11 3.1 Punkansamblid enne 1990.............................................................................................12 3.2 Punkansamblid peale 1990............................................................................................13 4. PUNK JA KIRJANDUS.......................................................................................................14 5. EESTI KUULSAMAD PUNKARID ..................................................................................16 5.1 Villu Tamme...................................................................................................................16 5.2 Tõnu Trubetsky..............................................................................................................17 5.3 Merca.............................................................................................................................18 6. PUNKLAULUPIDU......................................................................................
nähtusesse, uurida, mis olid tollase punkliikumise eesmärgid, milline oli selle mõju ühiskonnale ning kuidas mõjutas ümbritsev keskkond punkareid endid (ning vastupidi). Võtan lisaks vaatluse alla ENSV punkkulutuuri, selle eripärad, pungi piirkondlikud erinevused ning selle, kellega üleüldse tegemist oli. ENSV punkliikumist käsitlev põhjalik ja kõikehõlmav teos senini puudub, kõige ambitsioonikamaks ilmunud kogumikteoseks võib pidada Tõnu Trubetsky 2009. aasta „Eesti punk: 1976-1990: Anarhia ENSV-s“1 (mõned tähelepanuväärsemad temaatikat käsitlevad teosed on veel Piret Viirese „Eesti punkluule“2, Lauri Sommeri „Haaknõela vari“3 ning Tõnu Trubetsky „Haaknõela külm helk“4). Paraku on küsitav nii nimetatud kirjutise objektiivsus, kõikehõlmavus kui ka faktivalim. Tuleb arvesse võtta, et autor ise oli üks punkliikumise osalisi, mistõttu on tema mälestused küll väärtuslikud, kuid arvestades, et Trubetsky on
stiilseimad pungid. Kes selleks puhuks oma harjad guasshhvärvidega eredatesse toonidesse olid võõbanud. Viru tänava poed olid maskeeritud riidepoe "Siluett" vitriin teatas näiteks: "Sex Shop", selle ees istus punase harjaga Ivar Kont (Velikije Luki) ja jõi otse pudelist "Vana Tallinnat". ...... "Punkide lemmikuteks olidki tol ajal Moskva kinotegelased, kes iga kord, kui mõnes poliitilises filmis tuli kujutada Euroopat, sõitsid Tallinna, helistasid Villu Tammele ja palusid kõik kohalikud pungid kokku ajada." Meri, E. "Psühhopaat-masohhist." Kuum, 2, 1994, lk. 4, 14-15. Lisaks riietusele oli ja on punkari eneseväljendusviisiks ka punkmuusika, mida võib ju pidada ka rockmuusika üheks alaliigiks. Osad punkarid lihtsalt kuulasid ja nautisid seda, teised tegid aga ka ise bändi. Sajad koolipoisid üritasid alustada rockmuusiku karjääri, olles vaevalt õppinud sõrmi kitarrile seadma. Oma lihtsuse ja protestivaimu
välja bändid Sex Telegramm (1979), Generator M (1980-82) ja kindlasti teisedki. Ülejäänud tuntumad tolleaegsed bändid olid Cheese (1979), Punk T (1979), hilisema Vennaskonna kitarristi Allan Vainola moodustatud Ajutine Valitsus (1980), siiani stuudiobändina tegutsev Irwin Art Project (1980), Eesti esimene naistebänd Saudi Araabia (1980), Kopli Otell (juhiks praegune näitleja Ivo Uukkivi, hüüdnimega Munk), Uus Kanalisatsioon (1982), Velikije Luki (1982), mille algkoosseisus olid Munk, Villu Tamme ja Allan Vainola, Teine Osakond, Uuestisünd jpt. Enamus neist bändidest olid tuntud vaid oma kooli piires. Avalikke kontserte ansamblid eriti ei teinud, ega saanudki teha. Esineda õnnestus tavaliselt vaid justkui kooliansamblina oma kooli pidudel. Kui aga siiski kusagil mingi punkpidu või -kontsert toimus, läks teade punkringkondades kohe laiali, rahvast tuli kohale murdu ning üritus läks täie ette. Iga kontsert oli ikka omaette sündmus.
Subkultuurne underground (1980ndad aastad): Terav sotsiaalsus Ebatraditsiooniline keel Kõnekeelsus, roppused Punkluule tõi luulesse: Kõnekeelsus Tekstide jõulisus Ühiskondlik protest Raiuv vorm, võõrtähed Punkkultuuri perioodid Pseudopunk- Propeller, Singer Vinger Pungi esimene põlvkond- Metro Luminal, Generaator M Pungi „kuldajastu“- Villu Tamme, Merca, Tõnu Trubetsky, Vennaskond, J.M.K.E (1986-1989) Tänapäeval- punkluule õhtud (Punk laulupidu 2008 ja 2011, 2015) Tõnu Trubetsky Luuletaja („Pogo“, „Anarhia“, „Daam sinises“) Muusik (Vennaskond, J.M.K.E) Anarhism Poliitiline tegevus (Eestimaa Rohelised, Keskerakond) Merca (Merle Jääger) Näitleja Luuletaja („Merca by air mail“ 1989, „Vana libu hommik“ 1998) Vanemuise näitleja
Muinasaeg- On inimühiskonna kõige kaugem minevik. Algas esimeste inimeste tekkimisega 11 000 eKr 13 saj. Ajalooline aeg- Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi. Ajalooline aeg algas pärast muinasaja lõppu kirja kasutuselevõtuga. Eri maades ja piirkondades algas ajalooline aeg erineval ajal. Eestis algas ajalooline aeg 13. sajandi alguses. Keskaeg- Ajaperiood vanaaja ja uusaja vahel. Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad (1208-1227) ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust: luterluse siiajõudmine (1520-1530'datel) ja Liivimaa sõda (1558-1583). Ümera lahing- 1210, Lätis (Valmiera lähedal). Osalesid eestlased, sakslased, liivlased ja latgalid. Võitsid eestlased. Madisepäeva lahing- 21. 09. 1217, Eestis (Vanamõisa lähedal). Osalesid eestlased (väejuht Lembitu ja armeesse kuulus
rahvas ja poleks üksi hakkama saanud. 8. Milliseid muudatusi tõi kaasa Nõukogude aeg Eestis? Poliitika, majandus, teadus, olme jne? Nõukogude aeg ehk sovetiaeg e. nõuka aeg e.klikiaeg vms.(1944 - 1991) oli ühtaegu nukker ja naljakas ja - tagantjärgi ka nostalgiline. Seda iseloomustab hästi 80-ndate punkluule. Paljudes sellelaadsetes luuletustes peitub iroonia Nõukogude-aegse ühiskonnakorralduse ja riigikorra suhtes, mis kõige paremini avaldub luuletuses "Kõik on hea".(autor Tõnu Trubetsky). Nõukogude ajal võis tegutseda vaid üks kommunistlik partei. Koolides pidi laulma Nõukogude Liitu ülistavaid laule. Kuigi ametlikult oli töö tegemine sovetiajal au sees, olid "sotsialistliku töö kangelased" ja mitmed teised aunimetused ning tiitlid, parimatele anti pidulikult üle mitmesuguseid auhindu, mis sisuliselt olid enamasti suveniirid (rinnamärgid, medalid, karikad) ja mõnikord anti isegi rahalist preemiat, oli sisuliselt töö tegemisega nõuka ajal lood kehvad
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS 90-E IIDOL: KURT COBAIN Referaat Juhendaja: Gumenjuk Svetlana Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 105 MRA TALLINN 2013 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Lapsepõlv ja noore elu........................................................................................... 4 «Nirvana».............................................................................................................. 5 Eraelu.................................................................................................................... 6 Narkootikumid ja surm...............................................................
Kõik kommentaarid