Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Kas musikaalsus on pärilik või õptav?

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Musikaalsus on inimeste võime muusikaga tegeleda ­ muusikapalu kirjutada, muusikainstrumente mängida, laulda, tantsida ja nii edasi. Kuid kas musikaalsus on inimestesse sisse kodeeritud või saab seda õppida? Kõik inimesed ei ole musikaalsed, mis tähendab seda, et see võime ei ole levinud terves inimkonnas. Üldiselt kipub olema nii, et kui vanemad on terve oma elu või mingil eluperioodil tegelenud muusikaga, tegelevad sellega ka lapsed. Siiski muusikaga tegelemist ei saa lugeda musikaalsuseks ­ ükskõik milline inimene võib ju kätte võtta trummipulgad, veidi trummi lüüa ning öelda: ,,Ma teen muusikat." Erinevus tuleneb sellest, et musikaalsed inimesed tõesti panevad kogu oma ande teostesse ning kirjutavad/esitavad need nii, et kõigil on hea kuulata. Maailmas leidub mitmeid kuulsaid perekondi, mille liikmeteks olid erinevate põlvkondade

Muusika

1

doc

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav?

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Pärilikkus on protsess, mille käigus pärandub vanemate järglasele või järglastele kaks geneetilist komplekti - üks komplekt pärineb isalt ja teine emalt. See tähendab et nende järglane sisaldab mingil määral nii ema kui isa. Näiteks kui emal ja isal olid sinised silmad on üsna tõenäoline et nende järglasel on ka sinised silmad. Pärilikkuse edasikandumine ei tähenda aga sugugi mitte ainult visuaalset pärilikkust. Mõni inimene on vanematelt rohkem pärinud, mõni vähem aga üldjuhul oleme me kõik oma vanemate ja nende vanemate koopiad.

Muusikaajalugu

2

docx

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav?

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Musikaalsust on tihti seostatud pärilikkusega. Näiteks võib tuua klassitsismiajastu tuntuima helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti, kellele oli looduse poolt antud anne luua heliteoseid muusika kirjutamise eeskirju järgimata. Kuid kas see vastab tõele, et musikaalsus on saadud pärandusena oma eelnenud sugupõlvedelt või on see saavutatud pikaajalise töö tulemusena? Äkki hoopis mõlema aspekti kombinatsioon? Musikaalsus tähendab tundlikkust, teadmist või annet muusikas. See koosneb mitmest komponendist, millest kõige komplitseeritum on tihtipeale muusikaline kuulmine. Rütmitunne on kõigil välja arendatav, kui pole just suuremat kõrvalekallet. Sündides oleme me kõik pärinud musikaalsuse, kuid mina arvan, et mõnele on antud seda rohkem kui teistele. Inimene saab selle ande kallal töötada, seda edasi arenada. Mozart päris kapellmeistrist isa käest surepärased muusikalised geenid

Muusikaajalugu

1

doc

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav?

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Suurlinna tänaval ringi kõndides võib täheldada palju andekaid inimesi. Tänavanurgal toiduraha eest joonistavast kodutust Oxfordi ülikooli lõpetanud majandusteadlaseni. Nende kahe näite vahel jookseb ähmane piir, kas tegu on tõeliste talentidega või rahvakeeli öelduna 'tuupuritega'. Sama näide kehtib ka muusikamaailmas, alustades lauljatest ning lõpetades heliloojatega. Seega tõusebki õhku küsimus: kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Hea näide siinkohal oleks Ameerika Ühendriikidest alguse saanud ning nüüd ülemaailmseks üllitiseks kujunenud "Idol" telesari. Läbi aastate on eelvoore külastanud miljoneid inimesi, kes peavad enda võimeid piisavaks, et muusikamaailmas läbi lüüa. Lisaks veel erilisuse-faktor, mis hetkel väga oluline ei ole. Muusikahariduse saanute konsentratsioon selles sarjas on kindlasti kõrge, kuid on ka 0-põhja pealt tulnuid, kes kiirelt laineid lööma hakkavad

Muusika

10

docx

Wolfgang Amadeus Mozart (Referaat)

leheküljelise ooperipartituuri. Alates 1769. aasta detsembrist tegi Mozart koos isa ja õe Maria Annaga mitu kontsertreisi Münchenisse, Viini, Pariisi, Londonisse ning tutvus paljude heliloojatega, kes on mõjutanud tema varast loomingut. Sai isikupära kujundavaid mõjutusi esimesel reisil Itaaliasse, kus tutvus põhjalikult sealse ooperi- ja kirikumuusikaga ning õppis G. B. Martini juures kontrapunkti (kontrapunkt on õpetus mitmehäälsest muusikastiilist, kus kaks või rohkem iseseisvat meloodiat moodustavad ühe kooskõlastatud terviku). 13-aastaselt oli tal juba töökoht Salzburgi peapiiskopi õukonnas, kus töötas ka tema isa. Neljateistkümneaastasena võeti Mozart Itaalia-reisi ajal pärast hiilgavat sooritatud ülirasket eksamit kuulsa Bologna muusika-akadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle ,,kuldkannuse rüütli" aunimetuse. W.A.Mozarti elu alates 1774 aastast(täiskasvanu iga)

Muusikaajalugu

25

docx

Motzarti fenomen

Mozarti kuus kvartetid pühendatud Haydn kuupäev, millest alates ajavahemikku 1782-1785 ja on peetakse vastuseks Haydni Opus 33 komplekti alates 1781. Haydn 1785 ütles Mozart isa: "Ma ütlen teile, Jumala ees, ja kui aus mees, sinu poeg on suurim helilooja mulle teada, mida inimene ja maine, ta on maitse ja mis on rohkem Suurim oskus koosseisu. " Alates 1782-1785 Mozart paigaldatud kontserdid end solistina, esitades kolm või neli uut klaverikontserti igal aastaajal. Kuna ruumi teatrid oli vähe, ta broneeritud tavatu kohti: suur tuba Trattnerhof (korterelamu), ja peosaal Mehlgrube (restoran).Kontserdid olid väga populaarsed ja kontsertide ta esietendus neid on ikka kindel inventar repertuaari. Saalomon kirjutab, et selle aja jooksul Mozart loodud "harmooniline seos innukas helilooja-esineja ja rõõmus publik, kellele anti võimalus tunnistajaks ümberkujundamine ja täiuslikkus suur muusikaline zanr".

Muusika

7

odt

Muusikaajalugu, suvetöö. Keskaeg,renessanss,ars nova, barokk,Händel,Bach,Beetho ven,Mozart

Suvetöö Muusikaajalugu 1) Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse bütsants.Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: 1.Varakeskaeg 5.-11. saj. 2. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed

Muusikaajalugu

8

docx

X klass kokkuvõte

Alates 14. Sajandist on ordinaariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mis kannab samuti nimetust ,,missa" ning on üks lääne kirikumuusika põhivorme. 4)KESKAJA ILMALIK MUUSIKA Muusika, mis kõlas keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Ilmalik laul levis pikka aega suulise traditsioonina, esimesed üleskirjutised on pärit 11.-12. Sajandist. Vagantide- rändüliõpilaste või teenistuseta vaimulikkude ladinakeelsed laulud parodeerisid sageli kiriklikke hümne ning võisid sisult olla üsna siivutud. Vanemate säilinud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud- pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi ilmselt väga lihtsate meloodiatega. Neid esitasid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Nad rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadena, elatades ennast lauldes, mängides, trikke

Muusikaajalugu

Kommentaarid (0)