Kas musikaalsus on pärilik või õptav? (1)

Kas musikaalsus on pärilik või õpitav?
Musikaalsus on inimeste võime muusikaga tegeleda – muusikapalu kirjutada, muusikainstrumente mängida, laulda , tantsida ja nii edasi. Kuid kas musikaalsus on inimestesse sisse kodeeritud või saab seda õppida?
Kõik inimesed ei ole musikaalsed, mis tähendab seda, et see võime ei ole levinud terves inimkonnas. Üldiselt kipub olema nii, et kui vanemad on terve oma elu või mingil eluperioodil tegelenud muusikaga, tegelevad sellega ka lapsed. Siiski muusikaga tegelemist ei saa lugeda musikaalsuseks – ükskõik milline inimene võib ju kätte võtta trummipulgad, veidi trummi lüüa ning öelda: „Ma teen muusikat.“ Erinevus tuleneb sellest, et musikaalsed inimesed tõesti panevad kogu oma ande teostesse ning kirjutavad/ esitavad need nii, et kõigil on hea kuulata.
Maailmas leidub mitmeid kuulsaid perekondi, mille liikmeteks olid erinevate põlvkondade muusikud. Kui sageli väidetakse, et anded esinevad üle põlve, siis Mozartite suguvõsa puhul see nii ei olnud. Wolfgang Amadeus Mozarti vanaisa oli raamatuköitja ning temal puudus musikaalsus, Mozarti isa Leopold Mozart alustas oma muusikakarjääri aga kooripoisina ning sealt arendas ennast edasi. Temast sai lõpuks kuulus Salzburgi õukonna kapellmeister ning helilooja . Seega võib öelda, et Leopold Mozart õppis musikaalsust, kuid Wolfgang Amadeus Mozartile pärandati musikaalsus. Selle perekonna puhul pole anded esinenud üle põlve – ka Mozarti kuuest lapsest kaks tegelesid muusikaga (üks oli pianist ning teine helilooja). Edasi nende perekonnas aga musikaalsus ei pärandunud, sest mitte ükski Mozarti kuuest lapsest ei abiellunud ega saanud lapsi.
Musikaalsetel inimestel sünnivad kindlasti lapsed, kes on samuti musikaalsed – see ei pruugi olla nii sündides, kuid kui vanemad laste kasvades pidevalt kodus muusikapalu mängivad või kuulavad, tekivad lapselgi teatud anded (kasvõi muusikaline kuulmine ). Seega võib väita, et musikaalsus on pärilik.
Kuid maailmas leidub ka õpitud musikaalsusega muusikuid. Salieri oli helilooja, kes hakkas muusikaga rohkem tegelema alles siis, kui oli kuulnud imelaps Mozartist . Ta tahtis saada sama andekaks ja populaarseks kui Mozart, kuid tema isa oli poja muusikuks saamise vastu. Siiski ei kuulanud Antonio Salieri oma isa ning temast sai omal ajal väga populaarne helilooja. Siiski tänapäeval teatakse Salieri teoste kohta vähem, kuna ta jääb enda kaasaegsete suurmeistrite varju. Salierit võib pidada muusikuks, kes õppis musikaalsust.
Minu arvates on musikaalsus nii pärilik kui ka õpitav. See sõltub inimese tahtest, võimalustest ning õigetest valikutest. Sellegi poolest olen arvamusel, et muusikud, kellel on pärilik musikaalsus, on palju andekamad ning nende teosed on paremad. Siiski võib esineda ka erandeid ning ka õppinud musikaalsusega muusikute sulest võivad ilmuda imetlusväärsed muusikapalad. Kõik sõltub inimeste loomingulisusest ning muusikalisest kuulmisest.