Kontserdiretsensioon (1)

Sander Lepik
11.d
TNG
kontserdi retsensioon
Ludwig van Beethoveni sümfoonia
10. detsembril 2010 oli Tallinna Muusikakeskkooli aulas esitamisel Ludwig van Beethoveni sümfoonia. Publikule pakuti kuulamiseks Beethoveni ”Sümfoonia nr 5 c-moll” täispikkuses ja ” Missa C- duur ”. Sümfoonia dirigent oli Risto Joost ja esinesid kammerkoor ”Voces Musicales”, Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ja Tallinna Muusikakeskooli sümfooniaorkester.
Kontsert oli välimuselt väga tagasihoidlik, see tulenes ka ilmselt sellest et see oli alles õige esinemise peaproov. Kohal oli väga vähe inimesi ja ka korralduse pool polnud väga hästi läbi mõeldud. Ma sattusin selle kontserdi peale koolis, nägin kooli reklaamitahvlil infot antud kontserdist .
Sümfoonia kontserdi dirigent Risto Joost on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Muusikaakadeemias, täiendanud end Viini Muusika - ja Kaunite Kunstide Ülikoolis ning 2008 kevadel lõpetanud magistrantuuri Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis prof Jorma Panula dirigeerimisklassis. Ta on osalenud Neeme Järvi, Eri Klasi, Paul Mägi, Paul Hillieri meistriklassides ning mitmel varajase muusika meistrikursusel Taanis ja Rootsis. Alates sügisest 2006 on ta Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent , alates 2008. aastast Tallinn Sinfonietta peadirigent, alates 2009. aasta sügisest peakoormeister ja dirigent Rahvusooperis Estonia ning ka Madalmaade Kammerkoori peadirigent. Samuti on ta dirigeerinud 2009. aastal toimunud Riia Rahvusvahelisel Saksofonimuusika Festivalil ning osalenud 2009. aasta Üldlaulupeol üldjuhina.
Ludwig van Beethoven (1770 – 1827) oli saksa helilooja , aga kuna ta veetis suure osa oma elust Viinis ning ka suri seal siis teda nimetatakse üheks kolmest Viini klassikust. Beethoveni loomeprotsess oli pisut aeglasem ja ta teoste maht oli palju väiksem kui Haydnil ja Mozartil, kuid teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks on selgelt välja joonistatud karakterid, jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid, pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. Beethoven oli umbes kahekümne aastane kui ta asus elama 1792. aastal Viini elama. Seal oli ta eelkõige tuntud kui virtuoosne kontsertpianist. Esimese kontserti Viinis andis ta 1795. aastal. Natuke peale Viini elama asumist, 1794. aastal, alustas Beethoven ka oma kuulsate viie klaverikontserdi kirjutamist. Need valmisid tal umbes viieteistkümne aasta jooksul.
Üks kuulsamaid Beethoveni teoseid on ”Sümfoonia nr. 5” ehk ”Saatusesümfoonia”, mis kuulus esitamisele ka minu külastatud kontserdil. Beethoven kirjutas selle 1807. aastal. 5. sümfoonia oli ka tema enda lemmiksümfoonia. Kogu 5. sümfoonia peamine alus on teose alguses kõlav nn. saatuse koputuse kujund, mis esineb ka sümfoonia kõikides teistes osades erinevates variantides.
See oli minu teine kord käia sümfoonia kontserdil, kahjuks aga esimene kord oli nii ammu et ma ei mäleta sellest enam piisavalt, et võrrelda neid kontserte omavahel. Sümfooniaid olen aga varem kuulnud mitmeid kordi ja ma arvan et vahelduseks on sümfooniat vaatamas käia väga hea.
Selle kontserdi juures mulle ei meeldinud see, et mul ei tekkinud üldse sellise õige kontserdi tunnet , näiteks juba see, et polnud riietehoidu. Jope pidi võtma kätte ja võis saali istuda. Kontsertsaal oli väga väike ja rahvast oli ka väga vähe vaatama tulnud. Need kõik asjad olid tingitud ilmselt sellest et tegemist oli kontserdi peaprooviga, õige kontserdi ajal oleks kõik need asjad teistmoodi olnud. See oligi ma arvan peamine põhjus miks ma ei saanud sellest tõelist kontserdielamust, see kõik jättiski liiga proovi mulje mulle. Kuid samas väiksel saalil olid ka omad plussid, see tekitas sellise hubase tunde ja väga mõnus oli kuulata.
Esimesena esitati 5. sümfoonia. Mul oli kontserdi suhtes enne algust juba head mõtted, ma polnud kaua kuulnud sellist muusikat ja ootasin sellest huvitavat õhtupoolikut. 5. Sümfoonia kestis umbes viiskümmend minutit ja see oli minu arvates väga hästi esitatud. Peale seda tuli väike paus ja peale pausi ühines orkestriga ka koor.
Teisena oli esitamiseks Missa C-duur. Missat esitama pidanud solist oli aga haigestunud ja talle oli otsitud kiiresti asendaja , kes oli alles mõned tunnid enne kontserti oma noodid kätte saanud. Sellele vaatamata laulis ta minu arvates väga hästi ja ei jäänud mingit muljet, et ta sai noodid alles enne kontserti kätte. Missa meeldis mulle aga vähem kui 5. sümfoonia, see polnud minu arvates nii intrigeeriv kui 5. sümfoonia, kuigi ma ei oska pillimängijatele ega ka lauljatele midagi ette heita.
Kontserdil käik tasus ma arvan ennast ära, sain üle pika aja sümfooniat kuulata, mida ma omal käel ilmselt poleks kuulama läinud. Kontserdil esitatu oli väga huvitav ning mul ei tulnud igavust ega tüdimust peale. Ka pikkus oli väga hea, sest minu arvates ei ole võimalik sellist muusikat väga kaua järjest kuulata. Tund või poolteist tundi on paras, aga üle selle enam ei jaksaks kuulata sümfooniat. Kokkuvõttes jäi mul sellest hea mulje ja ma arvan et nüüd ma läheksin tulevikus sümfooniaorkestrit isegi omal käel vaatama.