50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Vixen
Õppematerjali autor
Suured silmakoopad kindlustavad avara vaatevälja, ajukolju kuulmispiirkond on suur ja lühikesed lõuad saavad laialt pärani avaneda. Kaslased tapavad saaki nii, et purevad oma teravate kihvadega saaki ja kisuvad kiskhammastega lihatükke saagilt lahti. (Clutton-Block, 1991 (Eestis 1998), lk 12-13) 3. Väikesed kassid 3.1 Kodukass Kasse tunti juba 7000 aastat tagasi. Egiptlased uskusid, et kassid on pühad loomad, ja kui oli tulekahju, siis kasse päästeti esimesena. Vanaajal ei olnud kodukasse, vaid olid ainult metsikud kassid. Vanaaja inimesed tüdinesid ära hiirtest, sest hiired sõid nende toite. Inimesed hakkasid metsast kasse koju viima ja neid kasvatama. Kahjuks, kui kassid suuremaks said, jooksid nad enamasti tagasi koju. Kodunemisprotsess võttis aega, aga varsti olid kassid kohanenud inimestega. Kass on kiskja ja kaslane. Kassidele ei meeldi vesi. Neil on väga hea haistmismeel ja
Kõik väiksed kaslased võib paigutada ühte perekonda või jagada mitme erineva perekonna vahel. Kaslased on levinud kõikjal Euraasias, Aafrikas ja Ameerikas (kodukassi võib leida kõikjal maailmas), mägimaadest kõrbeteni. Paljud liigid elavad metsades. Kõik kaslased peale suuremate liikide on ülihead ronijad ning mitmed neist ujuvad suurepäraselt. Enamus kaslasi elab üksikult. 1. Väiksed kassid 1.1 KODUKASS Kasse tunti juba 7000 aastat tagasi. Egiptuses olid nad pühad loomad, neid austati kui jumalaid. Näiteks kui tekkis tulekahju, päästeti esmalt kass. Kodukassidel on palju tõuge. Tänapäeval elab maailmas umbes 500 miljonit kodukassi. Kass on kaslane ja kiskja. Kassidele ei meeldi vesi. Neil on hea haistmismeel ja nende kõrvad suudavad tabada ka nõrgimaid helisid. Nad ronivad hästi, püüavad pisinärilisi ja madalal tegutsevaid linde. Jooksuajal isased uluvad, et võita emaste tähelepanu
......................................11 2.8.Kaelarihmad.............................................................................................................................11 2.9.Kassi ID-kaart..........................................................................................................................11 2.10.Magamisasemed.....................................................................................................................12 2.11.Millist liivakasti kass eelistab................................................................................................12 2.12.Toitmine.................................................................................................................................12 2.12.1.Toidu- ja veekausid........................................................................................................12 2.12.2.Söögikorrad..............................................................................
..........................................8 6.HOOLITSEMINE KASSI EEST.......................................................................................................9 6.1.KASSIPOEG................................................................................................................................9 6.2.TÕUKASS..................................................................................................................................10 7. KAS VALIDA EMANE VÕI ISANE KASS.................................................................................11 8.KASSIDE LEVINUIMAID PROBLEEME....................................................................................12 9.VETERINAARNE KONTROLL JA KODUNE VARUSTUS.......................................................13 10.HUVITAVAD FAKTID KASSIDE KOHTA...............................................................................14 KOKKUVÕTE......................................................................
com Pikad, pisut kõverad vahedad silmahambad ehk kihvad sobivad hästi kokku ohvri kaelalülidega, et purustada looma seljaaju. Kaslastel on tugevad puri- ehk kiskhambad, millega rebib loom liha väiksemateks paladeks. Kuna kaslase lõuad saavad liikuda vaid ühes suunas üles-alla, mitte kõrvale, kallitavad loomad söömise ajal pea veidi viltu ning närivad korraga ainult ühe suupoolega. Jalgadele maandumine Kukkumise ajal pöörab kass oma painduvat selgroogu, et tagada maandumise ajal käppade õige asend. Kassid maanduvad kukkudes alati käppadele. See väldib võimalikke vigastusi, mis võivad tekkida saakloomale või niisama puu otsast alla hüpates. Lihased ja küünised Kogu kaslase keha on nii sisemiselt kui ka väliselt kohastunud jahipidamiseks ja saagi murdmiseks. Tänu tugevatele selja- ja õlavõõtmelihastele on nad suurepärased ronijad ja hüppajad
TUHKUR Üldandmed tuhkrute kohta Me elame täiesti hullumeelses maailmas, ja meie ümber on neli kivist seina. Meie elutempo sunnib meid pidevalt kiirustama. Ja meie elu möödub jooksujalu. Kuid ööpäevas leidub siiski paar tundi, millal saame lõõgastuda ja puhata. Ning sellel hetkel vajame me kindlasti tükikest elusat loodust. Tavaliselt on selleks kass või koer. Kuid neile ei piisa mõnest tunnist, mida me võime neile pühendada. Koeraga tuleb kindlasti jalutada ja soovitavalt kauem, aga kassil on korteris üksi igav. Ja siis ilmub teie korterisse....tuhkur! Te ütlete eksootika? Loomulikult mitte, sest tuhkrust sai koduloom juba rohkem kui 800 aastat tagasi. Esialgu oli ta kohandatud küülikute jahtimiseks. Kuid 20. sajandil hakkas elama majades. Pidevalt hõivatud linnainimesele sobib tuhkur kõigist teistest
Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob. Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi. Kuna oli hingedepäev, kütab Räägu Liina surnud emale ja teistele esivanematele sauna ja katab laua. Samuti läheb ta Luisega kaupa tegema - saab Luise käest ilusa kleidi (mis te
Edasi minnes näevad nad tee peal järjest nelja poodut (tegelikult Oskar) ja lähevad vaidlema, kas viimane oli 3. vôi 4. laip. Nad seovad lehma puu külge ja lähevad pooduid üle lugema, ei leia enam aga ühtegi. Oskar aga ronib puu otsast alla, vôtab lehma ja viib koju naisele. Imbi ja Ärni on sel ôhtul väga ônnetud. Liina läheb libahundiks ja näeb môisa aknal noort parunessi. Samuti nägi ta akna all Hansu, kes seisis müts peos ja korrutas muudkui omaette vaikselt:"Ma armastan teid". Liina jääb sinna mitmeks tunniks ja terve selle aja on ka Hans akna all ja avaldab vaikselt parunessile armastust. 14. november - Jaan on ônnetu. Ta on viimasel ajal tihti peremehe käest peksa saanud. Samuti ei oska ta oma tunnetega Luise suhtes midagi ette vôtta, kuna Luise kohtleb teda alati pôlgusega, eriti peale seebi söömist (sellest ajast on Jaanil lollikese kuulsus). Ta on meestelt kuulnud, et naistel on hell süda ja ta läheb môisa juurde,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid