´tuleks´, näidataxe ´näidatakse´; sõna alguse h kipub kaduma , nt omme, elistama. Puuduvad või raskesti kättesaadavad täppide ja katustega tähed asendatakse , nt 2kki lykkan tartu-s6idu reedele, v2gev zhest. Aaviku keeleuuenduse pooldajad on SMSi tulekuga saanud võimaluse oma registrid valla päästa. I-mitmuse, i-ülivõrde, lühikese sisseütleva, infinitiivide ja kesksõnade kasutamine on lühisõnumites omal kohal, seda ka juhul, kui kirjakeele norm näeb ette teisiti, nt keni, kalleim, taru ´Tartusse´ ,rääki, olnd, kokku lepit, m6eld-teht ´mõeldud-tehtud´. Kuna SMSis ei ole ruumi raisata, kasutatakse kõiki võimalusi sõnade kokkukirjutamiseks. Vokaalidega koonerdamine tähendab eesti SMS-kirjaviisi tsehhi, araabia ja heebrea keelele sõnumipikkused sõnaalaused (nt tunnekuimaajataevavahel, poleaimugi, eiteamis, oimaolenniväsinud ) meenutavad aga pigem samojeedi või indiaani keeli. Vältimaks
........................................................................................... 10 2 Eesti asjaajamiskeele kasutust reguleerivad nõuded ............................................... 11 2.1 Nõuded põhiseaduses ....................................................................................... 12 2.2 Nõuded keeleseaduses ...................................................................................... 13 2.2.1 Eesti kirjakeele normi rakendamise kord .................................................. 16 3 Eesti asjaajamiskeele seisukorrast .......................................................................... 17 3.1 Võõrkeelte mõju ............................................................................................... 18 3.2 Netikeele mõju ................................................................................................ 19 Kokkuvõte ............................
Pavel Marin Informaatika kodutöö kodutöö Loodus- ja terviseteaduste instituut Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.Ajalugu ja ennustused......................................................................................... 4 2.Suhtlus grupis...................................................................................................... 7 2.1 Elektroonilise suhtluse algus.........................................................................7 2.2 Arvutivõrgus pakutavad suhtlusteenused.....................................................8 2.3 Elektronpost.................................................................................................. 8 2.3.1 Postiloendid............................................................................................. 8 2.4 Uudistegrupid............................
Diana Leesalu on 24-aastane ja kes õpib keskkonnakaitse magistrantuuris Eesti Maaülikoolis ning töötab SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise ArnoTeele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1...........................................................................................
Autor: Sirli Sprivul 25.07.2004 Allikas: www.workingoffice.de "Teie pärast läks kõik viltu! Mis firma see Teil küll selline on!", sinu äripartner või klient helistab ärritunult ja laseb valjuhäälselt sinu peale ,,auru" välja. Kuidas sa reageerid? Kas tunned end isiklikult puudutatuna ja leiad, et selline järsk käitumisviis on suhtlemisel ebaviisakas? Sul endal pole ju selle probleemiga otseselt midagi pistmist! Eks ta nii kipub tavaliselt ka olema, eriti veel siis kui kõne tuleb ootamatult. Mõtle enda jaoks läbi, kuidas selliste probleemsete helistajatega käituda. Eelkõige peaksid näitama üles mõistmist ja võimalusel jõudma üksmeelele ja esmaste kokkulepeteni. Abi võib olla isegi kahest väikesest nähtavale kohale pandud post-it kleebisest, millel kirjad: "Vabandame väga!" ja "OK, kas sobib kui lahendame selle probleemi niimoodi?". Jää rahulikuks Mis iganes ka juhtub, jää rahulikuks. Hinga aeglaselt ja sügavalt. Lase õlad vabaks. Ära kaota
· Eestis: 4/5 informantidest naised sest mehed rändavad tööasjus · vanemad inimesed, väheste kontaktidega, isa pärit samast külast, ainult maal elanud · Aja jooksul puhtad kohamurded nivelleeruvad, nooremad kõnelevad segatud keelt · Puhast murret ei kõnele enam inimesed, kes on EW ajal koolis käinud, sünnipiir ideaalis 1910. aasta · Põhjused: kirjakeelne kooliõpetus, massimeedia mõju, kirjakeele äraõppimine põhieesmärgina algas teadlik murrete mahasurumine; koolis hakati õpetama kirjakeelt · eesti murdejäreldused on tehtud 1880-1910 sündinud inimeste põhjal · Kuidas vältida teiste allkeelte mõjusid?: küsitletakse mitu korda samu informante, informant ja küsitleja muutuvad aja jooksul tuttavateks, kogujad tihti kohalikud elanikud, küsimine soovitavalt samas murdes või murrakus, et vältida informandi üleminekut kirjakeelele
Kõik kommentaarid