Vene romantikud ja Grieg, Sibelius (0)

Edvard Grieg (1843-1907)- norra helilooja , esimene põhjamaade helilooja, kes suutis tõsta oma maa muusika euroopa klassikalise kunsti tasemele ; teme looming on läbi pununud norra loodusest ja elementidest; tihti kajastavad teme helitööd muinasjutulisi kraktereid; krij. Muusika Ibseni draamale „Peer Gynt “: jutustav norra külapoisi seiklustest, Peer arvas , et kodus ei saa olla õnnelik ja asus laia ilma õnne otsima . Vana mehena naastes mõistis, et otsitud õnne ei oleks lnud tarvis kaugelt otsida. ; kirjutas sololaule ja klaveri- ja orekstripalaade; sündis Bergenis, kus nüüd toimuvad koorifestivalid.
Jean Sibelius (1865-1957)- soome helilooja, kes viis rahvusliku muusika laia maailma; helsingis ülikoolis õpis- õigusteadust ja helsingi muusikaakadeemias kompositsiooni ja viiulit ); 20.saj algul protestiks venestuspoliitika vastu organiseeris soome kultuuriõhtu, mille tarbeks kirj . Selle teose „Filandia“; kirj. Arvukalt sümfooniaid.
Vene romatikud- kunstimuusika jõudis Venemaale õukonna kutsel läbi Lääne; tol ajal hõlmas Vene professionaalne helilooming vaid vaimulikku koorimuusikat, pillidel mängiti rahvamuusikat; Venemaa esimesed konservatooriumid avati Peterburis 1862 ja Moskvas 1866.
Pjotr Tšaikovski (1840-1893)- 10 aastaselt asus ta õppima õiusteaduste kooli; seal asus ta tõsisemalt tegelema muusikada; 1859 lõpetas kooli ja temast oli saanud justiitministeeriumi ametnik ; 1862 asus õppima vastavatud Peterburi konservatooriumi- lõpetas 1865 a.; läks ajalukku kui sümfonist, ooperihelilooja ja balletireformaator; kirj 3 balletti „Luikede järv“, „ Uinuv kaunitar“ ja „Pähklipureja“; pähklipurejas ühendas justkui ooperile, sümfooniale ja nukuteatrile ühised jooned; kõige südamelähedasem on sümfooniline muusika; 30 sümfoonilist teost, nendest 6 täispikka sümfooniat; silmapaistate instrumentaalteoste hulka kuuluvad viiulikontsert ja klaverikontsert nr 1. ; kirj. Programmilist klaverimuusikat(„Lastealbum“); 10 ooperit ( Jevgeni onegin); ta hindas ooperi juures seda, et selle sisu on hästi mõistetav
Modest Mussorgski (1839-1881)- sündis Pihkva kubermandus mõisniku perekonnas; esmase klaverimängu oskuse sai emalt; 1852 astus kadettide kooli; 1856 alustas teenistust kaardiväeohvitserina; 1860 debüteeris heliloojana; vladimir stassov oli suur toetaja ja propageeria; 1816 sai rahulikult loomingule pühenduda; pärisorjuse kaotamisega halvenes ta seis- pidi ametnikuna tööd tegema; allakäik süvenes- hakkas sõltuma vennast ja sõpradest- jõi; 1874 „Boriss Godunovi “ esietendus andis talle uut energiat; suri alkoholismi tagajärjel; ooperid „Sorotšintšo aastalaat“; orketriteosed „ää lagedal mäel“; klaveritsükkel „pildid näitustelt“- hiljem sai sellest orkestriteos; laululooming „lastenurk“, „päikeseta“; 20 saj tegi pildid näitustest oma versiooni jsao tomita
Nikolai Rimski -korsakov ( 1844 -1908)-hea kodune haridus ; 1856 astus Peterbusi mereväekadettide kooli; 1861 tutvus Balakireviga - temast sai korsakovi õpetaja ja eeskuju; 1862 pidi muusikada lõpetama- 3-aastane kohustuslik mereväeteenistus; 1871 võtis vastu orkestratsiooni- ja kompositsiooniõppejõu koha Peterburi konservatooriumis; 1874 debüteeris dirikendina- juhatas 3 sümfooniat; 1875-76 koostas 2 rahvalaulukogumikku; 1880 oli välja õpetanud terve põlvkonna lapsi(Ljadov ja Glazunov); 1883-94 oli õukonnakapelli abidirigent; 1905 populaarsus kasvas tohutult; kirj. Poeetiliselt programmilist, realistlikku, rahvuslikku muusikat; 15 ooperit „Muinasjutt tsaar Saltaanist“; sümfoonilised süidid „Seherezade“, „ hispaania capriccio“; 3 sümfooniat, klaverikontserti, kammermuusika, romansid; mereväest, muinasjutudest, venemaalt inspireeritud;