Muusikaretsensioon ,,Aeg. Teine Sümfoonia" Ballett 7. Oktoobril 2011 külastasin ma Rahvusooperit Estonia, et nautida ballettiõhtut. Kontsert algas kell 19.00 ja kestis umbkaudu tund ja pool, koos ühe vaheajaga. Esitlusele tulid 2 suurepärast lavastust. ,,Aeg" on lavastatud Tiit Helimetsa poolt ja muusika on Paula Mattheuse looming. Antud lavastus kanti maailmas esmalt ette 1. oktoobril 2011 Rahvusooperis Estonia. Peategelasteks olid Galina Laus, William Moor, Olga Rjabikova ja Anatoli Arhangelski neid saatsid veel paljud tuntud baleriinid. Teiseks lavastuseks oli koregraaf Uwe Scholzi poolt seatud,,Teine Sümfoonia", mille saateks oli Robert Schumanni Teise Sümfoonia Cduur. Maailmaesietendus oli 10.märtsil 1990 Zürich Ooperimajas. Solistideks olid Alena Shkatula, Maksim
Viimne reliikvia Kokkuvõte • Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Režissöör • Grigori Kromanov • 8. märts 1926 - 18. juuli 1984 • sündinud Tallinnas • oli eesti teatri- ja filmilavastaja • 1956. aastal hakkas ETV-s tegelema režissööritööga Näitlejad • Gabriel - Aleksandr Goloborodko (28. september 1938, Venemaa) • Agnes von Mönnikhusen - Ingrida Andrina (23. juunil 1944, Läti) • Hans von Risbieter - Raivo Trass (12. märtsil 1946, Eesti) • Ivo Schenkenberg - Peeter Jakobi (15. oktoober 1940 – 21. september 2014, Eesti) Film...
luulevormidest: ballaad, rondeau, virelai. Ajastu säravamaid isiksusi oli: Phiplippe de Vitry (1291-1361). Teine tähtis muusikateoreetik oli Johannes de Muris (u1295-1351). Tema ja Vitry panid aluse uuele rütmisüsteemile, millest lähtus ars nova muusikaline stiil. Senises rütmisüsteemis jagati vältusi kolmeks- nüüd hakati jagama neid ka kaheks. See uuendus võimaldas kasutada erinevaid taktimõõte. Madalmaade muusika 15.-16. Sajandil · Euroopa kultuuriloos mõistetakse Madalmaadena kogu piirkonda, kus räägitakse flaami (hollandi) keelt. Geograafiliselt hõlmab see tänast Belgiat, Põhja-Prantsusmaad ja Hollandit, mida 15. sajandil ühendas Burgundia hertsogiriik. Seal õitses rikas linnakultuur, mis ühendas jooni eri maadelt. · polüfoonia - mitmehäälne kirjaviis, kus kõik hääled on enam-vähem võrdse tähtsusega
Renessanss Renessanss muusikas sai alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis Euroopasse laiemalt 15.16. sajandil mida kujutati idealiseeritult väga positiivse ja ellujaatava ajastuna. Renesassi nimetataksegi antiikkultuuri ideaalide taasünniks. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsioone
Ferenc Liszt Koostas:Triin Kalmus Ferenc Liszt Ta elas 75 aastaseks. Ta oli ungari pianist ja helilooja ning ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas. Lisaks oli ta veel dirigent, organisaator ja kunstilise tõe eest võitleja. Ferenc Liszt Välimuselt nägi ta välja järgmine: Ta oli pikk, kõhna ja kahvatu näoga. Tal olid rohekad silmad. Tema kõnnak oli ebakindel ning tal oli kombeks rääkida kiirelt ning katkendlikult. Ferenc Liszt Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elulugu Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Liszti esimeks õpetajaks oli tema isa. Aastal ...
minstrelite muusikast. Iseloomulik on variatsioonilis- improvisatsiooniline meloodiaarendus (soolo- ja ühisimprovisatsioon), eriline rütm, kus meloodiarütmi rõhud võivad ennetada ühtlaselt pulseerivat põhirütmi, pillide ning inimhääle isikupärane kõla ja fraseerimine ning paralleel- ehk plokkharmoonia. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada. Oleme harjunud, et tavaliselt esitatakse helid muusikateoses nii, nagu noodis märgitud. Vastupidiselt sellele kõlab dzässi iga heli nii, nagu mängija seda sel hetkel tajub - kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes
Tallinna 32. keskool Referaat Eesti I üldlaulupidu Õpilane: ................. 9. klass Juhendaja: ................ Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Eesti tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud. (2) Üldlaulu- ja tantsupeole Tallinnasse kogunevad iga viie aasta järel lauljad ja tantsijad üle terve Eesti. Pidu algab ühise rongkäiguga Vabaduse väljakult Lauluväljakule. Seejärel toimub lauluväljakul kontsert kuni 25 000 lauljaga, kes laulavad ligi 100 000 kuulajale. Rahvariietes kuni kaheksa tuhat tantsija...
Retsensioon Käisin 20.augustil kell 18.00 Kuressaare lossihoovis Eesti taasiseseisvumis aastapäevale pühendatud kontserdil.Inimesi oli kohale tulnud palju,mõni kohale tulnu oli ka sini-must-valge kaasa võtnud,ilmgi oli väga mõnus soe ja suvine.Pileti hind oli ka väga taskukohane- 4 eurot eelmüügist ja 5 eurot kohapealt ostes.Kontserdil esitati isamaalisi laule,kanti ette ka esinejate oma repertuaari laule. Muusikat esitas suur koor ja peaesinejateks olid saarlastest Teele Viira,Margus Vaher,Marvi Vallaste ja hiidlasest Ott Lepland. Koor esitas alustuseks mitmeid tuntud eestimeelseid ja -keelseid laule.Kohale tulnutele anti pileti kassast ka raamat esitamisele tulevate laulude sõnadega,ning kel soovi ja tahtmist said ka kaasa laulda.Järgmisena astus lavale Margus Vaher,kes on tuntust kogunud saates ,,Kaks takti ette",peale Margust asus lõõritama Teele Viira,kes esitas mõned isamaalised laul...
..........................................27 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................27 2 Sissejuhatus Käesoleva uurimistöö teema sai valitud, kuna tegelen ise muusikaga ja olen sellest huvitatud. Teine põhjus oli see, et olen tihti ise tähele pannud, et rokkmuusika eelistajad ei salli klubimuusika armastajad ja vastupidi. Muusika areneb pidevalt, tekivad uued suunad ja voolud ning seega tekkis soov teada saada, mis liiki muusikat tänased noored kõige rohkem kuulavad ning mis neid on valikutel mõjutanud. Teema on aktuaalne, kuna mõlema muusikastiili pooldajaid leidub palju ning konflikte esineb tihti vastatikused arveteklaarimised ja teineteise mittemõistmised on igapäevased. Samas on valitud teemat väga vähe uuritud
Sündinud 7.augustil 1930 Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas Anne ja Riho Tormise poeg 1942-1944 õppis Tallinna konservatooriumis orelit (August Topmani juhendusel) 1950-1951 õppis Villem Kapi juhendusel kompositsooni 1951-1956 Moskva Konservatoorium Elulugu: 1955-1960 Tallinna Muusikakooli õpetaja 1956-1969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Aastast 1969 vabakutseline helilooja ning Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Hetkel on tormis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Tunnustused: 1970 ja 1972 Eesti NSV riiklik preemia 1974 NSV Liidu riiklik preemia 1980 ja 1986 Eesti NSV muusika-aastapreemia 1987 NSV Liidu rahvakunstnik 1995 Eesti Vabariigi kultuuripreemia Tunnustused: 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia 2005 Rahvusmõtte auhind 2009 Heliloomingu preemia 2010 Riigivapi I klassi teenetemärk
Huvitav oli see, et Tormis lausus, et ta ise ei kuula oma teoseid ja tal ei ole ka kõik meeles, et alati peab ikka üle vaatama ja kordama. Sisukokkuvõte: · Proloog- regivärsiline laul, eeslaulja + koor (koor teeb tasutahääli, mitte ei korda eeslauljat). Jutustab ühe ema tütardest. · Karske neiu- 3 eeslauljat, tegid vaheldumisi kilkeid, äkilisi karjeid. Algus on aeglasem, iga järgmise eeslauljaga muusika ja laulmine kiireneb, siis aeglustus ja lõpus laulab koor. · Epigraaf I- alguses koor, hiljem naissolist · Eksinud neiu- eeslaulja + koor (koor võtab üle lõpud ja kordab). Hiljem laulavad nooremad tüdrukud, siis ühineb meeskoor. Võimas ja suursugune. · Epigraaf II- sünge, salapärane, kaval · Mehetapja- üks naissolist, vahepeal väga kisendav. Räägib, et naine tapab koduloomi,
.................................................................................................................6 Pildid...................................................................................................................................8 Kasutatud allikad................................................................................................................9 Elulugu Tõnu Kaljuste sündis 28. augustil 1953 Tallinnas dirigendi ja muusikaõpetaja Heino Kaljuste ning raadiotöötaja Lia Kaljuste peres. Oma isa nimetab ta oma esimeseks muusikaliseks mõjutajaks ja esimesed esinemiskogemused sai ta isa juhatatava Ellerheina lastekoori ridades. 1971 lõpetas Tõnu Kaljuste koorijuhtimise eriala Tallinna Muusikakeskkoolis Harri Ilja õpilasena. Õpinguid selles koolis alustas ta klaveri erialal. Ta jätkas dirigeerimisõpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praeguses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias) Jüri
tema lapsed seda. See ilmselt tuleneb sellest, et lapsed on oma varajases nooruses näinud ja pidevalt vaadanud oma vanemate tegevust, mis on olnud muusikaga seotud. Ja kuna lastele hakkavad kergelt asjad ja oskused külge, siis on ka neil suur soodumus käia tulevikus oma vanematega sama rada. Siit võib paralleele tõmmata ka Wolfgang Amadeus Mozartiga. Tema isa oli kuulus kapellmeister ja ilmselt hakkas Mozartilegi isa tegevust jälgides muusika järjest rohkem huvi pakkuma. Ega ilmaasjata ei öelda, et igas lapses on peidus Mozart. Seda võib võtta nii sõna-sõnalt, kui ka metafoorina. Mõne väikese Mozarti anne ei tule välja musikaalselt, vaid ta võib olla hoopis hea matemaatik või väitleja, aga ega see ei tähenda, et ta on teistest vähem võimekam. Samas on inimesi, kellel pole palju looduse poolt kaasa antud, kuid kellel on tohutu tahtmine saada paremaks. Inimene hakkab kõvasti vaeva nägema, et omandada
Aja jooksul muutus ruja koosseis väga palju. Tuntumad nimed ansamblis olid Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Igor Garsenik, Andres Põldroos ja Tiit Haagma. Ruja koosseisus oli vähest aega ka näiteks Siiri Sisask. Palju muutis Ruja saatust Rein Rannapi lahkumine ning naasmine. Rannapi tagasipöördumine tõi mõranenud bändi ,,uut hingamist". Muusikastiil muutus drastiliselt proge-rock´ist kommertsmuusikaks. Põhjus oli väga lihtne, proge-muusika ei toonud piisavalt raha sisse. Ka publikut oli saalis vähemaks muutunud. Paljud Ruja algusaastate fännid, ka raamatu autor ise, on vaadanud sellele perioodile kõõrdi, kuid pop- perioodil on loodud mõned Ruja tuntumad teosed nagu ,,Must lind" ja ,,Eesti muld ja eesti süda". Samuti oli see üks Ruja edukamatest aegadest. 1983. Aastal, kui Rannap taaskord lahkus, ajutiselt ruja tegevus seiskus. Muusika tegemise juurde kuulus alati naps ja nali. Mehed olid nagu vanad rokkarid- joodi,
Eesti filmi saja aastase ajaloo jooksul on tehtud sadu häid filme, mis on leidnud koha kõigi eestlaste südames. Kui film iseenesest on saanud klassikaks, siis klassikaks on saanud ka seal filmis öeldud repliigid ning kõlav muusika. Kohati on jäänud tunne, et mõningad palad on saanud liiga vähe tähelepanu, samas mõned laulud on kinnistunud jäädavalt rahva südamesse. Kui vaadata juba klassikaks saanud filmi, siis osades neist on palju laule, mida teavad kõik, teistes jälle ei meenu filmidest ühtegi helilõiku, mis jääks kummitama või kõlaks tuttavalt. See näitabki, et Suur Film iseenesest vajab ka Suurt Muusikat, mis lisaks visuaalsele naudingule toob esile seal mängitava helilõigu või lauluteksti.
Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism on loomesuund, mitte koolkond. Nüansid, mida järgiti: *hoiduti äärmuslikest emotsioonidest *selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia (impressionistidel piirid kaovad; hilisromantikutel palju tundeid) *harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad *teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus (heliloojad kasutasid vormiskeeme, idee jäi paika) Atonaalne kindla helistikuga muusika Polütonaalsus mitmehelilisus Polürütmia rütmide paljusus MK: ,,Kuningas Oidiphus" ooper-oratoorium, Stravinski; klaverisonaat nr. 13 (1924) Stravinski. Balletid: ,,Tulilend", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu", ,,Petruska", ,,Bulcinella"; ooper ,,Elupõletaja tähelend"; Impressionism on 19.sajandi lõpu (70.-ndate) vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon ,,Tõusev päike" Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne). Muusikas oli impressionism 19
Ludwig Van Beethoven 1770-1827 Elulugu Sündis Bonni linnas Vanaisa oli Belglane Õppis Bonni ülikoolis 20 aastasena sai pianistina kuulsaks 1800 paiku hakkas kurdiks jääma Periodiseering Elu ja elulugu võib 4ks jaotada 1. 1770-1792 Bonni periood(kujunemisaastad) 2. 1792-1802 Viini I periood(varajane looming) Õppis Haydni juures. Õppis vokaalmuusikat. 3. 1802- 1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sümfooniad nr 4 - nr 8 1813-1827 Viini III periood (hiline looming). Looming Kirjutas 9 sümfooniat 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati 10 viiulisonaati 2 balletti Ooper ,,Fidelio" (või ,,Leonore") Kuulmise kaotus 1801 kirjutas sõbrale oma kuulmishäirest Tal oli raske kuulda, mida inimesed rääkisid 1802 kirjutas ta Heiligenstadt´i testamendi. Kiri mis rääkis...
Arvo Pärt Tema teosed paelusid leidlikkuse ja uudsete kõladega. Rakendas oma loomingusuusimaid kompositsioonitehnikaid: dodekafoonia, aleatoorika, kollaaz. Muusika peamine mõjujõud on sisus. Pärdi teostele on omane tugev väljendusjõud ja suur seesmine pinge. Ta muusika on sugestiivne, kaasahaarav ja kuulamapanev. Muusikalist paljusõnalisust selles pole, oma mõtted annab ta edasi lühidalt ja kontsentreeritult. I loominguperioodi suuremad teosed on kaks sümfooniat, millest laiemat tähelepanu äratas esimene, alapealkirjaga ,,Polüfooniline". Sagedamini mängitavaks teoseks on aga Perpetuum mobile. See on efektse dünaamilise tõusuga lühike orkestriteos, mis saab alguse justkui tühjusest,
2007. aastal tähistati Margarita Voites 50 aasta lavajuubelit tema loomingu paremikku koondava plaadikogumiku "Prima donna assoluta" väljaandmisega ja selle esitluskontsertide turneega üle Eesti. Pille Lill (sündinud 20. aprillil 1962) on eesti laulja (sopran).Ta on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia muusikapedagoogika ja ooperilaulu erialal ja kaitsnud magistrikraadi Helsingi Sibeliuse Akadeemias.Pille Lill on laulnud pearolle ligi 30 ooperis.Ta on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud.On saanud ka kaks tunnustust Suure Vankri auhind (1996),Georg Otsa nimeline preemia (2002). Oliver Kuusik (sündinud 1980) on eesti laulja. Kuusik õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. 2006 lõpetas ta nii magistratuuri kui ka ooperistuudio Guildhall School of Music & Drama's (London, UK) Rudolf Piernay juhendamisel.Hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina on ta osalenud ligi kahekümne erineva suurvormi (sh.
Ta on ka välja andnud kaks CD-plaati. Sel hooajal mängib ta uuesti koos BBC kontsertorkestriga ning debüteerib selliste kooseisude ees nagu I`Orchestre de Pau Pays de Bearn,Aarhusi sümfooniaorkester ja Heilbronni Kammerorkester. Hiljuti asutas Alexander Sitkovetsky koos pianist Wu Qiani ja tsellist Leonard Elschenbroichiga klaveritrio,kellega antakse palju kontserte paljudes Euroopa Mainelates esinemispaikades. Hiina pianist Wu Qian alustas muusikaõpinguid Shanghai konservatooriumis ja jätkas 11- aastaselt Yehudi Menuhini koolis Inglismaal,kus tema õpetajaks oli Irina Zaritskaja.Olles vaid 15-aastane , esitas ta Londoni Qeen Elistabeth Hallis ja hiljem Menuhinifestvalil Dstaadis Klaverikontserdi Es-duur. 2000.aastal võitis ta noorte artistide konkursi.2003.aastal leidis aset debüüdikontsert Wigmore Hallis ja esinemine rahvusvahelisel muusikafestivalil Koblenzis.
Lauljad, kes esitavada Metropolitan Opera vahendusel ooperit, suutsid endast issegi kinolina vahendusel jätta palju positiivseid emotsioone. Lauljad on väga profesionaalselt ja ona aru saada, kui treenitud nende hääl on. Mulle meeldis enim don Pasquale osatäitja John Del Carlo hääle kõla. Tema hääle tämber ei olnud pealetükkiv vaid hoopis kaasakiskuv. Samuti meeldisid mulle eriti tema häälest kostuv mahedus. Minu arust oli see roll mida ta mängis lausa tema jaoks loodud. Muusika, mida mängiti oli suurejooneline, leidus palju soolo osi osadele intstrumentidele ja avamängud olid pikad aga kõlavad ja meelde jäävad. Kuigi lava peal oli vähe lauljad olid kostüümid lausa suurepärased, eriti meeldisid mulle Norina osatäitja kleidi aga samuti oli põnev vaadata ka nn. meestemoodi. Lava oli kujundatud suurepäraselt olid olemas kroonlühtrid ja muudki detailid olid läbi mõeldud. Minu lemmik aaria leidis aset don Pasquale ja Maltesta vahel ja selle nimeks on
ning mõne hetke pärast peavad nad juba laua peal jalga keerutama. Lauljad, kes esitasid Metropolitan Opera vahendusel ooperit, suutsid siiski edasi anda laulu ilu ja palju positiivseid emotsioone.Lauljad on väga profesionaalsed ja nende hääl kõlab lausa ingelikult. Kõige enam meeldis mulle peaosalise(Elina Garanca) hääle tämber. Ta suutis laulda kogu kontserti väga valjult ja tunnetega. Osa mida ta mängis sobis talle iseloomu ja laulude poolest väga hästi. Muusika on lausa harukordne, see on ka kindlasti üks põhjustest, miks Carmen kuulub ühe enim mängitud ooperite hulka. Muusika mis kõla paneb inimesi mõtlema ja ei jäta külmaks.Enamasti on ooperid tõsised aga selles ooperil leidus ka kohti, kus kogu saal lõkerdas naerda.Muusika oli väga vaheldusrikas ja temperamentne.Aeglustatud kohad olid ainult seal ,kus taheti näidata tegelase kurbust või masendust.Selle ooperi mõistmine aga ei
vastastena. Ent ajaloolised kostüümid pole siin, nagu mitmetes teisteski Verdi ooperites, sugugi peamised. See on tunnete traagiline mäng. Etendus kantakse ette Itaalia keeles. Ooper Trubaduur on ülessehituselt väga klassikaline. Teoses on kujutatud ühiskondliku probleemi ja samti leidub suhteeliselt vähe massstseene. Minule meeldis antud ooper, kuna minu hing elas väga kaasa trubaduuri armunud naisele. Kindalsti oli see omamoodi ka Romeo ja Julia lugu. Muusika oli hea ja lauljate tämber oli väga võimas. Kui oli kõik koos laulmised, suutis igaüks just enda hääle panna eristuma. Kindlasti oli ka muusika mingil ajahetkel tagasihoidlik ja siis jälle vaheldus pealetükkivaga. Trubaduuri muusika panevad kindasti kõlama head ja omapärased lauljad. Lava oli põnevalt ülesee ehitatud ja samuti ka olid esinejatel seljas väga põnevad ja ajaloolised riided. Kuigi antud ooperit on
Muusikaretsensioon Reedel 30. märtsil kell 18.00 käisin ma Eesti Muusika ja Teatriakadeemias kuulamas proffessor Jakko Ryhäneni lauluklassi kontsertit. Esinejateks olid: Aule Urb, Toomas Kolk, Sarah Nagel, Kadri Kipper, Olari Viikholm, Maria Kallaste, Simo Breede, Ott Indermitte ja neid saatis klaveril Piia Paemurru. Vanade aegade meenutuseks laulsid Jakko Ryhänen ja Teo Masite koos Rossisi ooperist ,,Sevilla habemeaja" kuulsa Don Basilio aaria. Kava oli väga mitmekülgne ja esitusele tulid aariad Mozarti, Rossini, Donizetti ja Verdi ooperitest.
15.05.2010 Kadrioru loss Annaliisa Pillak (metsosopran), Jaanika Rand-Sirp (klaver) F. Liszt, J. Brahms, T. Kuula, E. Mägi Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. Aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end täiendamas Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud Rahvusoopperis "Estonia" Tuhkatriinu rollis G.Rossini ooperis "La Cenerentola" II Diplomaadina E.S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris "Vanemuine" Nicklausse /La Muse rollis J.Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood". Muud Annaliisa ooperirollid on: Nõid (E.Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke"), Dorabella (W.A.Mozarti ,,Cosi fan tutte"...
Barokk muusikas Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaasiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See sai alguse Itaaliast. Barokki iseloomustab kõik, mis on ülepaisutatud ning äärmuslik. Senise harmoonia ja tasakaalu asendas pingestatud dünaamika, efektne teatraalsus ning äärmuslik tundelisus. Barokiajastu muusikat väga üldiselt iseloomustavad mõisted kontsert ning kontsertstiil. Muusikat hakati lõpuks esitama ka avalikes saalides. 17.sajandi alguse ideaaliks sai instrumentaalsaatega soololaul (-heliteost esitab üks laulja). Väga tähtsaks kujunes ka aaria (-heliteost lauldi kas soolona või duetina ning saatjaks pisut suurem ansambel või pillirühm). Vokaalmuusikas oli aaria kõrval tähtsaim kammermuusikazanr kantaat (- mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult saatis ka instrument). Oratoorium ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile...
Kontserdiarvustus 28. augustil toimus Toila Oru pargis Kaevuritepäev, mis toimub seal iga aasta viimasel augusti pühapäeval. Ka seekord olid kohal mitmed erinevad bändid. Tänavusel aastal oli kuulsaimatest Eesti bändidest seal üritusel esinemas ka Terminaator, mis oli paljudele väga meele järele, sest Terminaator pole enam aastaid Toila laululaval esinemas käinud. Kahjuks vedas küll ilm alt, sest peaaegu terve kontserdi vältel sadas vihma, aga see ei olnud küll põhjus, et suurejoonelist kontserti vaatamata jätta. Sama arvasid ka ülejäänud inimesed, kes vaatamata vihmale siiski paigale jäid. Osa külalisi otsis puude alt varju, ent otseselt lahkujaid oli väga vähe. Kontsert oli jäämist kindlasti ka väärt. Sai kuulda kõiki parimaid vanu ja uusi Terminaatori laule ning ega lavakujundus ja tegevus ka millelegi alla ei jäänud. Silmailu pakuti palju. Näiteks oli lava konstruktsioonide kül...
rahvusvaheline õpilaste klaverikontsert Narvas ning Chopini elu ja loomingut kajastav kooliõpilaste konkurss,» märkis presidendi abikaasa. 2010. aastat tähistatakse Fryderyk Chopini Aastana, kuna siis möödub 200 aastat kuulsa helilooja ja pianisti sünnist. Paljudes riikides, kus asuvad Poola diplomaatilised või kultuuriesindused ning leidub Chopini loomingu austajaid, kutsutakse kokku korralduskomiteed, mille ülesandeks on heliloojale pühendatud muusika-, teadus- ja kultuuriürituste kureerimine. Eestis on Komitee ja Chopini Aasta patrooniks Evelin Ilves. CHOPINI EMA CHOPIN POOLAST LAHKUDES SALONGIKONTSERT SIIA ON MAETUD GEORGE SAND JA FRYDERYK CHOPIN VIIMANE FOTO HELILOOJAST CHOPIN SÜDA
Tha Blue Carpet Treatment Snoop Dogg (pärisnimega Calvin Cordozar Broadus juunior; sündinud 20. oktoobril 1971) on USA räppar, plaadiprodutsent ja näitleja. Tema tuntum fraas on "fo' shizzle, ma nizzle", mis tähendab "for sure, my nigga". Sellise slängi stiili leiutajaks oli Frankie Smith ja The Gap Band varasemates kaheksakümnendates. Snoop tegi koostööd Tupaci, Notorius B.I.G.i ja Mac Drega enne nende surma. Ema pani talle lapsena hüüdnimeks "Snoopy" Calvini lemmikmultifilmi "Peanuts" tegelase järgi; lavanimeks võttis ta Snoop Doggy Dogg, kui alustas produtseerimist. Aastal 1996 muutis ta oma nime Snoop Dogg'iks, sest ta jättis oma plaadifirma Death Row Records ja ühines No Limit Recordsiga. Ameerika Ühendriikides on ta müünud üle 18,5 miljoni albumi. Aasta: 2006 Plaadifirma: Death Row Records Stiil: Hip-hop/rap Lood: 1. ''Intrology'' 2. ''Think About It'' 3. ''Crazy'' 4. ''Vato'' 5. '...
Tupac Shakur Tupac Amaru Shakur sündis 16.juuni 1917 ja suri 13.september 1996 mõrva tõttu. Ta oli Ameerka Ühendriikide räppmuusik, näitleja, luuletaja ja sotsiaalaktivist. Ta on Guinessi Rekordiraamatus enimmüüvama räpparina. Enamus ta laule räägivad vägivallarohkes keskkonnas üles kasvamisest ja getos elamisest. Tupaci tööd tuntakse kui poliitilist, majandusliku ja rassistlikku võrdsust taotlevat ja vägivalda, uimasteid, alkoholi liigtarvitamist ja seaduserikkumisi elavalt kirjeldavat muusikat. Paljud fännid, kriitikud ja muusikatööstuse tegelasti tunnistavad teda parimaks Räppariks läbi aja. Elulugu: Tupac sündis Manhattanil New Yorkis. Ta sai nime inkade revolutsionääri Tupac Amaru II järgi. Tema ema Afeni Shakur võitles mustanahaliste õiguste eest Black Panther Party organisatsioonis. Seetõttu kartis ta sageli oma elu pärast: Tupaci ema oli abielus Mutulu Shakuriga kes oli FBI 10 kõige tagaot...
FERENC LISZTI TEOSED: Kirjutanud umbes 800 teost, programmilise muusika suurkuju. Liszt lõi uue zanri, mis sai romantikute loomingus eriti armastatuks. See oli sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem on üheosaline orkestriteos. Liszti loomingusse kuulub 13 sümfoonilist poeemi. Näiteks "Tasso", "Prelüüdid", "Ungari", "Prometheus", "Orpheus". Kaks sümfooniat -"Faust" ja "Dante". 2 klaverikontserti ja üks klaverisonaat Siia juurde kommentaariks, et Liszt eiras esimesena
masendav, närviline. Nihestatud hingeelu. Levis Kesk-Euroopas (Saksamaa,Austria) , vulgaarsus, inetus, stress . Heliefektid on tähtsad, kasutati palju rääkimise ja laulmise vahepealset tegevust ehk retsitatiivi Kunstis Edvard Munch ,,Karje,, Arnold Schönberg-kõige olulisem helilooja ekspressionismis. Alban Berg, Anton von Webern <- ka head ekspressionistid. Tuntuim näide ,,Ellujäänu Varssavist,, jutustajale, koorile ja orkestrile 4. Maurice Ravel- muusika üldiseloomustus+looming ja ,,Boolero,, Sündis Pranstusmaal, Hispaania piiri lähistel. Loomingu eripära: palju hispaania mõjutusi, folkloori ja jazzi. Väga hea orkestrikäsitlus. Looming: 1) Hispaania rapsoodia 2) Orkestreeris Mussorski ,,Pildid näituselt,, 3) ooper ,,Hispaania tund,, 4) 2 klaverikontserti , üks ainult vasakule käele 5) ,,Boolero,, ,,Boolero,,- Rütm ei muutu kordagi, Ainult 2 teemat, vaheldumisi. Helistik ei muutu, välja arvatud 13 viimast takti
3. Kes on Tim ja Mia jõulumultikas? 4. Mis liiki olend on Shrek? 5. Mis on Shreki pruudi nimi? 6. Kas klarnet on puhkpill või keelpill? 7. Helilooja Beethoven kirjutas palju muusikat isegi pärast kurdiks jäämist. Õige või vale? 8. Kumb on suurem kontrabass või tsello? 9. Kuidas nimetatakse inimest, kes seisab orkestri ees ja hoiab muusikuid rütmis? 10. Keda nimetatakse rockikuningaks? MULTIFILMID JA MUUSIKA KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. Mis tõugu on must ja valge koer tundut Tsehhi multifilmis? 2. Kes ajas keda taga multifilmis ,,Nu pogodi"? 3. Kes käis seeneriigis? 4. Missugune oli Disney esimene täispikk multifilm? 5. Millise Jaapani multifilmisarja ja mängu nimi on lühidalt Pocket Monsters ja Taskukoletised? 6
Minu selle suve muusikaelamus Minu selle suve muusikaelamus oli Meie Mehe 15.juubelikontsert. Sellel juubelikontserdil esinesid: Meie Mees, Getter Jaani, Leemet Onno ja Hellad Velled. Mina käisin sellel kontserdil sellepärast, et mulle meeldib kuulata Meie Meest. Meie Mehel on väga häid laule, mis mulle meeldivad ja mida ma tahan ka kuulata. Meie Mees on mulle alati meeldinud, sest neil on väga head laulud ja väga hea koosseis, keda tahan kuulata. Meie Mehe artistidest meeldib mulle eriti Aivar Riisalu, kes oskab väga hästi laulda. Kui Meie Mehel oleks igal suvel mõni kontserd, siis käiksin ma igal suvel Meie Mehe kontserdil. Meie Mees võiks teha igal kuul paar uut laulu oma fännidele, et nad saaksid uute lauludega tutvuda enne suve kontserte. Mina läksin kontserdile sellepärast, et Meie Mees on minu lemmik ansambel olnud juba väiksest peale ja mulle meeldis sellel kontserdil see, et see oli kõige parem Mei...
Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontsert Vanemuise kontserdimajas 18. septembril 2009. a. Käisin reedel, 18. septembril Vanemuise kontserdimajas kuulamas Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontserti. Kavas oli Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h- moll op. 104 ja Johannes Brahms'i Sümfoonia nr 2 D-duur op. 73. Vanemuise Sümfooniaorkester asutati 1908. aastal Samuel Lindpere eestvedamisel. Ajalooliseks traditsiooniks on saanud, et teatri muusikalavastustes osalemise kõrval annab Vanemuise Sümfooniaorkester ka sümfooniakontserte. Orkester on esinenud ka mitmetes Euroopa riikides. Esimesena esitati Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h-moll op.104, mis koosnes kolmest osast: I ,,Allegro", II ,,Adagio, ma non troppo", III ,,Finale: Allegro Moderato-andante- allegro vivo". Dvorak kirjutas seda kontserti New Yorgis aastatel 1894-1895. Kontserdi esiettekanne toim...
Orkester Nimi 9 klass Mis on orkester ? Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra, mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). 16. sajandil muutus orkestri mõiste. Orkestriks hakati nimetama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Muusika Varajased orkestrid sisaldasid keelpille, puu- ja vaskpuhkpille, klahvpille ja näppepille. Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ähmane. See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni 17. sajandini ei loodud muusikat kindlatele muusikainstrumentidele. Heliteostel oli märge per cantare o sonare, mis viitab sellele, et neid võis laulda või käepärast oleval pillil mängida. Orkestri liigid on Orkestri liigid on : 1) sümfooniaorkester
Retsensioon ,, Rahauputus ,, Michal Cooney näidend ,,Rahauputus"(,,Cash on Delivery") pärineb Inglismaalt, kus ta esilinastus 1996. aastal Londoni Whitehall Theatre's, lavastajaks autori isa Ray Cooney. 2002 aasta 6. aprillis esilinastus see ka Eestis, seda lavastas seekord Andrus Vaarik, lavakunstnik oli Pille Jänes, muusikaline kujundaja Andrus Vaarik ja osades palju andekaid näitlejaid .Peaosades olid Mait Malmsten , Tiit Sukk , Maria Avdjushko, Jan Uuspõld ja Ain Lutsepp . Teistes rollides : Viire Valdma, Ivo Uukkivi , Ita Ever ja Pille Lukin .Seda etendust on inglise kriitika nimetanud moodsaks klassikaks . See etendus räägib sellest , kuidas majaomanik Eric Swan petab juba mõningat aega Sotsiaalametit kasseerides väljamõeldud üürnike nimel erinevaid sotsiaaltoetusi. Kui ta otsustab pettusele lõpu teha, ilmub välja sotsiaalametnik, kes vajab ühe olematu üürniku allkirja. Keegi peab väljamõeldud isikut...
Mulle tavaliselt väga kaasaegsed teosed ei meeldi , ainult üksikud ning ,,Lighthouse´´ kuulub nende üksitule hulka. Teose autor oli ka kontserdil , mis oli minu arvates väga vahva. Teine teos oli W.A.Mozarti ,,Klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595.´´ Solistiks oli Kalle Randalu, kes on käinud mitmetel rahvusvahelistel konkursil ning kõrgeid kohti saanud. 1987. Aastal omistati talle ENSV rahvakunstniku tiitel, 1999. Aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktori nimetus ning 2001. Aastal Valgetähe IV klassi teenetemärk. Hetkel elab pianist Saksamaal. Teose juhatas sisse orkester. Teose esimene osa Allegro algas. Mulle meeldisid piano ja forte vahekorrad, oli selgelt aru saada, kus on piano, kus forte. Hiljem astus sisse solist, mulle tundus ,et esimeste nootide ajal tal käsi veidi värises. Ma usun ,et tal oli kerge närv tekkinud ootamisest ning pinget lisab ka mängimine sümfoonia orkestriga, ma tean seda tunnet
õigus). Krahvi sümpaatia ei ole jäänud märkamata krahvinnale, kes on seepärast õnnetu. Nutikas Susanna oskab aga igas situatsioonis leida lahenduse ja võidelda oma õnne eest. 2 Ooperis on terve ka rida eredate karakteriga koomilisi tegelasi (näit. krahvi noor paaz Cherubino) Kogu sündmustik areneb retsitatiivides, aariates, ansamblites mitmel tasapinnal. Kirevaid sündmusi seob tervikuks muusika. ,,Don Giovanni" süzee aluseks on vana hispaania legend küünilisest naistevõrgutajast don Juanist (itaaliapärane nimi on aga don Giovanni) ja sümboolsest tegelasest ,,kivist külalisest" (Komptuuri elustuvast hauamonumendist), kes tuleb don Giovannit tema maiste pattude eest karistama. Selles ooperist suhtlevad omavahel erinevatesse seisustesse kuuluvad inimesed: aadlisoost naised donna Elvira ja donna Anna (koos viimase peigmehe don Ottavioga) ning don
Mari Ann Ainsar Nu Metal Stiili tutvustus Click to edit Master text styles 1990ndate keskpaigas Second level Metali alazanr Third level Fourth level Lihtne meloodilisus, Fifth level pehme vokaal ja tehnilisus Päritolumaa USA Elemendid Click to edit Master text styles räppmuusikast, Second level Third level näiteks scratsimine Fourth level Kujunes paralleelselt Fifth level alternative metaliga, Tihtipeale peetakse esimeseks nu metali ansambliks Korni Nu metali juurteks on funk metal, grunge ja heavy metal Vahel on andamblis ka DJ Al...
Tallinna Reaalkool TROMBOON Referaat muusikaõpetuses Koostaja: 9B Tallinn 2012 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 TROMBOONI EHITUS..............................................
La Venexiana Asutatud Claudio Cavina poolt aastal 1996. Cavina alustas oma muusikaõpinguid Bolognas. Ta on esinenud üle terve maailma. Claudio tegi koostööd soprani Rossana Bertiniga. Nimi La Venexiana pärineb renessansikomöödiast, mis oli tollel ajal üks tähtsamaid teatrietendusi. Muusika pärineb 14. sajandist, kuid osa palu on loodud ka mõni sajand hiljem. Itaalia vokaalansambel La Venexiana ühendab püha muusika ja populaarse muusika. La Venexiana lauljad on Euroopa kõige kogenenumad madrigali lauljad. Lauljateks on kaks naist ja viis meest. La Venexianas laulavad kontratenor ning dirigent Claudio Cavina, sopran Rossana Bertini, sopran Nadia Ragni, tenor Giuseppe Maletto, tenor Sandro Naglia, bass Daniele Carnovich. La Venexianaga on koostööd teinud ka sopran Valentina Coladonato. La Venexiana on keskendunud renessansiaja madrigalile. Suures osas on nende repertuaaris
Miina Härma (1864-1941) Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina.Miina Härma sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt (tol ajal eesti kultuurielus valitsenud ärkamisaegne rahvusromantiline vaimsus, eelkõige) Jannsen ja Karl August Hermann oma ideede ja tegevusega. (Miina Härma isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit.) Tütrele õpetas ta orelit. Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas
Aleksander Lätte (1860-1948) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest profesionaalne muusikakriitik.Tartus asutatud esimese eesti sümfoonia dirigent. Lätte on päris Pikasillalt. Alustas viiuliõpinguid 8-aastaselt, 19-aastaselt lõpetas Cimze seminari. Töötas koori ja orkestrijuhina Nõos ja Puhjas. Esimene Eestlane , kes sai kõrghariduse Lääne-Euroopas. Lätte tähtsamateks ettevõtmisteks olid esimene Eesti sümfooniaorkestri asutamine, sammuti sümfoonilise avamängu ,,Kalevala" ja keelpillikvarteti loomine, mis kuuluvad esimeste hulka vastavais zanreis.1900-1907 tõusis Lätte Tartus esile aktiivse muusikuna, tema tegevus hõlmas mitut valdkonda:Muusikaelu organiseerija ( esimene sümfooniaorkester);Koori- ja orkestrijuht ( IV üldlaulupeo üldjuht);Klaveri- ja orelisolist;Pedagoog ( klaveriõpetaja);Muusikakriitik;Helilooja;Klaverimängu õpiku ja teiste muusikateoste autor.Andis kultuurielule uue suuna. Hakati esitama kantaate ja oratooriume.Pä...
Konstantin Türnpu (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organistaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas, seejärel segakoori ,,Salme". Peterburi konservatooriumis õppis Miina Härmaga samaaegselt. Õppis orelit ja kompositsiooni. Seejärel täiendas end Berliinis, koorijuhtimise alal. Organist ja dirigent saksa ringkonnas. Peale berliini tuli tagasi ja asus tööle Tallinnas. Saanud Niguliste kirikus organistikoha, oli ta saksa segakoori, hiljem ka meeskoori ,,Revaler Liedertafel" dirigent ning viis koori väga kõrgele tasemele. Meeskooriga esineti ka välismaal. Oli ka VI laulupeo üldjuhiks. Aktiivne muusikaelu edasiviija.Viimased 11 aastat aitas Türnpu arendada muusikaelu Eestis:1)Juhatas 1916. aastal loodud Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori2)Oli 1921. aastal eestvedajaks lauljate Liidu asu...
Teda peetakse üheks mõjukaimaks kitarristiks rokiajaloos. Lapsepõlv. Kui Jimi sündis oli isa veel sõjaväes. Üksinda poega kasvatav ema, kes oli Jimi sündides vaid 18-aastane, pani pojale esialgu nimeks Johnny Allen Hendrix. Kuid kui isa 3 aasta pärast sõjast tagasi jõudis, leidis ta poja nime mittesobiva olevat ning muutis selle ära James Marshalliks, enda nime järgi. Jimil oli veel 2 venda ja 2 õde. Noor Jimmy tundis erakordselt suurt huvi muusika vastu,Imetlusväärne on Jimi juures ka see, et ta oli täielikult iseõppinud ning ei osanud nooti lugeda, mis sundis teda veelgi rohkem keskenduma muusika kuulamisele. Jimi vanemate vahelised suhted ei olnud head ja nad lahutasid 1951 aastal. Jimi ema, kelle tervis oli äärmiselt kehv, suri 1958.aastal. Jimi isa, kes oli oma naise peale endiselt vihane, ei osalenud ise matusetseremoonial ja ei lubanud ka Jimil oma ema matustele minna. Esimene kitarr ja esimesed muusikalised saavutused.
Retsensioon Toreda poisina käisin ma 14.aprillil sellel aastal vaatamas ühte väga toredat show- etendust ,,Õhtusöök vampiiridega". See toimus Tallinnas Nukuteatris ja sinna viisid mind minu vanemad. Nagu Nukuteatrike kohane oli tegemist etendusega, kus peamist osa etendastid nukud. Tegu oli varietee tüüpi show'ga, kus näitlejad ise ka laulsid. See teatritükk oli minu jaoks väga eriline kogemus. Tegemist polnud selle lavastuse puhul tavalise teatrisaaliga, kus külastajad ridades üksteise kõrval toolidel istuvad, pingiread olid asendatud etiketi kohaselt kaetud pidulike laudadega, mis külastajatele kolmekäigulist õhtusööki võimaldasid. Etendus ise kujutas endast Transilvaania vampiiride varieteeteatrit, kus vaatajad lisaks meelidvale muusikalisele ja tantsulisele etteastele said nautida ka peeneid roogasid. Menüüse kuulus näiteks pardiliha maasika-litsi salsaga ja teised väga peened hõrgutised. ,,Õhtu...
Tartu Forseliuse Gümnaasium Kontserti retsensioon Sugar ehk jazzis ainult tüdrukud Koostas: Sigmar Naudi 12.02.12 Umbes aasta või paar tagasi käisin Vanemuise teatri väikeses majas vaatamas muusikali ,,Sugar ehk jazzis ainult tüdrukud". See on loodud menufilmi "Some like it hot" ehk "Jazzis ainult tüdrukud" järgi. Aga vanemuise laval lavastaja Mare Toomingase käe läbib sünnib oopis midagi uudsemat ja omaette uus teos. Mis paneb õhetama ka kõige kinnisema eestlase ja laksutab naerma kõik, kes vähegi sünnivad teost vaatama minna. Lavastaja Mare Toomingase omaenda sõnad on:" Selle loo ('Jazzis ainult tüdrukud') puhul ei köitnud mind mitte miski, ma ei tahtnud seda lugu üldse teha. Aga kuna tehti pakkumine, siis mingil määral see intrigeeris, et võiks ju proovida, kuidas saaks selle loo ära rikkuda ja teistmoodi teha." ...
Rakke Gümnaasium Ballett Referaat Koostaja: Siim Kruustok Rakke 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Balletti ajalugu 4 3. Tuntud Balletitantsijad 5 4. Tuntud Ballettmeistrid 7 Sissejuhatus Ballett on muusikaline lavateos. Balletis on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsuga. Balletis avatakse tantsu ja pantomiimi abil tegelaste tundeid ja mõtteid. Balleti aluseks olev kirjanduslik süzee on muusikaga lahutamatus seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks
Retsensioon DUB FX 19. märtsil 2011 toimus Tartus, Vanemuise kontserdimajas kontsert peaesinejaks Dub FX. Soojendus esinejateks olid Eesti enda hip-hopi amatöörid: MC Lord ja DJ Udutuuker. Kontserdi üldmulje oli väga hea, kuulsin ära kõik soovitud lood. Kontserdipaika jõudes olid lava ees vaid üksikud inimrühmad, kust ma kohe ka enda tuttavad üles leidsin. Õigepea, kui täitunud oli umbes veerand saalist, tuli lavale MC Lord ja J Udutuuker. Ehk peaksin ka nende kohta mõne hea sõna ütlema, aga ei oska. Esimese loo keskel lahkusin saalist. Kohvik-baaris veetsin ma ka enamus nende esinemise ajast. Vahepeal saali piiludes täheldasin, et peale minu oli sealt lahkunud veel suur osa inimestest. Ju ei olnud ma ainus, kellele kohalike räppijate arusaamatu sõnadevoog kohale ei jõudnud. Õhtu edenedes saabus saalis vaikus ning oli märgata inimeste kogunemist saal...
Retsensioon ,,Haldjakuninganna" Käisin 09.11.2011 kell 19.00 koos paljude Nõo Reaalgümnaasiumi õpilastega Tartu Sadamateatris vaatamas Henry Purcelli ooperit ,,Haldjakuninganna". Ooperi aluseks oli William Shakespeare'i komöödia ,,Suveöö unenägu". Ooper etendus esimest korda 2.mail.1692 aastal Dorset Gardeni teatris Londonis, Eestis aga 5.veebruaril 2011 aastal Sadamateatris. Lavastaja, koreograaf, visuaalid Sasha Pepeljajev (Venemaa), muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, kostüümikunstnik Liisi Eelmaa, valguskujundaja Jaanus Moor, lavastaja assistent Merle Jalakas, repetiitor Marika Aidla, kontsertmeister Jaanika Rand-Sirp ja Irina Oja, koormeister Lilyan Kaiv, inspitsient Meelis Hansing. Osades mängisid Pirjo Püvi, Merle Jalakas, Alla Popova, Karmen Puis, Ivo Posti ja paljud teised. Muusikat mängis Vanemuise Sümfooni...
Võru Muusikakooli kevadkontsert Võru Muusikakooli kevadkontsert toimus 28. aprillil 2011. aastal Võru Kultuutimajas Kannel. Kontsert algas kell 18.00 ja kestis ligikaudu poolteist tundi. Seal esinesid Muusikakooli õpilased ja õpetajad erinevates koosseisudes. Kontserdi alustasid kaks tüdrukut, kes mängisid klaveril loo ,,Kevadel," esitati veel ka lugu ,,Türisalu ööbik," teiste lugude nimed ei jäänud meelde või olid liiga keerulised. Esinejatest jäid meelde Kaspar Oskar Kramp, Elina Piller, Anete Lokk, Kristina Bianca Rantala, Laura Eiche jt. Pillidest mängiti klaverit, mis saatis peaaegu kõiki laule, siis veel akordionit, flööti, harfi, trompetit, viiulit ja kindlasti oli neid veel. Muusikapalade vahel sai kuulda muusikakooli õpilaste mõtteid uuest koolimajast. Nagu ka eelnevad kontserdid, kus ma olen käinud oli ka see hästi korraldatud ja jättis järjekordselt positiivse mulje. Vahel on hea kuulata ka teis...
India Lõuna-Aasia erinevate kultuuride arusaam muusikast ja selle terminoloogiast ei ole sugugi ühtne. Põhja-India kõrgkultuuri mõistesüsteem on sarnane Läänele ja Hiinale. Lewis Rowelli kohaselt (1992) on sõnaga 'muusika' võrdväärne 'sangita', mis varasematel aegadel ühendas endas muusikat ja tantsu (nagu ka hiina terminoloogias), kuid mis hiljem hakkas tähendama midagi sarnast 'muusikale'. Tänapäeva India rahvas kasutab seda sõna viidates "muusikale" kuid see viitab siiski rohkem klassikalisele muusikale või kunstmuusikale. Sõna 'gita' või 'git' märgistab kombinatsioonis teiste sõnadega erinevaid muusika zanre, nagu näiteks filmi git (filmimuusika või filmilaulud) ja lok git (rahvalaulud)
VILJANDI VANAMUUSIKA FESTIVAL TAUST Viljandi vanamuusika festival ehk teise sõnaga VIVAMU või Viljandi vanamuusika päevad Toimub alates 1982.aastast Peetakse igal suvel juuli keskel Põhieesmärk: 1. Sajanditevanuse muusika tutvustamine 2. Kaasata eriti noorsugu Festivali kontserdid toimuvad Viljandi kirikutes, saalides ja teistes paikades üle linna ETENDATUD ON OLNUD.. MÜSTEERIUME MUUSIKALISI Nt: „Taanieli mäng“ LAVAMÄNGE OOPEREID Nt: Purcelli „Haldjakuninganna“ Nt: Mozarti „Bastien ja Bastienne“
Retsensioon muusikalist "Minu veetlev leedi" 4. detsembril 2013 käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas Frederick Loewe muusikali "Minu veetlev leedi". Etendus kestis 3 tundi ja 20 minutit ning sellel oli üks vaheaeg. "Minu veetleva leedi" laulutekstide autor on Alan Jay Lerner, kes on sündinud 1918. aastal New Yorgis rikaste vanemate lapsena ja saanud hariduse parimates koolides. Ta elu oli üsna muretu, kui välja arvata ülikoolis poksmisel kaotatud silm. Muusika on kirjutanud Frederick Loewe, kes tundis elu igasugusest, eriti aga rohkete ebaõnnestumiste perspektiivist. Loewe sündis 1904. aastal Viinis. 5-aastaselt hakkas Frederick (siis veel nimega Fritz) klaverit õppima ja 7-aastaselt komponeeris oma esimesed meloodiad. 1924. aastal saatis Fritz Löwe oma isa Ameerika-turneel ja otsustas sinna jäädagi. Paraku ei olnud ta Ühendriikides nii edukas kui Berliinis ja pidi kätt proovima erinevates ametides.
Ladina-Ameerika muusika Hispaania....................................................................................................................................2 Flamenko.................................................................................................................................2 Fandango.................................................................................................................................2 Ladina-Ameerika....................................................
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven oli kolmas Viini klassikutest, ent mitte Haydni ja Mozarti põlvkonnakaaslane. Tema küpse loomingu alguseks oli Mozart juba surnud ja Haydn heliloojategevusest tagasi tõmbunud. Beethoven alustas oma tegevust siis, kui klassikalised muusikavormid (sümfoonia, keelpillikvartett, sonaat, instrumentaalkontsert) olid juba välja kujunenud. Muusikute koht ühiskonnas oli hoopis teistsugune – kui Haydn ja Mozart teenisid õukonnas ja alles elu lõpuaastatel olid vabakutselised heliloojad, siis Beethoven oli kogu oma elu vabakutseline helilooja. Beethoven sündis Saksamaal Bonnis. Tema vanaisa oli Bonni kuurvürsti õukonnakapelli bassilaulja, Hiljem isei kapelli juht. Beethoveni isa töötas samas õukonnas tenorilauljana. Tema oli ka Ludvigi esimeseks klaveri-ja viiuliõpetajaks. Beethoveni isa, märgates poja andekust, püüdis temast teha teist imelast, sundides poissi tundideviisi harjutama. Beethov...
· Neuma noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi · Kvadraatkiri võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi · Musike lauldes ettekantud luule · Tragöödia traagilise lõpplahendusega näidend · Trubaduurid rüütlilaulikud Lõuna - Prantsusmaal · Truväärid rüütlilaulikud Põhja - Prantsusmaal · Minnesingerid Saksa rüütliluule laulikud · Vagandid rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud · Ilmalik mittevaimulik (muusika, levis suulisel teel) · Vaimulik (muusika, mis on) seotud usuga · Organum - esimene mitmehäälne zanr saatehäälte kaasalaulmine Gregoriuse laulule · Motett 13 saj Prantsusmaal tekkinud polüfooniline mitmetekstiline laul · Madrigal 2-3 häälne laul karjuseidüllist või armastusest · Sansoon prantsusekeelne ilmalik polüfooniline laul · Dissonants ,,ebakõla", kooskõla mis mõjub pingestatult · Konsonants ,,heakõla", kooskõla, mis kõlab rahulikuna 1
pikkade vokaliisidega -- tüüpiline responsooriumitele Peamiselt oli tegu suuliselt levinud ja säilinud traditsiooniga, mis sageli seotud ka improvisatsiooniga ning seetõttu võis mitmekesi koos lauldes kohati esineda ka mitmehäälsuse elemente. 8.-9. saj. kui tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul, tekkis ka vajadus need tekstid ja noodid kirja panna. Gregooriuse laulu kõige varasemad noodinäited pärinevadki 8.-9. saj.-st. Esialgu pandi muusika kirja neumadega (kr neuma- märk, viibe), mis kirjutati sõnade kohale. Neumad tähistasid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rütmilisi nüansse (mitte kindla helikõrgusega üksikhelisid), kuna noodijooni veel ei tuntud. Tänapäeval kasutatakse gregooriuse laulu klassikalises muusikas missas. Missa on katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks
Võttis osa 1869.a. laulupeo ettevalmistamisest ning tema loodud olid kaks ainsat peokavas olnud eesti laulu. Teinud laulud “Sind surmani”, “Mu isamaa on minu arm”, “Mu isamaa nad olid matnud”. Kunileiu teosed teeb eriliseks veel see, et tema neljahäälsed rahvaviisiseaded on värvikama harmooniaga kui teised tolleaegsed katsetused. Miina Härma (1864-1941) – sündis muusikute perre, mistõttu alustas juba muusika tegelemisega noorelt. 1883.a. suundus Miina Peterburi konservatooriumi orelit õppima ning peale lõpetamist reisis mööda Euroopat. Miina Härma oli tõenäoliselt esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust Eestist kaugemalt. Tema esinemised Eestis tutvustasid kohalikele klassikalist muusikat (nt Bach, Mendelssohn-Bartholdy teoseid). Inimesena oli ta väga seltskondlik ning aktiivne, tegi oma koori (Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor) ning juhatas koore maakondade laulupidude raames.
VENE MUUSIKA 1. Modest Petrovitš Mussorgski 1839-1881 õpingud, teenistus kaadrisõjaväelasena. Tee muusika juurde. Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas. Esmase klaverioskuse sai emalt. 1852 astus kadettide kooli, kus õpetati ka klaverimängu. 4a pärast alustas teenistust kaardiväeohvitserina. Tutvus Balakireviga, lahkub sõjaväest ja alustab muusikaga. 1861 sai ta rahulikult pühenduda oma loomingule, kuna elatus mõisast saadavatest tuludest, pärisorjuse kaotusega halvenes aga tema majanduslik seisund. (majandussüsteem suureneb). Veedab enam joomakaaslastega. Maj.olukord oluliselt
1. Milliste eri stiilide mõjutusi võib leida Stravinski muusikas? Too näiteid Vene rahvamuusika, mida iseloomistab folkloor ja rahvuslikkus (nt ballett “Petruška”); neoklassitsistlik periood, milles võttis eeskujuks klassikalise muusika žanre ja vorme (nt ballett “Pulcinella” või ooper “Elupõletaja tähelend”); ameerika periood, milles valminud teosed on saanud mõjutust jazz-muusikast, teostes esineb kristlike sümboleid (nt “Ebony Concerto”, “Kuningas Oidipus” 2. Nimeta Gershwini helikeele iseloomulikem joon , mille poolest oli helilooja muusikaajaloos esimene. Too näiteid Gershwin üritas ühendada sümfoonilist muusikat jazziga. Nt “Rapshody in blue”.
klahvist. Kokku on klaveril 88 klahvi. Samuti on klaveril ka pedaalid ja nende ülesande seletasid ka poisid ka lahti. Tavaliselt on klaveril 2 pedaali. Parempoolne pedaal on kõikide mängitud klahvide kõla hoidmiseks, isegi kui näpud klahvidelt eemaldada. Vasakpoolset pedaali ehk Una Corda’t kasutatakse kõla muutmiseks pehmemaks ja vaiksemaks. Juhul kui klaveril on ka kolmas ehk keskmine pedaal, jätab see kõlama vaid esimese mängitud akordi. Tänu meie koolis toimuvale muusika kuulamisseminaridele olid esitatud teosed tuttavad ja äratuntavad. Kõige rohkem meeldis mulle Johannes Brahmsi kaks teost: “Ungari tants nr1“ ja “Ungari tants nr 5“. Duo oli väga meeldivalt need kaks teost sulatanud ühte tervikusse, et ei saanud arugi, et algas täitsa uus teos. Muidugi oli ka väga nauditav nende esituses Rein Rannapi variatsioon ansambli ABBA – Money Money Money teemale. Variatsioonis oli ka palju šhow-efekte, duo vahetas mitmeid kordi enda asetust klaveril
Jäääär 25 7. juunil 2016 toimus suvesündmuse Kaunid Kontserdid Käsmus raames Eesti armastatuima muusikalise koosseisu Jäääär kontsert. Tegemist oli samuti ansambli Jäääär 25-nda juubelituuriga, kus olid ka erikülalised Indrek Kalda ja Riho Sibul. Muusika harmoonia ja looduse nautimine kaptenikülas Käsmus läks maksma õpilasele 16 eurot ja täiskasvanule 18 eurot, mis tõelisele Jääääre fännile kindlasti probleemi ei valmistanud. Kaunid Kontserdid Käsmus on juba kaheksandat aastat toimuv muusikaline suvesündmus, mis kogub aina rohkem populaarsust oma looduskauni asukoha ja esinejatega. Jäääär on Eesti ansambel, mis on tegutsenud aastast 1991. Ansambel on oma tegutsemisaja jooksul palju liikmeid vahetanud,
Tõnu Trubetsky ja Villu Tamme Tõnu Trubetsky on sündinud sünd. 24. aprillil 1963 Tallinnas. Ta on Trubetskoide suguvõsaga seotud isa, vana- ja vaarisa liini pidi. Trubetski Vürstiriik. See oli iseseisev 1164 1196, 1202 1211, 1212 1240, 1357 1566 ja tegelikult ka 1611 1634. See asus täpselt selles kolmnurgas, kus tänapäeval Valgevene, Venemaa ja Ukraina kokku puutuvad. Trubetsky on Eesti punkbändide lipulaeva Vennaskond solist. Esimene kontsert toimus 23. oktoobril 1984. aastal Tallinna 49. keskkoolis. Algselt ei teadnud keegi Vennaskonnast, et nad seal mängivad, vaid Tõnu luges seda ERKI-s seina pealt, et tuleb punk-kontsert, kus on kirja pandud, et ka nemad esinevad. Enne esimest kontserti ühtegi sellist proovi, kus oleks kõik bändi liikmed kohal olnud, ei õnnestunud neil teha. Igaüks õppis lood eraldi selgeks.
Ferenz Lizst Esimene teos mida ma olen kuulnud on "Love dream". Seal helilooja mängib klaverit. Meloodia on muutlik nagu lained meres. Kuskil on emotsioonide torm tõusmas armunute vahel aga teises kohas on rahulikum,kus nad armsalt vestlevad. See teos ei ole ju nii sama Love dream nimega,meloodias saab näha kaks armunut inimest. Teine teos, mida ma olen kuulnud on"Lohutus". Teos on kirjutatud klaveri ja viiuli abil. Selle lauluga mu peas keerleb ainult üks mõtte.Kui ma kõnnin tänaval niiskes ilmas ja molten elust. See meloodia tuletab mulle meelde kõige paremaid momente lapse põlvest. Viimane teos mida ma olen selle nukra ja vihmase päevaga kuulnud oli " Un Sospiro". See on klaveri näidend. Meloodia on väga lihtne ja samal ajal ta on hüplev ja üleskeerav.
Alles õhujõududega liitudes tekkis tal vajadus eesnime järele ja ta võttis endale ametlikuks nimeks John R. Cash. J. R. kasvas üles farmis, töötades juba lapsena koos teistega põllul. Pere elas vaeselt, Suur depressioon mõjus puuvillakasvatajatele hävitavalt. Isa võttis vastu iga töö, mida pakuti. Kõigest hoolimata meenutas Cash oma lapsepõlve alati härdusega, tundes muret selle pärast, et inimeste side maaga kaob ning hävib ka keskkond, kust tema muusika pärineb. Päritolu Nooruspõlves uskus Cash kuuldud juttude põhjal, et temas on indiaaniverd, kuid hilisem uurimine selgitas, et tegelikult olid tema esivanemad šoti päritolu. Sellest hoolimata tundis ta indiaanlastega hingesugulust ja pühendas neile paljud oma laulud (näiteks "The Ballad of Ira Hayes", "Old Apache Squaw"). 1950. aastad 1950. aastate alguses teenis Cash õhujõudude koosseisus Saksamaal radistina, dešifreerides Nõukogude Liidu armee sõnumeid
“Aida” Giuseppe Verdi Kerden Krismar Keyn Ong & Kristofer Seil “Aida” • Aida on neljavaatuseline ooper. • Teksti on kirjutanud Antonio Ghislanzoni. • Ooperi tegevus toimub vaaraode ajal. • Asukohaks on Memphis ja Teeba • Verdi kirjutas ooperi tellimustööna Suessi kanali avamise puhul. • Esietendus oli Kairos 1871. “Aida” Estonias • Estonias on “Aida” lavastajaks Tobias Kratzer. • Ooper on ainult kahes vaatuses. • Esietendus toimus Estonias 22.01.2016. Teema • “Aida” lugu on põnevusdraama armastusest ja reetmisest. • “Aidat” tuntakse kõige paremini võidumarsi järgi, mis kõlab tervituseks elevantide ja orjadega võidukalt sõjast naasevale Radamesele. • https://www.youtube.com/watch?v=oht7YF di5C0
Peaesineja oli Bastille. Kontserdil esitati enamasti Briti indie pop muusikat ning ka lihtsalt pop muusikat. Kontserdi meeleolu oli üsna kõrgel, rahvas oli kõikidest esinejatest sillas ning terve kava oli väga hästi kokku pandud ning üles ehitatud. Esinejad olid minu arvates kõik väga tasemel ning ma ütleks et kõik väga originaalsed ja omapärased, mõnel juhul isegi ütleksin, et oma stiili parimad. Eriti meeldis mulle ,,Noepi" puhul see, et ta laulis ning tagus muusika rütmi ise ning esitas rahvale oma laulud täiesti nullist, mitte ei lasknud kuskilt pulga pealt tagatausta ja lihtsalt laulis. Samuti jäi mulle eriti kõrva ,,Noepi" eriti omapärane hääl ning kuidas ta suudab seda nii- öelda ,,painutada". ,,Noep" on Eesti artist ning on hetkel tõusmas ka välismaal oma paladega. ,,Matt Wills" tuletas mulle veidi meelde ,,Ed Sheerani", kes mängis laval üksinda kitarri ning mängis sellise kurva
Pikkade sajanditega isesuguste inimrühmade kokkusulamisest kujunenud hispaanlased on romaani ehk ladina rahvas, kes ei erine füüsiliselt ega kultuuriliselt kuigi palju naabritest, portugallastest ja itaallastest. Samal ajal on hispaania kultuur väga eripalgeline. Seetõttu ongi Hispaania riik jagatud 17 autonoomseks piirkonnaks, mille hulka kuuluvad ka Aafrika põhjarannikul asetsevad linnad - Ceuta ja Melilla. PILDID HISPAANIAST HISPAANIA MUUSIKA . HISPAANIA MUUSIKA ON VÄGA-VÄGA TIHEDALT SEOTUD HISPAANIA TANTSUDEGA. OSAD HISPAANIA RAHVALAULUD ON KA TANTSULOOD. SELLEPÄRAST ONGI ERILINE NÄHTUD HISPAANIA KULTUURIS FLAMENKO, KUS ON ÜHENDATUD LAUL, TANTS JA PILLID. KUULSAIMAD RÜTMIPILLID ON KASTANJETID JA TAMBURIINID. VÄGA TUNTUD HISPAANIA RAHVATANTS ON BOLÉRO, MILLE SAATEKS KASUTATAKSE KASTANJETTE JA KIRTARRI. KUSJUURES KLASSIKALINE KITARR ON PÄRIT JUST HISPAANIAST. TUNTUIMAD LAULJAD ON PLACIDO, CARRARAS NING CABALLI, NAD ON OOPERILAULJAD.
annaabi.ee 
