Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõnekeele ja kirjakeele erinevused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Arutlus
Kui mõelda kõnekeele ja kirjakeele peale, siis need on kaks täiesti erinevat asja. Kõnekeelt kasutatakse suulises suhtlemises. Kirjakeelt esitatakse kirjasüsteemi abil. Tänapäeval kaldub kirjakeel kõnekeelestuma, sest arvuti ja internet avaldavad inimestele suurt mõju. Seda, et kirjakeelega nii on juhtunud, on märgata ka netikommentaarides. Inimesed kasutavad järjest rohkem slänge ja lühendeid.
Eelmise nädala uurimuse põhjal võin öelda, et netikommentaatorid on tihtipeale väga kibestunud ja õelad. Eriti viimasel ajal. Üksteise pihta loobitakse halvustavaid sõnu ja väljendeid, mis võib-olla et teevad halvustajal tuju paremaks.
Mind üllatas selles uurimustöös see, kuidas inimesed räägivad internetis, avalikult. Üsnagi julme väljendeid kasutatakse ja ka roppe. Ma ei oskagi mõelda, millest see tuleneda võib. Võib-olla tuleneb see tõesti sellest, et inimesed ei oska üksteisega enam korralikult suhelda.
Ma ise olen kommenteerinud internetis artikleid, aga ma ei tee seda tihti. Kui kommenteeringi, siis kommenteerin korrektsete väljenditega, kuna mind ennast hakkab häirima see, kui keegi loeks mu kommentaari ja mõtleks, et issand , see mats küll rääkida ei oska.
Ma loodan, et lähitulevikus paraneb inimeste suhtlus netikommentaariumites ja inimesed hakkavad mõistma, et alati ei pea kõiki artikleid maha tegema ja ka teisi kommenteerijaid. Iga isik teab ise, mida ja kuidas kommenteerib, aga natuke austust ja ka õiget keelekasutust võiks leiduda kommentaarides rohkem.
Kõnekeele ja kirjakeele erinevused #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristiine Soop Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Nimetu
18
doc

Nimetu

´tuleks´, näidataxe ´näidatakse´; sõna alguse h kipub kaduma , nt omme, elistama. Puuduvad või raskesti kättesaadavad täppide ja katustega tähed asendatakse , nt 2kki lykkan tartu-s6idu reedele, v2gev zhest. Aaviku keeleuuenduse pooldajad on SMSi tulekuga saanud võimaluse oma registrid valla päästa. I-mitmuse, i-ülivõrde, lühikese sisseütleva, infinitiivide ja kesksõnade kasutamine on lühisõnumites omal kohal, seda ka juhul, kui kirjakeele norm näeb ette teisiti, nt keni, kalleim, taru ´Tartusse´ ,rääki, olnd, kokku lepit, m6eld-teht ´mõeldud-tehtud´. Kuna SMSis ei ole ruumi raisata, kasutatakse kõiki võimalusi sõnade kokkukirjutamiseks. Vokaalidega koonerdamine tähendab eesti SMS-kirjaviisi tsehhi, araabia ja heebrea keelele sõnumipikkused sõnaalaused (nt tunnekuimaajataevavahel, poleaimugi, eiteamis, oimaolenniväsinud ) meenutavad aga pigem samojeedi või indiaani keeli. Vältimaks

Eesti keel
Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded
48
pdf

Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded

........................................................................................... 10 2 Eesti asjaajamiskeele kasutust reguleerivad nõuded ............................................... 11 2.1 Nõuded põhiseaduses ....................................................................................... 12 2.2 Nõuded keeleseaduses ...................................................................................... 13 2.2.1 Eesti kirjakeele normi rakendamise kord .................................................. 16 3 Eesti asjaajamiskeele seisukorrast .......................................................................... 17 3.1 Võõrkeelte mõju ............................................................................................... 18 3.2 Netikeele mõju ................................................................................................ 19 Kokkuvõte ............................

Eesti keele õppetaterjal
Informaatika kodutöö-CMC
52
docx

Informaatika kodutöö: CMC

Pavel Marin Informaatika kodutöö kodutöö Loodus- ja terviseteaduste instituut Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.Ajalugu ja ennustused......................................................................................... 4 2.Suhtlus grupis...................................................................................................... 7 2.1 Elektroonilise suhtluse algus.........................................................................7 2.2 Arvutivõrgus pakutavad suhtlusteenused.....................................................8 2.3 Elektronpost.................................................................................................. 8 2.3.1 Postiloendid............................................................................................. 8 2.4 Uudistegrupid............................

Arvuti töövahendina
Diana Leesalu
8
doc

Diana Leesalu

Diana Leesalu on 24-aastane ja kes õpib keskkonnakaitse magistrantuuris Eesti Maaülikoolis ning töötab SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise Arno­Teele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil

Kirjandus
E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE
168
pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....

Turundus
Postmodernism Contra luules
26
doc

Postmodernism Contra luules

Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1...........................................................................................

Eesti keel
Klienditeenindus
27
doc

Klienditeenindus

Autor: Sirli Sprivul 25.07.2004 Allikas: www.workingoffice.de "Teie pärast läks kõik viltu! Mis firma see Teil küll selline on!", sinu äripartner või klient helistab ärritunult ja laseb valjuhäälselt sinu peale ,,auru" välja. Kuidas sa reageerid? Kas tunned end isiklikult puudutatuna ja leiad, et selline järsk käitumisviis on suhtlemisel ebaviisakas? Sul endal pole ju selle probleemiga otseselt midagi pistmist! Eks ta nii kipub tavaliselt ka olema, eriti veel siis kui kõne tuleb ootamatult. Mõtle enda jaoks läbi, kuidas selliste probleemsete helistajatega käituda. Eelkõige peaksid näitama üles mõistmist ja võimalusel jõudma üksmeelele ja esmaste kokkulepeteni. Abi võib olla isegi kahest väikesest nähtavale kohale pandud post-it kleebisest, millel kirjad: "Vabandame väga!" ja "OK, kas sobib kui lahendame selle probleemi niimoodi?". Jää rahulikuks Mis iganes ka juhtub, jää rahulikuks. Hinga aeglaselt ja sügavalt. Lase õlad vabaks. Ära kaota

Sotsiaaltöö
Eesti keele allkeeled
19
docx

Eesti keele allkeeled

· Eestis: 4/5 informantidest naised sest mehed rändavad tööasjus · vanemad inimesed, väheste kontaktidega, isa pärit samast külast, ainult maal elanud · Aja jooksul puhtad kohamurded nivelleeruvad, nooremad kõnelevad segatud keelt · Puhast murret ei kõnele enam inimesed, kes on EW ajal koolis käinud, sünnipiir ideaalis 1910. aasta · Põhjused: kirjakeelne kooliõpetus, massimeedia mõju, kirjakeele äraõppimine põhieesmärgina algas teadlik murrete mahasurumine; koolis hakati õpetama kirjakeelt · eesti murdejäreldused on tehtud 1880-1910 sündinud inimeste põhjal · Kuidas vältida teiste allkeelte mõjusid?: küsitletakse mitu korda samu informante, informant ja küsitleja muutuvad aja jooksul tuttavateks, kogujad tihti kohalikud elanikud, küsimine soovitavalt samas murdes või murrakus, et vältida informandi üleminekut kirjakeelele

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun