Karl Ristikivi ,,Kõik, mis kunagi oli" sisukokkuvõte ,,Kõik, mis kunagi oli" kannab alapealkirja ,,Pilte ühest suvest". Tegevustik algab võidupäeva tähistamisega 1939. aasta 23. juunil ja jõuab Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimiseni 23. augustil. See on Eesti sõjaeelse ajaloo viimane iseseisvussuvi, kus nn Eesti aeg võis õitseda kogu täiuses, kõigi oma plusside ja miinustega. Romaani kirjutamist alustas Ristikivi juba Saksa okupatsiooni ajal Tartus, ent see ilmus alles 1946. aastal Vadstenas Rootsis. Eestis anti esimene teose trükk välja alles 2000. aastal. ,,Kõik, mis kunagi oli" on romaanidiloogia esimene osa, millele järgnes ,,Ei juhtunud midagi". Ristikivil oli kavas kasvatada sündmuste kroonika triloogiaks, kuid kirjaniku loodetud õnnelikku lõppu saatus Eestile tema eluajal ei pakkunud. Teose tegevus algab Palunurme kirikumõisas, mille vana praost August Tammik ootab oma asemiku saabumist
MÄLESTUSTE MÄLESTUS Uurimistöö Eva Liisa Saag 11. b klass Juhendaja õpetaja Taimi Vilta Haapsalu 2011 SISSEJUHATUS Tsiteerigem romaani ,,Tõde ja õigus viienda osa lõppu: ,,Nõnda jäi Indrek üksi kääksuva kaanega kirstu juurde, millel pidi olema veel Vargamäe Krõõda aegne lõhn. Indrek polnud kunagi seda Krõõta näinud, sest ta suri enne, kui Indrek sündis, aga tema nime ja mälestustega puutus ta igal pool kokku, kui ta liikus Vargamäel. Indrekul endal polnud temast mälestusi, vaid tema mäletas ainult teiste mälestusi, temal oli nii öelda mälestuste mälestus. Ja äkki tundus talle siin kirstu ääres seistes, et kogu elu polegi muud kui ainult mälestus või mälestuste mälestus, kõik ülejäänu on tühine, et selle võiks rahulikult loovutada.
Kõik kommentaarid