nende ajalugu ja maa. 3. Kellena ja kus töötas Faehlmann (2)? Eesti keele lektorina Tartu ülikoolis ja tohtrina Tartus. 4. Mis on Faehlmanni tähelepanuväärsemaks loominguks? Kui palju seda on? Loetle need. Tema kõige rohkem tähelepanu äratanud tööks on tema müütilised muistendid (arvult 8) ,,Emajõe sünd", ,,Keelte keetmine", ,,Loomine", Vanemuise laul", ,,Koit ja hämarik", ,,Muinaslood". 5. Mis annab Faehlmanni müüdile ,,Koit ja Hämarik" erilise ...
Kordamisküsimused 1) Luule, draama ja proosa ülevaade. Luule – vabavärss, seosed universumi ja kosmosega, ühiskondlik ärkamine,eneseleidmine, inimlikud nähtused, tavaelu (linn, korter), kujundirikkad, rõõmsameelne, modernism e. erinevad luulekatsetused. Kassetipõlvkond. Jaan Kross, Ellen Niit, Uuno Laht, Ain Kaalep, Artur Alliksaar, Uku Masing. Draama – 60. Metafoorne draama, mis põhineb muinasjuttudel ja müütidel. 80. Kultuurilooline draama, inimese juurte otsimine. Aegade tajumine. Sotsioloogliline draama, aluseks tegelik elu, kirjad, mälestuse, kirjandid ja uuringud. P.E.Rummo, E.Vetemaa, M.Unt, V.Vahing, Merle Karusoo Proosa – Kirjandusvoolud: realism – küüditamine, sõda, põgenemisest läände, repressioonidest; Modernistlik proosa – inimese eksisdents ja seisund maailmas. Zanrid:...
Kristina Uibukant Andrei Mironovits Eduard Vilde oli eesti riigiametnik ja eesti kirjanik kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Pseudonüümid Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovits Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg Tema tädipoeg oli Eduard Bornhöhe. Eduard Vilde oli kaks korda abielus:Berliinis Antonie Gronau'ga, ajakirjaniku Linda Jürmanniga. Nõukogude Liidu postmark, Eduard Vilde, 1965 Eduard Vilde monument Tallinnas. Eduard Vilde Muuseum Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur Tartus
Tammsaare "Juudit" Autor lähtub ühest piibliepisoodist. Vaga naine Juudit päästab oma kodulinna, tungides vaenlase leeri ja raiudes maha vaenlase väepealiku Olovernese pea. Tammsaare Juudit on aga teistsugune. Ta kõneleb üht, kuid mõtleb ja toimib hoopis teisiti. Kodulinlaste ees räägib ta ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna hoopis armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu. Juudit püüab ahvatleda Olovernest maailma troonivalitsejaks hakkama, et ise saaks istuda kuningannana tema kõrval ja sünnitada kuningapoegi- ja tütreid. Olovernes aga ei ihka sellist elu, ta igatseb ausa elu järele oma mägises kodukülas. Hüljatud Juudit tapab magava Olovernese. Rahvas on esialgu vaimustuses, kuid siis saab teada, et Juudit on muude halbade tegude kõrval mõrvanud ka oma mehe. Juudit tahetakse kividega surnuks loopida. ...
Kuritöö ja Karistus Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna. (peaaegu põhjenduseta, arvatavasti õigustusega. et kasutuid inimesi võib tappa. vist raha pärast ka.) Ideed oli kuulnud kusagil kõrtsis. Mõrva valmistab hoolega ette. Kuuleb, et Lizaveta on ühel ajal ära. seob kirve kaenla alla ja lööb muti sellega maha. Sel ajal aga kui ta ehteid jne. (muide. rahapataka jätab ta kahe silma vahele) kummutist otsib, saabub Lizaveta ja Raskolnikov tapab ka tema. Kui Raskolnikov valmistub lahkuma, tulevad kaks klienti. Need lähevad alla kojamehe juurde asja klaarima - et miks vanamutt neid sisse ei lase. Raskolnikov peidab end kaks korrust allapoole ühe lahtise ukse taha ja lahkub kui teised on läinud. Peidab saagi ühte hoovi kivi alla. Läheb meeltesegaduses koju, on haigeks jäämas (nälg+vaimne pinge). Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast). ...
docstxt/1295535643118134.txt
docstxt/1295535083118134.txt
22.03.1974 Meila Kamp 11a Contra (kodanikunimi Margus Konnula) on sündinud Võrumaal Urvastes Vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina Urvaste Algkool 19811984 Kuldre 9klassiline kool 1984 1989 Antsla Keskkool 19891992. Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994 1994. aastal inglise keele õpetajaKuldre koolis Postiljon Urvastes 19961999 Urvaste postiülem Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008 Vabakutseline kirjanik ja stsenarist Alates 1997. aastast Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige Alates 1997 Eesti Kirjanike Liidu liige ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenarist ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht Alates 2008. aastast ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Ei ole mina su raadio" (1998) Aabits kaardipaki k...
27.12.2012 Kelli Sepp Boccaccio ``Dekameron´´ 8.päev 2 novell Analüüs 1. Preester · Preesteri riietus oli inteligentne , ta nägi välja viisakas,kena ja silmapaistev mees. · Preesteri iseloom : Ta oli endast heal arvamusel ( ta teadis , et saab kõiki naisi kingitustega ja meelitamisega ära osta , et need temaga magaks , ta ei kõheld kunagi endis ) . Preester oli üsna kaval ja nutikas mees ( andes naisele oma kalli sinise mantli pandiks , et too naine temaga ühte heidaks ja lõbutseks , kuid pärast selle endale tagasi sai , saates oma abilise naise juurde , kui naise mees parasjasti ka seal oli , ning lasnud abilisel lausuda : ´´Preestrihärra tänab teid ja palub talle ära saata mantel , mill...
Aeg ei maksa midagi, maksab see, millest ta on täidetud E.Hemingway Aeg - see on miski, milles viibime praegu ning mida hindame kõige rohkem. Selge on see, et me ei saa anda üht ja sama hinnangut ajahetkedele, mida oleme erinevalt sisustanud. Milles seisneb tema väärtus? Peadmurdvaks küsimuseks osutub seegi, et miks raha eest saaksime lubada endale kõike, kuid aega , millest tunneme enim puudust, osta ei saa. Ajalennu kiirust me muuta ei suuda, ka ei saa aega ära kaotada või juurde tekitada. Ta on loomulik nähtus ning inimene loodust ja ta võimu ei murra. Vahel ei pane me aega tähele, teinekord jällegi tunneme puudust või tahame sellest mööda joosta. See kõik on tingitud erinevatest tegutsemisviisidest ja selle läbi ka meid valdavatest emotsioonidest. Väärtus kasvab, kui kasutad aega mõistlikult ja ennast rahuldavalt, aga kui kulutatud aeg ei ol...
Inimene on saladus Põhineb Fjodor Dostojevski ,,Kuritöö ja karistusel" Ütlust "Inimene on saladus" võib mõista mitut moodi, näiteks nii, et inimene on salapärane ning teda "lahti harutada" on keeruline. Samas saab mõelda ka nii, et kuna inimesel on saladusi, siis on ka tema saladus. Maailmas on üle 7 miljardi inimese ja sama palju on ka erinevaid iseloome. Kuid Lev Tolstoi on kunagi maininud, et inimese iseloomuomadused on ja jäävad kõik samadeks, kuid erinevad üksteisest oma sügavuse ja suutlikkuse poolest. Ühtegi inimolendit pole võimalik täielikult mõista, see eest luuakse endil arvamused teistest kaaslastest ja tuginetakse neile, püüdes aru saada inimeste käitumise põhjustest. Inimene on terve oma olemusega suur müsteerium ja raske on mõista, miks me mõnikord käitume oma tavadele ja uskumustele sootuks vastupidi. Fjodor Dostojevski romaan ,,Kuritöö ja karistus" on suu...
Kalevipoja 6. lugu Kuues lugu algab sellega, kuidas Kalevipoeg, kange mees, hakkab koju minema. Kuid enne Eesti randa naasmist on tal plaanis külastada Soome seppa ning hankida tema käest uus sõjasahk. Seppa, kes on tuntud kui sõjariista sünnitaja, vaenuriista valmistaja ja mõnusa mõõga meister, on raske leida. Ekselda tuli läbi lagendiku, kanarbiku, sambla- ja ka rabasoo, metsa suure. Nõnda eksles ta päevi kui ka öid neli, oli valmis juba alla andma meie kallim poeg, enne kui kohtas eite, kes teed juhtas. Eksida teelt oli võimatu, sest juhised olid väga täpsed. Kogu retk rauakäpa juurde kestis kokku nädal aega. Sepp elas koos oma kolme poja ja perega Kaljukuristiku koopas, mille reetis sealt tulev suits ja sädemed. Sepp mõõtis kohe Kalvei silmadega ära, keda tervitati kui vana sõpra. Peale põgusat tutvust, kus tehti kindlaks Kalvei päritolu ja soovid, mindi kohe kauba juurde. Noorem poeg saadeti kohe kaupa toom...
Baturin ,,Karu süda" Romaan algab seletusega ühest inimesest, kes elab kuskil külmas Siberis. Ta on veel noor ja palju on vaja õppida. Korraga ei saada targaks, lollus peab kaua laagerduma. Sealt lgas minu kool, ku tuli aegapidi loovutada teadmised, et saavutada mõningne tarkus. Kõigepealt tuli Niikal saada enda kored, kuna üksi ei saa seal olla. Koer peab olema kuri ja lohakas. Seejärel hakkas ta maja ehitama, kuid üksi ei valminud see piisavalt kiiresti. Õnneks sai ta tuttavaks lähedal elavate inimestega. Mehed on seal selgelt ainult jahipidajad ing naised peavad tegema kõikke muud. Lisaks sellele kui Niika nendega juttu ajas ei esitanud mitte nemad temalse küsimusi, vaid Niika pidi aru saama, mida on vaja rääkida. Lõpuks sai maja valmis. Praegusel Hetkel Niika õppib kõikki loodustarkusi. Ta on puu-usku. Varsti aga saab Niikast kõigile teistele eeskuju. Ta nimelt õpib väga usinalt ja jätab kõik mee...
,,Ma armastasin sakslast"- Anton Hansen Tammsaare Romaani peategelasteks on kaks eri rahvusest ja seisusest inimest. Noormees on vaene eestlane, tütarlaps aga baltisaksa paruness. Sellest tulenevalt käitub Oskar Erikaga üsna diskreetselt ja näitab oma armastust väga aladlikul viisil. Samal ajal Erika ei tunne üldse, et neil mingi selline vahe oleks ja seetõttu tunneb erinevates situatsioonides piinlikkust( näiteks ta tahtis mehega ära põgeneda, et nenede armastus teostuks, kuid mees mõtles reaalselt, et siis ta kaotaks töökoha ja kuskilt ei saaks raha). Tammsaare meestegelased on tihti oma nooruses sellised kergelt mömmid, kes ei taipa naiste märke (sama oli ju ka Vargamäe Indrekuga ning miks ka mitte Katku Villuga) Meeste suutmatus naisi mõista on ju igati eluline. Oleme ju ikka nagu kahest eri puust, mis puudutab tundeküsimusi ning eluvaateid. Teiselt poolt on Erika natukene võitluses ühiskonna v...
Haikud 5+7+5 Lilled õitsevad Kohe läheb soojemaks Õues on kevad Lõoke lõõritab Vesi sillerdab kaua Suvi on käes Lehesadu nüüd Tähed vaikivad kurvalt Punased lehed Vanaema hea Lumel tahan viibida Kaua tuba soe Kaua õues sa Pimedus vaatab otsa Tahan kevadet Õunapuu väljas Lehed langevad kaua Sügis on majas Lapsi tuuakse Rannas ollakse kaua Suvi on mõnus
boson“ Koostaja: M. Kõre Lühiülevaade luuletaja Jürgen Rooste elust ja tegevusest: 1979- 31. juulil sündis Jürgen Rooste Tallinnas 1997- lõpetas Tallinna Reaalkooli ja asus õppima Tallinna Pedagoogikaülikooli 1998- Sai Tallinna Noorte Tegijate (TNT) liikmeks 2000- lahkus TNT-st 2001- sai Kirjandusfestivali Sotsia juhtfiguuriks 2002- asus tööle kirjandus- ja tegevtoimetajana tööle ajalehes Sirp 2007- lahkus kirjandus- ja tegevtoimetaja kohalt ning sai Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajaks 2008- lahkus juhataja kohalt, sai Eesti Kirjanike Liidu projektijuhiks, toimetas ajalehe Sirp internetiväljaannet ja aitas ETV-l teha luulesaadet 2012- sai Maalehe kultuuritoimetajaks Jürgen Rooste oli abielus õpetaja-tõlkija Ester Roostega ning neil on tütar Hõbe Ann (2001) ja poeg Emil Henri (2006)
Lapsepõlv Agatha Mary Clarissa Miller sündis 1890. aasta 15. septembril Torquays Inglismaal. Oma autobiograafias on ta kirjutanud, et üks parimaid asju, mis inimesega juhtuda võib, on õnnelik lapsepõlv. Tal olid õde Madge ja vend Monty, kes mängisid suurt rolli Agatha lapsepõlve rõõmsaks kujunemises. Nende ema Clarissa oli hooliv ja loominguline naine, kellelt Agatha ilmselt oma kirjanikuoskused päris. Isa Fredericki kirjeldatakse kui laiska meest, kelle varandus võimaldas perekonnal vähemalt algusaastatel mugavalt äraelamist. Kui Agatha vend ja õde olid aga Prantsusmaale kooli läinud, jäi tüdruk päris üksi. Ta ise uskus, et just üksindus aitab kaasa loovuse kujunemisele. Agatha oli sunnitud ennast ise lõbustama ning selleks ajaks, kui ta pidi kooli minema, sai ta juba ette näidata tema enda tehtud lugusid. Esimesed paar kuud käis Agatha koolis Torquays, kuid siis viidi üle Pariisi nagu Madge ja Mont...
Jussi hvastijtt . Minu kallis Mari, Sinu silmis sd ma ngin. Haiget mulle tegid, paiskasid mu meele segi. Taevas sinu elu jlgin, sinu maise ihu jrgi nlgin. Olen sinu krval, sina oma elu nlval. Minu hing sai nd rahu, ilma minuta nd elu pahur. Nd palju td on Maril, kogu elu on tal karil. Nd kuis sul on suur pere, minu poolt tle neile tere. Igatsen su eest hoolt kanda ja oma sdame sulle anda.
· Romaan "Idioot". Täiuslik inimene, uus inimene. Mõskin oli kaasaja Kristus, Absoluutse Headuse idee kandja. · Romaan "Vennad Karamazovid". Inimese käsitlus, inimhinge keerukus. Sotsiaal-olustikulised romaanid, psühholoogilised romaanid. Dostojevski: * tal endal oli epilepsia; * tal endal oli suhe saatusliku naisega; * ta ise sai surmanuhtluse, aga anti armu. Tsehhov Anton Tsehhov, 1860-1904, Venemaa. ( arenemine) Segaseisuslane erinevalt teistest. Isa oli mitmekülgne (kirjandus, muusika), kuid samas ka range. Pere lapsed pidid aitama isal poodi pidada. Isa pankrotistus ja põgenes Moskvasse. Pere läks sinna järgi. Anton lõpetas gümnaasiumi ja läks siis ka Moskvasse, asus Moskva ülikooli arstiteadust õppima. Esimene teos oli · Jutustus "Kiri õpetatud naabrile". Kasutas antonüümi Antosa Tsehhonte. Alguse looming oli peamiselt humoristlik. Kirjutamine oli tema jaoks mõnu, tuli väga kergelt. Esialgu oli peamine eesmärk lugejat naerutada, talle lõbu pakkuda
Kerttu Rakke " Iluasjake" Järg raamatule " Kolmas printsess" Peategelased: Marilyn ja Jan Kõrvaltegelased: Nadka, Viktoria, Tairi, Birgit, Reesi, Eero, Robert jne. Omavahelised suhted ja seosed: Teose peategelane on Marilyn ja tema elukaaslane on Jan. Janiga on suhted head, kuid halvenevad kuna Jan käib päris tihti Tartu tööasjade pärast. Marilyn uhtleb töökaaslastega väga vähe kuna ta töötab eraldi teistest ja seetõttu näeb töökaaslasi väga vähe. Ühe töökaaslase Nadkaga käib ainult läbi, saavad teineteisega väga hästi läbi. Ilmuvad välja kadunud sugulased ja suhted nendega lähevad väga segaeks. Algul on Marilyn väga hea meel leitud sugulaste üle, kuid pärast tahab nad unustada kuna need tahavad ainult raha. Marilynil on küll üks taasleitud sõbranna Viktoria, saavad ka enamvähem läbi. Aga tundub, et peategelasel pole üldse eriti sõbrannasi ja ta ei suhtle eriti mitte kellegagi. Teose seisukohad ja tähtsamad sündmused: Teose ...
seovad samad tegelased parveinimene- laseb end teiste in. ideedest kaasa viia, ise kunagi midagi ei otsusta tüpiseerimine- tegelaste kujutamine kindlate in. tüüpide kaupa inimlik komöödia- jõgiromaan, milles on kokku 96 romaani, tegelased korduvad naer läbi pisarate- traagiliselt naljakas, kriitiline kurb naer vutlariinimene- inimene, kes on üh. eemaldunud, tõmmanud ümber kaitsekihi kriitiline realism- üh. arvustav realism kirjanduse objektiivsus- kirjandus peab olema objektiivne, autor ei tohi kirjutada oma arvamust, vaid elu kujutama nii nagu see on ideeinimene- kelle järgi parveinimesed käivad, kindlad põhimõtted, viivad elu edasi
/- - -/ Huvitavad väljendid/ kujundid : hulkuv kallim, närtsiv armsam, ummisilmi . Sõnum/ mõte : "Autor " jätab oma armsamaga hüvasti, enne teele minekut. Nad mõlemad soovivad, et nad üksteise peale mõtleksid. Mõtted/ kujutluspildid : kahe üksteisele väga kalli inimese lahkuminek , tekitas sünge ja morni tunde. Silme ette tuli pilk, kus üksik rändur kuskil teel tormi käes kurvalt kindla sihita eksleb. Kasutatud kirjandus · Talvet, J. Maailmakirjandus II. Tallinn, 1999. · Petöfi, S. Sangar Janos. Tallinn, 1973. · Vikipeedia. Sandor Petöfi. http://et.wikipedia.org/wiki/S %C3%A1ndor_Pet%C5%91fi. Vaadatud 15.09.2010. Tänan kuulamast !
Saatust ei ole, on elu Sophokles ,,Kuningas Oidipus" ,,Nii see rikkus tuleb!", ütles eile ema, kui auto esiklaasil linnusitta nägi. ,,Sitt on sitt...", mõtlesin mina. Igaüks mõtleb nii nagu soovib või õigeks peab. Osa inimesi usub saatusesse, teine osa on selliste saatuse märkide ja ettekuulustuste suhtes skeptiline. Kui suur aga tegelikult on meie valikuvabadus ning kui palju on meile osakslangevas paratamatut? On ju minu vaba valik, kuidas ma olukordadele reageerin ja mida oma elus teen. Kuidas siis ikkagi juhtub vahel nii, et satume situatsioonidesse, mis meile ei meeldi? Mugav on ju öelda, et see oli saatus. Kas meie uskumused määravad meie elu? Kuidas oma elukäiku on võimalik muuta? Miks juhtuvad halvad asjad heade inimestega? Miks peetakse elus juhtunut enda süüks? Planeet Maa on nagu suur mänguväljak , kus käib...
Kodukirjand Ellumõistetu F. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Inimene on veidralt loodud olevus, kes ei juhi alati oma tundeid ja mõtteid. Juhtimatud aistingud võivad viia tegudeni, mida tegelikult teha ei taheta või hiljem kahetsetakse. Teod omakorda viivad tunneteni, mida tunda ei taheta või ei suudeta. Ilmselt võib süükoormaga suremine olla lihtsam kui sellega elamine. Teiste inimeste keskel elades saadakse pidevalt neilt tagasisidet, mis on hästi, mis halvasti ja need hinnangud mõjutavad suuresti arvamust enese suhtes. Kui kaaslased ka ei tea tehtud pattudest, siis tegija ise teab ikkagi ja peab selle teadmisega elada suutma. Usun, et enamus meist tahab sisimas olla hea inimene ja teistele meeldida. Tekib suur hirm, enesesüüdistuse...
Kodukirjand Armastusest kõnelda on häbi H. de Balzac ,,Isa Goriot" Armastus on tunne, mida läbi sajandite on üritanud sõnades väljendada väga paljud inimesed. Paljud saavad maha osava lausega, kuid ikkagi jääb mulje, et nii üheselt ei saa seda väljendada. Igaüks peab enda tundeid ise välja näitama, kuid ometi kardavad paljud seda teha. Tihtipeale ei taheta seda teha, sest kardetakse teiste arvamust. Ja samas ei mõelda, kas sellisel kartusel võivad ka olla mingid tagajärjed. Iga asi toob endaga ju midagi kaasa. Inimesed on väga erinevad: leidub neid, kel pole enda väljendamisega kunagi mingeid raskusi ja samas on palju teisi, kes aga lihtsalt seda ei suuda teha. Neil oleks vaja veidi suunamist, kuidas ikkagi armastusest kõnelda. Paljudele inimestele läheb millegi pärast...
Kodukirjand Mängud poliitikas ja inimsuhetes W. Shakespeare ,,Hamlet" Osalemine poliitikas annab inimesele võimu. Läbi võimu saab allutada teisi inimesi enda tahtele. Seetõttu on võimu omamine nii poliitikas kui inimsuhetes paljudele väga tähtis. Suhetes ja poliitikas on äratuntavad ka erinevad manipulatsioonid: kaaskodanike mustamine ja alandamine ning nende probleemide ja nõrkuste ärakasutamine. Ka kõige selle taga on ilmselt soov tunda end teistest üle. Milleks ollakse valmis, et säilitada oma võim? Ajaloost on teada palju fakte, kus võimule kuuletumine ei ole toonud häid tagajärgi ja rahulolu ei kuuletujale ega ka riigile. Miks inimesed ikkagi kuuletuvad võimule? Inimesed lähtuvad igapäevastes tegemistes ja suhetes oma väärtushinnangute...
Henrik Visnapuu 1890-1951 Elulugu Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalistfilosoofiat 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses Oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige Ajakirja "Varamu" toimetaja Oli abielus luuletaja Ingiga (Hilda Elfriede Franzdorfiga) Pani aluse Ülemaailmsele Eesti Kirjanduse Seltsile Osales Vabadussõjas Looming Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast Osales kirjand...
,,Kuristik rukkis" (Väga kokkuvõtlikult, osad vähemtähtsad kohad on puudu) Teos algab sellega, et peategelane Holden Gaulfield hakkab sissejuhatama oma eluloost rääkivat teksti, ta ei peatu oma vanemate ja vendade/õdede pika elulooga, vaid asub kohe asja kallale. Esimene tegevusega koht teoses on see, kui Holden saab teada järjekordsest koolist väljakukkumisest, peale selle leiab aset jutlus vana Spenceriga(ajaloo õpetaja). ,,Elu on tõesti mäng, mu poiss, mida tuleb mängida reeglite kohaselt," kõlab õpetaja põhimõte, Holden teab seda isegi ja kahetseb õpetaja poole minekut, kuna too seda palub(Spencer oli Holdeni jaoks nagu autoriteet või midagi taolist, aga tema epistel oli ajast ja arust, näiteks ütles ta: ,,Sa hakkad oma tuleviku peale mõtlema alles siis kui hilja, mu poiss"). Üleüldse tüütas Holdenit see, kui teda aina õpetatakse käituma vastavalt eale...
Inimesed teevad valeraha, aga sageli teeb raha valeinimesi Oma eesmärkide saavutamiseks ollakse tihti valmis läbi minema tulest ja veest, mõtlemata sellele, millised võivad olla hilisemad tagajärjed. Miks on tihti nii, et enne tehakse ja alles seejärel mõeldakse? Kuna ka sihtide saavutamise puhul kehtib ütlus, et mida rohkem, seda uhkem, siis paljudega juhtub ka nii, et pärast esimese mäetipu ületamist soovitakse rühkida juba järgmise ja kõrgema poole. Miks tahetakse alatasa rohkem, kui on võimalik saavutada? Soov ja vajadus teiste ees silma paista pulbitseb meis kõigis, kelles vähemal, kelles rohkemal määral. Millest tuleb see, et osad oskavad leppida ka vähemaga, ent teised mitte? Aeg on näidanud, et hetkeemotsioonide ajendil tehtud otsused ei tasu end praktiliselt kunagi ära, keerates enamjaolt kõik totaalselt pea peale, tekitades veel rohkem segadust, ent paraku ei taha inimesed oma vigadest ülearu tihti õppida. Palj...
Sofi Oksanen Lapsepõlv Sünniaeg: 7. jaanuar 1977 Sünnikoht: Jyväiskyläs, Soome Ema: Eestlane, insener Isa: Soomlane, elektrik Elas, kasvas: Jyväiskyläs(Soome), Haapsalu(Eesti) Haridustee Peale Põhikooli ja Gümnaasiumit astus S. Oksanen Helsingi Ülikooli kirjandusteadust õppima. Peale selle on ta ka Helsingi Teatrikõrgkoolis Dramaturgiat õppinud. Tegevusalad Sofi Oksanen on tegutsenud mitme lehe kolumnistina ning avaldanud arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ta on kirjutanud mitmeid romaane ja näidendeid. Ta on aktiivselt kaasa teinud avalikel aruteludel Soomes ja osa võtnud aktuaalsetel teemadel erinevates jutusaadetes. Esimene teos, millega kuulsks sai Originaalraamatu nimi: "Stalinin lehmät" Ilmum...
.............................10 Kirjanike matk ...............................................................................................................................10 Kui kriitik .......................................................................................................................................11 Kokkuvõte................................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................................13 Lisad.........................................................................................................................................................14 2
,,Fausti" lühikokkuvõte Jutt algab teatri direktori, luuletaja ja komödianti vestlusega. Põhisisuks on see, et luuletaja mõtleks välja uue teose, et rahuldada rahva soove tihedamini teatris käia. Luuletaja on sellega nõus, kuid vaieldake selle üle, missugune peaks olema etenduse sisu. Komödiant soovitab midagi niisugust, mis oleks piisavalt meeltlahutav ja samas mitte liiga raske sisuga. Direktor lisab veel, et näidend peaks olema võimalikult pikk ja mitmetaoline, et sellega leiaks samastamist igaüks võimalikust publikust. Selle vestluse lõpptulemusena sünnibki luuletaja sulest ,,Faust". ,,Faust" algab stseeniga taevast, kus kohtuvad jumal, inglid ja kurat, kelle nimi on Mefistofeles. Mefistofeles esitab jumalale palve, et ta saaks võimaluse Fausti hing endale võita, pakkudes talle kõikvõimalikke maiseid naudinguid. Kuna jumal usub, et faustisugust meest ei anna jumalast ja vaimuannetest eemalepeletada üks...
Tsehhovi novellid ,, Ametniku surm" Põhiidee oli kuidas südamepiin võib su hukatusse viia. Kindral- tugev isiksus, ärritab kui teda tüüdatakse Tservjakov- viisakas, südamlik ning häbelik. ,,Palat nr 6" Põhiidee- inimene kes vaatab oma ümbritsevad maailma kibestunult ja ideetu piguga, lõpetab oma elu samamoodi nagu ta enda maailma ja inimesi enda ümber näeb. Andrei Jetimots talupoeglik välimus, olemus tal ettevaatlik ning tal raskusi äraütlemisega Ivan Dmitrits- närviline ja umbusklik, raske leida sõpru, välimus tal kahvatu ning kõhna kehaehitusega. ,, Inimene vutlaris" Põhiidee- oli selles kuidas inimesed endasse sulgevad ning see teistele ei meeldi, ning kui vutlari inimene sureb, siis teised selleüle hinges rõõmustavad selle üle. Belikov- endasse tõmbunud õpetaja, kes abiellus Varjaga, vutlari inimene Varja- rõõmus, kuid kahjurõõmu tundev, ilusa välimusega naine. Buskin- novellis justkui jutustaja rollis. ,,Maja ärklitoaga" Põhiide...
VÄLISEESTI KIRJANDUS · Kokku lahkus 40datel üle 100 000 inimese · 22 000 läks Rootsi, 40 000 Saksamaale, 17 000 Kanadasse · Visnapu läks USA'sse, Viirlaid Kanadasse, Suits Rootsi, nagu ka Gailit, Adson, Under · Rootsis eesti kirjandusajakirjad · Pagulaslaagrid · Kohanemine asukohamaa kultuuriga kergendatud soosiv suhtumine · Asutati omakeelseid koole · Pagulaskirjandus jõulisem kui kodukirjandus · Paguluses ilmus 181 luulekogu, 267 romaani, 155 memuaari · 1944 kirjastus Orto Kanadas · 1945 asutati Välismaine Eesti Kirjanike Liit · Esialgu tiraazid liiga suured võrreldes kogukonnaga · Ajakirjad: Eesti Looming, Sõna, Tuli Muld, Mana · Rühmitus Tuulisui · Põlvkonnad: I Suits, Under, Adson, Visnapu, Gailit II Lepik, Laaban, Kangro, Kolk, Viirlaid III Nõu, Toona, Ivask, Laaman IV Ilves, Kostabi · Meenutati elu enne pagulust · Kodumaaigatsus · S...
Kodukirjand Kas see siis ongi armastus ? A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" III ning IV osa Armastust peetakse tavaliselt õnne aluseks. Tuntakse rõõmu, teades, et on keegi, kellele saab toetuda ja kellega koos muresid ületada. Keegi, kellele oma armastust pakkuda ja kes vastab samaga.Tihti võib ka juhtuda, et asjaolud muutuvad ja mingi hetke pärast ei soovita enam koos olla. Miks jooksevad suhted karile ? Kui aga midagi ei muutu ning suhe muutub järjest kindlamaks ja tahetakse terve elu koos olla, sõlmitakse abielu. Mis on pika ja õnneliku kooselu aluseks ? Samas on ka piisavalt palju neid, kes teevad äärmuslikke tegusi armastusest kellegi vastu. Milleni võib viia armastus ? Kaks kardinaalselt erineva loomuga inimest ei saa enamasti kaua koos õnnelikult elada.Nii elulaad kui eesmär...
Mu südames sa Marie Underi ja Henrik Visnapuu isamaalise luule võrdlus Kodumaa on väga individuaalne mõiste. Mõne persooni jaoks võib see tähendada kohta, mille nimel surra ja teiste jaoks on see vaid sõnakõlks. See oleneb mõnestki tähtsast detailist, mis võib seisneda nii kasvatuses kui ka hiljem väljakujunenud ideoloogias. Enne esimest Eesti Vabariiki sündinud inimeste jaoks oli vabadus küllaltki hingelähedane teema, mis seostus kindlasti Vabadussõja ja seejärel oma riigi tekkega. 1890. aastal sündinud Visnapuu toob oma luulesse sisse isamaa vaid väga harva, kuid tehes seda selgelt ning kohati ka ettenägelikult. Poetess Marie Underi looming mainib kodumaad ja selle probleeme kaudselt ning peidetult. Nii Under kui ka Visnapuu on sündinud enne esimest Eesti Vabariiki. Vabadus aga saabus ja siis hakkasid mõlemad luuletajad vaikselt justkui ette nägema Eesti Va...
Armastusest isamaa vastu Lydia Koidula ja Juhan Liivi isamaalise luule võrdlus Inimloomusele on tihti omaseks olnud teatud väärtuste hindamine. Suhete koha pealt on ehk rohkem levinumad mõisted armastus ja vihkamine - sõnad, millele tänapäeval enam kindlat seletust anda ei saa. Liiga kergekäeliselt ja mõtlematult lastakse neil kõlada. Paljude inimeste huultelt kuuldud väljend ,,ma armastan" ei tundugi nii võluv, vaid pigem kulunud ja mitte midagi ütlev, kuid loomeliselt ning emotsioonile tuginedes peidab sõna ,,armastus" endas hulgaliselt tundeid, millede kirjeldamiseks kuluks tuhandeid lehekülgi. Ka suurvaimud Juhan Liiv ja Lydia Koidula kirjutasid armastusest, ühest selle harukordsest liigist: kiindumusest isamaa vastu. Lugedes nende luuletusi kodumaale, on ridade vahelt mõistetav, et see mida nad neid salme kirjutades tundsid on arvatavasti armastus, kuigi kumbki neist - ei nais-...
,,Sügisball" raamatu ja filmi võrdlus Mati Undi raamatut lugedes olin ma pidevalt segaduses. Tegevus jooksis kuut täiesti erinevat liini pidi ja mu ainus mõte oli, kas see ükskord kuhugi välja ka jõuab ? Ja jõudiski. Väga huvitav oli näha, kuidas ühe peategelase surm tõi ülejäänud tegelased kokku. Veiko Õunpuu film oli aga veel segadusttekitavam. Minu jaoks oli suurim üllatus see, kui palju film ja raamat teineteisest erinevad. Alustades juba sellest tühisest faktist, et raamatus oli Laural poeg, filmis aga tütar, ning lõpetades sellega, et kõik oli täiesti pea peale pööratud. Seda nii sündmuste sisu kui ka ajalise järjestuse poolest. Filmis oli ka üks tegelane - Mati keda raamatus ei olnud. Tundus, et sarnasused raamatuga olid ainult peamised tegelased, mõned üksikud sündmused ja tegevuspaik. Undi originaalteksti on filmis alles õige vähe, kuid dialoog polegi selles linateoses kesksel kohal. ...
Linnakirjandus 1.Kuidas tekkis linnakirjandus? Kelle maailmavaadet linnakirjandus esindab? Vastus:(13.saj.) Tugevnenud linnades arenesid kauplemine ja käsitöö, linnakodanikud rikastusid nign asusid endale vabadusi ja õigusi taotlema. Uued ühiskondlikud suhted tõid muutusi ka kultuuri: elust irduva rüütliluule asemele astus linnakirjandus, mis väljendas kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodanike huve- Linnakirjandus esindabki nende ehk siis nn. "kolmanda seisuse" maailmavaadet. 2.Fablioo mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus:Prantsusmaal oli väga populaarne fablioo (ld fabula-jutt), rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värss-jutustus või naljand argielu sündmustest.Häälestus on elurõõmus,stiil jõuline,keel mahlakas,värvikustlisavad vanasõnad ja kõnekäänud,kirjutatud on fablioo 8-silbilistes paarikaupa riimuvates värssides.Fablioo lõpus esitatakse loo moraal. 3."Eesli te...
Retsensioon Heiti Pakk ,,Hind" Käisin pühapäeval, 3.oktoobril Kuressaare Linnateatris vaatamas Arthur Milleri draama ,,Hind" põhjal lavastatud etendust. Näidendi lavastajaks oli Heiti Pakk. Varem on ,,Hinda" Eestis lavastatud Vanemuises 1987. aastal ning Rakveres 2005. aastal. Etenduse põhimoto on, et ei ole võimalik teada, millist hinda me otsuste eest tulevikus maksta võime. Lugu keskendub eelkõige kahele vennale Victorile ja Walterile, kelle mõlema elu on nende otsuste tõttu erinevat rada pidi kulgenud. Meeste isa, kes oli omal ajal suurärimees, laostus nagu paljud teisedki, suure, 1929. aasta majanduskrahhi ajal. Üks vendadest, Victor, liitus isa eest hoolitsemiseks politseiga, et toitu ikka laual püsiks. Walter aga läks teostama oma õpinguid ülikooli, misjärel temast sai mainekas arst. Vennad saavad kokku alles pärast 16-t lahus oldud aastat,...
Karl Ristikivi "Kõik, mis kunagi oli" Karl Ristikivi pagulusromaanis "Kõik, mis kunagi oli" on antud ülevaade Eesti Vabariigi lõppjärgust - tegevus toimub 1939. aasta suvises Tartus, Tallinnas ja Palunurme külas. Romaan "Kõik, mis kunagi oli" on ajaliselt täpselt määratletud põhiline tegevus toimub 23.juuni ja 23.augusti vahel. Ristikivi annab läbilõike ühiskonnast, mis veel ei aima oma saatust. Näiteks siis, kui teatatakse raadiost uudis MRP sõlmimisest, ei tee keegi mitte midagi. Sellest vaadatakse mööda, justkui oleks see lihtsalt üks kauge sündmus, mida raadio kajastab, kuid mis meie endini iial ei jõua. Teoses on kujutatud perekond Tammikuid, Malme, Pajusid, Vanatoasid ning Sibergleiche. Tööalase suhtluse, sõpruse või sugulussidemete kaudu on nad kõik omavahel seotud, ent vaatamata sellele kuuluvad erinevatesse ühiskonna kihtidesse. Hõlmates erineva eluala ning majandusliku seis...
Kärt Johanna Ojamäe 10A Kokkuvõte Novellid raamatus ,,Dekameron" rääksid peamiselt armastusest, truudusest, petmisest ja teistest pattudest, mis olid sel ajastul eriti taunitavad. Sageli pääses peategelane, kes just kõige rohkem patustas, karistuseta ja mõnikord sai isegi erilise kohtlemise osaliseks või lausa pühaku staatuse. Esimene novell, mille ma lugesin, rääkis mehest, kes oli suli. Ciapperello, see oli ta nimi, ei käinud kunagi kirikus ja elas oma elu vastupidi jumala õpetusele. Arvati, et pärast surma läheb ta otsejoones põrgusse. Ciapperello oli ka väga kaval, kui ta surema hakkas, laskis ta enda juurde kutsuda munga. Munk küsis temalt küsimusi ja Ciapprello luiskas nii mis jaksas, nii et lõpuks jäi temast mulje kui väga jumalakartlikust ja süütust inimesest. Kui ta suri, korraldati talle uhked mat...
Kurt Vonnegut ,,Sinihabe" Aeg ja tegevuskoht: ilmselt 1980-ndad USA-s, Californias. Peategelase enda eluaastad olid 1916- 1988. Tegelaste iseloomustus: · Rabo Karabekian 71 aastane üksik armeenia päritolu ameeriklane, kes omab suurimat abstraktsete ekspressionistide maalikogu. Tal on majamuuseum, kus ta ise esineb kuraatorina. Kaotas II maailmasõjas silma. · Circe Berman kirjanik, kes kirjutab Polly Madisoni nime all. Tal on ravimisõltuvus. Sealt ka tema äärmiselt pealetükkiv, energiline ja impulsiivne meeleolu kui ta on ravimite mõju all. · Paul Slazinger vaene II maailmasõja veteran, kes käib tihti Rabo juures. Vanad sõbrad. Tegeleb ka kirjutamisega, kuigi pole pooltki nii kuulus kui Circe. · Dan Gregory armeenia päritolu illustraator, kes on kõige kõrgemalt tasustatud kunstnik A...
A.Gailit ''Leegitsev süda'' kokkuvõte. Esimene osa: 1.Vana Anu Maarva elas Tuulemäel, vanas hütis. Teda käis vaatamas vaid vana Kanuska-eit, kes ta eest hoolitses.Anu oli valmis surema, ta käis pesemas ära ja pani ühked riided selga. Tal oli poeg Joosep, kes oli linnas tuntud viiuldaja. Ta käis vahest ema vaatamas. Koos kõpitseti ka Tuulemäe maja. Kui Anu ema oli kunagi surnud, jäi tema saatuse hooleks. Ta käis talust talusse ja keegi õieti ei tahtnud teda. Tema elu õnnelikumad aastad möödusid Taavet Rabaraua talus. Ta jäi Taavetist rasedaks. Taavet aga võttis naiseks Kai-Kadri. Anu ajas ta aga talust minema,et inimesed imelikke jutte ei hakkaks rääkima. Anul hakkas sünnitus pihta keset karjamaad ning talle tõttas õnneks appi Ann Anderva. Anu jäi tema juurde teenima. Korra käis Taavet teda vaatamas. 2. Anu nägi Kanuska-eite tulemas ja rääkis sellele , et tema hakkab nüüd surema. Kanuska-eit tahtis, et ka temale midagi jäetaks. Anu ol...
kuuluvad:impressionism-"Sinilind"; sümbolism;futurism-tuleviku teema;ekspressionism-jõuline,Underi luule,sõjateemaline; sürrealism-täielik kaos,unenäod;eksistentsialism-rõhutab inim.võõrandumist,teema räägib inim.põhiväärtustest.1940ndad-sept 1939(II MS)-sõlmiti NSVL-ga vastastikuse- abistamise leping,1940-E.okupeeriti,juunis kuulutati E. NSVL- ks.14.juuni 1941-I massi- küüditamine,hulk kultuuritegelasi evakueeriti NSVL tagalasse.Kirjanduselu 1940- 1)pagulaskirjandus;2)eesti kirjandus tagalas 3)E-s ilmunud kirjandus.Tagalas mood. ENSV riiklikud kunstiansamblid.1943-Eesti nõukogude kirjanike konver.,asut.nõuk. kirjanike liit.Sotsialistlik realism oli ainulubatud kirjandustsoon.Kirjanikult nõuti kommu- nistliku parteilisust,tüüpilisust.Sots.realismi viljelesid:H.Leberecht,A.Jakobson.J.Smuul. 1945-1953 MUST PERIOOD Eesti kirjanduses.Loosungiks:"saagem maksistideks". Ilmus Sirp ja vasar.(1940)heideti kirjanike liidust:Tuglas,J.Semper,A.Sang.Suur osa kirja-
"LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" E. M. Remarque Iseloomustused: · Paul Bäumer - noormees, kes juba enne oma 20-ndat eluaastat õpetaja utsitamisel astub sõjaväkke ning satub läänerindele. Ta kirjeldab üksikasjalikult julma sõja-aegset elu. Paul on ise kaastundlik, ent näeb, kuidas sõda teda ja ta kaaslasi jõhkarditeks muudab. Paul leiab, et tema generatsioon on kadunud põlvkond, kel pole enam võimalust ega oskust naasta tavapärase elu juurde. · Katczinsky - Pauli suurim eeskuju. Temal on sõpruskonnast suurim kogemuste pagas ning hämmastav võime leida ükskõik mida ükskõik millal. See suurepärane võime tuli neile peamiselt kasuks toidu hankimisel. Katz oli sooja südamega ning hoidis oma sõpru. Kui toitu oli napilt, jagas seda siiski sõpradega, ja kui palju, siis nendega, kel seda tol hetkel polnud. Probleemid: · Sõda- nei...
Raamat oli õpetlik, näidates kui palju on võimalik saavutada ka vähesega, nagu seda suutis Maria. Maria oli väga tragi, nutikas ja tark naine, kes sai oma eluga väga hästi hakkama, aidates sealjuures ka teisi küüdiatuid ning samuti ka venelasi...............................................................................10 Viited.........................................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 Lisad..........................................................................................................................................13 2 Heino Kiik Elulugu Heino Kiik on 14. mail 1927. aastal sündinud Eesti kirjanik
Sisu kokkuvõte Ira Lember ,,Kummuli kuu" Lugu algas sellest, et noorpaar, Irmel ja Jürgen, jätsid teineteisega hüvasti rongijaamas. Imrel pidi just täna soojale maale sõitma. Irmel ja Jürgen olid mõlemad heleblondid ning neid võis isegi õeks ja vennaks pidada. Hüvastijätmine oli mõlema jaoks väga raske. Nad ei tahtnud uskuda, et nüüd tervelt kaks nädalat peavad nad teineteiseta elama. Nad kallistasid viimast korda ning siis Jürgen lausus, et tahab midagi öelda. Järgmisena kõlasid ta sõnad: ,,Kas sa tuled mulle naiseks?" Irmel vastas, et kui ta on tagasi siis saabki Jürgen vastuse. Neiu oli elevil, tal oli hea meel, et Jürgen lõppude lõpuks tegi talle abieluettepaneku, kuna Irmel oli seda juba pikka aega oodanud. Nad kallistasid viimast korda ning neiu ruttas rongi peale, mis pidi juba rongijaamast lahkuma. Irmel astus oma kupeesse, kus olid ka ülejäänud reisika...
Hea ema kasvatab ikka head lapsed On jahe septembrikuu õhtu. Meri on vaikne, madalad laineharjad uhuvad randa ja merelt on kodusadamasse jõudmas väike kalapaat väsinud ning nördinud kaluritega. Mehed on käinud juba kuu aega järjest, iga päev merel, aga saak on väga kesine. Randa jõudes kinnitavad nad paadi ankrusse ja suunduvad koju. Seal on neid ees ootamas ema, sooja söögi ja lahke südamega. Ta on terve õhtu poegi merelt koju oodanud. Mehed astuvad uksest sisse, mornid näod peas. Ema saab kohe aru, et ega tänagi kalasaaki loota ei ole ja ütleb poegadele, küll tuleb ka päev, millal kõik teie headus saab tasutud. Nad söövad kõhu täis, aitavad emal veel kööki koristada ja nõusid pesta, toovad puid tuppa ning teevad ahju tule, et öössel külm magada ei oleks ja loeva...
A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus I" 1. Vargamäe Eespere peremees Andres Paas (Mäe Andres)- laiavõitu nägu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega. Kavatsus maapind esimesel võimalusel maha müüa. Ei olnud tema tõelise väärtusega arvestanud. Abielu tähendas talle eelkõige lapsi. Isakodu asus välismaal. Ei olnud suur viinavõtja, rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja...
Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" - ESIMENE TANTS - ilmasõja esimene sügis? Jüri - Aiaste keskmine perepoeg; sihvakas; parasjagu kondikas; pikatoimeline; mitte just rõõmsa loomuga; lapsest saati armastanud pliiditule paistel peesitada ja vaadata, kuidas märg kuusehalg tükk aega kuuma käes visiseb ja otsast mullitavat vett välja ajab, enne kui viimaks tule külge võtab; vallakoolis piibliloo ja keisrihümni õppetunnid, millest väga õppust pole võtnud; tugev talutoit ja hapupiim; sõnaaher; hobused on peaaegu sama pühad nagu lehmad hindudele; valgetverd; vilistab, viisi küll mitte, selleks pole tal võimeid, vaid niisama meelemõnuks; lükkab kohustusi edasi, seni kuni häda käes ja siis on vihane; kinnise ja karmi iseloomu pärast pole tüdrukutega suuremat vedamist; pole loomlolli kirvenägu; teda häirib vanema venna vanade riiete kandmine; kangutav kõnnak; ei ole elus T...
POPLOOR Mauris laane MEEMID Meem on idee, tava, kujund vms infokogum, mis inimkultuuri keskkonnas valdavalt imiteerimise teel levib, paljuneb ja muteerub. Meemideks võivad olla mõtted, ideed, teooriad, harjumused, laulud, tantsud jms. Meemi on Dawkins oma meemiteoorias piltlikult nimetanud ka mõistuse viiruseks, mis kultuuris end kordab ja paljundab ning mõjutab inimeste käitumist. Üldkasutuses tähistab meem eelkõige internetis jagatavat ja imiteeritavat humoorikat pildimakrot või videot. Tuntumate näidetena võib välja tuua LOLcat- ja Pepper Spray Cop tüüpi internetimeemid. PAAR PILTI: ANEKDOOT: Blond jääb linnas autoga lumetormi kätte. Paanikasse ta siiski ei satu, sest talle meenub isa õpetus: "Kui jääd lumetormis hätta, oota sahka ja sõida siis selle sabas!" Varsti tuligi sahk ja blond hakkas saha järel sõitma. Tunni aja pärast jäi sahk seisma ja juht ronis välja uurima, kes ja mis põhjusel tal sabas tolgendab. Blond rääkis tall...
"Väikesed inimesed" tänapäeval Kas ka tänapäeval leidub "väikeseid inimesi" ? Minu arvates leidub ja rohkem, kui me arvatagi oskame. Vene kirjanikul Anton Tsehhovil on novellides fookuse alla võetud just need "väikesed inimesed" , mis ei ostuta mitte inimese kasvule, vaid tema automatiseeritud käitumisele ja erinevatele iseloomujoontele. Nende tunnusteks on näiteks pugejalikkus, mis praeguses maailmas ei ole just võõras mõiste. Pugemine võib olla väga erinev, seda teevad nii noored, kui vanad, eelkõige on eesmärgiks kellegi silmis parem paista või plusspunkte teenida. Ka minu tutvusringkonnas leidub inimesi, kes üritavad pugedes end teiste silmis paremana näidata ning kohati on see läbinähtav ja paneb muigamagi. Novellis "Paks ja peenike" kirjeldab Tsehhov kahte vana koolikaaslast, kes oma ametipostist räägivad, ning üks tegelastest, kuuldes et teine on salanõunik hakkab teda "teie ekstsellentsiks" kutsuma. Se...
,,Hädaline- saatuse mäng" Pikkade ja võimsate taevasse sirguvate kuuskede vahel, mis moodustasid rägastiku, kõnnib üks ilusate punakas-pruunide juustega, pähklipruuni värvi silmadega, mis on punaseks nutetud, noor ära eksinud tütarlaps. Tal on seljas päevi näinud must mantel, mis on kiirgava ja sooja päikse käes juba kollaseks pleekinud, jalas on tal, oma värvi kaotamas, tumerohelised kummikud. Ta kõnnib tuikudes, silmad märjad peas, midagi enese teadmata sonides, aeglast ja väsinud sammu, ise kokku kukkumise ääre peal. Möödub minuteid ja tunde ning tüdruk kõnnib ikka suures metsas ihuüksi. Äkitselt on ta jõudnud maantee äärde, kust kaugelt on kuulda lähenemas auto mürinat. Tüdruk kõnnib tuikudes edasi kuni ükskord komistab oma enda jalgade otsa ning kukub pikali maha. Just sel hetkel möödus üks auto temast, mis tõmbas mõned meetrid temast eespool tee äärde. Autost väljus üks, ilusates mustades na...
Naiselikkuse võim E. Vilde kirjutas psühholoogilise realismi kasvu valikuid näitava romaani ;Mäeküla piimamees" 1916 aastal, kus leiavad edasiarendamist ajaloolise triloogia teemad talupoja vastuolud mõisnikuga ja talunaiste mõisnikupoolne ahistamine. Mõisnik Kremer erineb oma eelkäijatest: ta on vana, leebe, ehkki kõigist oma eesõigustest teadlik. Üks tema talupoegi, vaene Tõnu Prillup, on abiellunud noore, tolle aja kohta üsna kena väljanägemisega, naise Mariga, kes jääb mõisnikule silma, ning mõisnik pakub Tõnule vahetuskaupa. Tehing käivitab intriigi: Naise au, naise seksuaalne ärakasutamine, mille põhikonfliktiks on Mari, kelle saadab mõisniku meelevalda ta oma mees, sest Tõnu saaks enda ajada mõisa piimaäri, kui tema naine mõnikord mõisas parunit lõbustamas käiks. Eetilisi probleeme Tõnul ei teki. Nende abielu ei lähtunud tunnetest ja ei tekitanud ka Mari meelest abielueetika kohustus...
Hendrik Adamson Elulugu Hendrik Adamson sündis Metsakuru külas Patsi talus · 19011907 õppis ta Kärstna valla- ja ministeeriumikoolis · 19071911 Tartu Õpetajate Seminaris 1919 asus Kärstnas koolijuhataja kohale , kus hiljem sai temast kutseline kirjanik Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige Kasutas varjunimesi: As Vosdam,Coco Mulgi murdes luuletused ,, Mulgimaa '' Esimesed riimid pani kirja tänu külarahvale. Esimeseks ajakirjanduses avaldatud kirjutis on "Pühapäeva hommik" (1913) Esimese ajakirjana avaldas "Meie Mats" Kirjutanud on ka esperanto keeles "Literature mondo" Looming On avaldanud miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi novelle Mulgimaal olles tahtis koostada ja kirjutada luuletusi , selleks palus abi F. Tuglaselt 1919 ilmus kogu "Mulgimaa" Laul"Om maid maailman tuhandit" Loetakse Mulgimaa hümniks ka...
1.)Modernism on 19-20.saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühis nimetus.Sai alguse Prantsusmaalt.Modernismi alguseks vaadatakse 2 perioodi.Modernismi sünd on seotud ühiskonnas toimuvate suurte nihetega *ühiskonna korraldus,*teadus ja tehnika,*linnastumine,*auto, lennuk,*raadio 2.)A. Schopenhauer-sai kuulsaks pessimismi teooriaga.Ta väitis, et me elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas. Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast.Parema tuleviku ja progressi eitamine. F.Nietzsche- Inimene võib olla "nagu kõik teised", üks rahva hulgast, olla viimne inimene. Aga inimene võib ka olla üle rahvamassist, vastanduda sellele, olla üliinimene. "Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks? /.../ Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest."Tugevad tahtsid nõrgad hävitada. S.Freud- Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik...
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878-1940 Sündis Järvamaal Algu vallas, Tammsaare põhja talus (sellest ka kirjanikunimi). Lapsepõlv sarnane TjÕ I osaga. Vanemad abiellusid, isa ostis Algu valda maja. Raha oli mõnevõrra vähe, soodne rabade vaheline kehv talukoht. Perre sündis 12 last, 10 neist kasvas suureks. Majanduslikud viletsa koha ja suure pere tõttu kesised. See mõjutas Antoni haridusteed 8- aastaselt viidi vallakooli, 10-aastaselt suuremasse kooli. Sarnaselt Indrekuga I osas, enne suurde kooli pääsemist oli vallakirjutaja. 1892.aastal jõudis gümnaasiumisse ja väga valikuid ei olnud. Kehtis vanusepiir Vene tsaaririigi koolides sai õppimist jätkata ainult Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Paralleelid II osaga ka Antonil ei jätkunud raha õpingute eest tasumiseks, pidi tegema abitöid (köögis abiks, uksehoidja, hiljem nooremate õpetaja). Sel ajal alustas ka kirjanduslikk...
Tammsaare leiab, et linnades ei olegi võimalik hoiduda elutüdimusest. Mida rohkem inimesed end masinatega ümbritsevad, seda rohkem mugavust. Peaksid tegelikult rohkem endast sõltuma. Mugavused muudavad passiivseks, omapoolne aktiivsus tagaplaanil. Kui ei pea pingutama, tulevad lollid mõtted vargile minek, enesetapp. Raske töö ei jäta tühisteks mõteteks aega. Eluvõõrast kirjandusest Arutleb rahva üldise arvamuse üle, nagu oleks kaasaegne kirjandus eluvõõras. Millal on kirjandus eluvõõras? Siis, kui jääb elust maha, kisub tagasi või ruttab elust ette. Tagasikiskumine: saksa romantikud. Uuem kirjandus: Shakespeare, Goethe, Schiller. Kuhu kuulub meie kirjandus? Mittetagasikiskuvate kilda. Pole võimalik. Toonitatakse, et kirjandus kipub nii kaugele ja kõrgele, et rahvas ei jõua järele. Rahvas on eluvõõras kirjanduse eesmärk midagi uut pakkuda. Inimesed pole sellest veel teadlikud ja seetõttu näib eluvõõrana.
TAMMSAARE ,,JUUDIT" I vaatus · Iisrael on piiratud ning ei alistu võõrvõimule. Juudit ei ole nõus alla andma. · Juuditi juurde ilmub naine lapsega ja palub viimase tarvis vett. Juudit keeldub andmast, öeldes, et tal ei ole endalgi vett. · Naine lubab Petuulia ära needa. Ta ei hooli enam Iisrealist, kui tema laps on suremas. Naine lubab turul Petuulia ära needa. · Juuditile tuleb külla Siimeon. Tema ütleb ka naisele, et turul müüakse vett. Naine tormab sinna. · Siimenon tuli armupalvega, Juudit soovitab tal Jehoova poole pöörduda. · Siimeon palub Juuditil oma last varju all hoida ja teda omaste ning sugulaste eest kaitsta. · Juudit tunneb muret, et kõik mõtlevad iseendale, mitte Iisrealile. · Juudit ütleb, et ei saa last varju alla võtta, kuna läheb Iisreali päästma. · Juudit leebub ja laseb oma ümmardajal Siimeoni ja tema poja tahatuppa varjule saata ning neile ...
Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 1. Tegevus leiab aset Esimese maailmasõja aastatel, kui sõda oli juba mõnda aega aset leidnud: 1916-1918. Peamiselt on tegevuspaigaks rindetsoon Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Teose peategelaseks on noormees Paul Bäumer, kes tiriti sõjategevusse otse koolipingist. Raamatu alguseks on ta juba küllaltki kogenud sõjamees ta on õppinud maha suruma oma tunded ning võitlema külmavereliselt. Hoolimata eesliinidel toimuvaist sõjakoledustest, ilmneb temas inimlikkus tagalas viibides. Ta hoolib oma endistest klassivendadest (Albert Kropp, Müller, Leer, Tjaden, Haie Westhus, Detering, Kemmerich), kes on samuti koos temaga rindel. Koju puhkusele minnes tunneb ta võõristust ning ei suuda igapäevaeluga kohaneda, ta ei pea ennast enam ühiskonna liikmeks. 3. Raamatu põhiprobleemiks on võitlus elu ja surmaga. Poliitiliste...
annaabi.ee 
