Aidata või mitte? Teiste inimeste abistamine on meil juba loomuses. See on nii tavaline, et vahel me isegi ei märka, kui palju me teisi aitame ja kui palju teised meile oma kätt ulatavad. Keda, miks ja kas üldse aidata, see jääb juba inimese enda otsustada. Tean inimesi, kellele ei meeldi aidata, mitmel erineval põhjusel. Üks asi võib olla see, et aitamisest on tulnud ainult kahju. Ka mina olen seda kogenud, et soovides head, tuleb välja ainult halb. Tihti peale on aga abikäsi suunatud valesse kohta. Mõningaid inimesi võib see hoopis solvata, kui teda abistama minna, sest ta võib tunda, et ta ei saagi üksinda hakkama. Minule tundub, et viimasel ajal jääb aitamist aina vähemaks. Sest elu on ju karm ja igaüks on ainult iseenda eest väljas. Keegi ei soovi teha midagi, mis endale kahju tooks. Inimesed on kadedad ja tunnevad salajast rõõmu, kui keegi on abitu. Mõnikord aga ollakse enese õnnet...
Inger oli tugev inimene Tugevus on inimese omadus vastupidada ja mitte alla anda olenemata raskustest ning tagasilöökidest. Meis kõigis on seda, mõnes rohkem kui teises. Et jõuda oma eesmärgini, peab inimene olema tugev. Saksa kirjanik Hermann Hesse on öelnud: ,,Iga tugev inimene saavutab eksimatult selle, mida tõeline tung tal otsida käsib." Sellest võib järeldada, et inimese tugevus sõltub tema tahtest ja soovist midagi saavutada. Mis panid aga ,,Maa õnnistu" Ingeri oma eesmärke saavutama ning teda tugevaks tegid? Esimene asi, mis Ingeriga meenub, on see, mis juhtus tema lapsega. Vahetult pärast lapse ilmale tulekut otsustas Inger vastsündinu hukata, kuna viimasel oli samasugune jänesmokk nagu Ingeril endal. Kuigi selline tegu on väga kahetsusväärne ja andestamatu, arvan ma, et see näitab Ingeri tugevust. Ta ei tahtnud, et tema laps kannataks samamoodi nagu ta ise ning otsustas teda ma...
....................................... 20 X PEATÜKK................................................................................................. 22 XI PEATÜKK................................................................................................ 24 XII PEATÜKK............................................................................................... 25 KOKKUVÕTE............................................................................................... 26 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................. 27 2 SISSEJUHATUS Sõja ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija tapmine Sarajevos slaavi salaorganisatsiooni poolt. Austria-Ungari keisririigi ja Serbia konflikt haaras aga kiiresti kogu Euroopa, USA sekkumine muutis selle maailmasõjaks.
Artikli analüüs XI klass Artikli pealkiri: Koolide edetabelid ja reality Autor: Maria Helen Känd Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Ekspress.ee 07. september 2011 12:08 Probleem, millele artikkel keskendub: Lapsevanemaid huvitab rohkem kooli kõrgus edetabelis, kui see mis koolides tegelikult õpetatakse ja tavaline koolilaps on tark, kuid ei oska häält teha. Autori põhiseisukohad, näited: Paljudes koolides direktorid terroriseerivad avaaktusel oma õpilasi sellega, et nad peavad oma eelkäijatest paremini tegema, et mitte kooli mainet alla viia. Kunagi tulid sakslased Eestisse õpilastele tunde andma ja nende jaoks oli algul sokeeriv, kuidas lapsed ei julgenud käsi tõsta või halt teha, kuid Eesti koolides ei õpetata selliseid asju vaid lihtsalt tuubitakse asju pähe. Aut...
Gert Helbemäe "Ohvrilaev" Teose peategelaseks on 45 aastane ajalooõpetaja Martin Justus. Martin Justus pidas lõpuaktusel kõne, mis meeldis väga usuteaduse õpetajale. Justus oli alles hiljaaegu teada saanud, et tema lemmik ajalooõpilane, Boris Mänd, on oma suurepärased tööd maha teinud vene vähetuntud ajaloolase raamatust. Justus otsis Boris Männi üles, et uurida tema alatu teo ja edasiõppimise kohta. Boris Mänd rääkis, et plaanib minna ajalugu ülikooli õppima, kuid ei tunnistanud oma tööde maha tegemist. Justus oli kutsutud direktori jutule, kus talle pakuti inspektori kohta. Justus oli veidi üllatunud, kuna talle teatati sellest viimasel koolipäeval, kuid siiski õnnelik pakkumise üle. Justusel oli koolis austaja, Meeta Räägu, eesti keele õpetaja. Koolist koju minnes avastas Justus, et Meeta Räägu kõnnib natuke maad tagapool tema järel. Justus ke...
Kool annab, kool võtab Üks oluliseim etapp inimese elus on koolis käimine. Inimene peab koolis käima kohustuslikult põhikoolis üheksa aastat, kuid hea hariduse saamiseks peab minema edasi gümnaasiumi või kutsekooli. Tänapäeval on raske elus hakkama saada, kui pole korralikku haridust ning kogemusi, tööandjad ei taha palgata inimesi, kes ei ole seda tööd varem teinud või sellele vastavat haridust saanud. Seega on koolis käimine väga tähtis. Üks peamisi koolis käimise funktsioone on õpetada õpilastele teadust ja tarkust. Need on väga olulised, sest ilma teadmisteta on päris raske elada. Kui midagi juhtub looduses, siis inimene ei pruugi mõista seda, mis juhtus, mille alusel, mida selle ennetamiseks teha saaks jne. Näiteks kui teadus ei oleks nii arenenud kui praegu, siis me ei oleks teadlikud paljudest ohtudest, mis meid ümbritsevad: maa võimalik kokkupõrkamine mõne taevakehaga, igasuguse keemia kas...
Eesti keelega seotud probleemid tänapäeval Keel on inimese olulisim väljendus-, ja suhtlusvahend, mille abil inimesed mõistavad üksteist. Viimasel ajal on aina rohkem kõneainet pakkunud probleemid seoses eesti keelega. Eesti keel on üks keerulisematest keeltest ning selle kõnelejaid pole väga palju, umbes 1,3 miljonit inimest, sellepärast on ka keelega seotud mitmeid probleeme. Üheks probleemiks on keelereeglite rikkumine. Keelereeglite rikkumine võib kaasa tuua keeles mingi teatud väljendi või sõna muutumise, näiteks kui ei teata mingit kindlat reeglit, hakkavad inimesed kasutama mõningaid sõnu valesti ning kui seda teeb suurem hulk inimesi, siis võib see sõna rahvasuus muututagi selliseks. Samuti kui inimene ei tea mõne sõna kindlat tähendust ja kasutab seda vales kontekstis võib see jätta teistele totaka mulje. Siinkohal tooksin näite sõnadega vahest ja vahel, tihtipeale aetakse segi nende sõnade tähendused ja...
Kalevipoja 4. lugu ,,Kevin ja Sofia" Ühel hommikul, kui Kevin ärkas ning õue läks, avastas ta postkastist väga imeliku kirja. Ta avas selle ning kirjas seisis, et ta ema Linda rööviti ja ta peab kiiremas korras sõitma Soome, kust ta saab juhiseid edasi tegutsemiseks. Kirjas seisis veel, et noormees ei tohi kasutada Soome jõudmiseks ei laeva ega ka lennukit. Niis siis läks Kevin randa ja laenutas vesijalgratta, kuna kirjas polnud selle kohta midagi öeldud. Ta pakkis oma asjad ning pärastlõunal hakkas ta Soome poole väntama. Tee oli pikk ja väsitav. Kui päike loojuma hakkas, nägi Kevin eemal väikest saarekest ja ta otsustas seal öö veeta. Jõudnud saarele, pani ta telgi püsti ning tegi lõkke, et sooja saada. Ta võttis kotist välja oma sülearvuti ja netipulga ning otsustas enne uinumist veel vaadata üle oma meilid ja käia ka facebook'is ning twitteris. Äkit...
9. Teine lühikirjeldus alateema kohta 1. Üksikasjalikum teave 10. Üksikasjalikum teave Kokkuvõte: [Nimi] [Juhendaja nimi] [Klass] [Kuupäev] 6 PEALKIRI Esimene lõik. Kõik referaadi kehateksti lõigud on taandega ja kahekordse reavahega. Täiendavad lõigud. 6 KASUTATUD KIRJANDUS Esimene viide. Teksti alustatakse lehekülje vasakpoolsest veerisest. Kasutatakse kahekordset reavahet. Kui kirje on pikem kui üks rida, jätkatakse järgmist rida automaatselt taandega. Täiendavad viited. 6 Märkeloend Ülevaade 11. Sissejuhatuses antakse lühiülevaade käsitletavast põhiteemast; kokkuvõttes võetakse see lühidalt kokku. 12
Reiner Brockmann (1609 1647) Juhuluuletaja ning tõlkija Sünnikoht: Schwan-Gränzdorf Sünniaeg (ukj/vkj): 28.04.1609 / 18.04.1609 Surmakoht: Tallinn (Eestimaa) Surmaaeg (ukj/vkj): 09.12.1647 / 29.11.1647 Eluloolist Reiner Brockmann sündis 28. aprillil 1609 Saksamaal Mecklenburgi hertsogiriigis Schwaani linnakeses kirikuõpetaja pojana. Alghariduse sai ta isa kõrval kodus, seejärel õppis Rostocki linnakoolis, Wismari ja Hamburgi gümnaasiumeis ning alates 1630. aastast Rostocki ülikoolis. Rostockis pühendus R. Brockmann eelkõige teoloogiaõpinguile. Juba gümnaasiumipäevil surid Brockmanni vanemad: ema 1625. ja isa 1626. aastal. Viimase mälestuseks kirjutas ta oma esimese kreekakeelse juhuluuletuse, mida senini pole leitud. 1633 sai R. Brockmann kutse tulla Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professoriks. Kuna Brockmann oli vanemate kaotuse järel kindla toeta, Saksamaa olud Kolmekümneaastase sõja tõttu keerulised ning Tallinnas ootas ees Rost...
Zeus Peajumal ning taeva-ja äikesejumal Zeus oli vanakreeka mütoloogias Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil aga vedas kuna tema ema Rhea pani mähkmete sisse kivi ja andis selle Kronosele alla neelata. Kui Zeus oli suuremaks saanud, otsustas ta oma isa kukutada. Ta valmistas võlujoogi, mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Hiljem hakkas Zeus maailma jagama oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva , Poseidon mere ja Hades allmaailma ning Olümpos jäi nende ühisvalduseks. Zeus armus paljudesse naistesse ja püüdis oma tuudesetust naise eest varjata. Tähtsalt kohal vanakreeka mütoloogias olidki Zeusi surelikud ja surematud armukesed.Zeus oli oma piksenoolte käsutamisele kõige võimsam ja ülejäänud jumalad pidid talle kuuletuma. Sageli ilmus ta kotkana ja tema meelisohvriloom oli härg. Hera Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, ta oli Zeu...
Saksa keel minu elus Maailmas on umbes 160 miljonit inimest, kes räägivad saksa keelt. Nad kõnelevad seda keelt kas oma emakeelena või on lihtsalt saksa päritoluga, kuid on siiski etnilised sakslased. Saksa keel on ka minu elus üpris tähtsal kohal. Ma õpin seda koolis teise keelena inglise keele kõrval. Nädalas puutun ma saksa keelega ainuüksi kooliseinte vahel minimaalselt neli korda kokku. Sellele lisanduvad aga ka mahukad kodused tööd ja paljud huvitavad ülesanded. Näiteks oleme me teinud saksa keelega seonduvaid videosid ning võtnud osa paljudest erinevatest viktoriinidest ja projektidest. Seega võin ma öelda, et puutun saksa keelega kokku päris tihedalt. Kui ma käisin viiendas klassis, tuli mul otsustada, mis keelt teise keelena õppima hakata. Valida oli mul saksa ja vene keele õppimise vahel. Nii mina kui ka mu vanemad pidasime elus hakkama saamisel olulisemaks vene keele oskust. Samas ma a...
KALEVIPOEG ,,Kalevipoeg" Friedrich Robert Faehlmann. Kunsteepos. 1839- tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Pärast Faehlmanni surma jätkas ÕES palvel tööd Friedrich Reinhold Kreutzwald. Algul hakkas lugusid kirja panema proosavormis, hiljem otsustas regivärsilise vormi kasuks. Eesti vanem rahvalaul pigem lüüriline kui eepiline. 1853- algredaktsioon, 12 lugu. Hiljem juurde 8 lugu. Esimene rahvaväljaanne Soomes Kuopios 1862, 1000 eksemplaris. Kokku ilmunud 18 trükki. 2 sissejuhatust, värsse üle 19 000. Algus- Kalevipoja päritolu ja vanemate kirjeldus. Lõpp- Kangelase surm, vanaisa annab talle tööks põrguväravate valvamise. Skulptuurid- Tartus, Tallinnas Glehni pargis, Põltsamaal. EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS 1870- Tartu Ülikooli eestlastest üliõpilased hakkasid korraldama koosolekuid, kus loeti ühiselt ,,Kalevipoega", arutati rahvaküsimusi- sellest sai alguse EÜS. 1883- EÜS registr...
HAMLET ESIMENE VAATUS Ilmub vaim Horatio üritab temaga rääkida. Ainult haritlase võisid vaimudega kõnelda- pidid tundma ladina keelt. Vaim oli surnud kuningaga ühte nägu, soomusrüüs. Horatio, Bernardo, Marcellus peavad lossi ees vahti, sest noor Fortinbras on kogunud Norrast mehi, et väevõimuga tagasi võtta taanlastelt need maad, mis tema isa (Fortinbras) kaotas. Kuningas Claudius saadab Corneliuse ja Valtemandi Norra tervitusi viima (noore Fortinbrasi lellele), et ta takistaks vennapoega edaspidist käiku (Taani vallutamist). Laertes saab kuningalt loa minna Prantsusmaale. Hamletile ei meeldi, et ta ema lipsas pärast mehe surma nii ruttu verepilastuse sängi. Horatio, Marcellus räägivad Hamletile, et nad on vahti pidades näinud tema isa- kuningat. Laertes ja tema isa Polonius hoiatavad Opheliat Hamleti armastuse eest. Polonius ei usu Hamleti tundeid Opheliuse vastu. H...
Tsehhovi novellid ,,Daam koerakesega" · Anna Sergejenva oli abielus kui ta kohtas meest, kellesse ta kiindus ning kellega ta hakkas oma meest petma. Kuidas oleks pidanud sinu arvates Anna käituma, et ta teguviis oleks olnud kõigi suhtes õiglane? Abielludes lubatakse olla teineteisele truud ning austada partnerit. End pühendatakse vaid ühele - inimesele, kellega jagatakse tervet oma elu. Mõnikord mõistetakse alles pärast abiellumist, et inimene, keda peeti oma hingesugulaseks, ei olegi talle see üks ja õige. Nii juhtus ka Annaga. Gurovisse armudes unustas ta, kuidas väärika naisena tegutseda. Kuigi ta ei olnud oma mehega õnnelik, ei olnud petmine õigustatud käitumine. Austusest oma mehe vastu, oleks ta pidanud oma armusuhte talle üles tunnistama ning seejärel temast lahku minema. Selline teguviis oleks olnud õiglane nii ta mehe kui ka Gurovi suhtes. Vaevalt, et Gurov oleks tahtnudk...
EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS 1870- Tartu Ülikooli eestlastest üliõpilased hakkasid korraldama koosolekuid, kus loeti ühiselt ,,Kalevipoega", arutati rahvaküsimusi- sellest sai alguse EÜS. 1883- EÜS registreeriti ametlikult. 1884- õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. · Löödi kaasa J. Hurda rahvaluulekogumis üritustel · Koguti rahvaluulet · Anti välja EÜSi albumeid- rajasid teed eesti kultuuriloo uurimisele (I uurimused Petersoni kohta, eesti keele ajalugu, rahvaluule) · Seltsi rmtk. koguti eestikeelseid trükiseid- anti Eesti Rahva Muuseumile- kogu sai rahvusraamatukogu aluseks. ESIMENE ÜLDLAULUPIDU 1869. aastal Tartus. Idee algataja, peamine elluviija, üldjuht- Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht- Aleksander Kunileid. Korraldas meestelauluselts Vanemuine. Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. Aasta juubeli- ja tänulaulupidu. Esinejaid 878. EESTI KIRJAMEESTE SELTS 1872-1893 Tartus · Ee...
Marie Under 1. Milline luuletus räägib kodumaast? Kuidas? Kodumaast räägib luuletus ,,Põgenik". Luuletuses on ta kirjeldanud meenutusi oma kodumaast tundeküllaselt. Eriti väljendub luuletuses valulisus ning rusuv igatsus. Luuleridades esinevad mõtted on üsna vastandlikud. See järeldub sellest, et mälestusi isamaast on kujutatud äärmiselt valulistena. Sellest hoolimata on igatsus veel kord kodutee leida tõeliselt suur ning mõjub lugemisel siirana. Armastus kodumaa vastu on piiratu. 2. Loodusteema luuletustes mis huvitab luuletajat? Too näiteid. Marie Under on oma luuletustes kujutanud rohkelt loodusteemat. Täpselt kirjeldatud looduselamusi on luuletaja andnud edasi kujundikülluslikult ning loomutruult. Tundub, et luuletajat huvitavad selle valdkonna juures näiteks linnud. Neid on mainitud nii mitmeski luules ning kirjeldatud neid väga oskuslikult. Näiteks luuletuses ,,Sügismaru" o...
Punamütsike Mina pakun, et kõik teist teavad lastejuttu `' Punamütsike'', kus hunt tahab vanaema süüa, kuid kõik lõppeb hästi. Selles `' Punamütsikese'' jutus ei ole kõike aga kirjas. Nüüd ma räägin teile õiget `' Punamütsikese'' juttu, mis on juba ammustest aegadest unustatud. Punamütsike läks läbi metsa oma haigele vanaemale külla, käes korv mille ta emalt sai. Kui ta oli natukene kõndinud, läks tal kõht tühjaks ja ta tahtis midagi süüa. Siis tuli talle meelde korv, mis oli sööki täis. Ta tegi väikese pikniku ja sõi kõik, mis korvis oli ära. Kui ta oli kõik ära söönud, tuli talle meelde, et ta haigele vanaemale pole midagi jäänud. Ta otsustas, et äkki leiab ta vahepeal mingi poe, kust süüa saaks osta. Samal ajal tuli hunt vilistades mööda teed ning ta märkas Punamütsikest. See oli viisakas hunt mitte selline, kes kohe tahtis kedagi ära süüa. Ta läks ja tervitas Punamütsikest ja Punamütsike tervitas va...
Lasnamäe Üldgümnaasium Referaat Artur Alliksaar Henri Muldre XII klass Tallinn 2012 Sissejuhatus: 1)Fakte eluloost 2)Loomingu üldiseloomustus 3)Luulekogu analüüs/parimad luuletused 4)Portree 5)Kasutatud kirjandus 1) Artur Alliksaar (kuni 1936 Artur Alnek; 15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning seejärel aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. 1941 astus vabatahtlikuna Eesti 182.~julgestusgruppi. 19431944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 19441949 töötas Artur
Humaniste tuntakse kui õpetlasi , kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles ning uurisid elutervikule avatud kirjanikke. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism, mis tähendas inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabastamise eest ning aktiivset vastuseisu inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi kirjandus kirikudogmadest, skolastlikest teadmistest ning seisuslikest normidest. Selle vastu keskaja kirjandust ja inimest iseloomustab just alandlikkus ja alistumine autoriteetidele. Renessansiaja tuntumateks kirjanikeks olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Petrarca sai kuulsaks tänu oma kirjutatud ladinakeelsele poeemile ,,Aafrika". Hiljem kirjutas ta veel luuletsükli ,,Laulude raamat".
HANS JA GRETE Kunagi väga väga ammu elas ühel kaugel maal vaene puuraidur oma naise ja kahe lapsega. Poisi nimi oli Hans ja tüdrukut kutsuti Greteks. Pere oli küll vaene, kuid nad armastasid tohutult puhtust, kogu nende raha kuluski puhastusvahenditele ja toidule. Pika aja peale hakkasid lapsed keemiliste puhastusvahendite peale allergiliseks muutuma, kuid loodustooted olid hulga kallimad kui supermarketitest ostetavad kemikaalid. Pere pidi midagi välja mõtlema, kuidas sellisest olukorrast välja pääseda. Ühel päeval läks puuraidur koos oma lastega metsa puid tooma, et puud maha müüa ja natukenegi raha juurde teenida. Seni kuni isa puid raius, korjasid lapsed metsas seeni. Mõne tunni möödudes märkasid lapsed, et nad on ära eksinud. Pimedus laskus kiiresti maale ja lapsed ei näinud enam koduteed. Nende juurde lendas vana öökull, kes juhatas nad imeliku majakese juurde. Majake, mis nende ees seisis,...
Väljaotsa Jaan- kas kurjategija? ''Külmale maale'' on Eduard Vilde üks tuntumaid teoseid, mis räägib elu hammasrataste vahele jäänud mehest nimega Jaan Väljaots. Jaan on algusest peale olnud aus ja hea südamega mees, kelle ülesandeks on jäänud toit ära kogu oma pere. Kahjuks aga hakkab tema elu veel rohkem alla käima kui ta armub Annisse mistõttu leiangi, et kõik see suuremat sorti allakäik sai alguse sellest, et Jaan armus Annisse. Mina leian, et Väljaotsa Jaan oli kindlasti kurjategija. Jaan varastas enamasti selle nimel, et tema perel oleks parem elu, kuid ta ei olnud varastanud terve oma elu, tal oli küll halb maine kuid varastanud ta polnud. Jaan sattus halvale teele peale seda kui kohtus kahe kurjategijast mehega ning andis purjus peaga lubaduse, et varastatud kaupa võib tema juures hoida. Järgmisel päeval ta muidugi kahetes seda väga, kuid ei teinud midagi, et seda kaupa tagasi anda ja see kokkulepe lõpetada. Kõik se...
Kuulutada inimene nähtamatuks kas see on kerge või raske karistus? Inimesi karistatakse tavaliselt, kui nad midagi halbe teevad näiteks varastavad või röövivad teisi inimesi. Raamatuid on palju mis räägivad karistustest ja see millest mina praegu räägin on Robert Silverbergi jutustus ´´Näha Nähtamatut´´. Tema raamatus on peategelane külm teiste vastu ja sellepärast tehakse ta nähtamatuks. Loomulikult praegu liigse külmuse eest vangi ei panda, kuid kes teab mis tulevikus juhtuma hakkab. Nähtamatu on vahetevahel hea olla. Ta saab teha kõike mis ta hing ihaldab. Ta võib saada raha või minna kohtadesse kuhu tavaliselt minna ei saa lihtsalt, sest ta on nähtamatu, kuid see kõik ei ole alati hea. Alguses võib see hea tunduda, et inimesed sind ignoreerivad, sest siis võid kõike teha, kuid hiljem saad aru, kui tõsine see tegelikult on. Transport ja söök tuleb robotitelt, kuid arstiabi tuleb ikkagi inimestelt ja see on üks tähts...
Kaebekiri meeldeelundilt Kõrvad Mulle aitab, et saa kogu aeg muusikat kuulad. Sa rikud sellega minu ja enda elu. Sa ei tohi kogu aeg kuulata muusikat. Vahetevahel peab tegema pause ja hoolitsema kõrvade eest, muidu jääd kurdiks ja ma ei usu, et sa seda tahad. Üks trummikile on juba katki, sest sa liiga palju muusikat lasid ja ma ei usu, et sa tahaksid , et see uuesti juhtuks. Minu soovitus sulle on, et ära kuula nii palju muusikat kõrvaklappidega ja kui kuulad, siis vähemalt ürita kuulata normaalse häälega mitte ära lükka kõlarid lõpuni välja. Hoia oma kõrvu nagu sa hoiaksid ka ennast.
PARVEPOISID Selle novelli peategelased on Loki ja tema isa Silver Kudisiim (nad on vaesed ja alandlikud) ning Habahannese talu vana peremees ja tema tütar Mall (nad on rikkad, kõrgid ja uhked). Tegevuse asukoht on Mustjõgi ja selle ümbrus (okaspuumets, rabad, sood). Novellis ütleb jutustaja, et harva eksib sinna mõni kütt või rändaja, sest seal ei ole ei inimesi ega elamuid. Kohalikuks kevadiseks ,,suursündmuseks" on jääminekuajal kaugematest küladest ja linnadest tulevate parvetajate sõitmine hõisete saatel mööda jõge mere poole. Nii novell algabki kevadise jäämineku kirjeldusega. Tihtipeale käivad omavahel mitte suhtlevad Mall ja Loki jõe kallastel vaatamas, kas parvepoisse juba ei ole tulemas, seekord tulevad nad kuidagi eriti kaua aega. See aasta on veel iseäralik selle poolest, et parvepoisid ei tee peatust, neil paistab kiire olevat. Peatumiskoht on olnud jõukamate Habahanneste juures, kust n...
`'Vägev vähk ja täitumatu naine'' ja `'Nõiutud krevett'' 1. Muinasjuttude tegelased on naine, mees, vähk ja krevett. Mõlemas loos oli mees see, kes andis naisele järele ja oli õrn. Naine oli mõlemas loos kuri ja ahne. Nendes lugudes elasid mees ja naine väikeses majakeses ning nad olid vaesed. 2. Vägev vähk Nõiutud krevett 1) Värske kala 1) Kala 2) Värske lihaga keedetud leem 2) Hea supp ja seapekk 3) Hanepraad ja magus kook ( peale seda 3) Hanepraad ja koogid ( peale seda rääkis mees naisele vähist) rääkis mees naisele krevetist) 4) Uhke emanda ülikond 4) Uhked riided 5) Uhke mõisa ja emanda riided 5) Loss 6) Naine soovis kuningaks 6) Naine soovis kuningannaks 7) Naine soovis jumalaks 7) Naine soovis terve ilma käskijaks 3. 1) M...
1)missugused kohutavad sündmused Teeba linnas olid toonud preestri ja noorukesed poisid palvetama kuninganna lossi ette?- linna laastab katk, inimesed surevad, vili jääb hooleta, terve linn on vaevalt elus, 2)millised kaks pattu olid Teiresiase sõnul Oidipuse hingel?- Oidipus tappis enda isa, teine on see et ta on paaris naisega kes on ühtlasi ka tema ema 3)milles süüdistas Oidipus Kreoni, kui arvas, et Teiresias teda toetas?- oidipus arvas et kreon oli saatnud teiresiase. Oidipus arvas et kreon tahab ta hukka saata ja siis tema koha endale võtta. 4)millise ende oli Lokaste sõnul saanud Laios ning mida teinud, et selle täitumist vältida? - Ta sai teada et tema ja Iokaste laps lõpetab Laiose elutee. Et seda ei juhtuks kõitis ta lapselt jalge liikmekohtadest ja lasi heita laane põhja mäestiku. 5)miks ei olnud Teebas enam teenrit, ainsat pääsenut, kes rääkis Lokastele ta mehe tapmisest kolme maantee ristil? -Teener olles näinud Laiose ...
,,Kuritöö ja karistus'' Fjodor Dostojevski Helerin Rohi 11B 1) F.Dostojevski romaani ,,Kuritöö ja karistus'' katkendis jagab peategelane Raskolnikov inimesed kahte gruppi. Alamliigi moodustavad harilikud inimesed, kelle ülesanne on endasuguseid sigitada. Nad on loomult konservatiivsed ja korralikud ning kuulavad sõna. Teise liigi moodustavad inimesed, kel on anne oma ümbrusele uut sõna öelda. Need inimesed julgevad seadustest üle astuda ja maailma liigutada, viies inimkonda edasi eesmärgi poole. Selliseid geeniusi sünnib aga tuhandete miljonite kohta üksainus. 2) Raskolnikov mõrvab Aljona Ivanovna mitmel erineval põhjusel. Tegelikuks põhjuseks oli üliõpilase soov tead...
Miljonärid ei tea, mida tunneb vaene inimene, enne kui neil endal on rahakotis viimased sendid. Nad ei aima, mis tunne on, kui palgapäev ei näi veel tulevat. Sellises olukorras pannakse kõik müüki, ka kõige väärtuslikumad ja kallimad esemed- kas vana-vana-vanaema pärandatud ehe, enda keha, auto, elamispind või isegi oma hing. Üha suuremaks probleemiks viimastel aastakümnetel on saanud inimkaubandus. inimkaubitsejad kasutavad osavalt ära inimeste vaesusest, töötusest, majanduslikust- ja soolisest ebavõrdsusesy tingitud soovi minna välismaale või suurlinna paremat elu otsima. Tööpuuduse käes vaevlevad naised usuvadki reklaami , milles lubatakse head ja tulusat tööd välismaal. Amet, mis naisi tegelikult ees ootab, pole miski muu kui prostitutsioon või mingil muul viisil keha müümine. Muidugi ei satu värbamise küüsi ainult naised, vaid ka alaealise poisid ja tüdrukud. Muret tekitab ka asjaolu, et paljudes riikides on inimkaubandus legaale...
August Sang ja Kersti Merilaas, abielludes Kersti Sang. Ta on Eesti kirjanik, kirjanduskriitik, keeleteadlane, tõlkija ja publitsist. Sang lõpetas Tallinna 21. Keskkooli, peale seda õppis Tartu ülikoolis filoloogia erialal. Töötanud on ta õpetajana, Nukuteatri kirjandusala juhatajana, ajakirjade ''Looming'' ja ''Vikerkaar'' osakonnatoimetajana, Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis, kirjastus Vagabundi juhina. Praegu on ta ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja. Tunnustati teda 2011. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Kirjanduslik tegevus algas Sangal luulekogu ''Närvitrükk'' koostamisega koos Toomas Liivi, Jüri Üdi ja Johnny B. Isotammega. Luulekogu ilmus aastal 1971 sarjas ''Loomingu raamatukogu''. Joel Sangal on ilmunud 4 luulekogu: 1. ''Abisõnad'' (1983) 2. ''Vigade parandus'' (1988) 3. ''Loomariik'' (1991) 4. ''Ohvitseride maja'' (2008)
Inimene on see, kelleks ta end loob. Kas inimene suudab tegelikult enda käitumist ning tulevikku kontrollida? Kui võtta aluseks motivatsiooni kõned ning mõndade teismeliste tüdrukute Facebooki postitatud "sügavamõttelised" tsitaadid, siis kindlasti. Lähtudes meediast tulnud mõndadest eredatest näidetest, kuidas sandist saab atleet, narkomaanist maailmaparandaja või koristajast minister, siis on see samuti täiesti võimalik. Mõelda võib ka teistmoodi, selleks peab lahti mõtestama kes, või mis on tegelikult inimene. Kes või mis ta siis on? Kas ta on jumalate poolt loodud maailmavalitseja, kellele on ainsana siin planeedil antud hing, või on ta siis keskelt läbi 70 kilo kaaluv erinevatest keemilistest elementidest koosnev juhuslikult tekkinud keha, kus toimuvad pidevalt erinevad keerulised protsessid, mis tekitavadki inimese hinge ehk mõistuse. Mõlemad variandid ei tundu olema loogilised, kuid viimase variandi...
Mis teeb Eestist Eesti? Iga riigi moodustab tema rahvas ja Eesti ei ole erand. Eesti on tema inimesed ja tema välimus oleneb nendest inimestest. Iga inimese erinev iseloom moodustab ühe suure terviku, mis on Eesti. Inimesest lähemalt rääkides võib öelda, et üks inimene ei tee terve riigi vaid kõikide inimeste üldmulje moodustab riigi. Näiteks: ühe inimese pereliige jääb haigeks ja siis see inimene hoolitseb ta eest, see ei näita, et Eesti on hooliv riik, kuid kui üleüldse paljud inimesed on sellise iseloomuga, siis see näitab, et Eesti rahvas hoolitseb oma pereliikmete eest ja on üleüldse hooliv rahvas. Samas võib ka öelda, et kui üks inimene teeb mingi kuriteo, siis ei saa tervet rahvast selle pärast süüdistada vaid ainult seda inimest. Iga inimene on erinev, kuid midagi on neis kõikides ühist. Üks tähtis Eesti osa on tema loodus. Eesti üks ilusamaid asju on tema loodus. Seal võ...
Doris Kareva Kersti Allik 12B Põltsamaa 2012 Autorist Sündis 28. novembril 1958 Tallinnas Helilooja Hillar Kareva tütar Õpingud ja ametid Tallinna 7. Keskkool 1966-1977 Tartu Ülikool 1977-1983 (filoloogia teaduskond) 1979 kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektor Alates 1982 Kirjanike Liidu liige 1992-2008 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011 ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,, Maailma asemel" Eduard Vilde preemia luulekogu ,, Mandragora" Juhan Liivi luuleauhind 1991 Eesti Kultuurikapitali stipendium ,,Ela ja Sära" 2007 LUULEKOGUD 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus 1) "Päevapildid" (1978) 8) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) 2) "Ööpildid" (1980) 9) "Fraktalia" (...
Hindrik Prants ,,Minu elukäik. Mälestusi ja pärimusi" I. 1. Raamatus kirjeldatakse põhiliselt Hindriku kodukihelkonna ning Võru- ja Tartumaa eluolu. Peategelane Hindrik Prants elas 19-20. sajandi, mil eestlaste olukord oli nigel ning elu vaesemal talurahval oli raske. Kuna söögiks pidi kõike endale ise kasvatama, oli suureks probleemiks söögi nappus, sest sellel ajal valitsesid Eestis vahel äärmuslikud ilmastikuolud, suur külm või põud. Inimestele valmistas pahameelt ka teotöö ning see, et mõisnikud ei hoolinud talurahvast ega nende kehvast olukorrast. Raha eest osteti ainult hädatarvilik, esijoones rauda ja soola. Lisaks kõigele, pidi rahvas maksma ka ,,pääraha", mis oli küll väike, kuid siiski tähendas inimestele palju. Pääraha seadmise ajal oli mõisnik vahel siiski nii lahke, et tasus mõneks aastaks inimeste eest selle ära, et rahvas uuendusega harjuda saaks....
Puutumatu linn trinitau Lennuõnnetus 1970. Kuskil keset Atlandi ookeanit. Ma sõitisin oma eralennukiga ja istusin mugavas nahast toolis suitsetades sigarit. ''Nad ütlesid mulle, poeg sa oled spetsiaalne. Sa kasvad suuri asju tegema. Ja tead mis, neil oli õigus.'' Minu lennukil tekkis probleem ja see kukkus ookeanisse. Mina pääsesin vaevalt eluga. Vee alla kukkudes oleks lennuk mind pea-aegu sodiks litsunud, kuid ma sain vee peale. Ujudes öösel lennuki põlevates rusudes nägin ma kaugelt ühte lossi või vähemalt midagi selle sarnast. See tundus väga imelik, et keset ookeani on üksik maja, kuid mul ei jäänud midagi muud üle, kui sinna ujuda. Trepp maja kõrval oli parim viis sisse saamiseks. Seda kaunistasid põlevad laternad välja arvatud üks mille pirn oli katki ja see vilkus. Maja uks oli lahti ja tundus nagu mind oodatakse. Sees oli täiesti pime ja siis ma kuulsi...
Mees kes tahab saada piraatide kuningaks proloog Rikkus, kuulsus, võim. Mees, kes sai endale kõik maailmas, piraatide kuningas, Hõbe Reorg. Viimased sõnad mis ta oma hukkamisel ütles saatis inimesed merele. ´´Minu rikkus ja aarded. Kui tahate siis võite saada. Otsige seda, ma jätsin selle kõik sinna.´´ Inimesed nüüd, ajades oma unelmaid taga, lähevad Lõputu Sinise suunas, et leida maailma suurim aare Neo Asus. Pidu laeval Oli tavaline päikseline päev ja kajakad lendasid laeva kohal ringi lauldes oma lugusi. Kahte madrust oli laeva peal näha. Nad vaatasid merd. Järsku käis mingi kolin nagu oleks midagi paadi pihta põrganud ja mehed vaatasid alla. All nägid nad ühte vaati vee peal ulpimas. Samal ajal käis laevas üks suur pidu. Palju kuulsad inimesed oli kogunenud kohale. Ühe akna juures oli daam, kes aknast välja ühe...
Jaapanist sunnitakse inimesi ähvarduste saatel lahkuma Heidy Meriste Ekspress.ee 04. APRILL 2011 Jaapanis olevaid vahetusõpilasi kutsutakse tagasi oma kodukoolidesse, sest arvatakse, et maavärin võib neile viga teha isegi, kui nad õpivad ohutus kauguses. Kardetakse, et koole võidakse vanemate poolt kohtu kaevata, kui nende lastega midagi juhtub. Õpilased sunnitakse tagasi minema oma koolidesse, sest kardetakse nende turvalisuse üle. Mitmetel on õppetöö tuulde lennanud, sest poolikult läbitud semestri eest ainepunkte ei anta. Perekonnad on oma laste pärast nii mures, et isegi, kui koolid ei sunni neid lahkuma, vanemad ikka sunnivad ja kui see ei tööta, siis lubatakse lõpetada õpingute finantseerimised. Autor pakub välja, et need, kes tegelikult ise kohal on otsustaksid, kas nad soovivad jääda või mitte, sest inimesed, kes sündmuskohal ise ei viibi ei tohiks olla võimelised seda otsust teiste eest tegema....
Harry Potter ja Deathly Hallows 2.1 Teose ´´Harry Potter ja Deathly Hallows´´ on kirjutanud Joanne Rowling. Ta on Briti kirjanik, kes on üks rikkamaid inimesi tänu oma teostele millega to on teeninud miljoneid dollareid. Ta on sündinud 31 juuli 1965. Tema praegune amet on romaanikirjanik ja to on lõpetanud St. Michael´i kooli. Siiamaani on ta avaldanud 7 teost ja väidab, et rohkem teoseid välja ei tule, kuid kunagi võib ta tagasi tulla ja rohkem kirjutada. Joanne Rowling kirjutab raamatud J.K.Rowlingi nime all ja tema teoseid on ostetud üle neljasaja millioni. Joanne Rowling väidab, et võibolla kirjutab ta veel ühe raamatu, kus on Harry Potter´i kohta andmed ja märkmed mis teistes raamatutes ei ole. 2.2 Raamat ´´Harry Potter ja Deathly Hallows´´ lasti välja juuli 21 ...
EESTI VABARIIK-PILALUGU Seda kuuldakse alati, kui tähtsad täiskasvanud kõnelevad sellest, et tänapäeva noored ei oska midagi hinnata ei haridust, esivanemate pärandit ega kultuuri. Käitumisest ei tasu rääkidagi! Oleks kui enesestmõistetav, et noorsoopõld peaks vilja kandma iseenesest külvamata ja väetamata! Ja mis kõige kummalisem - mõnikord kannabki! On paljusid häid õpetajaid, kes mingite «külvamisdirektiivideta» vaikselt töö- ja loovuseseemet laotavad vaatamata sellele, et igasuguste paberite (mis justkui laste harimise-kasvatamise eesmärgil leiutatud) täitmine tahab teinekord silmanägemise ära võtta. Eesti klassikaga on lood üsna hullud: ei prohvet Maltsvetist, Mahtra-meestest ega väikesest Illimarist ole tehtud ühtki koomiksit ega multikat... Raamatud ise on aga parajad tellised nii, et kes see neid jõuab läbi lugeda! Mõni vanem võib öelda, et mis me ikka pingutame: lapsed ei hooli kirjandus...
ESMERALDA 1. Esmeralda on väidetavalt mustlane, kuid tegelikult on ta ema Paquette, kes on prantslane. Esmeralda isa oli tõmmu nahaga. 2. Esmeralda ei sobitu oma aega ja miljöösse. Ta on liiga vabameelne ja ükskõikne. Esmeralda on iseenda peremees, kes teeb ainult seda mida ise soovib (näiteks: esineb kirikuplatsil, kannab nuga endaga kaasas jne.). Esmeralda on suutnud välja treenida oma kitse, keda ta kohtleb, kui võrdset. Tol ajal seda ei mõistetud, sest loomi kasutati ainult töö jaoks. 3. Esmeralda on iseloomult naiivne, vabameelne, tujukas, ebausklik, tähelepanunautija ja tulise temperamendiga. 4. Esmeralda armastab Phoebust, sest Phoebus päästis ta, kui Quasimodo ja Frollo teda röövida üritasid. Tema jaoks oli Phoebus meesideaal. 5. Quasimodo vastu oli Esmeralda ükskõikne. Quasimodo armastas teda, kuid nende tunded ei olnud vastastikused. Esmeralda ei hoolinud temast väga vaid...
ROMANTISM Linnastumine ja tööstuslik pööre Romantismi eeldus: INDUSTRIAALÜHISKOND · 1760-1780 tööstuslik pööre Inglismaal ehk üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstusühiskonda iseloomustavad: 1. suurtööstuse domineerimine ja arendamine 2. maailmakaubandus, 3. linnastumine ja muutus mõtlemises (ratsionaalsus), uute leibkondade teke 4. klassiühiskond, sotsiaalhoolekanne 5. konveiermeetodi teke, massitootmine Sooviti põgeneda olevikust, tavapärasest argipäevast! Romantikule oli see aeg ja koht, kus ta viibis, halvim võimalikest! Romantism on põgenemine! .... KAUGETESSE, .... MINEVIKKU, keskaega. EKSOOTILISTESSE PAIKADESSE. Põgeneti reaalsusest ka inimese sisemaailma! Oluliseks said tunded! ...
Madis Aavik Kullamaa Keskkool 12.klass Kristjan Raud(1865-1943) Elukäik Õppis Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, Rakvere kreiskoolis, Tartu reaalkoolis ja lõpetas 1887 Tartu I Õpetajate Seminari. Seminari lõpetamise järel töötas Tartus ja Peterburis õpetajana. Kunstilise hariduse sai Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias (18931897), Düsseldorfis ja Münchenis (18991903). Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartus reaalkoolis õpetajana. Kristjan Raud töötas õpetajana ka Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riiklikus Kunsttööstuskoolis, Kaarli koguduse gümnaasiumis jm. Looming Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused, vähem õli- ja temperamaale. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid nin...
Uude maailma astumine Emma Donoghue ,,Tuba" Originaaltiitel: ,,Room" Tõlkinud: Hels Hinrikson Kirjastus: Hea Lugu 2011 Jutustus kujutab maailma läbi 5-aastase Jacki silmade, kes on elanud kogu elu koos oma emaga Toas, mis kujutab endast 11 ruutjala suurust aiakuuri. Jack kirjeldab kõike, mida ta näeb, lapseliku tähelepanelikkusega. Ta usub kõike, mida Ema talle räägib, ning kui ühel päeval Emme pojale nende olukorra kohta tõtt räägib, on tal raske midagi uut uskuda, sest ta kardab, et see võib järjekordne vale olla. Autor sai raamatu kirjutamisel inspiratsiooni Elizabeth Fritzli juhtumist: naist hoidis 24 aastat omaenda kodus keldris vangis tema isa ning nende aastate jooksul oli naisele vägistamise tagajärjel sündinud seitse laste, kellest kolme hoiti koos naisga luku taga. Noorim laps Felix oli 5-aastane, kui ta esimest korda keldrist väljus ning temal põhineb ka teoses Jacki tegelaskuju. Donaghue loob kujutluspildi, kuidas ma...
Mõnda Prosper Mérimée teosest ,,Carmen" 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Teos tõesti meeldis mulle, sest alati oli käsil mõni põnev tegevus. Kuna mustlased on alati sellised salakavalad ja üpriski petlikud, siis oli hea nendest rohkem teada saada. Seda tänu raamatule, mis andis päris põhjaliku ülevaate mustlastest, kuigi neljas peatükk oli minu meelest ebavajalik. Samuti meeldis teose moraal armastusel on imeline oskus inimestel pead segi ajada. (,,Tema rassi (mustlastele) inimestele on vabadus kõik ja nad paneksid kas või linna põlema, kui see säästaks neile päeva vanglas.") 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Eriti pani mind kaasa mõtlema selle teose moraal. Don Jose oli täiesti aus ja hea inimene ning tal oli ...
Mõnda Oscar Wilde'i teosest ,,Dorian Gray portree" 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Minu arust oli teos vägagi paeluv. Eriti meeldis autori väga lai ja sädelev sõnakasutus (,,Jah, ta (Dorian) oli oma kaunilt kaarduvate punaste huulte, avameelsete siniste silmade ja krässus kuldsete juustega tõesti imeilus"). See, et Dorian Gray'd oli väga kerge mõjutada ja teoses 2 väga tähtsat meest seda ka tegid, muutiski teose väga põnevaks ja kaasakiskuvaks. 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Teoses pani kaasa mõtlema see, et kui kerge on inimesi mõjutada, eriti lihtsameelseid nagu seda oli Dorian, sest see tekitab hirmutunde, kui kerge on ikkagi inimesi ümber sõrme keerata. Doriani oli lausa ülikerge mõjutada, mida tegid nii Basil...
Pagulaskirjandus. Tähtis oli eesti keele säilitamine, noorte kasvatus, eestikeelne haridus. 1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman. Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro. Luules teemadeks koduigatsus, Eesti okupeerimine, isiklik elu, eksperimendid, sürrealism, piltluule. Ristikivi 1. TALLINNA TRILOOGIA ,,Tuli ja raud" ; ,,Õige mehe koda" ; ,,Rohta...
Romaaniuuendus: -keskendub tegelaste teadvuse ja alateadvuse üksikasjalisele - varasem kõiketeadev jutustaja on kadunud (ta ei tea tegelaste minevikku, jäädvustusele nimesid, ajab nad segi) -Joyce'i vormimängulikkuse juurde kuulub omajagu huumorit. - sündmusi ei esitata ajalises järjekorras FRANZ KAFKA - romaanis puudub keskne sündmustik, ei juhtugi midagi -lühivormide meister (ainult 3 romaani: ,,Ameerika"; ,,Loss", ,,Protsess") - tegevus toimub inimese peas - esitatake mõttevoolu ehk sisemonoloogi -võõrandumist käsitleva kirjanduse looja kaudu -tugev allegooria e mõistukõne; sümbolid - tekstis kasutatakse sõnamängu, ootamatut grammatikat, sündmused -inimeksistentsi väljapääsmatus...
Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühuskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerose eeposed ''Illias'' ja ''Odüsseia'' 8.-7. sajand eKr ning, mis sirutub välja hilisantiiki 4.-6. sajand pKr. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Vanimad vanakreeka kirjanduslikud mälestised pärinevad 8.-7. sajandist eKr. Vanakreeka kirjandus ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vanakreeka kirjanduse tähtsaimad autorid on Homeros, eleegia viljelejad,Tyrtaios, Solon, meelika zanri esindajad Alkaios ja Sappho ning antiiktragöödia meistrid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Vanarooma kirjandus hakkas arenema 3. sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtlt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned
Elu on and Elu rikastavad kogemused, läbielamised ja suhted. Suhteid inimeste vahel on erinevaid ja üksteist peaks aitama kasu saamata, olgu siis tegemist perekonnaliikme, sõbranna või võõraga, kes abi vajab. Kuivõrd tähtsad on heateod meie elus? Elud on täis kõrghetki, tõuse ja langusi, ja üldiselt meeldib inimestele neid kellegi teisega jagada. Öeldakse, et jagatud mure on pool muret, jagatud rõõm aga kahekordistub. Näiteks kui sõber kaotab omakorda kalli sõbra, on tähtis olla talle toeks tihti on kõige tähtsamad tegevused pealtnäha tühised, ent omandavad väärtuse, kui neid oskuslikult rakendada. Inimesed, kes aitavad teisi hädas ja mures, saavad ise ka tihti aidatud. Tähtis pole kasu, tähtis on üksteise toetamine. Me ei ela mitte ainult iseendale, vaid ka natuke igale ühele, kellega oleme otsustanud oma elust erinevaid seiku jagada. Kogu maailm on tegelikult meie kodu. Siin võib teha kõike või mitte midagi. Inimene saab vabaks si...
Zeus (kreeka keeles Z) ehk Dias (kreeka keeles ) ('jumalik kuningas') on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeusi müüt Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeusi kultus Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Atribuut või sümbol:valitsuskepp, pi...
,,Mäeküla piimamees" Eduard Vilde Mõisahärrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi naine Mari, kes on abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi huvi, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa-au pihta. Kremer otsustab Tõnuga kokku leppida, et pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub. Lõpuks Mari annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks. Tõnu saab oma piimamehe-lepingu, Kuru Jaan lastakse lahti. Alles nüüd saabTõnu aru, et Mari on küps ja ilus naine, kes on teda maha jätnud. Piimamehe töö algus pakub raskustest hoolimata Tõnule suurt rahuldust. Maril tekib võimalus linnas käia ja saab endale iluasju ja raamatuid osta. Kremer muutub lahkemaks Mariga koos olles. Mida aeg edasi seda rahutumaks muutub Tõnu, sest teada vaevab armukadedus. Tõnu tunnistab mõis...
AJATABEL Kirjandusvool Tekkeaeg Iseloomustus Esindajad Antiikkirjandus 8. saj eKr Sai alguse Homerose eepostest ,,Ilias" ja Homeros, Sophokles, 5 saj pKr ,,Odüsseia". Pani aluse paljudele tänapäeva Euripides, Cicero, kirjanduszanritele. Eepos, tragöödia, Vergilius, Herodotos komöödia. Vana-Kreeka kirjandus on Euroopa vanim iseseisvalt arenenud kirjandus. Vana- Rooma kirjandus hakkas arenema 3. saj eKr Kreeka kirjanduse ja kultuuri eeskujul. Saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete mitmekesisus. Keskajakirjandus 9 13 saj Kangelaseepos lühem jutt või laul, milles 1.,,Rolandi laul"
The Renaissance * From the end of 15 century to the beginning of 17th century * The Renaissance is a cultural movement thata started in Italy and spread through Europe * The Renaissance in England covers the period of apporoximately 150 years (1492- 1623 ) * As Queen Elisabeth l was the ruler at that time, it is also called Elisabeth Age * It was the time of the spread of printing ( books) and the exploration of the New World * The Reformation and the establishment of national churches * Humanism. Value on individual human worth and dignity * Art. Reallistic portrayals of human beings * Science * It was also the time that brought federal domains under one man power and established absolute monarchy that only strengthened the influence of national cultures and languages. * The bourgeoisie- as a new class became as influencial as the... * The term ´´renaissance´´ comes from an Italian word and it means in English ´´rebirth´´ * First marke...
Kust algab kodu ? Meie kõigi jaoks on kodul erinev tähtsus. Mõnele inimesele piisab sellest, kui tal on koht, kus süüa ja magada, teistele jääb selleks väheks. Kust algab kodu minu jaoks ? Koht, kus ma saan süüa ja magada, ei tee sellest veel kodu. Kodu on minu jaoks koht, kus on mu süda, inimesed, kellest hoolin, ning rahulik õhkkond. Sellist kodu, kus hoolimist välja näidatakse ja kus ei riielda, näeb tänapäeval järjest vähem. Kui me hoolime, mis on seda siis nii raske välja öelda ? Ma arvan, et inimesed kardavad oma tundeid välja näidata, sest see teeb nad haavatavaks. Tead, mis tunne on elada majas, kus vanemad omavahel riidlevad. Vaidlused tekivad järjest tihedamini ja lõpuks on iga lahkarvamuse pärast tüli. Minu arust ei saa olla selline koht kodu, kus pole rahulikku õhkkonda. Kodu peaks olema koht, kust kunagi ära ei taha minna, ning koht, kus ma tah...
NARNIA Kroonikad Hõbetool C.S. Lewis Tegelased Peategelased: Jill Pole, Eustace Scrubb, Soovingerd Mõrulomp Lõvi Aslan Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level tegelased Öökull Helksulg ja tema kamp Prints Rilian ja Kuningas Caspian Hiiglased Nõid Muldmehed ja Golg Miljöö Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kokkuvõte Algu...
Walter Scott (1771 1832) Sir Walter Scott oli soti kirjanik. Tuntud kui ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. Kirjutas ka luulet ja näidendeid. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Ta oli juristi poeg. Kirjaniku biograafid oletavad, et romaanis "Rob Roy" on mõningaid autobiograafilisi jooni (vana kaupmehena kujutas oma isa). Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu säilitas kirjanik kogu eluks. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb...
VALGUSTUSAEG 18. sajand Plahvatuslik muutus Läänemaailma intellektuaalses ajaloos, mil hakati rõhutama mõistuse jõudu ja Mõistusekogemuse ülistus olulisust.! Teaduste ja kultuuri õitseng Usk progressi ! Inimkonna ümberkasvatamine on võimalik hariduse ja õppimise toel. Inimestele tuleb anda teadmisi, et muuta maailma harmoonilisemaks! Usk inimese võimetesse. Inimesed peaksid olema võrdsed, vabad. Ühiskonda valitsegu valgustatud monarh. · VALGUSTUSE EELDUSED: · Maadeavastused · Loodusteaduste areng · Tehnika areng · ISELOOMULIKUD JOONED: · Usk vaatluse ja katsetega saadud teadmistesse · Vaimse vabaduse hindamine Valgustuskirjandus · iseloomulik sügav usk môistuse jôusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nôutamine rahvahulkadele. · kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoog...
(1886-1971) Friedebert Tuglas Ilus ja hirmus on inime... Sõna on õhk, ning ometi võib ta õigel hetkel öelduna maailma pahupidi pöörata. ELUKÄIK Tallinn Ahja kirjandustegevus Treffneri gümn keeleoskus TUGLAS revolutsioon kirjandus vangistus pagulus Eesti kirjanduse suurimaid autodidakte! Gümnaasium jäi revolutsiooni tõttu lõpetamata. Puuduva ülikoolihariduse korvasid Suur lugemus Paguluses saadud kultuurikogemus Pidev enesetäiendamine Foto aastast 1904 ! Mees täis ideaale ja visioone ! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! Rohkem kultuuri, rohkem euroopalist kultuuri!
Eestimaa rõõmud ja mured Aegade algusest peale on eestlane üks muretseja rahvas olnud. Juba sõna ,,muretsema" on kahetähenduslik. Muretsetakse hinnete pärast või kui keegi on haige. Muretsetakse ka maju, lapsi, toitu ja muud. Tundub, et muretsemine on eestlastes juba sügavalt sees. Võib-olla tuleb see näiteks ajaloost. Eestimaa oma ajaloo tõttu on andud põhjust muretsemiseks. Meie naaberriigid on meie maid endale tahtnud ja see on toimunud ikka läbi tule ja mõõga. Vanasti olid haigused ja näljahädad, mis panid inimesi muretsema, seetõttu hakkasid nad endale hankima paremat peavarju ja rohkem toitu. Siit võibki öelda, et hankima ja muretsema on üks ja sama väljend. Aga praeguse kirjandi teemaks on ,,Eestimaa rõõmud ja mured". Eestis on palju asju, mis vajaks parandamist. Sõiduteed ei ole eriti korras, võiks hakata neid rohkem parandama. Kui on halvad sõiduteed, on rohkem avariisid. Talv Eestis võib ...
Aus mäng ja väärtused spordis Ausus ja väärtused on ka väga tähtsad meie elus, need on seotud ka spordiga. Spordis on ka need väga olulised, et see saaks üldse toimida. Väärtust peab hoidma. Ausus näitab inimest heast küljest ja seda, kuidas ta oskab ennast mõista ning ka hinnata, ja spordis on vägagi oluline. Iga sportlane peab olema spordis aus ning arvestama teistega. Ei tohiks valetada ning mängida süütukest mõnes tegevuses, näiteks mina seda ei kasutanud, mina nii ei käitunud ja muud. See, kui sportlane on aus ning arvestab teistega, armastavad ka tema fännid teda pööraselt, aga seda ei tohiks muidugi halbadel eesmärkidel ära kasutada. Mitte kunagi ei tohi kasutada dopinguaineid või muid illegaalseid vahendeid. Ausus ja enda mitte petmine on spordis oluline. Ega karjäär pole ka perfektne, midagi võib ikka juhtuda. Nagu juhtus meie suusataja, Andrus Veerpaluga. Tal avastati dopinguproovis sed...
Kirjandus. Ajastust: Perestroika-M.Gorbatsov 1980- 40 kiri 1980- Moskva OM 1987 23.august Hirvepargi miiting MRP tühistamise nõue 1988.aprill- loomeliitude pleenum Tallinnas Muinsuskaitsepäevad Tartus Mai- levimuusikapäevad Tartus 1988. Juuni öölaulupeod Tallinnas Laulev revolutsioon 1988 11. September massiüritus"Eestimaa laul" Avalikud jõulupühad 24.02.1989 ametlik EV aastapäev 23.august 1989 Balti kett Sõnavabadus, väliskontaktid Proosauuendus (alates 60ndate II poolest): Uus põlvkond: Huvi kaasaja inimese vastu, otsib elu mõtet Tunda maailmakirjanduse mõju Kritiseeris iganenud tõdesid Päevakajalised teemad ja kõiketeadev autor kaovad Uuendusmeelsed: Unt, Vetemaa, Traat, Tuulikud, Kallas. Traditsiooniline proosa: o H.Sergo ,,Põgenike laev" ...
Head ja halba Eestis Eesti on väikeriik, kus inimeste arv on väike, kuid riik on iseenesest ühtehoidev ja tundub suur. Eesti on pidanud taluma teiste riikide võimu palju, kuid tänu tema rahvale, on teda päästetud ja kaitstud kogusüdamest kõige halva eest. Kuid samas on igal riigil omad halvad ja head küljed, samuti ka Eestil. Eesti on samuti üks arenenumaid baltiriike, kuna siin on tahe saada paremaid tulemusi ja võimalused on samuti paremad, et saavutada oma eesmärk ja näidata suurriikidele, et ka väikeriigid saavad hakkama ja aitavad majanduses ning muudel valdkondadel kaasa, mis on igati hea ja näitab Eestit ainult heast küljest. Eestis on loodud noortele ja ka eakamatele inimestele palju koole, et täiustada oma haridust, et kõik saaksid oma valitud alal ülimalt hästi hakkama. Kõige parem Eesti juures on muidugi see, et elatakse vabal maal ja saadakse tunda end vabana. I...
Üle kõige armanstan kasse Mulle meeldivad tohutult kassid, kuna nad on tugevad, vastupidavad ja nunnud. Mulle meeldivad kõik kasslased, üle kõige meeldivad mulle aga ibrised, kuna nad on kõige nunnumad aga ikka sama vastupidavad kui teised kaslased. Kass on kõige tuntum inimese kodustatud kaslane, muidugi on erinevatel inimestel ka eksootilisi kaslasi näiteks tiigreid, gepardeid või hoopis leopardeid. Kassi on ka väga lihtne pidada ja selle pärast on paljudel inimestel kassid, kuna nad on väikesed, söövad vähe ja magavad väga palju, ning sellepärast on neid korterites ja ka eramajades kerge pidada. Kui vaadata kassi siis ei leia temas midagi väga erilist, ta on umbes sama nagu koer. Aga kassid on palju palju rohkemad kui koerad, paljud sellega ei nõustuks, sest koera on inimene varem kodustanud, kuid paljud kassid on oma suuruse kohta naeruväärselt tugevad, näiteks oletame et kassi pikkus on 1 meeter ja ta on...
Kõne Kallid klassikaaslased, austatud õpetaja. Viimaste aastate üheks suureks probleemiks on olnud noorte ja andekate väljaränne Eestist. Minnakse haridust omandama välismaa tippülikoolidesse või sunnivad asjaolud tööd otsima Eestist väljaspool. Üldiselt ei minda plaaniga jääda, kuid ometi ei ole naasemine lihtne. 2010. aasta oktoobris käivitati projekt ,,Talendid koju". See on Eesti riigi samm nn. ,,ajude väljavoolu" vastu ning püüd noori tagasi tuua oma kodumaale. Projekti loojad näevad seda heatahte avaldusena, kuid kas tõesti suudab üks kampaania panna inimesi Eestisse tagasi kolima? On sügavasti kaheldav, et see projekt oleks piisav motivaator, et kahesaja tuhandest välismaal elavast eestlasest 25 tuhat naaseks, nagu näeb ette kavandi eesmärk. Kolitakse ära erinevatel põhjustel. Kas ei ole Eestis pakutava hariduse tase piisav,huvitavat eriala lihtsalt ei õpetata või puuduvad Eestis töökohad. Eestist lahkujad on teinud raske ...
Õnne valem Inimesed püüdlevad enda elus üldise heaolu poole. Mõned peavad selles tähtsamaks raha, mõned perekonda, mõned näiteks haritust. Mida on inimesele tegelikult õnneks vaja? Elades 21. sajandil keerleb igapäevaelu pealt vaadates materiaalse ümber. Televisiooni, Interneti ja raadio kaudu reklaamitakse aina uuemaid kaupu, ahvatletakse ostma uhkeid autosid ja kutsutakse eksootilistele välismaareisidele. Poodides tõstetakse hindu, kui tegelikkuses inimeste ostuvõimekus majandussurutisest tingitud tööpuuduse ja palkade langetamise tõttu väheneb. Sellises olukorras peaksime õnnelikud olema, kui enda ja pere eest suudame ilma võlgade/laenudeta hoolt kanda. Kuid tüüpiline eestlane ihaldab ikka Hummeri uut mudelit(millega ise küll vaevalt kodust poodi ja tagasi sõidab), et lihtsalt ,,naabrist parem" olla. Ja sellistest asjadest ilma olemine teeb siis inimese kadedaks. Ma arvan küll, et mõni...
Koolikiusamine Kooliga puutub kokku iga inimene oma elu jooksul. Koolis võime kogeda rõõmsaid hetki ja naeru, kuid alati pole koolielu täis päikest ja tuleb ka ette olukordi, kui peame maadlema mõne probleemiga. Viimasel ajal on väga aktuaalne teema olnud koolikiusamine. Internetti on lekkinud mitmed videod, kus toimub kaasõpilase kiusamine, kuid hiljuti laeti üles ka video, kus kiusamise orbiiti oli sattunud ka õpetaja. Paljud meist on mingil määral kiusamisega kokku puutunud. Õnnelikumad on sellele vaid tunnistajaks olnud, kuid paljud ka ise ohvriks sattunud. Kiusamist on kahte liiki - füüsilist ja vaimset. Füüsilist vägivalda on togimise, tõukamise või isegi peksmise näol kogenud paljud õpilased. Teist kiusamisvormi, vaimset kiusamist, kogetakse tavaliselt erinevalt ühelt poolt mõnitamine ja ebameeldivate märkuste ütlemine kaasõpilaste kohta, teiselt poolt teiste koolias...
Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Ta on avaldanud üle 20 teose. Lavalaudadele on jõudnud paljud Kivirähi etendused, mis on publikult sooja vastuvõtu pälvinud, nende seas ,,Voldemart" ja ,,Sürrialistid". Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome ,norra ,ungari, läti ja vene keelde. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2000: Tammsaare romaanipreemia 2001, 2007: Virumaa kirjandusauhind 2004: Valgetähe V klassi teenetemärk 2007: Eesti Vabariigi riiklik k...
Mõtted ja elutõed, mis leidsin teoses "Romeo ja Julia" William Shakespeare'i teos "Romeo ja Julia" kuulub kirjandusklassika hulka just seetõttu, et nende noorte näol on tegu suure armastuse käes kannatajatena. Lugu peegeldab armastuse väge ja seda, kuidas ollakse nõus minema äärmusteni, et olla koos endale kalli inimesega. Teos on täis häid elutõdesid ning usun, et pole inimest, kes ei suudaks end kas või väikesel määral kellegagi või mingi situatsiooniga raamatust samastada. Ajad muutuvad ning tänapäeval on üsnagi mõeldamatu, et 14-aastane neiu abiellub, kuid tol ajal oli see tavaline. Vanusest hoolimata on tegu traagilise, kuid ilusa armastuslooga. "Romeo ja Julia" näol pole tegu pelgalt armastuslooga, vaid see räägib ka vihkamisest - kaks pere, kes pidasid juba aastaid vaenu, panid aluse sellele, kuidas lugu lõppes. Teos on nii tuntuks saanud mõneti just oma realistliku sisu poolest. Realistlikuks saab seda tänapäeval...
Raamatuid ilmus paberipuudusel vähe. Päevalehed andsid välja luulet, lühiproosat ja uudisloomingu arvustust. Tähtsamad teemad luules olid: poliitiline lüürika, sotsialismi ehitav inimene, rindeluule, töö teema, kodu- ja mälestusluule. Ilmus Underi luulekogu ,,Mureliku suuga", Barbarus ,,Relvastatud värsid", Semper ,,Ei vaikida saa". Proosas ilmusid Karl Ristikivi ,,Õige mehe koda", Mälk ,,Hea sadam", Gailit ,,Karge meri", A. Kivikas ,,Karuskose". Eesti kirjandus ja kultuurielu 1950 ndatel aastatel. 1950. aastate lõpu sula järel julges ka kirjandus vabamalt hingata. Nii näiteks avaldas J. Smuul talle populaarsuse toonud reisikirja ,,Jäine raamat", vestekogu ,,Muhu monoloogid", näidendi ,,Polkovniku lesk", mille ideoloogiline suunitlus oli juba hoopis teistsugune. Riikliku poliitilise piiratuse ning raamatute odavuse ja suurte tiraazide tõttu muutus kirjandus rahva seas tavatult populaarseks, apoliitilisest kultuurist sai varjatud vastupanuvorm
Anton Tsehhov · Sündis 29. Jaanuaril 1860. a Taganrogis väikekaupmehe pojana. · Vanaisa oli olnud pärisori, kuid ettevõtliku ja tugeva tahtejõuga mehena suutis ta koguda kolm ja pool tuhat rubla ning osta oma perekonna priiks. · Isa oli andekas inimene-mängis viiulit, joonistas ja juhatas laulukoorigi.Perekonda kohtles karmi käega. Täiskasvanuna heitis pidevalt Tsehhov oma isale liigset karmust lapsepõlves ette ning ei andestanud taolist ülekohut. · Ema oli suurepärane jutuvestja- rääkis lastele lugusid, kuidas ta oma riidekaupmehest isaga mööda Venemaad ringi rändas. · Tsehhovite peres oli kuus last:viis poega ja üks tütar. · Isa võlgadesPere laostusIsa põgenes võlavangla eest perega Moskvasse16.a Anton jäi koju(gümnaasiumi pärast)Pidi üürima on lapsepõlvekodust tuba · Õpingud: 1a kreeka koolisTaganrogi vene gümnaasium(lõpetab 1879)Moskva ülikool(ars...
annaabi.ee 
