Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis teeb Eestist Eesti (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis teeb Eestist Eesti?
Mis teeb Eestist Eesti?
Iga riigi moodustab tema rahvas ja Eesti ei ole erand . Eesti on tema inimesed ja tema välimus oleneb nendest inimestest. Iga inimese erinev iseloom moodustab ühe suure terviku, mis on Eesti.
Inimesest lähemalt rääkides võib öelda, et üks inimene ei tee terve riigi vaid kõikide inimeste üldmulje moodustab riigi. Näiteks: ühe inimese pereliige jääb haigeks ja siis see inimene hoolitseb ta eest, see ei näita, et Eesti on hooliv riik, kuid kui üleüldse paljud inimesed on sellise iseloomuga , siis see näitab, et Eesti rahvas hoolitseb oma pereliikmete eest ja on üleüldse hooliv rahvas. Samas võib ka öelda, et kui üks inimene teeb mingi kuriteo, siis ei saa tervet rahvast selle pärast süüdistada vaid ainult seda inimest. Iga inimene on erinev, kuid midagi on neis kõikides ühist.
Üks tähtis Eesti osa on tema loodus. Eesti üks ilusamaid asju on tema loodus. Seal võivad inimesed puhata ja vabastada enda hinge ruttiinsest tööst mida nad iga päev peavad taluma. Paljud inimesed aga ei pea seda väga tähtsaks ja käituvad sellega nagu prahiga, lõhuvad ja võtavad metsi maha. Õnneks on Eesti rahvas tubli ja paljud aitavad metsi puhastada ning puid kasvatada, see toob rahva lihtsalt lähemale üksteisele. Loodus on puhas ja rahustav paik ning seda tuleb säilitada, et tulevased generatsioonid saaksid seda nautida, nagu meie seda praegu naudime, kuigi paljud inimesed ei saa sellest veel aru, kui tähtis see on. Mina elan väljaspool Tallinnat ja üsna metsa sees. See on väga ilus koht ja ma ei suudakski elada Tallinnas, sest seal on liiga palju kära, kuid paari aasta pärast võetakse minu lähedased metsad ja põllud maha, et teha uusi asulaid ja siis muutub see rahulik koht, kus ma elan palju kärarikkamaks. See on järjekordne näide sellekohta , et inimesi huvitab raha ja ma ei ütle, et see on halb asi, sest mind huvitab ka raha, kuid rahast on ka tähtsamaid asju.
Loomulikult ei tohi unustada kultuuri. Kultuur teebki inimesest selle, kes ta on. Eestisse on kultuuri kogunenud igast kohast ja kuigi paljud traditsioonid on kadunud, mõned ikka veel jätkuvad nagu näiteks saunas käimine. Tänapäeval hakkab rahva kultuur hajuma ja kõik riigid hakkavad sulama kokku üheks suureks samasuguse kultuuriga riigiks. Iga jätkuv generatsioon uusi eestlasi unustab rohkem Eesti kultuurist ja kuigi on neid, kes on uhked selle üle jääb ka alati neid keda see ei huvita. Inimesed üritavad samastuda teiste riikidega, et nendega kokku sobida, kuid ei ole üldsegi halb erineda teistest, sest see on asi mis teeb sinust sinu, muidu oleksid lihtsalt üks putukas teiste miljonite hulgas.
Eesti on tema rahvas, loodus ja kultuur ning seda ei tohi unustada. Iga inimene peaks võtma kasvõi natukene aega oma elust, et meenutada Eestit ning mis ta tähendab teie jaoks. Hoolitsege oma riigi eest, et ka tulevane generatsioon võiks seda oma uhkuses nautida.
Mis teeb Eestist Eesti #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Peeter Termomeeter Õppematerjali autor
kirjand, miks eesti on eesti ja tema juured

Sarnased õppematerjalid

Mida tähendab olla eurooplane
6
rtf

Mida tähendab olla eurooplane?

Kui ka Euroopa avalik haldus jagada piirkonniti nii, et näiteks välis- ning majanduspoliitika oleks kõigil ühine, ülejäänu aga iga regiooni eraasi (analoogia USA haldusega), loomulikult üldiselt järgides üheskoos seatud põhimõtteid (detsentraliseeritus), võib enesemääratluste rohkus vastupidi hoopis kaasa aidata süsteemi käivitamisele. Lubatagu autorile mõne viivu pikkune mõtisklus ideede selgitamiseks. Vaadates avaliku halduse mudeli probleemi Eesti näitel, võiks kaotada ministeeriumid ja neile jäänud ülesannete täitmiseks luua vastavad ametid praeguste kõrvale (suur osa tööst tehakse niigi ametites). Mitmel pool jääks ära topeltaruandlus; pealegi saaksid valdkonnaga tegeleda valdkonna spetsialistid ­ ideaalis peaksid ametid kui täidesaatva võimu käepikendused ju olema enamjaolt apoliitilised. Palju tööd tuleks teha avaliku sektoriga suhtlemise kanalite kallal, ID-kaardile tuleks luua reaalsem kasutegur

Eesti keel
Inimese eeldused ja võimalused elus toime tulla
2
doc

Inimese eeldused ja võimalused elus toime tulla

jõukad saavad oma võsukestele palju võimaldada, kõiksugused trennid, erakoolid ja muidugi ka uhked riided. Vanemad, kelle sissetulek ei võimalda elada lapsel luksuses jääb paljust ilma, ta ei saa käia erakoolides, tasulistes trennides ning kanda uhkeid firmariideid. Siin peab panema riik oma õla alla, ta peab võimaldama noorel inimesel areneda, saada haridust ja võimaldama igal noorel inimesel tegeleda mõne treening- või huvialaga. Eesti Vabariigi kohustus on hoolt kanda oma riigi kodanike eest, see tähendab, et riik peab toetama suuri peresid, üksikvanemaid, võimaldama noortel saada head haridust ning kandma hoolt ka selle eest, et neil oleks vabal ajal võimalik tegeleda millegi kasulikuga. Nii on võrdsustatud nii rahakamad kui ka natuke vähema rahakamad pered, sest lapsed on sõltuvad vaid oma vanematest ja nemad ei pea kandma karistust oma venemate eest, kui nad on alkoholist või

Ühiskonnaõpetus
Armastus
14
docx

Armastus

tunde see inimene sinus tekitab. Jälgid, kas sulle meeldivad tema juures mingid asjad, mida sa oled alati soovinud oma partneri juures näha, või meeldib sulle see tunne, kuidas ta muudab sind täielikuks. Ilma tingimusteta, mille sa tema juures sead, vaid ainult ühel tingimusel - ta paneb sind ennast hästi tundma. Päris armastuseks võib nimetada ka universaalset armastust kogu maailma suhtes. See on ilma tingimusteta - sa armastad midagi või kedagi sellisena nagu ta on, ja see teeb su enesetunde heaks. Armastamine ise teeb su enesetunde heaks - mitte see, et keegi käitub nii, et sul on hea. Päris armastuses oleme me vabad - me naudine armastust ennast. Kui me oleme intiimses suhtes, peame me arvestama teise inimese ootustega - me ju lõppkokkuvõttes müüsime end talle maha, ja me peame nüüd latti hoidma. Me ei saa intiimse armastuse juures nautida armastust ennast, vaid me naudime teist inimest ja tema omadusi, millesse me armusime.

Eesti keel
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud
26
docx

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud

Siiski see eelnev arusaam on ka praegu valitsev. On selline arusaam, et osa rahvaid on kõrgemalt arenenud ja teised maha jäänud, sama kehtib ka ühe ühiskonna sees. Kaks võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1. On see, mis on inimeste poolt loodust kõrgemalt hinnatakse. Kuskit tunnetuslikult tajume, et mõni asi on väärtuslikum ja mõni asi mitte. 2. Kõik, mida inimesed on loonud on kultuur. Pole sellist definitsiooni, mis teeb kõik asjad selgeks. See teadus hakkas arenema 19.sajandi II poolel, 1871 inglise teadlane Edward Tylor esitas esimese etnoloogia ja kultuuriantsopoloogia kultuuridefinitsiooni. Peetakse nende distsipliinide isaks (kokkuleppeliselt), kujunes professionaalseks teaduseks. Tema klassikaline kultuuridefinitsioon: ,,kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonnaliikmena omandatud oskusi ja

Kultuur
Eesti kristlikus kultuuriruumis
2
docx

Eesti kristlikus kultuuriruumis

Eesti kristlikus kultuuriruumis. Minu suhe kristliku kultuuriruumiga Eesti kristlikus kultuuriruumis Umbes kümme aastat tagasi oli Eestis palju kära usuvabaduse ümber ­ meedias levisid mitmed arvamuslood usust ning isegi seaduses viidi läbi muudatusi. Öeldakse, et tegelikult toimub usuvabaduse varjus kristlik propaganda. Näiteks 20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus Eesti Luterlik Tund (ELT), mis seadis oma põhikirjaliseks ülesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke väärtushinnanguid ja põhitõdesid, Jumala Sõna, millel seisab maailm. Sarnaseid juhtumeid leidis aset nii televisioonis, ajakirjanduses kui ka raadios. Õpilastele osutus ehk kõige mõjutavamaks teguriks uus õppeaine ­ usuõpetus(usundilugu). Kirik on siin nõuandvas ja teenivas rollis. Tegemist on ikkagi kristliku õpetuse taastulemisega

Eesti religioosne maastik
Mõtteterad
60
docx

Mõtteterad

kogemus. SISUKAID SENTENTSE Keegi ei vaidleks iialgi, kui kõik temaga nõus oleksid. Ta armastab iseennast ja selles tundes ei ole tal ainsatki konkurenti. Esineb olukordi, kus lolluste rääkimine on ainuke tark tegu. Kui igaüks teeks nii palju, kui ta lubab ja räägib, siis ei tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine.

Kirjandus
Marju Lepajõe Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla
6
docx

Marju Lepajõe Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla

küsisin, kui paljud teavad, kes nood on. Mitte ükski seitsmekümnest tudengist ei tõstnud kätt. Ja teiseks on mind juba aastaid jahmatanud, et noored tulevad õppima ajakirjandust, aga ise ajakirjandust ei loe. Kas olete märganud sama, et tudengite teadmised on teinekord väga puudulikud ning nende lugemus jätab samuti soovida? Nende teadmised on valikulised. Kes on suur loodusesõber, jälgib Eesti ökoloogilist pilti, aga ei pruugi teada midagi Ester Tuiksoost või Villu Reiljanist. Üldist sotsiaalpoliitilist tausta tõesti minu meelest väga ei teata, sest sellest ei huvituta. Aga see probleem, et ise tahetakse kirjutada, kuid ei loeta, on küll totaalne - see puudutab üldisemat akadeemilist kultuuri, siin ei saa ainult noortele etteheiteid teha. Mäletan, et kui asusin kaheksakümnendate

Meedia
Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused
17
rtf

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused

Alternatiivne tarbimine on samuti väga tugevalt pead tõstev nähtus erinevates kultuurides. Jaapan tarbijate kooperatiivid, USAs Ralph Naderi kandidatuur seisis rohelise ja rohujuuretasandi ning antikorporatsionistliku tarbimise peal, Lääne Euroopas roheline liikumine. Eriti Miller (1995) räägib sellest, et tarbimine võiks olla veel rohkem politiseeritud, kuna tarbijatena on meil tõeline võim: Anekdoot Trinidadilt (välitöölt) naine teeb kõik väheolulised otsused: majapidamise eelarve, laste koolitamine samal ajal kui mees teeb kõik olulised otsused ehk keda valida järgmistel valimistel. Tarbimine kui tarbijate õiguste eest seismine. Koperatiivide ajalugu on pikk, alates 19 sajandist ja varemngi. Hool kvaliteedi ja hinna-kvaliteedi suhte pärast ühelt poolt ja teiselt poolt tarbimisvastasus, looduhoidlik tarbimine jms. Tarbijate ühistud on praegu ilmselt ruumi tegemas eetilise tarbimise heerolditele.

Tarbimissotsioloogia




Kommentaarid (2)

maadleja profiilipilt
maadleja: kas te arvate sama ka 10 või kuni 20 aasta pärast kus pole siis enam loodusest võibolla midagi alles?
16:23 09-09-2013
LKristiina profiilipilt
Kristiina L.: Hea töö, millest sai uusi ideid
17:30 10-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun