Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõne eestlusest (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kõne
Kallid klassikaaslased, austatud õpetaja.
Viimaste aastate üheks suureks probleemiks on olnud noorte ja andekate väljaränne Eestist. Minnakse haridust omandama välismaa tippülikoolidesse või sunnivad asjaolud tööd otsima Eestist väljaspool. Üldiselt ei minda plaaniga jääda, kuid ometi ei ole naasemine lihtne.
2010. aasta oktoobris käivitati projekt „Talendid koju“. See on Eesti riigi samm nn. „ajude väljavoolu“ vastu ning püüd noori tagasi tuua oma kodumaale . Projekti loojad näevad seda heatahte avaldusena, kuid kas tõesti suudab üks kampaania panna inimesi Eestisse tagasi kolima?
On sügavasti kaheldav, et see projekt oleks piisav motivaator, et kahesaja tuhandest välismaal elavast eestlasest 25 tuhat naaseks, nagu näeb ette kavandi eesmärk.
Kolitakse ära erinevatel põhjustel. Kas ei ole Eestis pakutava hariduse tase piisav,huvitavat eriala lihtsalt ei õpetata või puuduvad Eestis töökohad. Eestist lahkujad on teinud raske valiku: jätta seljataha oma kodumaa ja sukelduda tundmatusse.
Eestist eemal viibimisel on ka mitmeid positiivseid külgi. Saadakse uusi kogemusi, laiendatakse silmaringi. Kõike seda saadud kogemust oleks aga Eestil tarvis. Meil on vaja noori ja edumeelseid, kes suudaksid olukordi hinnata teise pilgu alt. Sestap loodi ka projekt „Talendid koju“ – Eesti vajab neid.
Aga küsimu on: kas välismaal elavad noored vajavad ka Eestit?
Välismaal veedetud aeg ei möödu ju ainult õppides või tööd tehes. Luuakse uusi sidemeid , millest võib olla keeruline loobuda . Ka ei ole Eesti võimeline ambitsioonikate unistusi rahuldama. Mitmeid erialasid, mille pärast üldse välismaale mindi, Eestis lihtsalt ei viljeleta.
Motivaatoriks tagasi tulla on aga soov elada Eesti kultuuriruumis, kus on kasvatud ning millega ennast samastatakse. Eestlane on hea olla eestlaste hulgas. Inimeste seas, kes jagavad ühesugust ühiskondlikku mälu ning kes on lapsepõlves samu raamatuid lugenud.
Samas kultuuriruumis kasvanud inimestega on lihtsam ühist leida.
Teiseks oluliseks põhjuseks, miks ollakse valmis välismaal välja teenitud positsioonist loobuma , ja tagasi tulema , on pere. Kuigi välismaal luuakse uued tuttvused, ei asenda see suhteid oma vanemate, õde-vendadega. Samuti soovitakse ka oma lapsi samas kultuuriruumis kasvatada, kust ise pärit ollakse.
Seetõttu ongi nõus inimesed tegema kompromisse hea töö ja võimaluste arvelt, mida välismaa pakub ning naasema oma kodumaale. Ei soovita sulanduda teise rahvuse sisse.
Eestlane on uhke olla. Kuid välismaal eestlaseks jäämine ei ole lihtne. Eestlane on siiski parim olla Eestis.
Kaheldav on, et ükski kampaania kedagi naasema paneb. Inimesed peavad motivatsiooni tagasi tulla leidma endis ning Eestil on võimalus ainult nende naasemist võimalikult lihtsaks teha, et Eestis elamine ei tuleks oma tööala ja isiklike huvide arvelt.
Tänan tähelepanu eest!
Kõne eestlusest #1 Kõne eestlusest #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Areden Õppematerjali autor
Kõne eestlusest, eestlaste väljarändest ja nende tagasitulemisest.

Sarnased õppematerjalid

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS
102
docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid……………?

Uurimustöö
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid
61
docx

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma:  Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana.  Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme

Nõustamine
Taasiseseisvunud Eesti presidendi
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

veendumusi ja seisukohti, ilma et ta seda ise oleks alati teadlikult tajunud. Lennart oli 1936. aasta Berliini olümpiamängude ajal seitsmeaastane. Diplomaadi pojana pääses ta istuma tähtsate külaliste tribüünile ja nägi seal teiste hulgas mitu korda ka Hitlerit. Lennart tundis end mängudel hästi. Väike kohvik, kust võis tuua kooke, sokolaadi ja kakaod, oli väikemehele palju tähtsam kui kõik maailma vägevad poliitikud kokku. Oma eestlusest oli Lennart sel ajal juba teadlik. Kodumaa oli saanud lähedasemaks, sest perekonna paranenud majanduslik olukord oli võimaldanud veeta suvepuhkused Eestis. 1938. aastal viidi Georg Meri üle Pariisi. Sealne saatkonnahoone oli palju uhkem kui Berliinis. Hoonel oli siseõu, lift ja palju muud luksuslikku. Alguses oli Lennartil kohanemisraskusi, sest keel oli jõudnud ununeda. Olukori paranes siiski kiiresti ning peagi rääkis ta prantsuse ja saksa keelt ühtviisi ladusalt

Ühiskonnaõpetus
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus
Eesti uusima aja ajalugu
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

retke ümbruskonnas mõisatesse, sealt nõuti kõikvõimalikke relvi, need konfiskeeriti, suleti kohalikud kõrtsid ja viinapoed. Konflikt ja kokkupõrge toimusid ka Tartus. Selle põhjuseks olid erinevalt Tlnast pigem rahvuslikud vastuolud. Otustati korraldada suur rõõmuringkäik. 19.10 hommikul kogunesid Viljandi tänava lõppu kõik suuremad Tartu seltsid. Esimene peatus Riiamäel, kus Adamson suri, edasi Raekoja platsile, Villem Reiman pidas sütitava kõne, edasi liiguti TÜ peahoone ette, kus toimus kokkupõrge sotsialistidega. Peetakse esimeseks vereks, mis Eesti lipu eest valatud. Postimehe ringkonnad otsustasid korraldada Rahva Asemikkude Kongressi. Välja pakuti skeem ­ iga linn saadab 4 esindajat, iga vald 2 esindajat, iga ühing, selts, 11 organisatsioon saadab 1 esindaja. 27.11ks kogunes üle 800 inimese. Sotsiaaldem-d

Eesti uusima aja ajalugu
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

rahva maailma. Välissõnumite esialgset ülekaalu põhjendatakse maailmapraktikas ka sellega, et trükikojad said tegutseda lubade alusel ja hoiduti igasuguste ettekäänete andmisest võimudele, et trükikodasid sulgeda. Talurahvakoolid kasvasid lugemiskoolidest kirjutamiskoolideks, mis aitas ajakirjandust muutuda kahepoolseks. Periodiseerimise võimalused Kommunikatsiooniajaloo ja ajakirjanduse arengu periodiseerimise võimalused Igasugune periodiseerimine tuleb kõne alla teatud kokkuleppel, olenevalt, millisest vaatevinklist teemat vaadata. Teadusuurimustes aitavad perioodid paremini aru saada nähtuste vastastikustest seostest. Igal nähtusel, mida ajakirjanduses uurima asume, on kindlasti oma ajalooline põhi või taust, mis tuleks alati enne oma probleemi lahkamise kallale asumist endale selgeks teha. Võibolla leiame uusi seoseid avastades hoopis erilise, uue lähenemisviisi, põhjendades kindlasti oma valikuid, kui mingit ajastut

Sotsiaalteadused
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus
Eesti XX sajandi algul
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun