· Postminimalism- võrreldes minimalismiga on teemad pikemad. Kasutatakse teistele stiilidele (jazz, pop, etnomuusk) iseloomulikke väljendusvahendeid · Eklektitsism - teiseid iseloomustab taotluslik stiilikirevus, kasutati tsitaate eri ajastute muusikast · Uustonaalsus ehk uuslihtsus - rahu ja viamset kirfastumist otsitakse lihtsate heakõlaliste välejndusvahendite kaudu. Muusikaline materjal on rõhutatult askeetlik ja healõlaline. Muusika sageli religioosne nind seotud keskaja või renessanssmuusikaga. Arvo Pärt (1935) · sündinud 11.sept. 1935 Paides. · Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis, kus õppis klaverit · 1954-1957 õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat V.Tormise juures · 1957-1963 Tallinna Riikklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassis. · Aastatel 1958-1967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezisöörina
Selle vanuseks arvatakse vähemalt 3500 aastat. Traditsiooni hoidmise kõrvalt on Hiina aidanud kaasa ka teiste riikide kultuurile. 2000 aastat tagasi võeti Hiinast ning KeskAasiast üle budism. Viimasel ajal on Hiinas levinud ka ristiusk ja islam. Hiinas on levinud ka taoism, mis kujunes Hiinas 6.5. sajandil e.Kr. Taoismi kaks poolust on ''yin'' (naiselik,maa,tume) ja ''yang'' (mehelik,taevas,kerge) Yin Yang Muusika 3000 aastat tagasi, kui Euroopas alles tekkis muusika, oli Hiinas see juba täielikult välja arenenud. Huvi muusika vastu tekkis osaliselt tänu Konfuutsiuse õpetustele. Han´i dünastia ajal asutati Hiinas Muusika Büroo, mille ülesandeks oli tolle aegsete meloodiate ja laulude kogumine ja kokku panemine. Hiinasse tuli palju uut muusikat KeskAasiast. Enamasti on Hiina muusika ühehäälne, mis toetub enamasti viieastmelisele helilaadile pentatoonikale
tänapäevani tipptasemel. 14-aastaselt hakkas talle meeldima flamenco. Peale põhitõdede omandamist sõitis ta Hispaaniasse, kus oli ta tippmaailma flamenco mängjate käe all. Myrddini pillioskus oli kindlasti seni parim, mida mina näinud olen, sest sellise tehnika omandamiseks on vaja palju vaeva näha. Mina ei mõistnud selle esitaja mõttemaailma. Myrddin oleks pidanud natuke rohkem rahvaga suhtlema, mitte ainult rahvale naeratama ja pilli mängima. Minule ei meeldi väga selline muusika, sest mulle meeldib selline muusika, milles on sõnad ja mõte rohkem sees. Esineja ei olnud väga viisakalt riides, kuid see mind ei häirinud. Peaasi, et esinejal endal on mugav esineda. Myrddin jättis endast lavale väga positiivse mulje. Oli näha, et Myrddinil on olnud eelnevalt palju kogemusi ja ta esitas enda lugusid kindlalt. Kokkuvõtteks võib öelda, et minule ei meeldi selline muusika, kuid see muusika ei tekitanud minus igavust
( 3'e aastane leping) Langes välja kolledzist ja läks Torontosse, et oma esimene album salvestada 12 juuli 1995 ilmus esimene album nimega Enrique Iglesias Esimese nädalaga müüdi poolmiljonit koopiat 1995 "Enrique Iglesias" Müüdi 6 milj eksemplari See album sai esimese grammy 1997 1997 Vivir Esimene maailmaturnee (60 kontserti 16'nes riigis, Ameerikas ja Euroopas) Võitis Esimest korda Ameerika muusika auhinna 1998 "Cosas del Amor" Küpsem muusikaline suund Maailmaturnee (80 kontserti), mida sponsoreeris McDonald's Tema laulu esitati Hispaania seebiooperis Lugu "Bailamos" sai kuulda filmis Wild Wild West, ksu mängib peaosa Will Smith, see laul sai hitiks 1999 "Enrique" Täiesti inglise keelne(varasemad albumid olid kahe keelsed) Esimest korda pääses muusikaedetabeli "Billboard Hot 100" esikohale 1999 Esimene muusika video loole "Bailamos"
EESTI TOP10 Sander Hallikas Noarootsi Gümnaasium Ruja Ruja oli eesti rock-ansambel, mis tegutses 1970. ja 1980. aastatel. Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". ERSO Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ERSO asutamisajaks loetakse aastat 1926 ERSO peadirigendid on olnud Olav Roots, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ja Nikolai Aleksejev Laulupidu Alates 1869. aastast toimuv vabaõhuüritus, kus lauldakse isamaalisi laule Koosneb Eesti erinevatest kooridest, kes laulevad dirigendi juhendamisel kavas olevaid laule Tõnis Mägi Tõnis Mägi on eesti laulja, kitarrist, helilooja ja näitleja Ta on kirjutanud laulu "Koit", mis on terve Eesti rahva südames On hea laulja ja laulukirjutaja RAM Riiklik Akadeemiline Meeskoor On Eesti Rahvusmeeskoor Suurim kutseline meeskoor maailm...
docstxt/130322826986244.txt
Loewe isa oli tuntud operetitenor Edmund Löwe. 5- aastaselt hakkas Frederick(siis veel nimega Fritz) klaverit õppima ja juba 7-aastaselt komponeeris oma esimesed meloodiad. 1924. aastal saatis Fritz Löwe(ehk Frederick Loewe) oma isa Ameerika-turneel. Pärast seda otsustas ta Ameerikasse jäädagi. Paraku ei olnud ta Ühendriikides siiski nii edukas, kui Berliinis. Ta proovis mitmeid erinevaid ameteid nagu profipoksija, ratsutamisõpetaja, klaverimängija, ratsakirjakandja ja kullakaevur. Muusika juurde suundus ta tagasi aurikul, mis pidas ühendust Miami ja Havanna vahel. 1930ndate aastate algul sõitis ta New Yorki ja hakkas Yorkville'is lõbustama õllesaali külalisi saksa laulude ja meloodiatega. Esimest korda puutus Loewe kokku muusikateatriga 1935. aastal, kui kirjutas ühe show tarbeks laulu ,,See valss sündis Viinis". 1937. aastal valmis tal muusikal ,,Tervitus kevadele"(Salute to spring) ning kohe järgmisel aastal esietendus tema
publikut kõikjal maailmas ning kujunenud üheks armastatumaks ooperiks muusikateari ajaloos. Ka "Estonias" on "La traviata" üks enimlavastatud oopereid, millele publik on pea sajandi jooksul aplodeerinud seitsmel esietendusel. Ooperi libreto on kirjutanud F.M Piave. Ooper baseerub A.Dumas nooremal romaanil ,, La dame aux Camelias", mis avaldati 1848. aastal. ,,Traviata" esietendus toimus 6.märtsil 1853.aastal Veneetsias. Giuseppe Verdi oli üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Selles kuulsas kolmevaatuselises ooperis võis näha väga lugupeetuid ooperilauljaid. Tähtsaimates
Mihhail Glinka (1804-57) kasvas üles isa mõisas, seal puutus kokku Vene rahvamuusikaga, see mõjutas tema hilisemat loomingut, Peterburi aadlipansionis sai hea üldhariduse. Looming teda on nimetatud Vene klassikalise muusika isaks, tema looming avaldas mõju kõigile 19.saj Vene heliloojatele. Ivan Sussain 1. Vene rahvuslik ooper, kus itaalia ooperi stiilid segunevad Vene rahvalaulu ja romansiga, kooristseenid on mõjuvad, sümfoonilised avamängud, Aragonia Jota, Öö Madriidis, Aleksandr Borodin (1833-87) sünid Peterburis abieluvälise pojana, isa tagas hea hariduse, 4 võõrkeelt, õpis tsellot ja flööti. Looming - sügavalt rahvuslik ja eepiline, väljapaistvaim teos Vürst Igor- kirjutas 20 a
Rouge Madame Käisin 03. aprillil Kuressaare Kultuurikeskuses kuulamas kontserti ''Rouge Madame''.Tegu oli ühe unikaalse Eesti-Prantsuse duoga, mille liikmeteks olid sellised huvitavad isikud nagu Lembe Lokk ja Jean- Christophe Onno. Dou esitas erinevaid laule oma repertuaarist. Lugude valik oli hea, kuna asi oli tehtud mitmekesiseks. Nimelt esitati lugusid eesti keeles, inglise keeles ning muidugi ka prantsuse keeles. Ning tänu sellisele mitmekesisusele ja ka laulude pealkirje mitte teades,ei oskagi ma välja tuua nii öelda oma lemmikut. Kuigi minu meelest oli iga pala omamoodi ja meeldejääv. Eriti mõnusalt kõlas muusikas ka prantsuse keel, mis on minu meelest üks kauneimaid keeli. Samuti tõmbas tähelepanu nende muusikainstrumentide valik, sest kokku olid sobitatud nii elektriklaver, basskitarr kui ka erinevad heliefektid. Alguses ma ei teadnud üldse, mida sellelt kontserdilt oodata, kuid otsustasi...
Tänu sellele läks Bob koos oma emaga oma kodust Saint Annist Trench Towni et tööd saada suures linnas. Trenchtown sai oma nime sellest et see oli ehitatud üle kraavi kuhu nõrges Old Kingstoni reovesi. Trenchtownis bob veetis palju aega oma hea sõbra Neville Livingstone Seltsis, keda rahvas kutsus tema hüüdnime järgi Bunnyks(Jänkuks). Suures linnas Bob tutvus paljude muusikutega kelle loomingut ta oli austanud, näiteks Fats Domino ja Ray Charlesega. Bob ja Bunny võtsid osa muusika tundidest mida korraldas kuulus Jamaika laulja Joe Higgs. Selles õppekursuses kohtusid nad Peter Macintoshiga kellega nad peagi olid head sõbrad. Vahepeal oli Jamaika muusika kõvasti edasi arenenud ja sai väga populaarseks Kariibi saartel ,,Ska" muusikastiili leiutamisega. Alates 16 eluaastast hakkas Bob püüdlema oma unistuse poole saada lõpuks muusikuks. Muusika oli Jamaika noorele midagi, mis aitas neil julmast igapäevaelust eemale saada
Kontserdiarvustus 13. detsembril 2007. aastal laulis rahvusooperi Estonia esibariton Jassi Zahharov (53) Vändra Kultuurimajas Eesti estraadiklassikasse kuuluvaid palasid. Zahharov, keda nimetatakse torkivate silmadega meheks, ei hoia publiku ees tagasi ühtegi emotsiooni. Ta esineb südamega nii kultuurimaja saalis kui rahvusooperi lavalaudadel. Ka mina sain jällegi tõdeda ( olles kolmandat korda tema kontserdil ), et mees laulab südamest südamesse. Jazzi Zahharov ( sündinud : 29. V 1954 Tartu ) on laulja, täpsemalt bariton. Lõpetas 1979.a Leningradi Music - Hall´i stuudio, on täiendanud end Riias K. Zarinsi juures. Laulis 197275 ,,Vanemuise" teatri kooris ( vaheaegadega ), olnud 1980-97 ,,Vanemuise" ja aastast 1997 ,,Estonia" solist, esinenud ka oratooriumi- ( Orffi ,,Carmina burana", Tobiase ,,Johannese Damaskusest") ja kammerlauljana.On saanud endale G.Otsa preemia 1994, Suure Vankri auhind 1996. Tähtsa...
Renessanss tähendab Prantsuse keeles taassündi. 2.1 RENESSANSSI ALGUS Renessanssi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. Renessanssikultuuri iseloomustas eneseteadvus. Kirikuõpetus kaotab oma aktuaalsusening inimene õpib oma elu kindlustama nii materiaalselt kui ka vaimselt. Renessanssi ajal tekkis inimesel usk oma enda jõusse. Inimesi iseloomustas tol ajal suur teadmistejanu , soov uurida ning avastada uusi asju, hakati väärtustama erootikat ning meelelist armastust. 2.2 MUUSIKA ARENG Kirikumuusika kõrval muutus oluliseks ka ilmalik muusika, suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes mängisid õukondades ning rikaste kodudes. Itaalias muutus populaarseimaks lauluks Madrigal mis tähendab tõlkes emakeelset laulu. Tihti põhinesid renessanssiaegsed laulud rahvaviisidel, kuna need olid inimestele tuttavad ning jäid hästi meelde. Renessanssi ajal tekkis ka uusi laululiike , näiteks vaimulikud hümnid. 16
94- Üllatussümfooniat G-duuris. See on 4 osaline:Adagio-Vivace Assai, Andante,Menuetto: Allegro Motto, Final:Allegro Motto. Mida esitas sümfooniaorkester. Üllatusümfoonia on Haydni Londoni sümfooniate sarjas teine. Selle teose kirjutras ta aastal 1791 Londonis. See teos sai oma nime Salomoni orkestri flötist Andrew Asheltilt . Ta ütles, et teos sai oma nime sümfoonia teise osa järgi, kus peaaegu, et uinutava meloodia katkestab äkiline fortissimo akord kogu orkestrilt. Muusika jätkub seejärel taas pianos, nagu poleks midagi juhtunud. Haydni vanas eas küsiti talt, kas ta kirjutas sümfooniasse üllatuse sisse selleks, et publikut äratada, kuid ta vastas, et ta oli huvitatud publiku üllatamisest millegi uuega ja tahtis teha hiilgava debüüdi. Esimene osa on tempo poolest alguses lento hiljem presto. Dünaamika samuti vaheldub piano ja forte vahel. Iseloomustaksin esimest osa, kui rõõmsameelset ja helget
· Lipp võeti kasutusele 4. oktoobril 1984. Vapp · Kasutusel alates 1984. aastast. · Kotkas hoiab käes kirja, millel on riigi nimi araabia keeles. · Kotka rinnal on lipu- värvides kilp. Hümn · Bilady, Bilady, Bilady ("Mu isamaa, mu isamaa, mu isamaa") · Võeti kasutusele 1979. aastal. · Helilooja Sayed Darwish (1892-1923) Vana-Egiptus · Muusikaga seotud jumalad: Hathor, Bes, Thot. · Vanas-Egiptuses oli muusika usulise kummardamise lahutamatu osa. · Pillid: kõristid, kastanjetid, salmei, flööt, trompeti- ja oboelaadsed pillid, harf, lüüra, lauto, klarnet, simbel, kinnor, sofar, topeltvile. · Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega. · Toimus templimuusikareform muusikateooriast sai preestrite salateadus. · Muusika aluseks oli algul laskuv 5- astmeline helirida ehk pentatoonika, hiljem 7- astmeline. Tänapäev
Selles teoses ei ole veel isikupära, palju on Weberi mõjutusi, ning samuti itaalia ooperi mõjud Tutvus nii itaalia kui prantsuse ooperiga. 1839-1842 elas Pariisis, kus teda saatis pidev ebaõnn. Ooperit lavastada ei õnnestunud, kuna igal pool öeldi viisakalt ära. Elas juhutöödest ning tihti vaevles rahapuuduses. 2. LOOMINGUPERIOOD See oli reformieelne periood. Ütles lahti kõikidest eeskujudest, püüdes leida saksa ooperile originaalset teed. Hakkas püüdlema teksti ja muusika ühtsuse poole Vältis kaasaega, sest kadunud oli inimlikkus. Inimese asemel oli kodanik, kes on rikutud poliitika ja raha poolt. Seetõttu ei saa olla kaasaja kunst tõde. Tuli pöörduda minevikku ja sümbolite kaudu kujutada kaasaja tõde.Hakkas kaotama aariavormi, mille asemele tõi pika, tihedalt läbikomponeeritud monoloogivormi. 1843.aastal esietendus ooper "Lendav Hollandlane" Esietendus ei leidnud publiku poolehoidu.Tema rütm ja muusika olid liiga uudsed
,,Luikede järv". Nimetatud ballett on kuulsa vene helilooja, Pjotr Tsaikovski looming. Teos oli neljas vaatuses. Balleti koreograaf-lavastaja oli Tiit Härm, kes oli kasutanud osakesi ka Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafiast. Ta on samuti koreograaf olnud ,,Romeo ja Julia"s. Luikede järve muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, kaasdirigentideks Mihhail Gerts ja Risto Joost. Nemad andsid suurepäraselt edasi Tsaikovski võrratult ilusa muusika. Kujunduse ja kostüümid tegi Eldor Renter. Musikaalselt oli kuulda väga palju tuttavaid Tsaikovski muusikapalasid. Hästi eristatavad olid meeleolumuutused, hea ja halb. Kui tegu oli luigeprintsessiga või luigeparvega, oli muusika kerge ja ilus, kohati ka kuninglik. Kui aga tegu oli luikede isanda, von Rothbartiga, muutus muusika ärritavamaks ja äkilisemaks. Visuaalse poole pealt oli lavakujundus lihtne. Kujutatud oli kas lossiaeda, lossi või järve äärt
Teatris töötab üle 500 inimese, on 7 korrust ning üle 700 ruumi. Mõisted: aaria tegelase ulatuslik sooloetteaste ooperis. a cappella laulmise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub. arabesk balletipoos: tantsija seisab ühel jalal, teine jalg on taha sirutatud. avamäng orkestriteos, mis eelneb muusikalisele lavateosele; ka iseseisev orkestriteos. ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil . ballettmeister koreograaf, balleti idee autor ja lavastaja ning tantsude ja miimiliste liigutuste koostaja ja õpetaja. esitantsija balletitrupi juhtiv meestantsija. etikett (teatris) käitumine vms. fouetté (loe: fuetee) virtuooslik pööre, milles jalg teeb igal pöördel ringikujulisis liigutusi ümber tugijala . interpreet heliteose esitaja. kammermuusika väikesele ansamblile või soolopillile (saatega või saateta) kirjutatud muusika
1.20. sajandi muusikastiilid ja heliloojad 1) impressionism C. Debussy, M. Ravel 2) ekspressionism A.Schönberg, A.Berg 3) neoklassitsism I. Stravinski, C.Orff 4) hilisromantism R.Strauss, G. Mahler 5) avangardism J.Cage, H. Sctockhausen 2. Dodekafoonia- 12. heli muusika (ühes oktaavis) Ülesehitus: 1) algkuju (seeria) 2) vähikäik 3) peegelkäik 4) peeglivähikäik 3. Mõisted meloodia- eri kõrgusega helide järjestus tempo- heliteose kiirus dünaamika- helitugevuse muutumine tämber- helide kõlavärv agoogika- tempo muutus intervall- kahe heli kaugus üksteisest, mõõdetakse toonides vaimulik muusika- kiriku tarbeks kirjutatud muusika ilmalik muusika- muusika, mis ei ole seotud kirikuga vokaalmuusika- inimhäälele kirjutatud muusika
Evald Aav elanud 7. märts 22. veebruar 1900 Tallinn 21. märts 1939 Tallinn. Oli eesti helilooja ja koorijuht. Aav lõpetas 1926 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi Artur Kapi juures. 19161926 Estonia teatri ooperikooris. Ta juhatas harrastuskoore: 19241927 Tallinna Sõjakooli koor ja orkester, Eesti Laulumehed, Tallinna Koolinoorte Muusika Ühingu segakoor. Ta juhatas 1938. aasta üldlaulupeol ühendkoore. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga. Libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928. Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll , sümfoonilise poeemi "Elu", kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule. Aava tuntumad koorilaulud on "Laulik", "Me oleme Põhjamaa
Kristian Kajak 10A Retsensioon Johann Strauss II ,,Nahkhiirele" 3. Detsembril, reedesel päeval käisin vaatamas Estonia balletisaalis Johann Straussi operetti ,,Nahkhiirt". Opereti osades mängisid Urmas Põldma, Mati Kõrts, Heli Veskus, Aile Asszonyi, Väino Puura, Mart Laur, Rauno Elp, Andres Köster, Oliver Kuusik, Mart Madiste, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Aleksander Arder, Rene Soom, Taimo Toomast, Tõnu Kark, Raivo E.Tamm jt. Etenduse muusikaline juht oli Jüri Alperten, kostüümikunstnik Claudia Damm Saksamaalt, valguskunstnik oli Ban Berensen Hollandist, koreograaf oli Marina Kesler ning lavastaja ning kunstnik oli Michiel Dijkema samuti Hollandist. Johann Strauss II (poeg) on Austriast päris helilooja, kes elas aastatel 1825 1899. Enamasti kirjutab Strauss tantsumuusikat ja operette. Kokku on ta kirjutanud üle 500 eri...
Barokiajastu- kas ilmalik või vaimulik? Barokiajastul tegutses mitmeid heliloojaid. Nende hulgas olid ka Johann Sebastian Bach (1685-1750) ja Georg Friedrich Händel (1685-1759). Händel avaldas end põhiliselt ooperis- ainsas zanris, mis jäi Bachist puutumata-, samas pole Händeli loominugs ühtki olulist kirikumuusikateost. Bachi muusika toetus paljude põlvkondade perekonnatraditsioonile ja esindas vanaaegset tsunftikunstniku vaimu. Händel seevastu jäi järgnevaile põlvkondadele uusaegse karjäärimuusiku mudeliks. Kuid kas barokiajastu muusika on ikkagi vaimulik või ilmalik? Sellele küsimusele vastust otsides võib kohata erinevaid arvamusi. Vaadeldes Bachi loomingut võib öelda, et peaaegu kõik on kirjutatud jumalale. Vaadeledes kasvõi tema
muusikaelust.1983. aasta kevadel liitus Alo ansambliga In Spe, kuna Erkki-Sven Tüür lahkus bändist. Esimene esinemine oli 1984. aasta jaanuaris. 1984. aasta oli Alole edukas, sest ettevõtmised tõid tunnustust autorile ja ka vaatajad-kuulajad jäid rahule. Samuti lõpetas ta sel aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika eriala. 1988. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialal. Mattiisen on töötanud muusikaõpetajana Jõelähtme koolis, muusikatoimetajana Eesti Raadios ja Reklaamitelevisioonis, hiljem tegutses vabakutselise heliloojana. Ta oli heliloojate Liidu liige alates 1988. Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmi-, koori-, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, vokaalsuurvorme(2 oratooriumi, 2 muusikali, lühiooper, kantaat), telefilmide ja telelavastuste muusikat. Mattiisen on kirjutanud kõige rohkem laule(86). Kõige tuntumad on ,,Ei ole üksi ükski maa"(1987),
Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis. Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. See oli aeg, mil tekkis kontsertstiil. Vastandina renessansiajastu muusikale oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt
Ansambli muusikaline ulatus oli äärmiselt lai, ulatudes ballaadidest reggae'ni ning bluusist ja heavy metalini. 1960. aastatel aset leidnud sotsiaalset ja kultuurilist revolutsiooni mõjutasid Biitlid tugevalt. The Beatlesi plaate on müüdud praeguseks maailmas üle miljardi eksemplari. The Beatlesi läbilöögiaasta oli 1963, mil nad väljastasid oma debüütalbumi "Please Please Me". 1964. aasta alguses levis "biitlimaania" ka Põhja-Ameerikasse ning sealt peaaegu üle kogu maailma. Nende muusika sai mõjutusi valgetelt esinejatelt, nagu Elvis Presley, Buddy Holly ja Carl Perkins kui ka mustadelt artistidelt. The Beatlesi mõju popmuusikale oli tohutu, kuna ansambli muusika oli nii harmoonia, meloodiate kui ka tekstide poolest väga uuenduslik. Ansambel oli pideva ajakirjanduse tähelepanu all ning sai hiljem vanema generatsiooni terava kriitika osaliseks, kuna oli muutunud 1960ndate noorsooliikumise sümboliks. The Beatles läks laiali 1970. aasta 10. Aprillil
Mida arvan klassikalise muusika ,,hittide" kasutamisest tänapäeva meedias? Iga päev kuuleme klassikalise muusika katkeid erinevatest meediakanalitest. Kuuleme muusikat tänaval telefonihelinana, raadio ja televisiooni reklaamides. Enamasti ei mõelda sellele, kes on loo autor ja milline suurteos tegelikult kõlab. Kas reklaam rikub ilusa klassikalise muusika või hoopis tekitab huvi noortes sedasorti muusika vastu? Esimesena tuleb meelde pesupulber Ajaxi reklaam, kus kasutatakse meloodiat muusikalist Carmen. Minus ei tekita see sugugi meeldivat tunnet, pigem vihkan seda reklaami. Ma ei leia mingit seost reklaami ja muusikali vahel. Kui reklaamis olev muusika on mulle juba vastumeelseks muutunud, ei kutsu see mind ka seda muusikali vaatama. Minu arvates rikuvad halvad reklaamid hea muusika ära. Reklaamis on tihti muusika muudetud koomiliseks ja sõnad on tobedad
Retsensioon Mina käisin 26. septembril Jõgeval kuulamas Jaak Johansoni esitluses kõlavaid, nii tema enda kui ka teiste unustamatute eesti klassikute poolt loodud teoseid. Meeldiva ilma tõttu toimus kontsert vabas õhus ja oli kinnine, st. ürituse tarbeks organiseeritud. Kuna Jaak Johanson oli ürituse ainus esineja, siis keskendun temale. Jaak on sündinud 15. novembril 1959. a. Tartus. Ta on muusik, näitleja ja pedagoog, kes teeb Klassikaraadios oma raadiosaadet ,,Fantaasia", ent on peamiselt siiski tuntud kui folklaulja. Johanson on aktiivselt muusikat teinud koos oma vendade Antsu ja Mardi ning õe Kärdiga, gruppides Leegajus, Eesti keeled jt. Üleeelmise aasta lõpus juubelit pidanud Johansonile anti vaid 2 kuud hiljem Presidendi poolt Valgetähe IV klassi teenetemärk, pärimusmuusika edendamise eest. Tema kohta on ka tabavalt öelnud saatesarja ,,Ööülikool" toimetaja Jaan Tootsen: ,,Ta on mees, kes...
heale lavakujundusele ja dekoratsioonidele oli väga hästi arusaadavaks tehtud kus midagi toimus. Ka kostüümid olid sellele ajastule ja tegelastele väga omased. Musketäridel olid pikaad saapad kogu aeg jalas ning peas oli neil tihti sulgedega kübar nagu seda oli ka päriselt sel ajal kui musketärid tegutsesid. Kõrgklassi isikute kostüümid olid ka väga ajastutruud, palju oli kasutatud sametit ning säravaid materjale. Teose muusika ja sündmustik laval toetasid teineteist, mõlemad oleks saanud jälgida ja kuulata ka eraldi ja oleks väga hästi arusaanud millise meeleoluga koht parasjagu on, kuid kui mõlemaid koos jälgides oli kõik ideaalne ning väga hea ja nauditav oli jälgida kõike lavaltoimuvat ning sinna juurde kuuluvat muusikat. Teos ise oli üpriski lustlik, mis on ka omane sellele ajale, vaheldusid ohtlikud duellid ja neile järgnevad suured rõõmuhetked.
Kontserdiarvustus Käisin 15. Jaanuaril 2011 kuulamas J.M.K.E 25. sünnipäeva kontserti Rock Cafe´s, kus esitleti ka uut albumit ,,Jasonit ei huvita". J.M.K.E. on üks väheseid eesti punk-rokkbände, kes on suutnud veerand sajandit ilma pausideta tegutseda. Oma ajaloo jooksul on bänd välja andnud paraja kuhja plaate alates Stupido Twinsi poolt 1989 avaldatud hittsinglist ,,Tere perestroika" ning rännanud peale Eesti ja Soome läbi hulga riike nii lääne kui ka ida pool. Juubelikontserdil oli laval näha ka endiseid bändiliikmeid kuni esimese koosseisuni välja. Lisaks maandusid lavalaudadele J.M.K.E kauaaegne sõprusbänd Psychoterror, hiljuti debüütplaadiga maha saanud Monstercöuq ning veel üks legend aegade tagant, Singer Vingeri ja Vanemõe eelkäija Turist, kes sai sellel laupäeval esmakordselt kokku pärast 1986. aastat. Külalisvokalistidena astusid koos juubilariga üles Jaan Pehk, Vaiko Eplik, Ivo Uukki...
Minu selle suve muusikaelamus Selle suvel ma kuhugi kontsertitele ei jõudnud,aga ma kuulasin niisama toredat muusikat youtubest.Ma kuulasin muusikat selliselt bändilt nagu `Nightwish´.Nightwish on gothic metali bänd.Bänd on esinenud ka Eestis esimest korda 2004.aastal,kui anti kaks kontserti Von Khrali teatris ja teist korda 2007.aastal Rock cafes.Natuke ka bändi ajaloost. 1996 Bändi tegemise idee sündis Tuomas Holopainen'il 1996.a. veetes sõpradega aega maal, istudes lõkke ümber. Esimesed kolm laulu, mis olid akustilised, lindistati oktoobris ja detsembris 1996.a. Sellel ajal oli bändis kolm liiget: Tuomas, Tarja ja Emppu. 1997 Liikmetel tekkis soov kuulda, kuidas kõlaks bändi üldine sound kui lisatakse trummid. Selle tulemusena liitus bändiga trummar Jukka Nevalainen. Akustiline kitarr asendati elektrilisega. Pärast mitut nädalat harjutamist suundus bänd aprillis stuudiosse. Stuudios lindista...
lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Tüdruk võetakse rikkasse perre ja ta suudab kiiresti omandada kõrgtaseme hariduse ja harituse. Peagi lahkub neiu erinevatel põhjustel perekonnast ja hakkab omaette elama. Mingi aja möödudes avastab tüdruk, et ta on armunud ühte perekonna liikmesse ja abiellub temaga. Muusika oli väga ergas ja eluline. Oli ka rahulikemaid palasid, kuid läbivaks teemaks oli siiski erksus, mis muutis etenduse muusikalise poole ka natuke ühekülgseks ning seetõttu oli vahepeal keeruline tegevust jälgida. Oleks võinud natuke rohkem erinevaid varundeid olla. Samas olid kõik palad tehniliselt väga puhtalt ja korralikult esitatud ja näitlejad sobisid väga hästi oma tegelaskujudesse. Kahjuks puudus teosel mingi sügavam mõte
RETSENSIOON Rajaton Kontsert leidis aset esimesel detsembril kell 19.00 Kaarli kirikus. Rajaton on Soome ansambel, mis laulab ilma saateansamblita. Nende repertuaaris on maailmakuulsad jõululaulud, Soome kuulsad jõululaulud ning igivanad laulud, mis kõigile tuttavad, sh ka mõned Queeni laulud. 1997 aastal loodud Rajatonil on 6 liiget, erinevate muusikaliste taustadega, mis ulatuvad klassikast folgi, popi ja rokini: Essi Wuorela sopran, Virpi Moskari sopran, Soila Sariola alt, Hannu Lepola tenor, Ahti Paunu bariton, Jussi Chydenius bass. Kontserdi kava oli ülesehituselt sarnane ka teiste jõulukontsertide kavadega. Kavas olid laulud erinevatest jõululauludest maailmas ning Soomes ja ka paar lugu nende uuelt plaadilt, mõned Queeni laulud ja Soome Sibeliust. Meeleolu enne kontserti oli hea, inimesed ootasid ärevuses seda kuulsat Soome bändi, millest on palju räägitud, kuid nad pole kümne aasta jooksul kunagi Tallinnas käinud.Se...
Kontserdiretsensioon Käisin 26. märtsi õhtul Rahvusooper Estonia teatrisaalis G.Rossini ooperit "Tuhkatriinu" vaatamas. Osades olid Helen Lokuta (Tuhkatriinu), Roland Liiv, Taavi Tampuu, Jouni Kokora, Valetina Taluma, Juuli Lill, Mart Laur ja kaasa tegid ka Rahvusooper Estonia meeskoor ja Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Jouni Kokora, kes oli külalisesineja ja kehastas Tuhkatriinu kasuisa, on Soome bariton, kes on õppinud laulmist Sibiliuse Akadeemias ning Karlsruhe Riiklikus Muusikakõrgkoolis. Ta on võtnud osa ka meistrikursustest Prantsusmaal ning meistriakadeemiast Milanos La Scalas. On olnud solist nii Pforzheimi Ooperis kui ka Nürnbergi Ooperiteatris. Hetkel töötab vabakutselisena. Tal on olnud palju rolle erinevates ooperites ja osalenud ka mitmete suurvormide ettekannetel. Ta on laulnud Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias, Hiinas, Tsehhoslovakkias, Hollandis ja Eestis ning teinud koostööd mitmete kuulsate d...
Ta on olnud Rahvusooper Estonia solist (1986-98), Vanemuise solist (1996-98) ning alates 1998.aastast on vabakutseline laulja. Tema repertuaari kuulub üle 30 ooperi-ja operetirolli. Olnud ka vokaalsümfoonilise suurvormide ettekannetel solist ning ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1997) ning Georg otsa nim. Preemia (2005). Sopran Aile Asszoonyi, kes kehastas Gabrieli naist Rosalindet, on lõpetanud laulueriala magistrantuuri Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning täiendamaas käis end Madalmaade Ooperistuudios ja Itaalias Carlo Bergonzi eraakadeemias. Ta on alates 2010.aastast Rahvusooper Estonia solist. Lisasks on ta teinud sopranipartiisid vokaalsümfoonilistes suurvormides ning tegutsenud kammerlauljana. Ta on pälvinud Eesti Muusikanõukogu interpretatsiooni preemia (2007) ning Eesti teatri aastaauhinna (2009). Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy näidendil põhinev libreto inspireeris Johann
Kontserdiretsensioon Ooper "Padaemand" Käisin 19. märtsil kell 19.00 Rahvusooper Estonias Pjotr Tsaikovski ooperit "Padaemand" vaatamas. Osades olid: Oleg Orlov (Hermann), Jassi Zahharov (Tomski), Rauno Elp (Jeletski), Andres Köster (Tsekalinski), Leonid Savitski (Surin), Mart Madiste (Tsaplitski), Mart Laur (Narumov), Rostislav Gurjev (Tseremooniameister), Riina Arienne (Krahvinna), Nadia Kurem (Liisa), Helen Lokuta (Polina), Ülle Tundla (Guvernant), Kristina Vähi (Masa) ja Rahvusooper Estonia orkester ja koor. Oleg Orlov, kes oli külalisesineja ning kehastas Hermannit, on Läti tenor, kes on olnud Läti Filharmoonia solist ja Läti Rahvusooperi solist. Ta on laulnud palju nõudlikke solistipartiisid Verdi, Mozarti, Dvoraki, Weberi, Mahleri suurvormides ja peaosi oopertites. Tema repertuaari kuuluvad mitmed rollid Verdi ooperites, sealhulgas Ismaele, Alfredo, Don Carlos, Radames jpm. Ooperitrupi koosseisus on ta käinud pal...
Nad kõik on proffesionaalid, kuid mis põhiline, nad armastavad oma töö tegemist, millest tuleneb ka niivõrd vägev emotsioon igas loos. Enamus inimesi on arvatavasti kuulnud mõnda loomingut neilt muusikutelt, keda selles filmis välja tuuakse, kuid vaid vähesed teavad, kus nad töötavad ja mis põhjustas just sellise loo teket. Kindlasti enamus eestlasi on kuulnud sellist Arvo Pärdi lugu nagu ,,Tabula rasa", kuid mida selle nimega mõeldakse? Muusika on ju niivõrd lai mõiste, et igaüks võib teha sellest omasid järeldusi. Millest selline nimi tegelikkuses sündis, teavad vaid need, kellele ta ise seda öelnud on. See kogemus, mida sellise stiil kuulmine mulle andis, oli midagi erakordset. Ma pole kunagi varem tundnud huvi taolise muusika vastu, sest see on ühiskondlikult minuvanuste isikute seas maha laidetud. Kuid tegelikkuses on see imeline, kõvasti
Muusika retsensioon Mina käisin vaatamas muusikali ,,Helisev muusika". Eestis toodi see lavale juba kolmandat korda. Vanemuise laval on ta aga esmakordselt. Ma käisin vaatamas seda üheteistkümnendal märtsil. Peaosas oli siis Hanna-Liina Võsa ja Jüri Lumiste. Etenduse atmosfäär on võrreldav filmi omaga küllaltki hästi ning seda eelkõige põhjusel, et muusikali lavaletoomisel on järgitud klassikalist joont. Laval olijad nautisid ,,Helisevat muusikat" ja nakatasid rõõmuga ka publiku, näitlejad laulsid
...........Ühisgümnaasium Referaat Barokk muusika Koostas: ............. Õpetaja:............... 2011 Sisukord Sissejuhatus barokkmuusikasse Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana, nii ühiskonnas kui kunstis üldse
Retsensioon. Külastasin 03.08.2016 Ott Leplandi ja Marvi Vallaste akustilist kontserti, mis toimus Muhus. Kuna ma varasemalt ei ole käinud ühelgi akustilisel kontserdil, siis oli see uus kogemus ja pean tunnistama, et see mulle väga meeldis. Olin algselt arvanud, et akustilised kontserdid on veidi igavad, aga Oti ja Marvi kontserdist sain päris positiivse elamuse. Kõige enam meeldis, et kontserdil ei olnud ainult laulud, vaid Ott suhtles ka publikuga väga aktiivselt, rääkis oma eelnevatest esinemistest ja esinemistega seotud äpardustest. Palju sai teada bändiliikmete kohta, kes on kes ja millega keegi veel tegeleb. Minule eriti meeldis, et kohale oli tulnud ka catering, mis pakkus väga maitsvaid ja omapäraseid toite, mis andsid ka kontserdile veel oma osa juurde. Peale selle oli ka avatud baar, kus igaüks sai endale valida meelepärase joogi. Mis kontserdi veel eriti nauditavaks tegi oli ilus...
Nickelback on Kanada rock bänd, mis moodustati Hannas Albertas 1996. aastal Chad Kroegeri ja Mike Kroegeri poolt. Hiljem lisandusid nendega Ryan Peake ja selleaegne trummar Brandon Kroeger (praegune Nickelback'i trummar on Daniel Adair). Nickelback'i muusikat on lühidalt kirjeldatud alternatiiv- või hardrockiks, Sealjuures, neid liigitatakse ka alternatiivmetali ja post- grunge alla. Liikmed on öelnud, et nad teevad siiski rockmuusikat. Praegu eksisteerib bänd Vancouveris. Nickelbacki praegused liikmed on: Chad Kroeger - laulja/kitarr, Ryan Peake - taustalaulja/kitarr, Mike Kroeger - bass, Daniel Adair - trummid Nickelback on välja andnud kuus albumit: · Curb (1996) · The State (1998/2000) · Silver side up (2001) · The Long Road (2003) · All the Right Reasons (2008) · Dark Horse (2008). Hittsingel "How You Remind Me" nende kolmandalt albumilt Silver Side Up, jõudis Canadian Singles Charti ja Billboard Hot 100 esi...
lauluga neljanda koha, kuigi peeti võistluse peamiseks favoriidiks. 6 · 2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoorus osales ta enda ja venna Ivo Etti loodud ballaadiga "Iseendale". Laul saavutas teise koha ja Eurovisiooni lõppvõistlusele ei pääsenud. · 2007. aasta Eurovisiooni Eesti eelvoorus esines Ines looga "In Good and Bad", mille muusika ja sõnad on taas venna Ivoga koos kirjutatud. Laul sai 2583 häälega 10 finalisti seas 6. koha [1]. See lugu on eestikeelsena ("Öelda võin") ilmunud albumil "Kustutame vead". · 2008. aastal võitsid Ines ja IBM Eesti Tegevjuht Valdo Randpere Eesti TV3-e saatesarja "Laulud Tähtedega". Saates osalesid 9 duetti, millede üks osapool oli professionaalne laulja ja teine avaliku elu tegelane mõnest muust valdkonnast. · 2009
Mozarti varakult õitselelöönud anne arenes väga jõudsalt. Tal oli ainulaadne töövõime. Kui ta oli 20-aastane, oli ta jõudnud luua rohkem teoseid kui Beethoven oma elu jooksul kokku. Näis, et ta loob muusikat iseenesest, samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Mozart ise aga ütles ühes kirjas: "Ma kinnitan Teile, armas sõber, et keegi ei ole kompositsiooni õppimisel näinud nii palju vaeva kui mina. Ei ole kerge leida muusika alal kuulsat meistrit, kelle teoseid ma ei oleks hoolikalt, sageli korduvalt uurinud." 1781. lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja temast sai vabakunstnik Viinis. Ta andis klaveritunde ja kontserte, ka salongiesinemised olid tal kavas. Niimoodi elas ta 10 aastat, vaba ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta kannatas ta küll majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud seevastu taluda alandusi ja solvanguid. Neil aastatel lõi muusik oma geniaalsemad teosed.
Retsensioon Kuueteistkümnendal juunil käisin ma ühel väga omanäolisel kontserdil. Kontserdi toimumispaigaks oli mu sugulase maalapike Viljandimaa ühe ilusa järve ääres. Seal peeti sugulase viiekümnendat sünnipäeva. Sünnipäevalapse üllatuseks tuli talle järve äärde esinema kauaaegne sõber Henry Laks. Henry Laksiga oli kaasas ka tema noorem poeg Rasmus Laks. Henry Laks on väga andekas inimene. Ta on nii muusik, kunstnik kui ka luuletaja. Peale selle on tal olemas tarbekunstniku diplom. Nooremana oli Henry Laks ka spordipoiss, kes tegeles kümnevõistlusega. Kontserdi toimumiskohaks oli suur peotelk. Telgi põhi oli kaetud heinaga ja vaatajate istumiskohtadeks olid kännud. Maas olid mitmed maaelu teemalised kaunistused: lehmaketid, vaiad, lüpsinõud ja pingid. Samuti kandis publik talurahva riideid. Henry Laks esitas oma repertuaari istudes kännu peal ja mängides saateks kitarri. Enne iga loo esitamist rääk...
Vene magnaat Nadezda von Meck palkas Debussy endale kodupianistiks Seal tutvus ta mitmete vene heliloojate, eeskätt aga Tsaikovski teostega. Eriti lähedased olid talle Rimski- Korsakov ja Mussorgski. 1914. aastaks oli Debussyle teada, et ta põeb ravimatut soolevähki Ta suri Saksa lennukite pommirünnaku ajal 25. märtsil 1918. Looming Debussy tegi lõpu Sakslaste monopolile, tuues oma nüansirikka loominguga uut elu prantsuse muusikasse Tema muusika tegeles ,,looduse ja inimfantaasia salapäraste seostega" Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Tema loomingu põhiosa moodustavad lühiteosed:klaveripalad, üheosalised orkestriteosed ja romansid Suurteoseid lõi Debussy harva HELI ISELOOMUSTUS Täistooniline gamma ja suurendatud kolmkõla Napisõnaline meloodia, värvi- ja kujundirohke saatefoon Polütonaalsus (mitme tonaalsuse üheaegne kõlamine)
laul suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. 8.-9. sajandil võeti kasutusele neumad, mis ei tähistanud veel kindlaid helikõrgusi. · 11. sajandil võttis Guido Arrezost kasutusele noodijoonestiku. Pillid: Pille mängiti peamiselt väljaspool kirikut laulu saateks. · Orel · Portatiiv · Fiidel · Rebekk · Harf · Lauto · Psalteerium · Rataslüüra · Torupill 2. Renessansiajastu muusika (mitmehäälsus, pillid, zanrid, heliloojad) · Renessansiaja muusikakultuuri alused kujunesid 14. sajandi prantsuse (ars nova) muusikas. · Hakati looma palju ilmalikku muusikat. · Mõistega ,,renessanss" tähistatakse antiikkultuuri ideaalide taassündi. · Hakati seostama teost ja autorit. · Kirikumuusika kõrvale tõusis mitmehäälne ilmalik seltskonnalaul. · Lauldi paralleelsetes tertsides ja sekstides.
Kontserdi retsensioon Käisin pühapäeval, 18. oktoobril kell 18.00 alanud barokiaja muusikakontserdil. Laval musitseerisid: Ahrensburgi Noorte Sümfooniaorkester Saksamaalt, Kaarli kiriku kammerkoor(kontsertkoor) Tallinnast, koorid Helin, Eysysla, Lyra ja solistid, orelil Piret Aidulo. Natukene ajaloost: Kaarli kiriku kontsertkoori esimene proov toimus kammerkoori nime all 1989. a Marika Kahari ja Piret Aidulo juhendamisel. Koori peadirigentideks on olnud professor Ene Üleoja (1991-1998), Heli Jürgenson (1999-2003) ning alates 2003. a sügisest Mikk Üleoja. Abidirigendiks on koori loomisest peale koguduse peaorganist ja muusikajuht Piret Aidulo. Kontsertkoor on tutvustanud ja esindanud Eestit mitmel pool Euroopas ja Skandinaavias ning osalenud arvukatel rahvusvahelistel koorikonkurssidel. Seni säravaim tulemus pärineb aastast 1998, mil koor saavutas V rahvusvahelisel Orlando di Lasso nimelisel koorife...
Esimeses osas esinesid Kuressaare noored jazzmuusikud, kes õpivad Kuressaare Muusikakoolis. Musitseeriti erinevate saksofonidega ja löökriistadega. Lavalt tundsin ära meie kooli gümasistid: Jörgen Liik, Liis Räim, Mihkel Männa ja Priit Häng, kes olid minu arvates tasemel ja mulle nende esitus meeldis. Anambli nimi oli ,,Ei kestä". Kuressaare noored jazzmuusikud musitseerisid jazzmuusikat ja svingi, mis mulle oli natukene võõras, kuid üldiselt selline muusika mulle meeldis. Teises osas esinesid: Hedvig Hanson, Andre Maaker ja Tõnu Tubli. Hedvig Hanson laulis hällilaule eesti, portugali, prantsuse, vene, douala ja hispaania keeles. Mulle hakkas meeldima Coco Mbassi dualakeelne hällilaul, sest see oli rahustav ja omapärane. Ainuke häiriv asi oli see, et sõnadest ei saanud aru. Lisaks Hedvig Hansonile olid laval ka kitarrist Andre Maaker
Retsensioon Käisin 7. Augustil Kuressaare lossihoovis vaatamas Jaan Tätte kontserdit ,,Tuulevaiksel ööl". Peale Tätte esines seal veel Maaria-Liis Ilus, Liisi Koikson, Marko Matvere ja ansambel Udupasun. Jaanil oli see päris suur kontserttuur, jõudis paljudesse Eesti linnadesse veel. Kontsert oli mereteemaline. Ilmselt selle pärast, et ta armastab niivõrd palju merd. Elab ise ka saare peal Vilsandil. Pärast kontserttuuri läks Tätte ka ümbermaailmareisile. Ka see oli üks põhjus, miks tuurile pandi selline nimi. Jaan Tättel on ka selline laul nimega ,,Tuulevaiksel ööl". Seda laulu laulab ta koos Liisi Koiksoniga, kellel on samuti väga hea lauluhääl. See on ka vast üks parimaid Tätte laule. Ta ise on kirjutanud viisi ja sõnad, mis on väga hästi välja tulnud. Vähemalt sellel tuuril küll. Kuid minu isiklik lemmik Tätte laulude hulgas on siiski ,,Hümn", mida ta laulab koos Marko Matverega. Nende...
kõigi jaoks olemas").Albumil on 11 lugu. Rammstein on Eestis esinenud kaks korda-mõlemal korral ette välja müüdud saaliga. Rammstein on saksa rokkansambel, mis tegutseb alates 1994. aastast.Nad esitasid oma laule enamuselt saksa keeles.Kontsertit alustas soojendusbänd Combichrist. Nende bändis oli 3-4 liiget. Combichrist bändi muusikastiilist rääkides tulevad meelde deemonid ja õudusfilmid, kuna see oli üsna karm muusika.Minule isiklikult see muusika ei istunud, see oleks olnud nagu mingi metalldisko(rabarocile oleks see hästi sobinud). Nad esitasid 4-5 laulu ning seejärel saabus lavale Rammsteini solist Till Lindemann läbi papist ,,seina".Kõik karjusid ja hüppasid. Algas tuleshow. Lava esine põles, inimesed olid hullud kuulama nende võimast muusikat.Bändi kuulusid veel Richard Kruspe ja Paul Heiko Landers, kes mängisid kitarri, Oliver Riedel (bass), Christoph Schneider, kes mängis trumme ning Christian Lorenz (klahvpillid).
KESKAEG · keskaeg- 4.saj 16.saj. · Noodikiri 8.- 9. sajandil · Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturigakorralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas (6. saj). Eelkõige ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lane kirikulaulu ehk gregoriuse koraali aluseks. · Gregoriuse koraaliks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel (tekst ja sõnum). Laul on ühehäälne ja saateta · Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil. MISSA · Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega (nt armulaua jagamine).Jagune(sõnaliturgiaks ja armuliturgiaks) · Laulud jagunevad kaheks ( missa proprium) ja ( missa ordinarium ) Ordinarium · Kyrie eleis...
toimus kolmandal korrusel. Saalis oli pisut rohkem kui 30 kuulajat. Oleks võinud olla palju rohkem, sest väga põnev oli. Mõni minut pärast kella seitset õhtul sisenes meie õhtu peategelane Nevil Blumberg aplausiga ruumi. Sõnagi lausumata istus Nevil toolile võttis kitarri ning hakkas mängima. See oli siis tema poolne tervitus meile. Kontserti käik Pärast sissejuhatavat lugu, räägiti meile ühtteist akustilisest kitarrist. Akustiline muusika võimaldab olla üksinda ühes bändis. Samuti rääkis Nevil meile kui palju sõltub üks kontsert pealtvaatajatest ning lubas ka meil mingil määral teda mõjutada ja osa võtta. Kunagi ei saa toimuda kaks täpselt samasugust kontserti. Väga palju lihtsalt sõltub seltskonnast ja meeleolust. 1),,Smells like blues" Juba kontserdi alguses võis märgata, et esitamisel oli palju inspireerimist. Meie muusik tundis ennast vabalt ja esitas igat lugu vastava hetke meeleoludele vastavalt
Oma esimesed palad komponeeris ta juba 5-aastaselt. Igal Wolfgangi kontserdil olid kõik kohad välja müüdud. Tema esimene ooper valmis aastal 1768 nimega Bastien ja Bastienne. Näiteks pala Overture pärines sealt. 1765 kirjutas ta oma esimese sümfoonia ja 10 aastaselt esimese ooperi. Kokku on ta üldse oma 600 tööd kirjutanud. Ta sündis Salzburgis ja suri Viinis. Tema talent oli ülemaailma kuulus. Ta oli eeskujuks isegi Beethovenile. Mozarti muusika oli üldiselt rõõmus ja puudutas inimeste hingi. Ta oli oma aja suurim geenius ja temast peeti lugu. Iseloomult oli ta terava keelega ja enesekindel mees. Mozart teadis, et ta on väga talendikas ja, et tema muusika läheb inimestele peale. Loomulikult sai ta ka palju kiidusõnu, näiteks Hyden´ilt ja rahvalt. Kõik tahtsid tema muusikat ja loomingut kuulda, sest see oli niivõrd meeliülendav : kirglik, traagiline. Mozarti tuntuimad sümfooniad on Es-duur, g-moll ja C-duur.
Laura Raid 11. a klass HOUSE House-muusika on elektrooniline tantsumuusika, mis sai alguse Chicagost 1980ndate alguses. Oma nimetuse on see saanud klubi Warehouse järgi, kus selline muusika esimest korda tekkis. House oli esimene ja tähtsaim disko järeltulija. House-muusikat iseloomustavad korduvad klaverikäigud, üles-alla voolav bass ning tihti ka vokaal. House'ile on ka iseloomulik rütmimasina põhirütm koos esiletoodud bassi ja basstrummiga ning elektrooniline süntesaatoritaust. Kõige tüüpilisem kiirus on 4/4 rütm. House muusikasse on lisatud ka jazz'i ja soul'i iseloomulikke omadusi. Üheks house- muusika loojaks võib
Pala sissejuhatus oli tugev ja võimas, kuid natuke hirmuäratav. Siis soleerisid lühikest aega puhkpillid mängides rahulikumat ja rõõmsamat muusikat ja tulid jälle keelpillid sisse. Algas nii öeldes võitlus tsellode ja viiulite vahel viiulid olid õrnemad, rahulikumad, heasüdamlikumad, aga tsellod olid mehelikud, süngemad. Koos tsellodega olid ka mõned puhkpillid. Edasi mängisid viiulid rõõmsalt, kiirelt, hüplevalt ja astusid sisse ka teised instrumendid. Vahepeal muutus muusika jälle rahulikuks, kuid peale flöödi soolot läheb jälle lõbusaks ja kiireks. Muusika hakkab varieeruma, muutudes kas valjuks või tasaseks ja kiireks kuni toimub järsk lõpp. Edasi tuli lavale muusika õpetaja Tatjana Ustinova ja esitas Rimski-Korsakovi teose "Snegurochka" orkestri saatel. Laul oli rõõmsameelne. Tatjanal on väga ilus, lausa ooperilaulja hääl ning laul oli suurepäraselt esitatud. Laulu meloodia oli laiulatuslik ja sujuv
Rahvusooper Estonia Estonia on muusikateater Tallinnas. 1998. aastast kannab ta nime Rahvusooper Estonia. Teatri loominguline juht on 2004. aastast Arvo Volmer, peadirektor Paul Himma, peaprodutsent Neeme Kuningas ja balleti kunstiline juht Tiit Härm. Teatri hooaeg vältab 10 kuud septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 erineva lavateosega. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Repertuaar: Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja ballettid, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit. Arhitektuur: Juugendklassitsistlik hoone on valminud 1913. aastal Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on se...
Rein Rannap Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas ning üles kasvanud läbinisti muusikat täis keskkonnas, professionaalsete muusikute peres ema Ines Rannap oli viiuldaja ja isa Heino Rannap muusikapedagoog. Rein Rannap on helilooja, pianist ja improvisaator. Muusika, klaverimäng ja helilooming on alates esimestest eluaastatest kuulunud elu loomuliku osana tema igapäevategevuse juurde. Rein Rannap on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Konservatooriumi Virve Lippuse klaveriklassis ja Moskva Riikliku Konservatooriumi Lev Naumovi juhendamisel. Ta on käinud kontserdireisil Itaalias ja Ameerikas, kus õppis Los Angeleses Lõuna-California Ülikooli magistriõppes ja omandas doktorikraadi heliloomingu alal prof. Stephen Hartke juhendamisel.
dots Heiki Mätliku kitarriklassi kontsert Käisin vaatamas ning kuulamas 10. mail Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kitarriklassi kontserdi. Esinesid: Fan Feng Aengus Kirakowski Siim Kartau Davide Pierbattista Asija Ahmetzanova kirill Ogorodnikov Kontsertmeister oli Thea Nestor Kõik kitarristid olid mehed ning küllaltki noored.Nende repertuaari kuulusid: Joaquin Turina, Mario Castelnuovo- Tedesco, Johann Sebastian Bach, Maurice Ohana, Federico Moreno Torroba, Manuel M. Ponce, Alberto Ginastera, Fernando Sor ja Leo Brouwer.
(2003), `Väikesed raamatud' (2004), duubelplaat (teine ketas Jäääär `tribute') `Ei üle ega ümber' (2005), kontsertplaat koos hää sõbra Bonzoga `VIIS (4+1)' (2005), DVD `Vaaaata' (2006). Viimaseks albumiks on 2011 aastal ilmunud album ,,Juuuubel". Kontserdi kokkuvõte: Sellel kontserdil esitati igasugust muusikat vokaalmuusikat, instrumentaal muusikat ja palju teist muusikat. Ja sama moodi esitati kontserdil lisaks mitut erinevat muusika stiili(näiteks pop muusikat ning teisi sttile). See kontsert oli oma ülesehituselt suhteliselt huvitav, sest alguses olid nooremad ja vähem tuntud koor ja noorte alcapella bänd. Seejärel tuli Jäääär mis on küll vanaem ansambel kuid ta pole hetkel Eestis nii kõva tegija muusikas kui näiteks Maarja-Liis Ilus ja Tanel Padar kes küll alustasid kahekesi lauldes duetti. Aga lõpu poole laulsid nad üksinda alguses Maarja-Liis Ilus ja kontserdi lõpetas Tanel Padar oma bändiga The Sun.
juulil 1950) on eesti helilooja ja pianist. Ta lõpetas 1969 muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Ta mängis ansamblis "Kristallid" ja kirjutas ansamblile mõned lood. Ta oli 19701975 Noorsooteatris muusik ja 19751991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Ta on esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Ta on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks. Muusikalid Ehala on kirjutanud muusikalid "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975) ja "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), "Thijl Ulenspiegel" (1987) ja "Nukitsamees" (1998).
Ema olu mmuusikaliselt väga andekas (pianist, hea lauluhäälega, tundis nooti) ja ajgas oma oskusi pojaga. Jean harjutas ja juba 6-a improviseeris. Esimesed loomed noodistas ema. 15-aastaselt osales pianistide konkursil, kus võitis laureaadi tiitli. Kuulis ühe ukse taga viiulimängu ja soovis saada seejärel viiuldajaks. Astus helsingi ülukooli õigusteaduskonda, et kindlustada tulevik. Helsingi muusikakool avati ja aastal 1885 astus sibelius sinna sisse. See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riiklik stipendium kaheks aaastaks enesetäiendamiseks viinis ja berliinis. Need kaks aastat kujundasid teggeliku sibeliuse. 1891 naasis kodumaale ja algas väga viljakas loomeperiood. Suur muusik kannab noodipaberile iidsed runod "Lemmikäisest", ilmarisest, süngepoolsest põhjalast, viljakast kalevala maast, võluveski sampo maast
Eesti rahvamuusika LÕÕTSPILL Aastal 1821 valmistas Christian Friedrich Ludwig Buschmann (1805 1864) esimese suupilli, mille 15 metallkeelt olid kinnitatud kambrite ja puhumisavadega puutükile. Järgneval aastal lisas ta nahast lõõtsa, kaane, nupud ja patenteeris leiutise kui handaeolini. Instrumenti täiustas austerlane Cyrill Demian (1772 1847), kes lisas saatebassid ja patenteeris leiutise nimega accordion. Kuigi Demiani lõõtspill erines veel paljus tänapäevasest, on selle põhilised konstruktsioonielemendid on säilinud tänapäevani. Lõõtspilli hakati mängima põlvedel, parem käsi mängis meloodiat, vasaku käe jaoks olid nupud meloodia saatmiseks. 1850. aastal paigutas Viini muusik Franz Walther kolmerealise diatoonilise lõõtspilli keeled ümber nii, et sündis 46 noodiga kromaatiline helirida koos kõigi pooltoonidega. Klaviatuuri ülemises osas helirida li...
Amadeus Klassi tulles öeldi meile, et hakkame filmi vaatama. Pole eriti suur filmisõber. Üldjuhul tekib mul alati uni. Nüüd oli minu jaoks ees suur katsumus, et mitte magama jääda. Kuid üllatuseks oli juba filmi algus huvitav. Filmi vaadates tekkisid nii mitmedki emotsioonid, kurbus , naer , rõõm. Film ,,Amadeus" rääkis noorest, andekast noormest tema eluloost. Õigupoolest käis jutt Wolfgang Amadeus Mozart - st, läbi Antonio Salieri silmade. Kui võtta kokku minu teadmine temast siis need olid väga väiksed. Teadsin aind, et oli kuulus helilooja. Mozart paistis juba väiksena väga silma. Juba see tekitas hämmingut kuidas ta kinnisilmi klaverit mängis. Ta oli andekas ja kiire õppija. Filmis paistis igati välja Salieri kadedus tema vastu. See oli igati õigustatud, kuna Mozart oli lihtsalt kadestamist väärt. Salieri tegi kõik selleks, et Mozardi elu raskemaks muuta ja et lõpks ometi saaks ta tem...
Edvard Grieg (1843-1907)- norra helilooja, esimene põhjamaade helilooja, kes suutis tõsta oma maa muusika euroopa klassikalise kunsti tasemele; teme looming on läbi pununud norra loodusest ja elementidest; tihti kajastavad teme helitööd muinasjutulisi kraktereid; krij. Muusika Ibseni draamale ,,Peer Gynt": jutustav norra külapoisi seiklustest, Peer arvas, et kodus ei saa olla õnnelik ja asus laia ilma õnne otsima. Vana mehena naastes mõistis, et otsitud õnne ei oleks lnud tarvis kaugelt otsida. ; kirjutas sololaule ja klaveri- ja orekstripalaade; sündis Bergenis, kus nüüd toimuvad koorifestivalid. Jean Sibelius (1865-1957)- soome helilooja, kes viis rahvusliku muusika laia maailma;
Kas oleksin soovinud elada lapsgeeniuse elu? Kõik lapsevanemad tahavad, et just nende maimukesest sirguks tuntud advokaat, suurepärane arst, edukas ärimees või armastatud poliitik. Emad-isad pigem elavad kitsikuses ning hoiavad raha laste hariduse ja helge tuleviku tagamiseks kui lasevad järelkasvul ise homse päeva pärast muretseda. Enda lapsele parima soovimises pole midagi halba, ent kuskile peaks olema tõmmatud ka piir. Kui aga lapsel on olemas kõik eeldused saamaks geeniuseks, kas taoline elu on täisväärtuslik? Suve hakul teatas maailma ajakirjandus kaheaastasest Inglise tüdrukust Georgia Brownist, kes kuulutati väga kõrge intelligentsiga inimesi ühendava Mensa klubi kõigi aegade noorimaks naisliikmeks. Augustis kolmeaastaseks saanud Georgia sai kahe aasta ja üheksa kuu vanuselt IQ-testis 152 punkti. Ajalehe Daily Mail teatel paneb sedavõrd kõrge IQ tüdrukutirtsu samale astmele maailmakuulsa füüsiku Ste...
Kylie Minogue Pean tunnistama, et ma ei ole kõige suurem pop-muusika kuulaja. Olen endast mööda lasknud peaaegu kõik poiste bändid, tüdrukute bändid, Enrique Iglesiased jpt, kuid siiski mõned poptähed mulle meeldivad. Minu suureks rõõmuks külastas üks neist ka 23. veebruaril Eestit. Sai ka endale pilet muretsetud ning kontserdil käidud. Kylie Ann Minogue on sündinud 28.mail 1968.aastal Melbourne'is. Ta on Austraalia poplaulja, laulukirjutaja ja näitleja. Väiksena pühendus ta rohkem näitlejakarjäärile, ta sai
Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Musikaalsus on inimeste võime muusikaga tegeleda muusikapalu kirjutada, muusikainstrumente mängida, laulda, tantsida ja nii edasi. Kuid kas musikaalsus on inimestesse sisse kodeeritud või saab seda õppida? Kõik inimesed ei ole musikaalsed, mis tähendab seda, et see võime ei ole levinud terves inimkonnas. Üldiselt kipub olema nii, et kui vanemad on terve oma elu või mingil eluperioodil tegelenud muusikaga, tegelevad sellega ka lapsed. Siiski muusikaga tegelemist ei saa lugeda musikaalsuseks ükskõik milline inimene võib ju kätte võtta trummipulgad, veidi trummi lüüa ning öelda: ,,Ma teen muusikat." Erinevus tuleneb sellest, et musikaalsed inimesed tõesti panevad kogu oma ande teostesse ning kirjutavad/esitavad need nii, et kõigil on hea kuulata. Maailmas leidub mitmeid kuulsaid perekondi, mille liikmeteks olid erinevate põlvko...
Olav Ehala Sündinud 31.07.1950. Olav Ehala hüüdnimi on Olku. Õpingud, muusikutee kujunemine. Olav Ehala lõpetas 1969. aastal Tallinna Muusikakooli ja 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970-1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975-1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor) ning alates 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees. Mõjutajad. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Sapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga Ehala
OLAV EHALA · Olav Ehala (31.07.1950) · Olav Ehala hüüdnimi on Olku. Õpingud · 1969.a. Tallinna Muusikakool · 1974.a. Tallinna Riiklik Konservatoorium · 1970-1973 ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht · 1970-1975 Noorsooteatris muusik · 1975-1991 muusikaala juhatajana · Al.1991 Eesti Muusika- jaTeatriakadeemia õppejõud · Al. 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees Mõjutajad · Noorsooteater · Leelo Tungal ja Juhan Viiding · Priit Pärn (tema joonisfilmid) Looming · Suur osa loomingust on lastemuusika · Kaunistusterikas meloodia · Äratuntav ja isikupärane harmoonia · Nõudlik rütmika · Tehniliselt raske · Muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele Zanrid ja tähtsamad teosed
Kontsert oli välimuselt väga tagasihoidlik, see tulenes ka ilmselt sellest et see oli alles õige esinemise peaproov. Kohal oli väga vähe inimesi ja ka korralduse pool polnud väga hästi läbi mõeldud. Ma sattusin selle kontserdi peale koolis, nägin kooli reklaamitahvlil infot antud kontserdist. Sümfoonia kontserdi dirigent Risto Joost on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Muusikaakadeemias, täiendanud end Viini Muusika- ja Kaunite Kunstide Ülikoolis ning 2008 kevadel lõpetanud magistrantuuri Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis prof Jorma Panula dirigeerimisklassis. Ta on osalenud Neeme Järvi, Eri Klasi, Paul Mägi, Paul Hillieri meistriklassides ning mitmel varajase muusika meistrikursusel Taanis ja Rootsis. Alates sügisest 2006 on ta Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent, alates 2008. aastast Tallinn Sinfonietta peadirigent, alates 2009. aasta sügisest peakoormeister ja
Kontsert tõi suure menu ja ,orkestrisse uusi pillimehi, püsikoosseisuks kujunes 35 mängijat. Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, aga ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Juba teisel kontserdil kõlas ka eesti heliloojate muusika: Läte enda avamäng "Kalevala" ja Kappeli kantaat "Päikesele". 1904. aastal tuli Tartusse Rudolf Tobias, kellest sai Lätele abiline suurteoste ettekannete ettevalmistamisel (näiteks Händeli oratoorium "Juudas Makabeus"). Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele "Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri- ja orelisolistina. 1906
annaabi.ee 
