Automaatsed käitumised säästavad tähelepanuressursse, lubades näiteks autot juhtides mõelda juhtimisega mitteseotud asjadele · Automaatsete käitumiste eristamine harjumustest lubab mõelda inimestest kui vastutustundlikest & oma elu juhtivatest olevustest, aga mitte lihtsalt tingitud reaktsioone realiseerivatest mehhanismidest (Higgins, 1997). · Meie tunnetus sõltub suuresti meie uskumustest, hoiakutest, väärtustest & ilmutamata teooriatest. Näiteks optimismi & õnne saame ise endale õpetada neid enda jaoks uutmoodi analüüsides & seletades · Inimeste individuaalsed iseärasused avalduvad erinevustena soos, eas, temperamendis, stressis, eesmärkides, edus & ebaedus ning paljus- paljus muus · Erinevuste tõttu reageerime samadele sündmustele väga erinevalt ning tekitame käitumise mitmekesisuse selle ühetaolisuse asemel.
42. Ülim vaprus on pealtnägijateta teha seda, mida ülejäänud võtavad ette vaid teiste silme all! 43. Mõne inimese vägevust saab mõõta vaid ta sõnades. 44. Pilk võib osutuda hinge reeturiks. 45. Aeg antud naerda, aeg antud nutta, aeg antud pisaraid pühkida, aeg seatud elada, aeg seatud surra, aeg musta mulla all magada. Kuid, mis on nooruse aeg? Ei ole paastuda, ei ole paluda, ei vaimu närides närtsida: see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda ja armsa kaela ümber hakata 46. Aeg on nagu raha, kuid kulutada saab seda vaid korra 47. Aega ei saa kokku hoida, seda saad ainult kulutada 48. Naudi end; on juba hiljem kui sa arvad 49. Things happen and no one knows why 50. Aeg on täis pisaraid ja andeksandmatuid pettusi kuid on ka mälestusi, mis hüüavad tasa...oli kord 51. Kes tasa sõuab, ei jõua kuhugi 52. Aeg muutumiseks 53. Aeg ei muutu, inimesed muutuvad ajaga 54. Aeg muudab inimesi, mitte inimesed aega 55
vastab tema positsioonile." Igaüks peab täitma oma ülesannet, vaid nii on võimalik kord ja rahu. See ei tähenda, et ühte on vähem vaja kui teist, riik luuakse vajadusest vastastikkuste teenete järele, kuid valitseja ei tohi teha käsitööd ja sõdur valitseda. Jaotuvus nendesse kolme klassi on üldine põhimõte ning seetõttu ei tohi keegi töötada mitmes klassis korraga. Niimoodi korraldatud ühiskonnas ei ole tulemuseks mitte ühe klassi ebaproportsionaalne õnn, vaid kogu terviku õnn, seetõttu on see riik õiglane (ta ei taga võrdsust, huvide rahuldamist ega ka mitte minimaalsete vajaduste täitmist, nagu tänapäeval mõeldakse). Lihtsalt tagab kõigi õnne ja nii on ka riik õnnelik. Sõdureid saab õnnelikuks teha vaid see, mis teeb neist sõdurid (ta mõistab, kuhu ta looduse ja loomu poolest kuulub, saab vastava hariduse, täidab oma rolli ja on õnnelik, nii õnnelik
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ja miks mõnedes riikide
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
mille üle mõtiskleda, millest õppust võtta. Sel moel austatakse sind igal ajal, ning su hing, su surematu hing elab edasi mitte kauges uduses paradiisis, vaid neis inimestes, kelle austuse sa pälvisid. IV 1. Elu on suurim nauding, surm suurim karskus. Seepärast võtke elult viimast SIIN JA PRAEGU! 2. Ei ole olemas hiilgavat Paradiisi, ei ole Põrgut, kus patused põlevad, Siin ja nüüd on meie piinade tipp! Siin ja nüüd on meie ülim õnn! Siin ja nüüd on meie võimalus! Kasuta seda päeva, seda tundi, sest lunastajat ei ole! 3. Ütle endale: ,,Mina olen iseenda lunastaja." 4. Peata need, kes püüavad sind taga kiusata! Heida häbisse need, kes su langust sepitsevad! Lase neil olla kui sõklail keeristormis, ning kui nad on langenud, rõõmusta omaenda lunastuses! 5. Siis küsivad su luud kord uhkusega: ,,Kes on veel minusarnane? Kas ei olnud ma oma vaenlaste jaoks liiga tugev
Kõik kommentaarid