Ilmselt on põhjus selles, et nad on saladuslikumad kui teised, ning inimestele pakuvadki sellised isikud pisut suuremat huvi kui need, kellest nad oma arust palju teavad. Kuid tegelikult on asi nii, et mitte ühtegi inimolendit pole võimalik täielikult mõista. Me elame maailmas, kus kõik isikud on erinevad. Inimesed ei saa olla üksteise koopiad, nagu see on võimalik paberi ja mõne masstoodangu puhul. Inimest võib pidada maailma saladuslikumaks olevuseks, sest inimene on terve oma olemusega suur müsteerium, mida isegi kõige suurema tahtmise juures pole võimalik täielikult mõista. Me võime ju üritada inimestest aru saada neile sügavalt silma vaadates või jälgides nende hoiakuid ja juttu, aga see ei ole võimalik. Inimene on isegi iseenda jaoks saladus, sest on raske mõista, miks me mõnikord käitume oma tavadele ja uskumustele sootuks vastupidi. Dostojevski suurepäraselt psühholoogiline ja minu jaoks
enda keha müüma (pidi ära elatama oma haige kasuema, joodikust isa ja teised lapsed). Ta oli küll harimatu, kuid siiski väga sügavahingeline. Dostojevski on kujutanud teda kui täieliku headuse kehastust, temast õhkub heatahtlikkust. See paistab välja näiteks selles, kuidas Siberis teised sunnitöölised temasse suhtuvad. Minu arust kõige salapärasem tegelane Dostojevski teoses on peategelane Raskolnikov. Ta on haritud, taibukas, andekas ja väga õilis inimene ning ka väga abivalmis. Raskolnikov läks kahjuks välja sellise julma teoni, et ta mõrvas liigasuvõtja vananaise ja saatuse tahtel ka tema õe. Teose käigus selgus siiski tõsiasi, et Raskolnikov ei suuda pärast tapatööd enam normaalset elu jätkata. Ta peitis saadud varanduse ära, aga sellele järele ta ei läinud enam kunagi. Peategelane elas pidevas paljastamiskartuses ja kahtluses - ta oli justkui ära lõigatud reaalsest maailmast
"Inimene on saladus" (F. Dostojevski) (Kirjand Dostojevski teose "Kuritöö ja karistus" põhjal) Maailmas elab miljardeid inimesi. Igaüks on ainukordne ja eriline. Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel me teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista. Äkki lihtsalt tuleb mingi tuju ja me tegutseme täiesti mõtlematult. Keegi ei tea, mis meie sees neid mõtteid juhib. Inimene on saladus. Lugedes Dostojevski romaani "Kuritöö ja karistus", leidsin, et kõik autori tegelased on omamoodi mõttemaailmaga. Mõne iseloom on raamatus paremini välja toodud, mõnel halvemini. Võib märgata, et mida rohkem on Dostojevski mõnda isikut kirjeldanud, seda saladuslikumaks selle tegelase iseloom lugeja jaoks muutub. Minu jaoks jäi käesolevas romaanis kõige saladuslikumaks ja mõistmatumaks just peategelane Raskolnikov ise. Tema käitumise mõistmine on väga raske
"Inimene on saladus" Maailmas elab väga palju inimesi. Igaüks on omamoodi ja eriline. Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel me teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista. Äkki lihtsalt tuleb mingi tuhin ja me tegutseme mõtlematult. Keegi ei tea, mis meie sees neid mõtteid juhib. Inimene on saladus. Lugedes Dostojevski romaani "Kuritöö ja karistus", leidsin, et kõik tegelased on omamoodi mõttemaailmaga ja iseloomuga. Mõne iseloom on paremini välja toodud, mõnel halvemini. Võib märgata, et mida rohkem on Dostojevski mõnda isikut kirjeldanud, seda saladuslikumaks selle tegelase iseloom lugeja jaoks muutub. Minu jaoks jäi sellest romaanis kõige saladuslikumaks ja mõistmatumaks just peategelane üliõpilane Raskolnikov. Tema käitumise mõistmine on väga raske
Laps püütakse ära osta asjadega ning väiksel tegelasel lubatakse teha kõike, mida hing ihaldab. Ekspertide sõnul on taolised vanemad unustanud oma lastele anda emotsionaalset haridust. Ära hellitatud inimesed paistavad täiskasvanu eas eelkõige silma oma enesekesksusega ning oskamatusega hoida oma suhteid. Vanemate lemmiklapsed jäävad koju ega suuda ise oma eluga toime tulla. Õnn seisneb neil vanemate varas. Inimene ei sünni õnne jaoks. Inimene teenib oma õnne ära, ja seda alati kannatamise hinnaga. See ei ole mingi ülekohus, sest elamise teadmine ja tunnetamine on saavutatav kogemustega, mis tuleb omaenda õlgadel ära kanda, ent mitte kunagi ei tunne mitte ükski isik end ega teised teda põhjani hästi, sest inimene on täis saladusi ja keerukaid külgi.
Kui võrrelda inimest teiste elusorganismidega, siis paneb hämmastama, kui suur tema võimakus on. Ta on loomade kõrval nagu tulnukas, kes tundub olevat saadetud siia kuskilt mujalt. Inimene on väga müstiline oma olemusega, keda ei mõisteta tervenisti veel siiani, aga see on ka loomulik, sest keegi ei näe täielikult inimese sisse. Inimest ja tema loomust on huvitav näha Dostojevski teoses ,,Kuritöö ja karistus". See paneb sügavalt mõtlema, kes me siiski oleme ning millised on meie kõige väärtuslikumad omadused. Selles raamatus on kajastatud väga palju erinevaid isikuid, kellel kõigil on oma isikupära ja saladused
Igaühel on oma iseloom, kõik me mõtleme erinevalt, kõigil meil on saladused. Dostojevski teoses "Kuritöö ja karistus" on kirjanik kajastanud paljusid erinevaid isiksusi, kellel on oma elufilosoofia ja iseloom. Nende käitumine erinevates olukordades on erinev ja isikupärane, olles omane ainult neile. Kõige salapärasem tegelane Dostojevski teoses on peategelane Raskolnikov. Ta on haritud, andekas ja väga õilis inimene. Raskolnikov on ka väga abivalmis. Ta ei suutnud vaadata Marmeladovite pere vaesust ja andis neile oma viimased kopikad, olles ise täiesti vaesunud ja näljas. Miks selline meeldiv noormees läheb sellise julma teoni, nagu on inimese tapmine, mis ei ole mitte ühelgi juhul andestatav? Raskolnikov andis enesele õiguse teha kuritöö. Tema idee järgi jaotusid inimesed kaheks: haruldasteks ja harilikeks. Haruldastele on lubatud kuritöö, kui eesmärk on heatahtlik
Olen vahel mõelnud, miks inimesed teevad midagi, mis juba algusest peale tundub vale või miks öeldakse sõnu, mida ei saa pärast enam tagasi võtta, isegi kui tahaks. Miks eelistame poes ühte kingapaari teisele, kuigi nad kõik on ju sarnased. Inimesed on elanud Maal juba tuhandeid aastaid ja õppinud tundma kõikvõimalikke teadusi, kuid täielikult teadmata, mis toimub meie endi sees, me hinges. Iga inimene on eraldiseisev isiksus ning sellepärast on kõik omamoodi erinevad ja ainulaadsed. Erinev võib olla nii väliselt kui sisemiselt, kuid just inimeste sisu on raske mõista ning tema tõelist "mina" näha. On väga võimalik, et inimene, kes jätab mulje, et on tõeline seltskonna hing kellega kunagi igav ei hakka, võib olla sisemiselt olla väga iseseisev, rahulik ja vaoshoitud. Ta läheb lihtsalt vooluga kaasa, et sarnaneda oma kaaslastega, kuigi peab selleks käituma loomuvastaselt
annaabi.ee 
50 punkti
~ 2 lehte
44 laadimist
3 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid