Aleksander Lätte elulugu (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Esimesed kutselised heliloojad

Tam m, tuntuks sai ka klaverikunstnik Theodor Le mba ja tema noore m vend Artur Le mba. · Tänu õpinutele Peterburis mitme kesistus heliloojate loo ming. · Algas kutseliste teatrite tegevus. Rajati ,,Vane muine" ja ,,Estonia"  1919. aastal rajati Tartus esi m ene Eesti Muusikakool ja K õrge m Muusikakool. Tallinnas loodi Kõrge m Muusikakool, mis kannab praegu ni me Eesti Muusikaakadee mia. · Aleksander Lätte (1860-1948) ­ Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest profesionaalne muusikakriitik.Tartus asutatud esimese eesti sümfoonia dirigent. Lätte on päris Pikasillalt. Alustas viiuli õpinguid 8aastaselt, 19aastaselt lõpetas Ci mze se minari. T öötas koori ja ­ orkestrijuhina Nõos ja Puhjas. Esi mene Eestlane , kes sai

Muusikaajalugu

3

odt

Konspektid õpikust "Eesti muusikaajalugu"

olid matnud" Lydia Koidula tekstile. Üheks olulisemaks oli isamaateema. "Priiuse hommikul" (Marie Heiberg). Enamasti on Türnpu hilisema perioodi laulud oma keerukuse tõttu jõukohased vaid kontsertkoordele. Rahva seas aga on laialt levinud tema lihtsamad laulud "Lahkudes" ja "Troost", "Meil aiaäärne tänavas" Konstantin Türnpu kogu elutöö on seotud kooridega - nii loojana kui ka ettekandjana on tal eesi koorimuusikas silmapaistev koht.  Aleksander Läte ( 12.jaanuar.1860 - 8.september.1948) Aleksander Läte oli mitmekülgne muusikategelane, kes oma muusikutegevusegaotsekui ühendas eri ajastuid. Ta oli koori- ja orkestridirigent, helilooja, muusikakriitik ja muusikaõpetaja, esines klaveri- ning orelisolistina. Suurepärase organisaatorina pani ta aluse esimesele eesti sümfooniaorkestrile ja korraldas hulgaliselt kontserte. Muusikalise alghariduse sai ta Cimze seminaris. Pärast aastaid töötanud

Muusikaajalugu

2

doc

Nimetu

Miin Härma lüürilised laulud on loodud luuletaja Anna Haava sõnadele. 9. R.Tobias oli esimene komponistiharidusega helilooja, eesti sümfoonilise muusika esikteose avamäng ,, Julius Caesar,, looja, esimese keelpillikvarteti asutaja, esimese klaverkontserdi looja. Ballaad ,, Sest Ilmaneitsi ilusast" häälele ja orkestrile, muusikaline episood ,,Kalevipoeg põrgu väravas", oratoorium ,,Joonase lähetamine. Tartus tegi koostööd Aleksander Lättega, valmistades ette mitme suurteose ettekandeid. 10. A.Läte sai muusikalise alghariduse Cimze seminaris, töötas kooliõpetajana Puhjas ja Nõos. Küpsemas eas siirdus Saksamaale ja lõpetas 2 aastaga Dresdeni Konservatooriumi, kus sai koorikomponisti diplomi. Suure osa haridusest omandas ta iseõppimise teel. Tartus elatas end klaveritunde andes ja Postimehes muusikakriitikuna. Moodustas eesti esimese sümfooniaorkestri. Moodustas sega-ja meeskoori. R

Muusikaajalugu

12

pptx

Aleksander Läte

tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele ,,Postimees". Ta töötas klaveriõpetajana ning esines klaveri- ja orelisolistina. 1906. aastal avati eesti teater ,,Vanemuine" piduliku sümfooniakontserdiga ja Kitzbergi näidendiga ,,Tuulte pöörises". Tervise halvenemise tõttu pidi Läte 1907. aastal loobuma aktiivsest muusikalisest tegevusest. Läte avaldades eesti koorilaulude kogumikke. Ühtlasi hakkas ta kirjutama muusikakriitikat. Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932. aastal juhtis Aleksander Läte Tartus tema rajatud klaveritöökoda ,,Sprenk-Läte". Avaldas raamatud ,,Kunstlaulust ja Solfeggio" (1923) ning "Klaverist ja selle ehitusest" (1934). Osa töid jäi aga käsikirjaliseks. Looming Põhiosa moodustavad umbes 200 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned kandaadid, sümfoonilised teosed, instrumentaalset kammermuusikat ja mõned soololaulud. Ta on esimesena Eestis seadnud koorile setu viise ("Tere, sikakõnõ", "Mille minno naari noore neio").

Muusika

4

docx

EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20.SAJ ALGUL

· 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma Gümnaasiumis (Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium) · Isamaalaulud, Lüürilised laulud, Rahvalauluseaded TEOSED: · ,,Kui sa tuled, too mul lilli" (puhkpillipala) · ,,Meeste laul" (isamaalaul) · ,,Ei saa mitte vaiki olla" (lüüriline laul) · ,,Tuljak" / laulumängust ,,Murueide tütar" (rahvalauluseade) 2. Aleksander Läte (1860-1948) ­ · Koori- ja orkestridirigent, Helilooja, Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik, Muusikaõpetaja · Sündis Tartumaal · Õppis Cimze seminaris · Töötas Puhjas ja Nõos · Nõos oli organist ja köster · 1900 loobus õpetaja ametist. Suundus Tartusse (Postimehe muusikakriitik)

Eesti muusikaelu 20.saj algul

1

doc

Esimesed kõrgharidusega muusikud Eestis

Tuntuimad teosed on ,,Mu isamaa nad olid matnud", ,,Priiuse hommikul", ,,Kevade tunne", ,,Talvine õhtu" ja ,,Luiged". Rahva seas on ka laialt levinud ,,Lahkudes", ,,Meil aiaäärne tänavas", ,,Troost" Aleksander Läte (1860-1948) Mitmekülgne muusikategelane, koori- ja orkestridirigent, helilooja, muusikakriitik, muusikaõpetaja, klaveri- ja orelisolist. 1900. aastal moodustas ta kooliõpilastest, üliõpilastest ja õpetajatest esimese eesti sümfooniaorkestri. Aleksander Läte looming sisaldab ligi 150 koorilaulu kõrval ka 15 soololaulu, kantaate, orkestri-, klaveri-, ja viiulipalu. Läte on eelkõige hinnatud koorikomponist. Tuntuimad koorilaulud: ,, Kus Põhjalahe kohiseb", ,,Kuldrannake", ,,Malemäng", ,,Ärka üles, isamaa", ,,Laul rõõmule", ,,Küla kõrtsis" ,,Pilvedele". Soololauludest on tuntuim ,,Primula veris".Orkestriteostest võib avamägu ,,Kalevala" kõrval nimetada ja lühemaid palu ­ ,,Eesti tants", ,,Tempo di mazurka"

Muusika

3

docx

19.sajandi lõpp. Esimesed kõrgharidusega muusikud.

zizzle 19.sajandi lõpp. Esimesed kõrgharidusega muusikud. Eesti muusikas oli 19.sajandi lõpuni valitseval kohal rahvusliku koorilaulu harrastus. Vaatamata sellele,et sajandi viimasel kümmnendil korraldatud kolme üldlaulupidu kammitses venestamispüüd, pakkusid laulupeod rahvale tohutult moraalset tuge. IV üldlaulupeol 1891.aastal Tartus osalesid esimest korda ka segakoorid. Kavas oli laule peaaegu kõigilt tollastelt eesti heliloojatelt ( A.Kunileid, A.Thomson, F.Saebelmann. K.A.Hermann, M.Härma,J.Kappel, A.Lätte jt). Esimest korda esinesid pasunakoori kõrval ühendatud viiulikoorid, sellega täitus K.A.Hermanni soov näha viiuldajaid üldlaulupeol. ( Just sel eesmärgil oli ta välja andnud oma viiulimängu õpiku.) V üldlaulupeol , 1894.aastal Tartus esinesid eesti külaliskoorid Riiast, Pihkvast ning Peterburi ümbrusest. Üldjuhid olid K.A.Hermann, J.Kappel ning K.Türnpuu. VI üldlaulupeost, 1896.aastal Tallinnas võttis osa lausa rekordarv inimesi- ligi 5000. Üldjuhid

Muusikaajalugu

14

docx

Aleksander Läte

Ülenurme Gümnaasium Pille-RiinKurrikoff ALEKSANDER LÄTE Referaat Ülenurme 2016 Sisukord Sissejuhatus Referaadi teema valik tuli väga kiiresti. Teema valimisel panin rõhku just sellele, et ma valiksin midagi uut ja huvitavat. Kindlasti pidi see helilooja olema sees ka 7. klassi Muusikaloo õpikus “Lühiülevaade muusikaloost”. Nii oli mul parem saada huvitavat ja põhjalikku infot helilooja elust. Ma ei tahtnud valida kedagi, keda ma

Muusika

Kommentaarid (0)