Olav Ehala (0)

Olav Ehala
Sündinud 31.07.1950. Olav Ehala hüüdnimi on Olku .
Õpingud, muusikutee kujunemine. Olav Ehala lõpetas 1969. aastal Tallinna Muusikakooli ja 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970-1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975-1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor ) ning alates 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees.
Mõjutajad. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Šapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga – Ehala on kirjutanud muusika peagu kõikidele Pärna joonisfilmidele, mis on ka pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu
Looming. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia , äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.
Žanr,tähtsamad teosed. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Tuntumatest teostest võib nimetada nt Rahalaul, Kodulaul , 10 neegrit , Vaid see on armastus, Päikeseratas.
Kiigelaulukuuik. kujunes 80ndail aastail Tallinna Muusikakooli mõtte- ja õpingukaaslastest. Esimene ülesastumine oli 3. juunil 1985. aastal Tallinna Matkamajas Tõnu Kaljuste eestvedamisel-juhtimisel, millest algab Kuuiku ajaarvamine. Koosseisu kuuluvad
- Riina Roose- ansambli juht ja töötab Tallinna Linnateatris muusikalise kujundajana ning EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lauluõpetajana;
-Toomas Rull-on vabakutseline muusik, kes osaleb paljudes eesti ansamblites löökpillimängijana (Ultima Thule, Eldorado ), olles lisaks veel paljude Kiigelaulukuuiku repertuaari kuuluvate laulude arranzeerija;
- Olavi Kõrre- kes on samuti vabakutseline pillimees (ansamblid Zorbas, Kukerpillid jt).
- Riho Ridbeck- Hortus Musicuse laulja ja Pühavaimu kiriku koori dirigent
-Kadi Selde- vabakutseline laulja, kes on teinud edukat koostööd Tiit Paulusega
-Elo Toodo - lauluõpetaja Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning viiuliõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis, esinenud koos Matis ja Mihkel Metsalaga.
Kõiki muusikuid ei ole võimalik kontsertidele kaasa võtta, küll aga on kõigil kontsertidel kaastegev Kuuiku kõige suurem sõber - helilooja -klaverisaatja-konferansjee(teadustaja) Olav Ehala. Ansambel on laulnud Soomes, Saksamaal, Iirimaal , Portugalis, kuid üllatuseks mitte kunagi sattunud Suure-Jaani.
Kuuik on ilmutanud 3 CDd: "Siidiplaat" 1995, Olav Ehala autoriplaat " Kino , Teater, Muusika" 1998, ja "Koidulast Ehalani" 2000, mis kujutab endast ansambliliikmete nägemust sajandi jooksul loodud eesti kergema muusika klassikast. Enamiku laulude seaded pärinevad Olav Ehala, Jaak Jürissoni ja Toomas Rulli sulest.