Tšehhovi novellid. (0)

Tšehhovi novellid
„ Daam koerakesega“

• Anna Sergejenva oli abielus kui ta kohtas meest, kellesse ta kiindus ning kellega ta hakkas oma meest petma. Kuidas oleks pidanud sinu arvates Anna käituma, et ta teguviis oleks olnud kõigi suhtes õiglane?
  

Abielludes lubatakse olla teineteisele truud ning austada partnerit. End pühendatakse vaid ühele - inimesele, kellega jagatakse tervet oma elu. Mõnikord mõistetakse alles pärast abiellumist, et inimene, keda peeti oma hingesugulaseks, ei olegi talle see üks ja õige. Nii juhtus ka Annaga. Gurovisse armudes unustas ta, kuidas väärika naisena tegutseda. Kuigi ta ei olnud oma mehega õnnelik, ei olnud petmine õigustatud käitumine. Austusest oma mehe vastu, oleks ta pidanud oma armusuhte talle üles tunnistama ning seejärel temast lahku minema. Selline teguviis oleks olnud õiglane nii ta mehe kui ka Gurovi suhtes. Vaevalt , et Gurov oleks tahtnudki jääda Anna niinimetatud teiseks meheks, armukeseks. Lahutamine oma mehest, oleks minu arvates olnud ka Annale endale parim variant. Kõigil on õigus olla õnnelik koos oma armastatud ning ihaldatud inimesega ning seda ilma suhet varjamata.

• Kas Anna ja Gurovi vahel oli tõeline armastus? Põhjenda.
  

Anna ja Gurovi vahel oli minu meelest tegu tõelise armastusega. Juba esmakohtumisel märkasid nad teineteises midagi erilist. Midagi, mis sundis neid alatasa kokku saama ning mis lõpuks viis välja armastuse puhkemiseni. Nad tundsid, et nende armastus ei lõpe veel niipea. Veetes Guroviga aega, tundis Anna, et oli südamest õnnelik. Sellest hoolimata pidasid nad targemaks jääda ootama aega, mil nad saavad vabalt koos olla. Mina usun, et õige armastus toob inimesed kokku isegi siis, kui see esmapilgul näib täiesti võimatuna.
„Palat nr. 6“

• Mis võis olla Jefimõtši surma tegelikuks põhjuseks?
  

Jefimõtši tegelikuks surma põhjuseks võis olla see, et ta ei suutnud elada vangistuses , kus temale lubatud tegevusi piiratakse. Jefimõtš oli võrreldes hulludega, kellega ta koos haiglas oli, inimlik ning minu meelest ka täie mõistuse juures. Olla haiglas koos inimestega, kelle mõistusega pole kõik korras, mees ei suutnud. See oli talle vaimselt raske ja kurnav ning ta ei talunud seda enam. Ma arvan, et Jefimõtš mõistis lõpuks, et surm päästab ta elu probleemidest.

• Nikita ning Jefimõtši sõbrad Hobotov ja Sergeitš saatsid Jefimõtši haiglasse. Nad tembeldasid ta hulluks, kuna mees suhtles tihedalt ühe haigla patsiendiga. Kas ka tänapäeval võib sellist käitumist kohata, kus inimese üle otsustatakse vaid ühe teguri põhjal? Mis see nii on?
  

Loomulikult esineb ka tänapäeval sellist käitumist, kus inimese üle otsustatakse vaid ühe teguri põhjal. Oma hinnang inimese kohta antakse sageli juba esmakohtumisel, hoolimata sellest, et inimesest teatakse siis vaid väga vähe. Ning kui see vähenegi info on ebameeldiv ning vastuvõetamatu, hakataksegi inimest just nende teadmiste põhjal oma arvamust kujundama. Kui esmapilgul võib keegi tunduda näiteks ülbe ning ebaviisakas, siis võidaksegi otsustada nende omaduste põhjal, et see inimene ongi ennast täis ning kombetu. Ma arvan, et selline käitumine võib olla põhjustatud sellest, et lihtsalt ei vaevuta inimest põhjalikumalt tundma. Märgates inimeses vaid üht omadust või iseloomujoont, on palju kergem anda talle hinnang, milline ta tervikuna on. Tihti on see aga vale nagu ka Jefimõtši puhul.
„Rõõm“

• Mis on novell „Rõõm“ peamine idee?
  

Novelli peamine idee seisneb kuulsuse ihaldamises. Sageli on kuulsaks saamine inimestel kinnisideeks või isegi elu üheks suurimaks eesmärgiks. Kui lõpuks ollakse millegagi hakkama saadud, mis pälvib tähelepanu, suuremas mastaabis ehk isegi kuulsust, ei lähe inimestele sageli isegi korda, mille eest tuntus saadud on. Ollakse joovastuses ning kui tegu, millega tähelepanu tõmmati, oli taunitav või väärt mahavaikimist, ei oma see enam üldsegi tähtsust. Peamine on kuulsus.
„Rõõm”
Sissejuhatus: Mitja Kuldarov tormab oma vanemate korterisse ning jookseb erutatuna kõik toad läbi.
Sõlmitlus: „“Kust sa tuled?“ imestasid vanemad.“
Teemaarendus:
1. Mitja naerab laginal ja rõõmustab.
2. Mitja räägib perele, et ta on nüüd kuulus ja palub isal ajalehest artikli ette lugeda.
3. Isa loeb, et Mitja oli ebakaines olekus hobuse ja saani alla jäänud.
Kulminatsioon : „Nüüd läheb üle kogu Venemaa!“
Puänt: Mitja haarab ajalehe ja jookseb rõõmustades välja, et minna ka teistele teatama oma kuulsusest .
MIS JUHTUS?
Kuulsuse otsimine – ükskõik, kas hea või halb kuulsus.
4. Inimene ja inimsuhted.
Millegi pärast on inimeste elu eesmärgiks kujunenud õnne leidmine. See avaldub siis näiteks perekonna, jõukuse või kõrge karjääriredeli astme näol. Ja tegelikult nii just õige ongi, sest mingid sihid peaks igal inimesel olema. Anton Tšehhovi novellis “Karusmarjad” jutustab Ivan Ivanõtš loo oma vennast, kelle suurimaks unistuseks oli karusmarjapõõsad oma aias. Tundub küll väga tühine ja pisut isegi lapsik. Kuid selle saavutamine ei olnud tema jaoks väga lihtne. Aga kui ta oma karusmarjapõõsad sai ja need ka marju kandma hakkasid, oli ta väga õnnelik. Kõige õnnelikumaks teebki inimese see, mille ta peab ise suure töö ja vaevaga välja teenima .