Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Poeet ei pruugi olla sa, kuid kodanik pead olema (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellel on ka palju ühiseid jooni Kes on siis poeet ning mis eristab teda tavakodanikust?
  • Milline on tavakodanik?
Poeet ei pruugi olla sa, kuid kodanik pead olema
Oma ühiskonna, kus me elame, pealt näha nii üksluine ja liigiliste erinevusteta, saame jagada kaheks rühmaks: poeetideks ja kodanikeks. Inimesteks, kes on väga erinevad, kuid kellel on ka palju ühiseid jooni. Kes on siis poeet ning mis eristab teda tavakodanikust?
Poeet võib olla kes tahes – tantsija, kunstnik, muusik , kirjanik, fotograaf või leijutaja. Ühesõnaga saab seletada, et poeet on loomeinimene. Ta on keegi, kes loob. Näiteks kunstnik Pablo Ruiz Picasso või muusik Rein Rannap on loomeinimesed. Samuti võime loomeinimest iseloomustada kui täiesti tavalist inimest, kes paistab silma oma eriliste annetega.
Samas ei erista teda ainult oma loomingu poolest. Ta paistab silma ka oma vabameelse ja eelarvamuste vaba olekuga. Väga iseloomulik on tundelisul ja emotsionaalsus, mis sageli väljendub ka nende loomingus. Näiteks masendus võib väljenduda sünges maalis või muusika palas. Suure emotsionaalsusega kaasneb tihti ka tasakaalutus. Poeeti iseloomustab veel mugavus ning fantaasia rikkus ning tahe neid ideid teostada.
Oma mugavuse , fantaasia rohkuse ning kindla eesmärgiga loovad inimesed eristuvad ning paistavad silma sellest hallist massist mille moodustavad tavakodanikud. Kui poeet on väga tundeline ning andekas siis milline on tavakodanik ? Kodanik kui täiesti keskmine inimene vastandub loomeinimesele. Kui poeet on tundeline ning tasakaalutu siis kodanik on realistlikku ellusuhtumisega ja vaoshoitud. Ta on töökas, seaduse kuulekas ning normidest juhinduv. Samuti on ta ka viisakas, enesedistsipliiniga, hakkama saav inimene.
Andekate ja mitte nii andekate inimestel on palju erinevusi kuid võib leida ka ühiseid jooni. Kindlasti märkatavad erinevused on nende iseloomus ja käituis viisis. Erinevusi välja tuues võib märgata kodaniku ja poeedi omavahelist seost, mida iseloomustab hästi toiduahela mudel, kus poeet on kui tootja ning tavakodanik tarbija. Selle seose abil saab välja tuua selle erinevuse, et poeet just kui elab selleks, et luua ning oma tundeid teiste inimestega jagada, loomingu kaudu. Nagu ka tuntud laulja Stefani Joanne Angelina Germanotta kord ütles, et tema kuulajad inspireerivad teda ning just nende pörast ta esinebki. Ta annab teistele oma loominguga naudingu ning vaheldust igavasse argiellu. Vastutasuks selle ees soovides teiste rõõmu ning heakskiitu.
See, et poeedid loovad ei tähebda, et teistel inimestel puuduks anne midagi luua. Muidugi ei ole kõik nii loomingulised, vabameelsed või isikupäreased. Ka tavainimesed võivad osata joonistada, laulda või luuletada, kuid neil siiski kipub puudu jääma see eripära, mis eristaks neid niipalju, et silma paista. Nad on ikkagi osa ühiskonnast, ei midagi erilist, kuid samas siiski keeg. Nad on kodanikud, inimesed, kes käivad tööl, omavad haridust ja piisavalt realistlikku mõtlemist, et iseseisvalt elus hakkama saada. See muidugi ei välista, et loomingulised inimesed ei ole kodanikud.
Loomeinimesed on erinevad ja tuntud oma annete poolest,kuid ka tavainimene võib omada häid andeid, kuid ta ei pruugi olla selle poolest tuntud, kui ta seda ei soovi, aga ta on kodanik.
Kristiina Laksa 7. 02. 2012 10 klass
Poeet ei pruugi olla sa-kuid kodanik pead olema #1 Poeet ei pruugi olla sa-kuid kodanik pead olema #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristiina L. Õppematerjali autor
Poeet ei pruugi olla sa, kuid kodanik pead olemaOma ühiskonna, kus me elame, pealt näha nii üksluine ja liigiliste erinevusteta, saame jagada kaheks rühmaks: poeetideks ja kodanikeks. Inimesteks, kes on väga erinevad, kuid kellel on ka palju ühiseid jooni. Kes on siis poeet ning mis eristab teda tavakodanikust?Poeet võib olla kes tahes – tantsija, kunstnik, muusik, kirjanik, fotograaf või leijutaja. Ühesõnaga saab seletada, et poeet on loomeinimene. Ta on keegi, kes loob. Näiteks kunstnik Pablo Ruiz Picasso või muusik Rein Rannap on loomeinimesed. Samuti võime loomeinimest iseloomustada kui täiesti tavalist inimest, kes paistab silma...

Sarnased õppematerjalid

Andekusest ja andekatest lastest
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

ammendamatu. Asetades rõhu andeka lapse isiksusega seonduvale, aitab käesolev raamat loodetavasti seda pilti avardada. Mis on andekus 7 Mis on andekus? Andekate kohta käibib väga palju müüte, üheks levinumaks arvatavasti see, et nad suudavad end realiseerida keskkonnast sõltumata, tõustes igal juhul esile “nagu koor piima peale”. Ometigi võib meie kõrval olla peidetud Meie kõrval võib olla andeid, lapsi, kelle võimetest pole aimu ei nendel endil ega ka vanematel või peidetud andega lapsi, kelle võimetest pole õpetajatel lihtsalt seetõttu, et neil lastel pole olnud võimalust end proovile pan- teadlikud ei nemad na oma spetsiifilises andeväljas

Psühholoogia
Maailmakirjandus III
48
doc

Maailmakirjandus III

Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele

Kirjandus
Antiikkirjandus
76
doc

Antiikkirjandus

raskesti läbitavad mäeahelikud. Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunud ja sajandite vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud. Mägisest pinnamoest ja arvukatest sügavalt maismaasse lõikuvatest lahtedest tingitult on siin aastatuhandeid peamine ühendustee olnud meri. Kreekat tuleb pidada tsivilisatsiooni lähtekohaks Euroopas. Kreeklased olid ammusest ajast teadlikud Lähis-Ida kõrgkultuuridest. Nad võtsid sealt mitmeski valdkonnas õppust, kuid mugandasid omaksvõetu loominguliselt oma tarvidustele ja kujundasid omanäolise tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda mõjutas suurel määral läänepoolseid Vahemeremaid, suunates otsustavalt Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Kreeka ajaloo varaseim periood on tuntud kui Kreeta-Mükeene ajajärk. Tsivilisatsioon kujunes Kreeta

Antiikkirjandus
Kreeka ja hellenism
28
pdf

Kreeka ja hellenism

Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid esmalt Itaalias ja Sitsiilias, ning seejärel peaaegu kogu Musta mere ranniku ulatuses. Kreeklaste huvi võõraste maade vastu tingis osalt kahtlemata vajadus kodumaal suhteliselt vähesel määral leiduva metalli, eriti raua järele. Seetõttu tekkisid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkondade naabruses. Kuid massilise väljarändamise põhjustas põlluharimiseks sobiva maa vähesus. Rahvastiku kasvades ei jäänud osal elanikkonnast muud üle, kui põllumaa ja elatise hankimiseks võõrsile siirduda. Üha uued väljarändajad kasvatasid kolonistide arvukust ning peagi said paljudest kolooniatest rahvarohked ja jõukad linnad. Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel rahvuslik ühtekuuluvustunne. Ühtset

Ajalugu
Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid esmalt Itaalias ja Sitsiilias, ning seejärel peaaegu kogu Musta mere ranniku ulatuses. Kreeklaste huvi võõraste maade vastu tingis osalt kahtlemata vajadus kodumaal suhteliselt vähesel määral leiduva metalli, eriti raua järele. Seetõttu tekkisid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkondade naabruses. Kuid massilise väljarändamise põhjustas põlluharimiseks sobiva maa vähesus. Rahvastiku kasvades ei jäänud osal elanikkonnast muud üle, kui põllumaa ja elatise hankimiseks võõrsile siirduda. Üha uued väljarändajad kasvatasid kolonistide arvukust ning peagi said paljudest kolooniatest rahvarohked ja jõukad linnad. Kokkupuutes teiste rahvastega kujunes kreeklastel rahvuslik ühtekuuluvustunne. Ühtset

Ajalugu
Nüüdiskirjandus
42
doc

Nüüdiskirjandus

Eesti elu hakkab toimuma põhiseadusliku korra raames. Oluline on siin tähele panna, et toimub üleminek hoopis teistsugusele majandussüsteemile ehk turumajandusele. 1992 aasta juunis toimub rahareform. Kõik see toob kaasa nähtused nagu erastamine, panganduse areng, suurpõllumajanduse või kolhoosindue reformimine ja kolhooside ümberkujundamine. Tekivad ja arenevad väikeettevõtted, hakkab tulema välisinvestorite raha jne. Selle üleminekuaja mõtteliseks lõpp-punktiks võiks olla mõni 90ndate lõpuaasta. Siis on harjumine uute majandusreeglitega tasapisi lõpule jõudmas. Selliseid suuremaid ekstsesse poliitilises elus pärast 90ndate algust ei toimugi. Tekivad erakonnad, tasapisi need koonduvad ja poliitiline maastik koosneb kahest-kolmest suuremast ja kahest-kolmest väiksemast erakonnast. 90ndate lõpus võetakse kurss sellele, et Eesti kuuluks tulevikuls Euroopa Liitu ja NATOsse. See iseloomustab ühiskondlikku mõtet 90ndate

Kirjandus
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

Parisel õnnestus Helena röövida. Kui Menelaos koju tuleb, märkab ta, et naist pole ja kuulutab Troojale sõja. Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvab põllul soola, vastab küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, muutes ta tüdrukuks. Tüdrukute seas laoti relvad lauale ja linnas tekitati vallutamist. Kõik tüdrukud tormasid kiljudes minema, ainult Ach haaras relva. Nii saadi ka tema kätte. Oli vaja Trooja alla purjetada, kuid tuult polnud, sest sõitu oodates tappis Agamemnon Artemise lemmikhirve, mille peale Artemis pahaseks sai

Kirjandus
Üldine Teatriajalugu II
35
doc

Üldine Teatriajalugu II

mänguruum iseseisvus ning nõudis suuremat tähelepanu. Lava oli nüüd nagu tühi ruum, mida näitleja ei olnud harjunud täitma. Mängu tulid massistseenid lava täitmiseks. Kodanliku teatrirevolutsiooni üheks viljaks proovide arvu suurenemine (3lt 10-12 proovini). Ka keel lihtsustus. Direktori õlule langes järjest rohkem kohustusi, ei suutnud enam toime tulla üha mahukama proovitöö rutiinse koormaga. Ta vajas hädasti assistenti, kelleks võis olla kas suflöör või siis keegi trupi näitlejatest, kes antud etenduses kaasa ei teinud. Assistendi ülesanded olid lihtsad ning neil polnud midagi pistmist loominguga ­ nt rollide jagamine osatäitjate vahel, kujunduses kindlaks teha, millist tüüpi dekoratsioone konkreetse tüki jaoks vajatakse. 19. sajandil toimus teatris liikumine soleerimiselt ansambli suunas, loominguliselt enesekesksuselt enda sobitamise

Üldine teatriajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun