Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

J.M.K.E kontserdiarvustus (0)

1 Hindamata
Punktid
Kontserdiarvustus
Käisin 15. Jaanuaril 2011 kuulamas J.M.K.E 25. sünnipäeva kontserti Rock Cafe ´s, kus esitleti ka uut albumit „Jasonit ei huvita“.
J.M.K.E. on üks väheseid eesti punk -rokkbände, kes on suutnud veerand sajandit ilma pausideta tegutseda. Oma ajaloo jooksul on bänd välja andnud paraja kuhja plaate alates Stupido Twinsi poolt 1989 avaldatud hittsinglist „Tere perestroika “ ning rännanud peale Eesti ja Soome läbi hulga riike nii lääne kui ka ida pool.
Juubelikontserdil oli laval näha ka endiseid bändiliikmeid kuni esimese koosseisuni välja. Lisaks maandusid lavalaudadele J.M.K.E kauaaegne sõprusbänd Psychoterror, hiljuti debüütplaadiga maha saanud Monstercöuq ning veel üks legend aegade tagant, Singer Vingeri ja Vanemõe eelkäija Turist , kes sai sellel laupäeval esmakordselt kokku pärast 1986. aastat. Külalisvokalistidena astusid koos juubilariga üles Jaan Pehk, Vaiko Eplik , Ivo Uukkivi , Mart Kalvet ja loomulikult Tõnu Trubetsky .
Uksed avati kell kaheksa õhtul ja üritus ise kestis kokku umbes viis tundi. Esimesena astus lavale ansambel Turist, sellele järgnesid Monstercöuq ning Psychoterror ja viimasena kaua oodatud juubilar J.M.K.E. Ürituse sees oli ka väga palju äpardusi, mis tegi selle kontserdi veelgi huvitavamaks ja naljakamaks, aga nagu Villu Tamme mitmeid kordi ütles, et see on kõigest punk ja seal on kõik vead lubatud. Mitmeid kordi jooksis mõni fänn lavale ning korra kukkus J.M.K.E kitarristil isegi oma kitarr maha.
J.M.K.E alustas esinemist oma praeguses koosseisus ning siis hakkas Villu Tamme järjest kutsuma lavale külalisesinejaid. Esimesena kutsus ta lavale oma endise kitarristi ning peale teda endise trummari. Esimese vokalistina käis laval Ivo Uukkivi, kes ei jäänud oma esitusega üldse rahule. Pärast Ivot kutsuti välja Tõnu Trubetsky, kes tundus selleks ajaks juba purjus olevat. Tema laulmise ajal jooksis ka üks fänn lavale, kes kohe mitte ei tahtnud enam lavalt lahkuda, võttis mikrofoni ühte ning suitsu teise kätte ja proovis ka vahepeal kaasa laulda. Sellepeale aga läks vaja isegi kahte turvameest, et teda lavalt minema saada. Peale Tõnut kutsuti lavale Mart Kalvet, kellega lauldi kõige vanemaid J.M.K.E laule. Siis tehti umbes kahekümne minutiline paus, mille ajal läks väga palju rahvast minema.
Selle peale Villu natukene pettus. Pärast pausi esines J.M.K.E koos Jaan Pehkiga ning kõige viimasena astus lavale Vaiko Eplik.
Saal ise oli paksult rahvast täis ning inimesed olid seal väga kirjud , noortest kuni pensionärideni välja. Kui alguses oli saalis väga külm olla ja õhku oli palju, siis aja möödudes läks seal väga palavaks ja umbseks.
Ma läksin sinna kontserdile, kuna ma tahtsin teada, milline üks õige punk kontsert välja näeb ning tahtsin oma silmaringi laiendada, sest ma ise ei kuula tavaliselt sellist stiili. Üldjuhul ma saan väita, et jäin kontserdiga rahule. Ainukene asi, mis mulle eriti ei meeldinud oli see, et ma ei saanud sõnadest hästi aru, mis lauldi. Sõnad aga on punki puhul väga olulised, kuna seal pole tähtis mitte meloodia , vaid protesti sõnum, mis sõnade kaudu rahvale edasi antakse.
J M K E kontserdiarvustus #1 J M K E kontserdiarvustus #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AAmartin Õppematerjali autor
Retsensioon

Sarnased õppematerjalid

Eesti PUNK
11
doc

Eesti PUNK

punkar juurde tekkis, läks kohe jutt lahti, et näe, seal ja seal on ka mingi punkar. Põhilised punkarite kokkusaamise kohad olid Tallinnas kohvikus "Moskva" ja kohvikus "Varblane". Kokkusaamise kohti oli teisigi. Eesti esimesed tuntumad punkarid, kes jäid pungi juurde ka peale 80-ndate alguse suurt moelainet (pühapäevapungid jmt), olid Villu Tamme, Munk, Kont (Ivar Kont), Venno (Venno Vanamölder - hilisem Verise Pühapäeva ja J.M.K.E. trummar) ja Anti (Anti Nõmmsalu), hiljem lisandusid ka Merca, Tõnu Trubetsky jt. Tagantjärgi vaadates võib öelda, et punk oli Eesti noorte hulgas 80-ndate alguses ikka vägagi populaarne. Olgu selle tõestuseks või 1981/82. aasta konkurss "Kaks takti ette", kus esimest korda võistlesid mitte üksikesinejad vaid ansamblid. "Muide, viimaseks korraks see bändidele jäigi (kuigi alguses lubati ansamblite Takte

Muusika
Eesti punk
32
odt

Eesti punk

avalik punkkirjanduslik üritus. Seal esinesid Merle Jääger, Andre Lemmik, Solveig Ülane, Tõnu Trubetsky jt. (Blacplait & Bloomfield 2009:148) 8.oktoober 1986 ei lubanud VAAP(Üleliiduline Autoriõiguste Agentuur) lugude ,,Lähen ja naeran" ja ,,Mina" avalikku ettekandmist, kuid juba 14.okt esitati neid lugusid Lasnamäel klubis ,,Majak". (samas:196) Punkbändide nö. suurest kolmikust Vennaskond, Psychoterror ja J.M.K.E on praegu aktiivsemad kaks viimati nimetatut. Suurt ja kuulsat uut punkbändi ei ole aga viimase 15 aasta jooksul nähtud. (Niineste 2010) Tänapäevastel punkbändidel on samuti ka palju muid suundi, näiteks ska-punk, pop-punk, hardcore-punk jne. See teeb pungimaastiku tänapäeval väga laialivalguvaks ja mitmesuunaliseks. 3.1 Punkansamblid enne 1990 Selle aja punkansambli olid natukene arrogantsed ja näitasid väga innukalt välja oma seisukohti

Uurimustöö
Punk rock kokkuvõte
17
odt

Punk rock kokkuvõte

"Punkaritel oli probleeme põhiliselt just diskovendadega. Ja tihti peale mingit pidu läks diskovendadel punkaritega ütlemiseks ja omavaheliste arvete klaarimiseks. Aga punkarid olid rohkem sellise intellektuaalse suunitlusega ja alati peksma ei hakanud." Perv, P., Trubetsky, T. "Punk Maavallas." Käsikiri. Tollel ajal said alguse sellised uued ja huvitavad ning veel praegugi Eesti tuntuimad punkbändid, nagu 1984. aastal alustanud Vennaskond ja 1986. tekkinud J.M.K.E. Viimaks leidis Eesti punkliikumine kajastamist ka trükisõnas, ajakirjanduses ilmusid mitmed palju vastukajasid põhjustanud artiklid. Muidugi, nii nagu peaaegu kogu ühiskond kannatasid ka need kirjutised kommunistliku ajuloputuse all. "NSV Liidus ei ole punkarlusel sotsiaalseid eeldusi. Siin saab rääkida ainult Lääne moe tobedast jäljendamisest. Aga oleks suur viga pidada punki kahjutuks, üksnes väliseks ilminguks. On väidetud, et noored tahtvat lihtsalt tähelepanu äratada,

Muusikaajalugu
PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991
92
pdf

PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991

võimude eesmärgiks saanud liikumise moraalne laostamine.80 Kõrvalmärkusena on huvitav nentida, et kuigi tollal oli nii Trubetsky kui Tamme, kahe tuntuima punkari põhiliseks eesmärgiks anarhia, ütles Tamme juba siis otsesõnu, et anarhia pole mõeldav (viidates inimeste suutmatusele seadusteta kogukonnana toimida).81 75 Sildam, Toomas. 1987. Mitte võidelda, vaid esmalt uurida. Noorte Hääl, 17. juuni. 76 Sildam 1987. 77 Trubetsky 2009, lk 229. 78 Haug, Jürgen. 1988. J.M.K.E. Noorus, 7/88. 79 Intervjuu Ivo Uukkiviga. 80 Trubetsky 2009, lk 256. 81 Haug 1988. 20 ENSV punkliikumise väljundid 1980. aastate keskpaigas ning eriti kümnendi teises pooles saab rääkida juba laiapõhjalisemast punkliikumisest, mil olid omad kindlad tunnused. Üldistatult võib öelda, et ENSV pungis oli kolm peamist väljendusvormi: riietus (välimus), luule ja muusika. Riietuses taotleti

Ühiskonna uurimine ja analüüs
Mihkel Raud ja tema edulugu
25
odt

Mihkel Raud ja tema edulugu

TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ly Unga MIHKEL RAUD & TEMA EDULUGU uurimistöö Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Mihkel Raud...................................................................................4 2. Telekarjäär.....................................................................................8 3. Muusikukarjäär...............................................................................12 4. Kirjanikukarjäär............................................................................15 5. Poliitikukarjäär...............................................................................18 Kokkuvõte.....................................................................................20 Summary..............................

Kuulsused
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
Kirjanduse eksami küsimused
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" ­ Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun