Flamenco tipp (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Põhjalik muusika retsensioon

Käisin 16.otktoobril 2011 Estonia kontserdisaalis kontserdil ,,Parimad pianistid". Kontserdi korraldas Tallinna Muusikakeskkool. Esinesid Peep Lassmann, Lauri Väinmäe, Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Ralf Taal, Marko Martin, Age Juurikas, Kadri-Ann Sumera, Sten Lassman, Mihkel Poll, Mihkel Mattisen ning tuntud meile Rein Rannap. Õhkkond Estonia kontserdisaali fuajees oli äärmiselt pidulik.Inimesed särasid, naised olid väga ilusti riides ja mehed olid ülikondades.Alguses see pani mind veidi ebamugavalt ennast tundma, sest ma polnud nii viisakalt riides.Seades sammud kontserdisaali poole, tundsin suurt elevust ning ootasin pikisilmi millal esimesed klaverinoodid kõlama hakkavad. Kui ma olin istunud oma kohale ja seadnud end mugavasse asendisse, pöörasin momentaalselt pilgu suurele klaverile, mis laval. Iseenesest klaveris polnud midagi midagi niivõrd erilist, kuid see kuidas klaver oli valgustatud ning kooskõlas saaliga, ei suutnud mu pilku ära pöörata. Mõne minuti päras

Muusikaajalugu

2

docx

Kontserdi arvustus chase and status

Chase and Status Käisin reedesel päeval 16.septembril 2011 kuulamas drum´n´bass'i ja dubstep'i viimaste aastate ühte kõige kuulsamat ning nõutumat duot Chase & Statusi, mis on Londoni päritolu elektroonilise muusika duo, mille taga peituvad DJ-d Saul Milton ja Will Kennard ning lisaks oli neil kaasas ka MC Rage. Kontsert pidi algul toimuma Tallinna suurimas öölokaalis Arena 3, kuid hiljem muudeti ürituse toimumispaigaks Eesti Näituse Messikeskus, sest publikuhuvi oli kontserdi vastu ootamatult suur. Lisaks esinesid veel DJ-d Eestist: Indivision, Influenza, Inztance, Whirl, MHKL & K-SEIN ja Trifect, kelle ülesandeks oli publik peaesineja jaoks n-ö ülesse kütta. Õhtu hakkas 22.00 kui lavale läks Whirl. Hiljem kuuldud juttudest tuli välja, et esimese esineja ajal oli Messikeskus peaaegu tühi olnud. Ise saabusin kontsert paigale umbes natukene peale kella 00.00, sest eesmärk oli kuulata ja oma silmaga näha kuulsust ning puudus suurem soov ja

Muusikaajalugu

3

doc

„SOFIA JOONSI ROOTSI PÄRIMUSMUUSIKA“

Pärnu Hansagümnaasium 11. b klass ,,SOFIA JOONSI ROOTSI PÄRIMUSMUUSIKA" KONTSERDIARVUSTUS MUUSIKAAJALOOS Juhendaja: E. Kesküla Pärnu 2012 Kontsert toimus 3. oktoobril kell 17.00 Pärnu Raamatukogus. Esinejaks oli Sofia Joons, kes on päritolult rootslane, kuid nüüd on ta elanud peaaegu pool oma elust Eestis. Tema muusikalisus pärineb tema vanaemast, kellel oli palju vendi, kes kõik mängisid midagi ­ kes kitarri, mandoliini, viiulit, akkordioni. Sofia isa on eestlane ning ema rootslane. Rootsis õppis Sofia rootsi rahvalaule ning reisis ringi koos tuttavate muusikutega. Sofia esines väga paljudes Rootsi linnades, seega tuli tal suhteliselt palju ringi sõita. Kuna reisid olid vahest väga pikad, jäi palju aega pilli mängimiseks ning harjutamiseks. Sofia enda sõnul, suurest igavusest, mängis ta ükskord viiulit rongi tualetis. Alles 1994 tuli Sofia Eestisse, et õppida viiulit nin

Muusikaõpetus

34

doc

Mustlasmuusika

Kui vastne abielupaar väljub kirikust, järgneb rongkäik peopaika. Muusikud saavad seal korraks hinge tõmmata ja seejärel kestab tants ja trall kogu öö. Pidu lõppeb koidikul, kuid jätkub järgmise päeva õhtul. Hommikul lähevad külalised tagasi oma koju. (World Music: the Rough Guide 1994: 66) Mustlastel on veres ka tantsimine. Nad harrastavad mitmeid tuntuid tantse, teiste seas Indiast pärit saperat ja Hispaania flamencot. (Romani dance 2009) Flamenco tekkis Hispaania maakonnas Andaluusias araabia ja mustlasmuusika mõjutustel. Selles ühinevad tervikuks tants, laul ja kitarrisaade. Flamencot iseloomustab kõrgendatud emotsionaalsus ja temperament, rütmikust lisatakse käte plaksutamise ja kõrgkontsade klõbistamisega. (Eve Karp et al 1995a: 41) Mustlased väärtustavad perekonda ja kultuuri. Nad on rahvas, kes tahab ja oskab hoida traditsioone au sees. Hoolimata levinud arvamusest, et tegemist on varaste ja valetajatega, on

Muusika

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID  TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu

32

odt

Eesti punk

TAPA GÜMNAASIUM Andra Udeküll 11.a klass EESTI PUNK Uurimistöö Juhendaja:Helve Lees TAPA 2011 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. PUNKKULTUURI TEKE JA OLEMUS...............................................................................4 1.1 Anarhia.............................................................................................................................6 2. MILLAL JA KUIDAS JÕUDIS PUNK EESTISSE..............................................................9 3. EESTI PUNKBÄNDID NING KONTSERDID..................................................................11 3.1 Punkansamblid enne 1990.............................................................................................12 3.2 Punkansamblid peale 1990...................................................................................

Uurimustöö

24

pdf

Minu LÜG mälestusraamat

Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har

Ühiskond

21

doc

Vene kirjandus

Kadrina Keskkool Vene Kirjanduse mapp Tõnn Sikk 11b 2003 Sisukord SISUKORD DOSTOJEVSKI Dostojevski elu ­ kahekordne lugemispäevik Tähtsad Teosed Vastuolud, kontrastid Dostojevski looming Tunnused Sõnum ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi ­ mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaen

Eesti keel

Kommentaarid (0)