Armastuse rõõm ja valu Marie Underit peetakse Eesti parimaks naisluuletajaks. Ta on olnud inspiratsiooniks paljudele teistele luuletajatele, muusikutele ja kunstnikutele. Marie Underi luules on väga palju kirjutatud armastusest-nii mehe ja naise kui ka ema ja laste vahelisest. Ta väljendas ennast väga julgelt ja konkreetselt, kuid toonane eesti lugejaskond ei olnud sellega harjunud ning see äratas inimestes ühest küljest vaimustust kui ka ebameeldivust. Luuletuses ,,Ekstaas" räägib Marie Under kirglikust armastusest ning sellest, kuidas armunud inimene käituma hakkab. Luuletuses on naine, kes ei jõua ära oodata kohtumist oma kallimaga. Marie Underi jaoks on tähtis rääkida ka füüsilistest ihadest, mida näitavad read: ,,ja kahisedes langevad kõik rüüd, sest riidetult on siiski kaunim naine." Sel ajal suhtuti sellisesse sõnadevalikusse pigem halvasti ning seda ei peetud sobivaks eriti sellise...
Kirjanik ja tema aeg Kirjanik on füüsiliselt nagu iga teine inimene, ta elu algab sünniga ja lõppeb surmaga ning sinna vahele jääb tema eluaeg. Kuid teoreetiliselt on kirjanik meiega edasi ka peale oma surma, seda muidugi läbi oma loomingu. Kuid mis on siis kirjaniku aeg? Kirjaniku aeg on see millest ta kirjutab. Enamjaolt on teostest näha, et suured maailma kirjanikud on kirjutanud oma lood just selles ajas, kus nemad elasid. Seega võib algul arusaamatuks jääda, mis meid köidab selles tegevuses, mille aeg ja tegevuskoht on unustuste hõlma vajunud. Kuid tegelikult on vastus ju ilmselge, et inimeste vahelised probleemid jäävad läbi aegade ikka samaks. Näiteks üks parimaid raha ja inimeste vahelisi suhteid kajastav kirjanik Honore de Balzac, kirjutab oma teoses "Isa Goriot" karmist realismiajastust, seda lugedes tajume, et ega eriti midagi polegi muutunud. Raha paneb meid endiselt tegema mõtlematuid tegusi ning lõhub lugematuil kordade...
Minu ID-entiteet Identiteet on inimlik vajadus kuuluda kellegi või millegi juurde, samastuda teatud eluviisiga, mõttestiiliga ja väärtushinnagtutega. Kõik see on enesemääratlus, mille üheks põhjuseks on , et inimene tunneb hirmu üksinuse ees. Samas on see põhjus hea, sest kes meist tahaks olla üksinda. Seetõttu hakatakse otsima ja ühinema kellegi või millegi tugeva ja targaga, oma tegevuste aluseks võetakse teiste inimeste kogemusi, vältides nii üksikuks jäämist. See võib olla rahvus, isik, mingi grupp, harrastus ning siis on igal inimesel samaaegsel palju ühtekuuluvusi. Identiteedis eristatakse kõige enam välimist ja sisemist. Väline identiteet tähendab ühtekuuluvust kellegi või millegiga väljaspoolt ennast ning see luuakse tavaliselt saranaste väärtuste põhjal. Sisimine identiteet väljandab aga enesehinnagut, ehk see kelleks ma ennast ise pean. Mina pildis räägib inimene ise kuidas ta...
Maailma keelte mitmekesisus Maailma keelte mitmekesisus on inimkonna peamisi rikkusi ja iga keele hääbumine on inimkonnale suur kaotus.Iga keel ja murre on omapärane, mis peegeldab omal viisil keeletarvitajate välis- ja sisemaailma. Teiselt poolt hääbuvad suurkeelte survel paljud väikekeeled ja -keelkonnad, kui väikerahvad omandavad suurrahva massikultuuri- ja keele. Samas oleks hea, kui kõigil oleks ühine keel. Siis saaksid kõik inimesed üksteisest aru, tänu millele saaks teiste maade inimestega suhelda vabalt. Veel oleks kindlasti selle üheks plussiks, et ei peaks õppima teisi keeli, et elus hakkama saada.
EEPIKA Jutustus suhteliselt vaba eepikazanr, kujutab sündmusi, mis valgustavad peategelase elu tervet ajajärku. Mitu kõrvaltegelast grupeerunud peategelase umber. Tavaliselt (tuleneb kreekakeelsest sõnast epos - ´lugu, jutustus, laul´) on jutustav kirjanduse piirdutakse ühe vaatepunktiga, ühe teema ja väiksema arvu tegelastega kui romaanis, põhiliik. Põhitunnuseks jutustaja ja jutustatava olemasolu. Peegeldab elu jutustamise vorm novellist hajusam, pole nii tihe, sündmused rahulikumad, väldib fantastikat. kaudu. Teosed jutustavad inimestest ja sündmustest, millest inimene osa võttis, inimese Novell eepika väikevorm (novella jutt). Pühendub inimese elu üksikule sündmusele, käitumisest, elamustest eri situatsioonides, suhtumisest mi...
Mina ja kutseharidus. Eesti kutsekoolides õpib rohkem noori kui gümnaasiumides. Noored on valinud kutseõppeasutuse, et omandana keskhariduse kõrvale ka eriala . Kutsekoolid annavad võimaluse õppida eriala ka inimestel kes on juba keskhariduse omandanud . Valides kutsekooli gümnaasiumi asemel saab õpilane rohkem kogemusi, praktikat ja oskusi .Õppides keskkoolis omandatakse endale keskharidus kolme aasta vältel, kutsekoolides saadakse sama ajaga selgeks ka eriala. Noorele on aeg väga tähtis - nooruses tuleb hakkata oma elu elama, pere looma ja tööl käima. Kutsekool soodustab seda aega kokku hoida, omandades kolme aasta jooksul kesk-erihariduse. Kutsekoolilõpetajal on olemas kõik mida tööandjad soovivad - haridus , eriala ja ka töökogemus . Kutsekoolidel on rohkem plusse. Gümnaasiumi asudes peab enamasti tegema sisseastumiskatseid - kutsekoolis neid pole . See võimaldab ka nei , kes midagi ...
Artur Alliksaare luuleanalüüs Artur Alliksaar kirjutab elust ja elu mõttest. Loodus luulet ta eriti ei kirjuta, aga leiab seoseid hinge ja looduse vahel. On ka luulet surmast. Kirjutab armastusest aga see ei ole kirjutatud lihtlabaselt. Tema luulet on üldjoontes lihtne lugeda ja sellest saab kergelt aru. Kellekasutus on eriline. Peamiselt kasutab ta ristriimi. Kasutab võrdlust(Mõtted on nagu õied, mis tolmlevad puul). Luule on kõlarikas(Ei ole paremaid, halvemaid aegu.On ainult hetk, milles viibime praegu). ja sõnaleidlik. Kasutab inversiooni(Millal viljasid valmib me ulmedepuus, Ei enam karda õudset surmasalu,) Perifraasi kasutab(Varsti kevade lapsekapriis viskab kõrgele päikesepalli,tõukab pärani väravad sulade tallil.Ja idüllile haprale lõpp tuleb siis.) Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ...
Arutlus Kui mõelda kõnekeele ja kirjakeele peale, siis need on kaks täiesti erinevat asja. Kõnekeelt kasutatakse suulises suhtlemises. Kirjakeelt esitatakse kirjasüsteemi abil. Tänapäeval kaldub kirjakeel kõnekeelestuma, sest arvuti ja internet avaldavad inimestele suurt mõju. Seda, et kirjakeelega nii on juhtunud, on märgata ka netikommentaarides. Inimesed kasutavad järjest rohkem slänge ja lühendeid. Eelmise nädala uurimuse põhjal võin öelda, et netikommentaatorid on tihtipeale väga kibestunud ja õelad. Eriti viimasel ajal. Üksteise pihta loobitakse halvustavaid sõnu ja väljendeid, mis võib-olla et teevad halvustajal tuju paremaks. Mind üllatas selles uurimustöös see, kuidas inimesed räägivad internetis, avalikult. Üsnagi julme väljendeid kasutatakse ja ka roppe. Ma ei oskagi mõelda, millest see tuleneda võib. Võib-olla tuleneb see tõesti sellest, et inimesed ei oska üksteiseg...
Plaanid ja tegelikkus Tahaksin jutustada teile ühe huvitava loo endast ja enda perest. See lugu räägib teile sellest ,et kõik inimesed proovivad planeerida enda elu ,kuid see ei edene kogu aeg. Ning see lugu võib õpetada teile sellest kuidas on paremini enda elu planeerida nii ,et kõik mida sa soovid läheks ellu. Nii ,et räägin praegult natukene endast. Ma olen ise palju enda elu planeerinud ja unistanud paljudest asjadest. Kõik mida ma soovisin küll tegelikkuseks ei muutunud ,kuid elu läheb edasi ja ma saan uuesti paljudest asjadest mõelda ,ning mõelda ka sellest milliseid vigu olen ma teinud. Mu vanemad räägivad mulle sellest ,et ma olen veel laps ja ma pean nende sõna kuulama , see on tõsi , kuid ma tahaksin juba ise suureks saada ja ise enda peale mõelda. Minu plaanid ei lähe tegelikkuseks sest ma pean alguses arutama seda mida ma teen ja mida ma tahan enda vanematega. Vahest ma tahaksin minna uisutama enda ...
Haridus Riigieksamid ei peegelda koolis tehtud töö väärtust. Riigieksamite keskmine tulemus näib paljude pingerea tõlgendajate arvates olevat otseses seoses tehtud töö mahuga. Samuti on Eesti nende riikide esireas, kus seos on sotsiaalmajandusliku tausta mõju ja soorituse vahel on väike. See kõk peaks tähendama, et Eesti lapsevanem võib koolivaliku seisukohast üsna muretu olla. Inimestel on enamasti erinev arusaamine sellest, millised on need ,,head väärtused", mille eest kool seisma peaks. Milline võiks välja näha üks väärtuspõhist haridust propageeriv kool? Arvan, et kool, mis lisaks haridusele suudab juurutada arusaama vägivalla ja hoolimatuse letaalsusest ning tolerantsuse heast mõjust meie elukvaliteedile, on rohkem väärt kui ükskõik millise pingerea esimene koht. Kool, mis õpetab olema ühiskonnas aktiivne ja vastutav liige, võiks olla abiks liiklussurmade vähendamises, alkoholismi ja...
Kalevipoeg 2.0 Kristian Kirsfeldt Teose sisu Rahvuseepose uus ja moodne verisoon Peegelpilt tänapäevasest Eesti elust Ropp ja kohati tülgastav ,,Väiksed" muudatused nt. Linda ja õdede kosilased, kes algselt olid kuu, päike ja tähed on raamatus Kuukirja toimetaja, Päiksereiside omanik ja staarfotograaf, kes neidudele ööklubis ligi tikuvad Sarvikut kehastab pangahärra, kes hoiab laenudega Eesti rahvast ikkes Algus ja lõpp Okei, davai, Vanemuine! Moodne eepos mõlgub meeles. Tänapäeva tegemistest tahan teksti tekitada. Aga ükskord algab aega, mil saab vabalt laenu võtta, lausa tagasimaksmata; küll siis Kalev jõuab koju oma lastel õnne tooma Eesti asja edendama. Kristian Kirsfeldt Ehitusinsener Töötanud 6 aastat reklaami ja disaini valdkonnas. Abielus Anu Kirsfeldt'iga Harrastuskirjanik Twitter http://twitter.com/#!/kirsfeldt Blogi http://luulekeskagentuur.blogspot.com/ Karikatuure temast Twitter "täitsa roog...
"Kuulsuse Narrid" Retsensioon Kirjanik Eduard Bornhöhe jutustuse ainetel valminud telelavastus "Kuulsuse Narrid" on alati vaatajale jätnud hea esmamulje. Selle telelavastuse lavastajaks on Ago-Endrik Kerge. Lugu räägib kahest mehest, kes on sünnist saati ühe inimese silmis olnud kuulus, tark, ilus, taibukas jne. Need inimesed on nemad ise ehk Salomon Vesipruul ja Jaan Tatikas. Salomon Vesipruul on enda arvates suur poeet, Tatikas aga seevastu suur leiutaja ja looduseuurija. Seda arvamust teised inimesed kahjuks ei jaga. Tegelased ise on väga enesekindlad. Nad arvavad, et see mida nad teevad on kõige õigem ja paremini ei saakski asja teha. Salomon Vesipruul oli tõsine ja kirjutas luuletusi, Tatikas oli aga väga kavala olemisega. Mõlemad mehed on samuti väga napsulembelised ja viin ongi asi mis nad ühel päeval kokku toob. ...
Viivi Luik Erika Ofitserova Kadi Jürisson Elulugu Sündinud 06.11.1946 Pärit Viljandimaalt On õppinud Risti algkoolis, Kalmetu põhikoolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis Elanud Helsingis, Berliinis ja Roomas 1974. aastal abiellus Jaak Jõerüüdiga Kutseline kirjanik alates aastast 1967 Looming 1962 esimene trükis ilmunud luuletus 1965 esimene raamat ja luulekogu 1985 "Seitsmes rahukevad" 1991 "Ajaloo ilu" "Seitsmes rahukevad" on ilmunud paljudes keeltes 10 luulekogu, 3 romaani, esseed ja lasteraamatud Autasud Ajakirja "Looming" aastapreemia Eesti NSV riiklik preemia 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1988 Sveitsi Kirjanike Liidu stipendium 1989 Eesti Vabariigi aumärk 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Kasutatud materjalid www.viiviluik.ee www.miksike.ee/docs/lisakogud/kir...
Otsekõne ja kirjavahemärgid ( näited ) 10.klass 1) otsekõne ( tähis O ) 2) saatelause ( tähis S ) (1.1) S:.......................: ,, O...............................( .!? ) (2.2) ,,O..........................( .!? )" s............................ (3.3) ,,O.....................,"s.............., ,,o.................( .!? ) (4.4) ,,O....................( .!?)" s...... ,,O...................( .!? ) Näited nende joonist kohta : (1.1) Isa ütles: , Poiss, kohe kooli !" (2.2) ,, Kohe lähen !" vastas poiss . (3.3) ,,Appi", karjus naine ,,appi!" (4.4) ,,Kuhu sa enda arust lähed?" küsis ema poja käest ,, kuhu sa omaarust lähed ? ,,
Gooti keel. Gooti keel (*gutiska razda, * (ruunikirjas , * ) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid. Gooti keel on vanim germaani keel, millest on säilinud käsikirju. Vanimad gootikeelsed kirjutised pärinevad 4. sajandist. Keele kasutuse vähenemine 6. sajandi keskpaigaks oli tingitud frankide võidust gootide üle Prantsusmaal ja Itaalias, üleminekust ladinakeelsele katoliiklusele ning geograafilisest eraldatusest. Keel säilis Pürenee poolsaarel (tänapäeva Hispaanias ja Portugalis) 8. sajandini ning Walafrid Strabo kirjutiste järgi Doonau alamjooksul 9. sajandi alguseni. Krimmis säilis gooti keel 18. sajandini, arenedes krimmi gooti keeleks. Teadmised gooti keele kohta pärinevad peamiselt 4. sajandi piiblitõlkest, mille autor oli piiskop Wulfila. Säilinud on Codex argenteus (188 lk.) ja Codex Ambrosianus (193 lk.). Teised allikad ei ületa pikkuselt 4 lehekülge. Säi...
Jaan Kross ,,Taevakivi" Imkatsi analüüs Inimesed Jaan Kross õppis 1928-1938 Jakob Westholmi Gümnaasiumis ja 1938-1944 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Ta oli Saksa okupatsiooni lõpukuudel vangis ning 1946-1954 oli poliitvangina Komis söekaevanduses, hiljem Krasnojarski krais. Seetõttu jäi Jaan Krossi kirjanikudebüüt tavatult hilja peale. Kutseline kirjanik sai Jaan Krossist 1954. aastal. Jaan Kross on mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale. Ta valdas saksa, soome, rootsi, prantsuse, vene ja inglise keelt. 1958. aastail ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja" ja temast sai Kirjanike Liidu liige. "Söerikastaja" on ajalaulude raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuesti sünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taa...
ALBERT CAMUS „KATK” XI klass Ülesanded 1) Kuidas reageerisid inimesed katkuepideemia puhkemisele Oranis? Rieux - Hakkas koheselt katku vastu võitlema, aitas organiseerida vabatahtlike sanitaarüksusi. Casteliga töötasid seerumi kallal.'' Nagu kõik teisedki selle maailma haigused. See, mis maksab ka teiste selle maailma hädade kohta, maksab ka katku kohta. Mõnda inimest võib see suuremaks teha. Kui sa aga näed häda ja valu, mida katk toob, siis peab olema hullumeelne, pime või argpüks, et temaga leppida.'' 'Ta teadis, et juba mõnda aega pole tema oskaks mitte enam inimeste ravimine, vaid üksnes diagnoosimine, ja võimatu oli ette näha, kui kaua see veel nõnda kestab. '' Castel '' Ma helistasin Richard'ile ja ütlsin, et on vaja laiaulatuslikke abinõusid rakendada, ja mitte sõnu teha, ning et epideemiale tuleb kas panna otsustav ...
Elu väikses linnas Iga inimene peab kuskil elama ja selleks on tehtud igasuguseid maju, mis asuvad linnades.Kui maju on vähe siis see on väike linn, kui palju siis on kõik vastupidi. Kus on inimestel parem elada? Kas suures või väikeses linnas? Mis vahet kes,kus elab? Kus peaks elama iga inimene? Ja miks poliitikutel ja rikastel on sellised majad, mis ulatuvad ühest linna otsast? Igal inimesel on enda kodu, vahet pole ,mis linnas. Tähtis on see ,et tal oleks seal mugav elada.Et ta saaks elada, tööd teha,süüa osta ja arsti juures käia. Parem oleks ikkagi elada väikses linnas. Sellepärast, et seal on soodsamad kaubad võrreldes pealinnaga ja seal kõik teavad, kõike, kõikide kohta. Mina ise elan väikeses linnas ja mulle meeldib see. Ei pea kaugele kõndima, kui kuskile minema peab, pood on maja taga, kool on 500m kaugusel. Nii ,et elu on nagu sokolaad. Kui ma oleksin elanud suures linnas, ma oleks...
EESTI KEEL POSTMODERNISM Postmodernset (lad. K post- pärast/taga, modernus-nüüdisaegne) maailma iseloomustab veendumus, et teadmine ei pruugigi olla oma põhiolemuselt hea. Modernismi edendamine. Märgib ühtse ja universaalse maailmavaate ammendumist. Postmodernismi võidukäik massiteabeajastuga ( TV, raadio) Kolme omaduse olemasolul nimetatakse postmodernseks teoseks. Postmodernismi tunnused: 1.) Tõdede paljusus 2.) Kaos 3.) Emotsionaalsus 4.) Autoriteetide kummutamine 5.) Nihilism (kõige eitamine) 6.) Iroonia 7.) Urbanism 8.) Globaliseerumine 9.) Ebapüsivus 10.) Tehnoloogilisus 11.) Ühiskonna vabadus 12.) Elektilisus (erinevate ajastute kombineerimine) 13.) Ülim eesmärk demokraatia 14.) Eksperimenteerimine (kõik lubatud) 15.) Tolerantsus 16.) Seni kehtinud tõdede kummutamine Kirjanudusele iseloomulik: 1....
Praktiline eesti keel 1. vihik 10.klassile VÕÕRNIMED Ülakoma märgib nime põhikuju piiri, kui põhikuju lõpeb häälduses täishäälikuga, aga kirjas kaashäälikuga, või vastupidi. ·Apple'it, · Nokiat ·Skype'i, ·Google'ist · Madeleine [madleen]: Madeleine'i kook · Renault [renoo] : Renault'ga, · Versailles [versai] : Versailles' rahu, · Marat [maraa] : Marat' surm, · Bordeaux [bordoo]: Bordeaux' vein HÄÄLK VAHETUB, KUID ÜLAKOMA EI TULE. · Strasbourg (strasbuur) Strasbourgi · Marseille (Marssei) - Marseillesse · Rousseau (Russoo) - Rousseaule 11. märts 2006 · Politsei ajas laupäeva öösel Pariisis Sorbonne'i ülikooli hõivanud üliõpilased pisargaasiga välja. · Üliõpilased hõivasid prestiizse ülikooli juba kolmapäeval, et protesteerida valitsuse uue noortele suunatud tööhõiveplaani vastu, mis võimaldaks alla 26-aastastel töötada kaks aastat ilma püsiva lepinguta, vahendab ETV24 Reuter...
Margus Targus Peoleo 55 15646, Viljandi Tel: 56677845 Pr Marju Kuusk, Koerte Värvimise AS'i personalidirektor 29.veebruar.2013 AVALDUS Soovin lõpetada minu ja Koerte Värvimise AS'i vahel 1.01.1996.a. sõlmitud töölepingu. Töölepingu lõpetamise kuupäevaks ja ühtlasi ka viimaseks tööpäevaks palun lugeda 31.märts.2013.a. Lugupidamisega, Margus Targus, vanemvärvija
Terves kehas, terve vaim Lugupeetud kuulajad, olen Sandra ning räägin teile teemast '' Terves kehas, terve vaim.'' Kui me oleme terved, on meie vaim terve- see on loogiline. Õppimine on vaimne töö. Sellega sa treenid oma aju. Iga õppeaasta jooksul areneb su mälu, suurenevad vaimsed võimed ja süvenevad teadmised. Kiire vaimse arengu kõrval kipub kehaline areng enamasti aeglustuma, sest suure osa päevast istud sa raamatu taga. Koos kehalise arengu aeglustumisega muutub vere koostis, langeb südame töövõime, nõrgeneb nägemine jne. Kooliaasta lõpuks nii vaimne kui ka kehaline töövõime väheneb ja organism nõrgeneb. Tekib kevadväsimus - sa muutud uniseks, loiuks ja koolitöö ei edene kuidagi. Suvel on olukord vastupidine. Suvise koolivaheaja jooksul kehaline areng kiireneb, vaimne aeglustub. Liikumine on füüsiline töö ning võime öelda, et see on terve keha alus. Lihaste jõud suureneb kehaliste harjutuste ja k...
Austatud Õpetajad, Abiturendid, Koolikaaslased Täna tähistame me üheskoos päeva kui viimast korda heliseb koolikell Vinni- Pajusti Gümnaasiumi 12. Lennu õpilastele. Ma usun, et te, kallid lõpetajad, olete minuga nõus, kui väidan,et te tunnete suurt rõõmu, kergendust ja eelkõige rahulolu, et see pikk teekond siin koolimajas on jõudnud lõpusirgele. Keegi ei sunni teid enam istuma geograafia, inglise keele ega keemia tundides. Nüüd olete te vabad varajasest tõusmisest ja hilisõhtustest tüütututest kodustesttöödest, mis varastasid nii mõnegi kvaliteet uneaega. Hea küll, ega päris kõik ka vaid suur kannatusterada polnud. Usun, et paljud teist leidsid endale nii mõnegi lähedase tuttava, sõbra või isegi kaaslase pikkadeks aastateks. 12 pikka aastat olete te veetnud üheskoos. Kindlasti on jäänud mälestustesse unustamatud hetked üheskoos. Vingerpussid koolitundides, koerustükid vahetundides ja hulganisti meeldejä...
Sel aastal tuleb talv eriti varakult. Esimesel aprillil andis Eesti Vabariigi valitsus teada, et riigikogus otsustati kevad, suvi ja sügis vahele jätta ning kohe talve edasi jätkata. Valitsus põhjendas otsust kokkuhoiuga teedeparanduste pealt, sest suvel parandatakse teid kõige rohkem. Esimesi märke on olnud näha juba viimaste päevade ilmastikuoludest, sest on sadanud lund ning tuisanud, mis ei ole tavaline kevadilm. Kõik varuge küttepuid ning pange soojalt riidesse, sest talv tuleb see aasta väga pikk. A. V.
EKSAMIKS RAAMATU NÄITED!!!!! 1. Honore de Balzac ,,Isa Goriot" lapsed armastavad isa vaid raha pärast. 2. Francois Mauriac ,, Armastuse kõrb" inimeste suutmatus üksteisega suhelda ja reaalsuse eest põgenemine 3. Hermann Hesse ,, Stepihunt" inimene koosneb tuhandetest osadest, mis kokku moosutavad terviku 4. Hermann Hesse ,, Klaaspärlimäng" inimese suurimaks kohustuseks on oma teadmiste jagamine ja vaimult peame me olema mateeriast kõrgemal. 5. E.L. Doctorow ,, Ragtime" maised nõrkused, armukadedus ja kinnisideed, mis viivad meid hukutusse. 6. Jaan Kross ,, Keisri hull" inimesed ei suuda tõde kuulata ja tsaar pigem paneb oma usaldusisiku luku taha. Armukadedus naiste tõttu 7. Anton Hansen Tammsaare ,, Tõde ja õigus" naabrite suhe. Tõde ei aita alati õigust säilitada, meie ostustest oleenb meie õnn ja saatus. 8. Lev Tolstoi ,...
Õige eesti keele säilimise võtmeks on see, et me õpiks seda rohkem, hoolikamalt ja pühendunumalt. Inimesed arvavad, et kui nad saavad oma keeleoskusega igapäevaelus hakkama, siis sellest piisabki. Kuid tegelikult peaks suurt tähelepanu pöörama õigekirjale, õigele sõnakasutusele ja lauseehitusele. Sest kui igaüks pidevalt oma suva järgi kõneleb, siis jääb see kõrvu ka teistele inimestele ja lastele ning nad omandavad valed teadmised. Ajapikku eesti keel, enda õigel kujul, kaob, sest inimesed lihtsalt ei tea, kuidas on õige või vale. Kindlasti peame eesti keelt kaitsma teiste, tänapäeval mõjuvõimu omavate keelte eest, nagu saksa , inglise, või vene keel. Inimesed peavad järjest rohkem oluliseks võõrkeelte õppimist, sest nii ärimaailmas kui ka igapäevaelus on ilma nendeta raske hakkama saada. Esmatähtsaks peetakse võõrkeeli ja selle tõttu jäetakse eesti keele õppimine unarusse.
1. ILUKIRJANDUS (proosa) Harjutus 1.1. I LUGEMINE Loe läbi katkendid Andrus Kivirähki romaanist ,,Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) ja lahenda selle põhjal ülesanded. (40 punkti) Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, et iga vastuse oodatav pikkus on 50100 sõna. 1. Analüüsi ja võrdle Leemeti isa ja onu Vootele väärtushinnanguid. Kinnita oma väiteid tekstinäidetega. (15 punkti) 2. Selgita teksti põhjal mõistet ,,ussisõnad". Nimeta vähemalt 4 põhjust, miks hakkas ussisõnade kasutamise oskus vähenema. (15 punkti) 3. Selgita, missugust inimest tahtis isa Leemetist kasvatada. Millele ta poja kasvatamisel toetus? (10 punkti) II KIRJUTAMINE Kasvatusteadlane Peeter Põld on 1933. aastal väitnud, et eestlaste häda on traditsioonide puudus, st kommete, harjunud viiside puudumine, mis annaksid stabiilsuse. Traditsioonides peitub vaim, mis paistab silma vanades haritud maades. Traditsioone järgides saab inimene ohutult üles kasvada, nad kaitsevad...
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sõnauurimus SÕNA EMA EESTI KEELE AJALOOS Erikursus eesti keele ajaloost MIRELL PÕLMA Tartu 2014 SISUKORD 1.SÕNA EMA TAUST......................................................................................................3 1.1. Sõna ema etümoloogia................................................................................................3 1.2. Sõna ema tähendus.................................................................................................4 1.3. Sõna ema levik Eesti murretes................................................................................5 2.SÕNA EMA LEVIK KORPUSTES...............................................................................6 2.1. Sõna ema vanas kirjakeelekorpuses.......................................................................6 2...
Inimese elu on tema enese nägu Sündides ei saa me endale valida vanemaid, sugu, välimust ja rahvust, kuid meil on võimalus elu jooksul end arendada ja täiustada. Kõigil on omad plussid ja miinused nind see moodustabki isiksuse kelle sarnast teist ei ole. Inimese iseloom on tema saatus. Oleneb kuidas tahetakse oma elu elada ja mismoodi seda siiani tehtud on. Paljud omakasupüüdlikud inimesed ei hinda teist tema tegude põhjal vaid sõbrunevad tema paksu rahakoti või ilusa auto pärast. Tehes valikuid ja otsuseid mõjutame oma tulevikku suuremal või vähemal määral ning tuleb leppida ka negatiivsete tagajärgedega. Õigesti elatud elu suureks tunnuseks on rahulolu. Selle võib saavutada igaüks erineval ajal ja teistsuguse põhjuse üle. Väga palju eeliseid loob see, kui ollakse sündinud majanduslikult heal tasemel perre. Mingilmääral on neil elus lihtsam, võrreldes nendega, kelle rahalised seisud pole kiita ning kel...
1. Silp Silp on kõnes esinev väikseim hääldusüksus. Igas silbis peab olema tuum. Silbi tuumaks võib olla täishäälik või täishäälikuühend. Ema: E=tuum. Silbi tuumaks ei saa olla kunagi olla rohkem kui kaks täishäälikut. Peale selle silbil võib olla algus ja lõpp, nendeks on kaashäälikud. Lendas: E,a=tuum L,d algus ja N, s lõpp Kui silbil ei ole lõppu, siis nimetatakse seda silpi lahtiseks, kui on lõpp siis nimetatakse seda kinninesilp. Silbid jagunevad lahtisteks ja kinnisteks silpideks. Peale selle jagunevad silbid lühikesteks ja pikkadeks. Lühikeses silbis puudub silbilõpp ja silbi tuumaks on ainult üks täishäälik.Lühikestes silpides esineb. Pikkadel silpidel on silbilõpp ja ka sellised mille tuum koosneb kahest täishäälikust. Geminaatklusiil kahekordne sulghäälik, silbitamisel tekib ta siis kui sulghäälik jääb heliliste häälikute vahele. Seda kirjapildis pole see on ainult hääldus...
Viivi Luik ...Olen kindel, et ühel päeval ärkavad kõik surnud üles ja nende esimene küsimus on: kas saab lugeda üht uut raamatut väljasurevas keeles... I.B.Singer Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elulugu Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Eestis. 1954-1965 õppis Risti Algkoolis, Kalmetu 8-kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. Esimene trükis ilmunud luuletus 1962. a. Esimene raamat 1965. a. Alates 1965. a. töötas Tallinnas arhvaarina ja raamatukoguhoidjana. Alates 1967. a kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liige alates 1970. a. Elanud 1993-1997 Helsingis, 1996 Berliinis, 1998-2003 Roomas. 1974. a abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Esimene luuletuskogu ilmus 1965. a. Sestsaadik ...
Ungarlased Jana Raudsepp 10 . A Sissejuhatus Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjardid ) on soomeugri rahvas, mille enamik räägib ungari keelt. Ungari rahvaarv on 9 941 000 (juuni 2012) Ungarlaste enesenimetus on magyar, madjar. Arvukus Ungarlased on suurima rahvaarvuga soomeugri rahvas. Tänapäeval elab osa ungarlasi vähemusrahvusena naaberriikides (Rumeenia, Slovakkia, Ukraina, Serbia, Horvaatia jt). Budapestis ehk ungari pealinnas, mis on Euroopa Liidus suuruselt 7.linn elab 1.734 miljonit ungarlast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Budapest Ajal...
Tumemustake (lumivalguke viitab valge rassi üleolekule ja on seega taunitav) "Peeglike, peeglike seina peal, kes on kõige diskrimineeritum maamuna peal?'' küsis Tumemustakese kuri eksnatsist võõrasisa. ''Sa oled küll väga diskrimi- neeritud, aga sinu tütar Tumemustake, keda sa regulaarselt ahistad, on veel diskrimi- neeritum,'' kostis peegel julgelt. Võõrasisa vihastas ning otsustas kasutütre Auswitchi hukkamisele saata. Õnneks elas Auschwitzi kõrval väikeses majakeses seitse kääbusmehi- kest, kellel hakkas Tumemustakesest kahju ning ta gaasikambrist välja aitasid. ''Tere,'' ütlesid kääbused kooris, kui Tumemustake oli silmad lahti teinud. ''Äkki ma saaksin natuke aega siin elada,'' ütles Tumemustake ''Aga ainult katsuge mind ahista- da ja ma kisun teil munad küljest ja topin need teile pärasoolde.'' ''Mis sa nüüd,'' ütles üks kääbustest ''me ei üritaks midagi sellist.'' Kääbus lisas...
Virtuaalmaailma ohud. Kuigi internet on loonud tohutult palju uusi võimalusi kaasnevad internetiga paraku ka suured ohud. Viruaalmaailmas viibides kaob ajataju. Seepärast jääb ka palju tähtsaid asju tegemata. Virtuaalmaailmast võib saada sõltuvuse, vahel ei suudeta internetist ära tulla. Raisatakse mõtetult aega, pigem võiks minna loodusesse ja hoolitseda oma tervise eest. Arvutimängud tekitavad väga kergelt ja väga kiiresti sõltuvust. Arvutimängud viivad inimesed elulistest asjadest ja probleemidest eemale. Kaob elu- ja surmavaheline seos. Paljud netimängud annavad mängijale mitu elu, mis tegelikus elus võivad probleeme tekitada. Päris elus ei saa peale autoga avariise sattumist sõber uut elu ja tapetud sõber ei ärka ellu. Päris elus ei saa eksimusest hoolimata algusest alata. Internetist leitav info võib mõjuda halvasti psühhikale kui külastatakse sobimatu sisuga lehekülgi. Sobimatu sisuga lehed on in...
Lõpukõne lõpetajate poolt lõpetamisel. Lugupeetud külalised, Täna on meie jaoks oluline päev. Me lõpetame põhikooli ja jätame teineteisega hüvasti, selleks et oma eluga edasi minna. Üheksa aastat oleme teineteist toetanud ja aidanud. Oleme väga kokkuhoidev klass olnud. Mõned meist on tulnud meie sekka hiljem, kuid me võtsime neid lahkelt vastu . Meie klassis on erinevaid isikuid olnud: sportlased, kirjanikud ja lihtsalt head sõbrad. Oleme palju asju korda saatnud: käinud mitmel ekskursioonil, olümpiaadidel, kus saime head kohad. Meie klassis on ka mitmeid sportlasi olnud, kes tõid jalgpalliga ja saalihokiga meie kooli karikaid ja võite. Samuti on meie hulgas, need, kes osalesid ellujäämisoskuste maakondlikul võistlusel " Kaitse end ja aita teist!" ja toonud meie kooli 2 aastat järjest esimese koha. Oleme enda üle väga uhked. Õpetajatega on meil alati soojad suhted olnud. Nad ütlevad, et me jääme neile ka...
Kultuuritust ei ole olemas Sõna kultuur on tulnud ladinakeelsest sõnast colere, mis tähendab ,,harima" ja seda kasutati varasemal ajal just maaharimise tähenduses. Kuid kõige tavalisem tähendus kultuuril on siiski kunst , kirjandus ja muusika, mis kuuluvad kõik loomingu alla. Kultuur on kui tervik, mis sisaldab teadmisi, usku, moraali, seadusi , tavasid ja harjumusi , mida inimene omandab olles osa ühiskonnast. Iga inimese kultuur on erinev , kuid ükski inimene ei ole ilma kultuurita. Kultuuri ei saa ka liigitada kas heaks või halvaks , sest igal kultuuril on omad tõekspidamised. Eesti kultuurile on omane näiteks emapalga seadus , Vabadussõja võidusamba püstitamine laenuga , internetti kasutav elanikkonna protsent ja alkoholi tarbivate inimeste hulk riigis. Tänapäeval on eesti inimeste jaoks ,,Aktuaalne kaamera" ja rahvusooper hääbuva kultuuri seas aga näiteks ,,Reoprter" ja Facebook on suurema tähtsus...
Osake igavikku Inimesed on ajalugu; iga päevaga suureneb toimunud sündmuste arv, avanevad uued, ,,puhtad leheküljed" eluraamatuis. Kuis lausus kord kord Lev Tolstoi: ,,Ajalugu oleks midagi erakordset, kui see vaid tõsi oleks," arvan ka mina, et grandioosne mälestistekogum koosneb pigem pisematest ja suurematest valedest ja vaikivatest pausidest, hädavaevu kokkutõmmatud, et terviku muljet jätta. Sideainena on aga kasutatud traditsioone ainsat reaalsete tõendusmaterjalidega eksisteerivat silda olemasoleva ja möödunu vahel. Daniel Vaariku essees ,,Traditsiooni leiutamine" köitis mind mõiste 'illusioon' kasutamine sealses mõttekäigus: ,,Traditsioon, sa oled ikka täielik illusioon. Ent kas me saaksime hakkama ilma sinuta?" Ei saa, sest kui oleks põhjatu teadmiste kuristik ja meie seisaks ühel servadest, kõigest vaadates vastaskallast, kuhu jäi minevik, ei saaks me kunagi osa sellest, mis ku...
Lugupeetud Werther /kuupäev/ Kuigi arvatavasti on Teispoolsuses muudki teha, kui kirju lugeda, pühendan Teile siiski need read, mis mu mõtteis juba ammu keerlevad. Kummitama jäi Teie kohutav surm, mis meelehärmi tegi. Mulle meeldivad õnnelikud lõpud Teie valik aga oli lausa tülgastav ja väga ebameeldiv lugeda. Detailne kirjeldus vaid suurendas õudu, mida üldine meeleheitlik keskkond soodustas. Otsides Teie elust positiivsust, julgen vihjata Lottele, kelle armastamine oli ainus mõistlik tegu, mille korda saatsite. Kuigi see põletav tunne tõi piinu ja kannatusi, puhus see uue tuule Teie elu purjeisse, trajektoori täielikult muutes. Siiski tuleb Teil meisterlikult välja kõik eelised, millega loodus teid premeerinud, pahupidi keerata. Selle asemel, et peatuda Lottel kui ainsal imetlusobjektil, võinuks Te oma võluva isiksusega uutele jahimaadele suunduda, kolida välja, rän...
Madis Jürgen Kõik puha oma joped Valisin 3 lugu 1. Neli abieluettepanekut päevas Lugu räägib noorest tüdrukust, kes müüb Olde hansas mandleid. Oskab paljudes keeltes rahvast ligi meelitada ja oma tööga hästi hakkama saada. Vahest saab ta päevas mitu abieluettepanekut välismaalastelt. 2.Vanameistrid ja noored naised Lugu kahest mehest kes oskavad puutüvest paate teha ja neil on oma 30 aastat nooremad naised. 3. Stella K.Wadowsky tõsine töö Lugu ajakirjanikust, tema iseloomust ja lõik tema tööpäevast. Valisin need lood, sest need tundusid huvitavad ja kutsusid lugema. Raamat oli mitmekülgne ja vahelduseks midagi teistsugust lugeda. Meeldiv elamus!
Olen kohanud inimesi, kellel on justkui kõik olemas: töö, perekond, kodu, armastav abikaasa, raha, aga ikka ei olda õnnelikud. Enamus püüdleb mingi teatud ideaali poole, mida ühiskond hindab. Isegi kui see ideaal saavutatakse, ei olda alati õnnelikud. Tihtijulgeta seda endale tunnistada, aga on ka inimesi, kes seda teevad, nad otsivad muutust. Kas õnnelik olemine on midagi müstilist? Kui ei, siis kas õnnelikuna saab üldse püsivalt elada? Iga tegutsemise, kas teadlik või teadmatu eesmärk on kogeda õnnetunnet. See on üks vähestest jõududest, mis sunnib mind liikuma ja ei lase sel lõppeda. Keegi ei saavuta aga sisemist rahulolu, kui eesmärgid on kui tõkkejooksjal: ületada tõkked kiiremini ja mahaajamatta. Langemine, kukkumine ja tõusmine aga annavadki mulle aimu sellest, kes ma tegelikult olen ja mis on mu väärtus. Elamisest ei saa teha eesmärki, mida lahendada kui ristsõna. Elus ei ole õigeid ega valesid vastuseid, kõik sõltub meie valik...
Põgene, vaba laps... Neiu tantsib keset suurt tantsusaali, kus saab näha vaid peegeldusi tema enese liikumisest ja liigutustest. Vaikne muusika kui varahommikune õrn, jahutav tuuleiil heliseb kõrvus: seda on vaevu kuulda. Tüdruk avab hinge ja otsib oma mina peegli abiga. Mis on tants, kas muusika saatel liikudes põgenemine reaalsuse eest või otsimine, avastamine end publikuga? Elu on tänapäeval närviline, terav ja siksakiline, lihtsam tundub põgenemine kuhugi, kus saab ennast hästi tunda. Tantsimisega justkui viiakse enda teadvus kuhugi mujale, keskendutakse millelegi muule. Muusikasse minnakse sügavuti koos kehaga, tuleb teha, mida ihu käsib mitte käituda mõistuse soovide järgi. Tants kui julgus vabaneda ühiskonna põhimõtetest ja mallidest, mis ei lange alati kokku meie omadega, annab privileegi osata näha inimese sisemusse ilma rääkimata. Tants on rohkemat kui üksteise järgi pandud liigutused, mida saadab muusika. Helitöö ei...
Poeet ei pruugi olla sa, kuid kodanik pead olema Oma ühiskonna, kus me elame, pealt näha nii üksluine ja liigiliste erinevusteta, saame jagada kaheks rühmaks: poeetideks ja kodanikeks. Inimesteks, kes on väga erinevad, kuid kellel on ka palju ühiseid jooni. Kes on siis poeet ning mis eristab teda tavakodanikust? Poeet võib olla kes tahes tantsija, kunstnik, muusik, kirjanik, fotograaf või leijutaja. Ühesõnaga saab seletada, et poeet on loomeinimene. Ta on keegi, kes loob. Näiteks kunstnik Pablo Ruiz Picasso või muusik Rein Rannap on loomeinimesed. Samuti võime loomeinimest iseloomustada kui täiesti tavalist inimest, kes paistab silma oma eriliste annetega. Samas ei erista teda ainult oma loomingu poolest. Ta paistab silma ka oma vabameelse ja eelarvamuste vaba olekuga. Väga iseloomulik on tundelisul ja emotsionaalsus, mis sageli väljendub ka nende loomingus. Näiteks masendus võib väljenduda sü...
Mis mind mu oma laste kooliaega ettekujutades muretsema või rõõmustama paneb. Me kõik kujutame vahel ette enda tuleviku ja mis on selles rõõmustavat või muret tegevat. Oma laste kooli minekuaega ettekujutades on tore unistada, mis kõik muutub ja kui hea see siis on. Aga mis siis ikkagi mind unistades muretsema või rõõmustama paneb. Kindlasti olen ma rõõmus, et mu lapsed üldse saavad koolis käia. Maailmas on palju kohti, kus erinevate põhjuste tõttu ei saa kooliharidust. Sellepärast olengi ma õnelik, kui ka paarikümne aasta pärast on Eesti riigis võimalus lastel minna kooli ning nad saavad end harida rohkemate võimalustega kui praegu. Arvestades pragust kiiret tehnika ja majanduse arengut rõõmustab mind ettekujutus sellest kui palju uusi ja huvitavaid võimalusi avaneb tulevasele põlvkonnale uurimiseks ja õppimiseks. Näiteks tehnika areng on aidnud juba praegu teadlastel selgitada mõningaid ...
Kuidas elad eestimaa laps? Tere Isa ! Kirjutan sulle praegu sest igatsen sind, pole ammu sind näinud ja tahan lihtsalt öelda kuidas mul läheb. Kuidas ma siis elan kui eestimaa laps? Peaksin vist ütlema, et mul läheb hästi ja kõik on kõige paremas korras aga me mõlemad teaksime, et see tegelikult ei ole nii. Lihtsalt üks väide, mis tekitab hea tunde sest kõik on ju korras! Kõik ei ole korras, ma ikka igatsen sind, kus sa ka ei oleks, soovin, et oleksid siin minu juures kuid tean, et see ei saa nii olla. Tean põhjusi, miks sa lahkusid ja saan neist aru aga see ei peata mind unistamast. Kuid samuti mõistan et ka sinu juures elada ma ei saaks sest ei oska ma ju võõrast keelt. Minuga alati räägid minu emakeeles aga kuidas siis mina sinuga saan rääkida kui teist keelt ei oska? Ei mõista ma sind hukka sellepärast et sa lahkusid. Vaid kiidan sest meid ikka meeles pidasid. Isegi kui me enam koos...
Kuidas eestlased endale perekonnanimed said Eestlaste perekonnanimed enne XIX sajandit Vanimates kirjalikes allikates esinevad eestlaste ainunimed, st üheosalised isikunimed. Läti Henriku kroonikas nt Lembitu, Wottele, Maniwalde, Unnepewe, Meme, Kyriavanus, Tabelinus, Wytamas (Roos 1961: 343). 1255. aasta saarlaste ja ordumeistri vahel sõlmitud lepingus on nimepidi märgitud kaheksa saarlast: Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete, Cake (Tiit 1976: 485). Alles XIV sajandil pärast maa ristiusustamist ilmuvad allikatesse lisanimed. Taani hindamisraamatus on mainitud eesti soost vasalli Clemens Esto rahvust osutav lisanimi (Kahk 1992: 199, Saareste I: 139). Leo Tiik on osutanud mõnele lisanime oletatava pärandamise juhtumile XIV sajandi Tallinnas. 1333-1337 esineb allikates Nicolaus Agewalke, 1370 Albertus Abbentrode. Tegu võib olla isa ja pojaga, kusjuures poeg on pärinud isa lisanime saksakeelse kuju. 13...
Alljärgnevalt on toodud valik üldkeeles kasutatavaid lühendeid. a aasta aj ajutine ak arvelduskonto apr aprill AS aktsiaselts aug august aü ametiühing dets detsember dl dessertlusikatäis dots dotsent dr doktor e ehk E esmaspäev eKr enne Kristuse sündi EL Euroopa Liit e.m.a enne meie ajaarvamist end endine FIE füüsilisest isikust ettevõtja hr härra hrl harilikult ik isikukood ins insener IT infotehnoloogia j jõgi; jagu j.a juures asuv jaan jaanuar jj ja järgmine, -sed jm ja muu(d); ja mujal jms ja muud sellised, ja muud seesugust jmt ja mitmed teised, ja mõned teised jn joonis jne ja nii edasi jpt ja paljud teised jr juunior, junior jrk järjekord, järjekorranumber jsk jaoskond jt ja teised juh juhataja jun juunior, junior jv järv k küla; keel; kell; kopikas K kolmapäev k.a käesoleval aastal; kaasa arvatud kd köide kk keskkool; käskkiri kl klass; k...
Keel Keel on polüfunktsionaalne kommunikatsioonivahend, mida kasutatakse informatsiooni vahetamiseks. Keele all mõeldakse peamiselt inimeste suhtlemist, kuid selle piirid ulatuvad inimese DNAst kuni arvutikeeleni. Keele alla kuuluvad ka erinevad märgid, mis edastavad signaale näiteks valust, ohust, domineerimiset. Inimkeeles on väljendusvõimalused suuremad, näiteks luua ettekujutlusi millestki, mis ei eksisteeri. Veel eksisteerivad inimeste loodud tehiskeeled ehk süsteemid, nagu liiklusmärgid, matemaatika jne. Keel pole mitte ainult info vahendamiseks, vaid ka suhete hoidmiseks. Inimeste ja loomade omavaheline suhtlemine koosneb kahest tasandist: verbaalne ehk keeleline suhtlemine ja mitteverbaalne ehk hääletooni ja kehakeeleline suhtlemine. Keelt on emotsioonide väljendaja,selleks kasutatakse erinevaid hääletoone või sõnu. Lisaks sellele kuuluvad emotsioonide väljendamise alla erinevad väljundid, nagu naer, ohked, kisa jne. Mõtlemisp...
Nimi ..........................................8. .....klass 200.../200... õ-a Üleminekueksam eesti keelest II rida Esimene osa. Lugege teksti. Valige lünkadesse ( 1-10) teie arvates kõige paremini sobivad sõnad või sõnavormid ( A, B, C, D ) ja kirjutage lünka vastuse ees olev täht! Erinevates maades veedavad noored vaba (1) .....erinevalt. (2) ....elav Izmail jutustas, et kell kaheksa õhtul on neil veel päris kuum. Õhtul ollakse alles (3) ...., süüakse ja puhatakse. Välja minnakse palju hiljem, (4).....õues on väga palav. Sellepärast on poed (5)..... ka öösel. Ühel rannal on vabaõhudisko, kuhu mahub mitu tuhat (6)..... . Sinna minnakse keskööks ja tantsitakse (7)..... . Seal on väga palju rahvast, aga sisse saavad ainult need, kes on natuke vanemad, üle 16 aasta vanused. Nooremad käivad Interneti-kohvikutes või (8)..... . Kodus olles vaadatakse palju telerit, vahel ...
Eesti keele sõnauuendused Põltsamaa Ühisgümnaasium 10B Silvia Kutsar ja Sandra Mett Sõnauuendused · Eesti kirjasõna ja kirjakeele lõid sakslased. · Estofiilide eesmärk on harida eestlast, mitte neid allutada. Nad tundsid eesti keele vastu huvi. Uurisid teaduslikult eesti keelt. Johannes Aavik · Johannes Aavik (1880-1973) oli päritolult saarlane, õppinud Tartu Ülikoolis ja Nezinis vanu keeli, Helsingi Ülikoolis keele- ja kirjandusteadust ning romaani ja soome-ugri filoloogiat. Johannes Aavik · Tõi eesti keelde soome keelest järgmised sõnad : haihtuma, hurmama, kiinduma, kogema, korvama, lakkama, moodustama, omama, süvenema, üllatama. Friedrich Robert Faehlmann · Sündinud 31.detsembril 1789 Järvamaal · Kasutas eesti rahvaluulet rahvuspoliitilistel eesmärkidel · Üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid · Lõi eesti rahvusmütoloogia · Suri 21.aprillil 1850 Tartu...
Kindralfeldmarssal vürst Michael Andreas Barclay de tolly Kristen Sirak 11.h Elulugu Sündis 16. detsembril 1761 kuramaa hertsogiriigis Weinhold Gotthard Barclay de Tolly ja Margaretha Elisabeth von Smitteni pojana Päritolult kuulus baltisaksa suguvõssa Sugulus sidemeid oli nii Rootsis kui Saksamaal Abiellus Helene Auguste Eleonore von Smitteniga Kärjäär Sõjaväkke asus teenima juba poisina Esimene lahingukogemus tuli Türgi sõjast Torkas silma vapruse ja hea taktikuna Kuulsaks sai Napoleoni vastu sõdides Haavata sai esimest korda PreussischEylau lahingus. Auastmed Ohvitserihariduse omandas teenistusel 1817 anti talle kindralleitnandi auaste 1809 sai temast Soome kindralkuberner 1810 . Aastal sai temast Venemaa sõjaminister 1813. aasta veebruaris sai Barclay de Tolly Vene 3. armee juhatajaks 1813. aasta mais määrati ...
Mida uut sain teada, kui lugesin A.H.Tammsaare teost ,,Tõde ja õigus I" ? ,,Eestlasena oleme seda, mida oleme oma kirjanduses," on öelnud Rein Veidemann. Kas selles peitub ka tõde? Mina arvan küll. Juba aastasadu on kirjutatud erinevaid raamatuid eestlaste igapäevaelust töörabamistest, tülidest, pereelust, armuelust jne. Kui lugeda raamatuid, mis on kirjutatud juba sadu aastaid tagasi, siis on ikkagi tunne nagu oleks kirjutatud tänapäeva eestlastest, sest käitumine, otsused ja mõtlemine on täpselt sama, ainsaks erinevuseks keel ja kõne. Üheks selliseks raamatuks on A.H.Tammsaare teos ,,Tõde ja õigus I", milles igas lõigus peegeldub eestlaste olemust. Lugedes tundus mulle tihti, et olen seni eestlasi vaadanud väga naiivse pilguga, kuid lugedes ja mõeldes nende juhtumite üle rahulikult järele, taipasin, et on väga palju aspekte, mida olen jätnud tähelepanuta ja mis on minu jaoks uus eestlaste juures, kuid mis nii tungivalt esile ...
Kas Eestis austatakse inimõigusi? Meenutades möödunud raskeid ajajärke Eestis ning seda, kuidas meie esivanemaid kui loomi adra ette rakendati, kerkib tahestahtmata esile salapärane vimm. Aastasadu, kui mitte tuhandeid on eestlased olnud kannatajada, kellelt on võetud suur osa varandust ning hinge jäetud parandamatud haavad. Nüüd on aga saabunud aeg, mil seadusega on kõik inimesed kõigiga võrdsed. Peab see paika või on see paratamatu illusioon? Kas riik on andnud endast parima, muutmaks Eestit riigiks, kus on hea elada? Nüüdseks, kus ollakse kätte võidelnud iseseisev, omaenda riik, on inimestele antud palju vabadusi. Taasiseseisvunud Eesti järgsel generatsioonil on raske seada ennast olukorda, kus ei oleks usu-, sõna-, mõtte- ega liikumisvabadust. Ohjasid on kõvasti lõdvendatud: inimesed võivad minna kuhu süda soovib, avalikkuse ette võidakse tuua kõige kriitilisema sisuga kirjatükid, välja võib öeldakse ...
JÕULUNÄIDEND ,,JÕULUSOOV" JUTUSTAJA (ELERI): ELASID KORD SÜGAVAL PAKSUS METSAS EIT JA TAAT, NEIL OLI POEG MADIS KEDA NAD VÄGA HOIDSID. NAD OLID KÜLL VAESED JA TÖÖD PIDI KÕVASTI TEGEMA, AGA ARMASTASID OMA POEGA VÄGA. MADIS OLI AITAS EITE TAATI IGATI. AGA SIIS TULI TALV JA METSAS OLI VÄGA KÜLM JA KÕLE. EIT (TRIINU) : MADIS, POEG TOO PAGARI JUUREST MEILE PÄTSI LEIBA. TAAT (ELERI): OOTA POJAKE ÄKKI SAAKSID KA PUUSEPA JUURES KÄIA JA TUUA KIRVE MIS MUL ÜKSPÄEV TEMA POOLE JÄI. MADIS (KASPAR/ELERI): HEA KÜLL JUTUSTAJA (ELERI): MADIS OLI VAHEPEAL TÄITSA KURI, ET EMA JA ISA TEDA NÕNDA KÄSUTAVAD, AGA TA MÕISTIS, ET EMA JA ISAL ON NIIGI RASKE. PEALEGI OLI SELLEL PÄEVAL JÕULULAUPÄEV JA TA LOOTIS, ET VÄHEMALT SELLEL ERILISEL PÄEVAL LASEVAD EMA JA ISA TA NATUKE KAUEM MAGADA JA PUHATA. POISI UNISTUS OLI NÄHA OMA ELUS ÜKSKORD JÕULUVANA. PAGAR (TRIINU) : TERE MADIS! TULID SOOJA LEIBA OSTMA TÄNASEKS PIDUPÄEVAS VÕI? MADIS (KA...
Koolivaheaeg Eile algas breik- koolivaheaeg. Täna istume pärdilloga- vennaga mäkki ees ja teeme tobi- suitsu punast marbsi. Ootame tegelikult Martit juba mingi pool sajandit- pool tundi. Nägin läbi filtri- suitsu tossu mäkki nurgalt tuttavat lõusta- nägu koos mingi lokaatoriga- suurte kõrvadega poisiga. See oli kooli pomo- direktor oma poja Nikoga. Pomo-direktor juba kiirendas- liikus kiiresti meie suunas, jõudis veel midagi lõugata- karjuda ka kui finally- lõpuks sõitis Marti oma pilliga- autoga meie ja pomo- direktori vahele ning vajutasime- sõitsime minema sealt. Sadasime- sõitsime selku ette, et kütust- alkoholi võtta ja meie pleissi- pind, koht minna. Selkus käidud jõudsime maja ette ja blin- kurat kui kobedad- ilusad piffid- tüdrukud seisid sissekäigu ees. Pärdillo- vend kargas autost välja ja tõmbas-läks kohe tibide-tüdrukute juurde sebima-ära rääkima. Lõpuks kui jutud selged- jutud ...
Minu elu kutse Elu kutsub meid hetkest, mil oleme määratud alustama uut elulugu,milles tuleb ette nii mõnigi raske etapp.Meie eluloo käiku ja valikuid mõjutavad sõbrad, pere, traditsioonid ja keskkond, kus viibime. Nii nagu on raamatud riiulis ükteisega enamasti koos, nii on ka inimese elu kulgenud, et sugulased ja sõbrad hoiavad kokku ja käivad käsikäes. Sõbrad ja tuttavad saavad lugeda ehk suhelda ja uurida teise inimese arvamust ja elu, kuid täit saladust ja kõiki seiklusi teab läbinisti vaid autor ise. Nii nagu inimene valib raamatu mida lugeda, nii valib ka inimene tavaliselt selle isiku suhtlemiseks, kes tundub kõige sobivam. Mis mõjutab inimeste valiku tegemist ja elu kutse valimist? Minu valikute tegemist mõjutavad väga minu vanemad. Mulle õpetati juba noorena väärtushinnanguid, sest just see aitab lapsel astuda enesekindlalt oma esimesed sammud laia maailma.Vanemaks saades tuleb noorel ha...
Mida on andnud mulle piibel? Mõtisklesin endamisi, et mida on andnud mulle Piibel? Alguses tundus see mulle pähklina, sest pean tunnistama ausalt, et isiklikult ei ole Piiblit kaanest kaaneni läbi lugenud. Kuid kui asja üle rahulikult järele mõelda, siis võiksin öelda, et vägagi palju. Olen teadlik Piibli kümnest käsust ja tean, et Piibel on raamatute raamat, mis on otsene ajalooallikas ja Jumala sõna. Kümme käsku on just nagu käitumisreeglite alustalaks. Mäletan vanaema, kes ikka ja jälle tõi paralleele Piiblis öelduga. Kuigi mõeldes käskudele, siis sõna ,,käsk" tekitab tänapäeva inimestes pisut vastuolulisust, piiride kehtestamist, kuid minu jaoks jäävad Piiblis öeldud kümme käsku siiski muutumatult elu põhitõdedeks. Leian, et kui peredes on olnud vanavanemaid, kes on kõrgelt hinnanud Piibli väärtusi ja neid oskuslikult oma lastele õpetanud, siis need õpetused kannavad vilja ja kanduvad põlvkonnalt põ...
Ükspäev oli mu postkastis mingi räme ilus ümbrik. Tegin selle lahti ja mul oli nagu mida hekki ?! Mind oli kutsutud pulma. Jooksin siis muti juurde ja küsisi veits rulli. Tõmbasin oma hilbud selga ja asusin teele. Tahtsin endale osta uut kleiti ja paari ilusaid kingi. Poole teepeal tuli mull vastu kari narkareid. Nad nägid välja nagu mingid rotid. Täitsa pekkis kuidas saavad mõned inimesed nii vastikud välja näha. Nagu minge hulluks, see oli suht nõme. Astusin esimesse kaubanduskeskusesse ja tõmblesin veits poodides ringi. Lõpuks leidsin mingi suht paugu kleidi. Hästi püssid kingad sain ka. Kui rull raisatud sai hakkasin ma tagasi koju minema. Kuna väljas oli suht külm otsustasin minna trammiga. Minu taha istus mingi hull kelbas. Inises seal omaette. Lõpuks tuli minu peatus ja lasin sealt leebet. Bussijaamast oli veel koduni paar meetrit aga juba mingid tatid tõmblesid mu ümber. Täiega nõme nagu. Ma ei mõika mis neid ajukääbikutel viga ...
Mõtle globaalselt - tegutse lokaalselt Terve maailm on justkui üks tervik, mille kõik mured ja rõõmud on ühtsed ning omavahel seotud.Kahjuks aga on ikka nii ,et sõlmküsimusi on rohkem ning tekitatud kahju on üüratult suur.Tänapäeval on üheks suurimaks tüliõunaks globaalsete probleemide süvenemine. Eriti ilmatut murekoormat tekitab keskkond- selle saastumine ja hävinemine. Ümbruskonna jätkusuutlikkuse säilitamine on inimeste endi kätes. Üheks murerohkemaks probleemiks on kasvuhooneefekti kiire intensiivistumine, mis tähendab osoonikihi hõrenemist. Sellele protsessile aitab kaasa inimtegevus. Viimastel aastakümnetel on hakanud fossiilsete kütuste tarbimine kasvama,mis omakorda soodustab co2 sisalduse suurenemist atmosfääris. Atmosfääri tekivad osooniaugud ja seetõttu suureneb Maa keskmine temperatuur iga aasataga aina rohkem. Kogu maakera kliima üldine soojenemine kutsub omakorda esile uusi muutusi.Poolustel sulav igijää tõstab ooke...
Koolinimi Mats Traat Referaat Koostaja: InTension Mordor 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 Elulugu............................................................................................................................. 4 Looming........................................................................................................................... 6 ,,Tants aurukatla ümber".................................................................................................. 9 Kokkuvõte...................................................................................................................... 13 Kasuta...
Rahvus-see oleme meie Rahvus ei ole midagi käegakatsutavat , isegi mitte õigupoolest silmaga nähtavat. Rahvus on ühendus, mida saab ainult kujutleda. Kust on pärit rahvuse mõiste ning miks meie , inimesed seda vajame? Teame et , rahvus tähendab inimhulka , kuhu inimesed kuuluda tahavad. Ükski inimene ei taha olla üksinda ja seega on välja kujunenud erinevad rahvused , et tunda ennast teistega koos . näiteks poolakad , eestlased , venelased ja paljud teised. Neid ühendab oma kultuur , keel , usk. Keeleliselt andekad inimesed kõnelevad küll mitmeid keeli ja usuvad mitmeid uske , kuid see ei muuda nende rahvust. Rahvused on kindlad. .. Inimene ei vali kuhu ta kuulub, aga ta võib näiteks sattuda teise kultuuri elama, kus ta kohaneb pika aja jooksul ehk kasvab teise rahvusesse. Seega me ei vali rahvusi. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita, see tähendab, et rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides....
Vastseliina Gümnaasium Kristina Smigun-Vähi Referaat Koostaja: Tea Talupoeg 10.klass Juhendaja: Annela Tohv 2012 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................1 1.. Lapsepõlv.......................................................................................2 1.1Meenutusi lapsepõlvest.............................................................2 2.Perekond...........................................................................................3 3.Savutused..........................................................................................3 3.1 Esimesed saavutused.................................................................3 3.2 Jõudmine suurte sekka..............................................................4 4.Karjäär suusata...
Kirjanduse KT kordamine 1/2)Renessanss (pr. keeles renaissance 'taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumist eelkõige LääneEuroopas(Itaalias) XIVXVI sajandil. Kunst: peamine huviobjekt antiikkultuur Kirjandus:filosoofid, kunstnikud, kirjanikud asusid võitlema inimese õnne eest Teadus: uuriti Kreeka & Rooma teadust, kirjandust, filosoofiat, püüti taaselustada, jäljendada; kompass maade avastamine; relvad, püssiroht Inimesele endale: taastus inimese usk endasse, põhiolemuselt inimene hea, mitte patune; oluliseks sai inimese maapealne õnn ja harmoonilisus; humanism inimesekeskne elutunnetus; inimsuse idee(1) kõrgeim väärtus, mitmekülgselt arenenud inimene, haritud, kõlbeline. Ütlus:"Hobuseks sünnitaks...
Inimese suurimad vaenlased Osa meist, inimestest, arvab, et dzungel on ainult lõuna poolkeral ning ainult seal kehtib nn dzungliseadus: tugevam jääb ellu. Loomadel ning inimestel on iga päev raske katsumus elada järgmine päev üle. Ka arenenenud riikides on nii. Lihtsalt see paistab veidi teistmoodi. Iga päev võib midagi juhtuda meiega või kellegi teisega meie lähedastest. Vaenalene võib meie jaoks olla iga inimene, iga objekt või nähtus. Meie ju ei tea seda. Maailm on teinud hiiglasliku sammu arengu poole viimaste aastakümnetega. Sellega on aga kaasnenud ka mõningad ohud. Kes või mis on inimese suurimad vaenlased? Iga päev ärkame me oma voodist ja meie esimene mõte on tõenäoliselt meie tööst või koolist. Kui paljud aga mõtlevad ohtudest või hirmudest? 11. septembril aastal 2001 ründasid terroristid kahe lennukiga kaksiktorne. Mitte keegi ei osanud isegi ette kujutada, et võib juh...
Tänapäeva inimesed peaksid lugema rohkem raamatuid Tänapäeval on raamatud jäänud tahaplaanile. Meie vanemate ajal ei olnud üldse nii palju erinevaid segajaid kui on praegu. Polnud arvuteid, metsikuid pidusid, igal ei olnud ka televiisorit ning palju muudki. Inimestel oli aega igapäeva tegevuste kõrvalt haarata raamat ning seda lugeda. Küsides mõnelt noorelt, tema õhtu kohta, on seal alati hetked, mis on veedetud arvuti taga. Võimalusi on väga palju. Oleneb küll vanusest, kuid kõige tavalisem ajaviitmise meetod on mängude mängimine internetis. Kes aga ei mängi suhtleb sõprade ja tuttavatega või uudistab niisama ringi. Ka televiisori vaatamisele kulub noortel palju aega, siis ei ole imestada, et keegi ei jõua lugemisega tegeleda. Siiski tuleks seda aega leida. Raamatute lugemisel on väga palju pluss punkte. Üheks positiivseks asjaks võib pidada seda, et lugedes palju ning erinevaid raamatuid, muutub meie...
EESTI KEELE AASTALÕPU KONTROLLTÖÖ 5. KLASSILE NIMI:........................ PUNKTID/HINNE:......... KONTROLLTÖÖ A 1. Jaota sõnad rühmadesse Kolmandik, seda, sportlane, kätega, viiendast, tigeda, tuhandeni, neljale, keegi, lehtedega, vajalikud, see, sügavaid, teineteise, karvasest. NIMISÕNA OMADUSSÕNA ARVSÕNA ASESÕNA 2. Paranda algustähevead ja pane kirjavahemärgid. eesti loodus oleks võrratult vaesem kui siin ei oleks järvi õnneks on eestis üle tuhande järve peale selle veel 20 korda rohkem rabalaukaid eesti järved ei paikne ühtlaselt on nii järverikkaid kui ka järvevaeseid piirkondi üheks järvederikkamaks paigaks eestis on alutagusel asuv kurtna "neljakümne järve maa" järvi on veel aegviidu metsades...
Kui foneetikas toimub eeskätt akustiline ja füsioloogiline häälikute uurimine, siis fonoloogias on olulisem kõne ja keele sisu seisukohast häälikusüsteemi toimimine. Neid teadusharusid kasutatakse tänapäeval arvutites pimedatele ettelugemiseks. Nimelt on programmid, kuhu teksti trükkides loevad nad selle ette, mistahes keeles. Samuti on neid vaja, et keele eripäradest aru saada. 8) Eesti keele häälikuline jagunemine. Häälikuliselt jaguneb eesti keel vokaalideks ning konsonantiteks. 9) Kuhu langes eesti keeles rõhk? Miks on sõnas üldse rõhku vaja? Eesti keeles langeb rõhk alati esimesele silbile. Rõhku on vaja selleks, et sõnu eristada, kuna teatud silpide erineva rütmi ning rõhuga ütlemisel muutub ka sõna tähendus. 10) Sõnaliigid. Eestikeeles on muutuvad(käändsõnad ja pöördsõnad) ning muutumatud (sidesõnad, kaassõnad, määrsõnad, hüüdsõnad)
,,Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil pole sama silmapiir" Me kõik oleme siia maalilma sündinud kindlal eesmärgil. Kuid, kas meil kõigil on omad vaated ja usud või me elame kindlate reeglite järgi? Mitte keegi meist pole siin maailmas tähtsusetu. Ükski inimene ei saa väita, et keegi on vaimselt vaesem või rikkam. Me ei saa valida ühiskonda, kus me sünnime ega vanemaid. Enda kogemustest tean palju noori, kes on olnud vaesest perest, kuid pürginud tippu. Nad on endale ise seadnud eesmärgid selleks, et oma unistused täide viia. Mõnikord võib näiteks olla eesmärk ka oma pere. Saadakse aru, et vanemate silmapiir ulatubki ainult pudeli põhjani. Ei jää muud üle, kui tuleb olla kavalam ja lahkuda, ennem kui hilja. Kahjuks on läinud ka nii, et osad lapsed ei ole aru saanud vanemate veast ja arvavadki, et see on õige. Ja jäävad igavesti truuks oma perele. Tehes minu arust väg...
Kui oled kord valetanud. VALETAMINE. See on tegu , mis võib olla tavaline või lausa tappev. Kõik inimesed on kord valetanud , pole inimest , kes ei oleks luisanud. Inimesed vassivad erinevat moodi ja nii on ka nende valede põhjused on erisugused. Nende valed saavad alguse millestki , mis ei või omada mingit tähtsustki. Vale ärkab mõttetust asjast ja võib kasvada tohutuks veaks. ,,Valel on lühikesed jalad" on vanasõna öelnud. Üksigi vale ei jää päevavalgele tulemata. Mõni inimene elab oma valega mitukümmend aastat, teine aga päeva või kaks. Mida kauem kellelegi tõtt rääkimata elada, seda hullem on see hetk, kui see päevavalgele tuleb. Kõigest hoolimata valetatakse väga tihti. Iga vale saab algus, kas teost või mõttest. Enamasti valetatakse kadedusest ,et olla lahe või päästa enda nahka. Valetatakse , et saavutada elus midagi ja tehakse ennast paremaks. Samas, kui minnakse töövestlusele, siis enamus inimes...
Retsensioon filmile ,,Sügiball" ,,Sügisball" jutustab kuue täiesti erineva eluga inimese loo, neid seob vaid ühine keskkond Lasnamäe. Film põhineb Mati Undi samanimelisel romaanil. Terve filmi meeleolu on nukker. Tegelaste silmis ei näe korrakski siirast rõõmu, päikegi ei piilu pilve tagant välja. Linateoses näidatakse küll tänapäeva Tallinnat, kuid tänu rezisööri ja operaatori heale koostööle andakse edukalt edasi kuuekümnendate õhkkonda. Linn näeb välja räsitud ja väsinud. Esmapilgul ei paista filmis kujutatud tegelastel midagi peale Lasnamäe ühist olevat, kuid varsti võis vaataja näha, et Veiko Õunpuu, filmi rezissöör ja stsenarist, on nende kõigi ümber loonud ühesuguse miljöö. Õnnetu magalarajooni kohal on pilves, päiksetu taevas. Kõik tundub lõpetamata. Haljasala, kuhu tegevus tihti liigub, on kui unustatud põld metsade vahel. Enamus neist elab pooleldi remonditud korterites, vaid arhitekti, keda ke...
Homo homini lupus (est) inimene on inimesele hunt (Plautus) Oscar Wilde ,,Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja eimillegi väärtust." ,,Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada." ,,Meist igaühes on nii taevas kui ka põrgu." ,,Vanasti oli inimestel piinapink, nüüd on neil press." Lennart Meri ,,On väga lihtne rääkida juttu, mis kõigile meeldib. Palju raskem on rääkida juttu, mis on tõde." Johann Wolfgang von Goethe ,,Ma püüan virgalt oma samme seada; küll palju tean, kuid tahan kõike teada." ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Ernest Hemingway ,,Hea meelega ostaksin natukese õnne, kui oleks mõni koht, kus seda müüakse." ,,Asjade eest, mis sulle rõõmu valmistavad, võib maksta mitmeti: teadmiste, kogemuste, riski või rahaga. Et elust mõnu tunda, selleks tuleb õppida oma raha eest midagi täisväärtuslikku saama ja sed...
annaabi.ee 
