Tõnis Saadoja madman02 XII Klass Sündis 1980 aastal Tallinnas 1988-1999 õppis Tallinna Inglise Kolledzis Õppinud paljudes kunsti koolides kaasa arvatud University of East London Ta maalib fotode järgi. Palju kasutab ta dokumentaal materjale. Ta on öelnud et ta kasutab dokumentaal materjale, sest need tunduvad nagu päris. Ta maalib projekteerides fotot. Ta fotod järgivad alati kindlat konseptsiooni, millest on kerge aru saada. Ta üritab võimalikult vähe muuta fotot ja rangelt järgida fotol olevat. aeg-ajalt ta lõõgastub oma rangetest reeglitest, näiteks 2004 aastal esitas ta oma ühesuuruste portree piltide seeriat oma lemmik kunstnikust. Ta tundub olevat nagu igapäeva elu dokumenteerija, üritab lahendada igapäeva probleeme teiselt positsioonilt. Talle meeldib teha oma tööde välapanekuid erinevates kohtades, näiteks korterites, galeriides jne. ...
Minu arvamus usust ja usu näidetest Minu arvates ei ole olemas õiget usundit mille poole ma ise kalduks, kuna kõikides usundites on oma head asjad ja halvad asjad. Kõik usundid tahavad,et sul oleks ainult 1 ainujumal keda sa pead teenima kogu oma elu. Esimese näitena võin tuua Hinduismi kus on kadestamine, valetamine ja ahnitsemine keelatud, kuna see ei ole tänapäeva ühiskonnas võimalik kuna ma olen 100% kindel,et neid inimesi meie ühiskonnas on väga vähe kes suudaks kõiki eelpool nimetatud asju täita. Peale selle sa pead eelpool nimetatud usundis olema leplik kõikide asjadega,püüdma oma vaimu jumalale andma ning olema täielikult heatahtlik ja kannatlik. Samuti on ka Budism kus sa ei tohi elada kõlvatut elu ning samuti öelda midagi kurja ega valetada ning see,et poisid peavad olema 1-4 kuud kloostris või et kõike mehed peavad olema kiilakad. Samuti ei peavad nad meidteerima ja palverännakutel käima. Islami ...
Paul Raud Karl Sepp 10kl Haridustee · 9-aastaselt asus õppima Koeravere külakooli · Aasta hiljem läks Viru-Jaagupisse köster Kochi õpilaseks · 1878-1881 õppis Rakvere kreisikoolis ja elas kalmistu lähedal Kondivalu kandis odaval kostil · 1879. aastal tabas perekonda raske kaotus: isa haigestus ja suri. Poisi edasine elu kulges ema ja emapoolse onu Magnus Treubluti hooldamisel · Edasi astus Paul Raud Tartu reaalkooli · Paul Raud lõpetas reaalkooli 1886. aasta · 1888. aasta Jaanuarikuus sõitis Paul Raud Saksamaale Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse maalikunsti õppima · Paul Raud lõpetas Düsseldorfi Kunstiakadeemia täieliku kursuse 1894. aastal · 1911. aasta aprillis sõitis Raud Peterburi, et omandada joonistusõpetaja kvalifikatsioon. · 1915. aastal täiendas end Peterburis A. Smirnovi asutatud joonistamisõpetajate kursustel. · Raud võttis tunde ka 1918. aastal tööd alustanud Tallinna Tehniku...
Peet Aren sündis 1889. aasta juunikuu 29. päeval Viljandimaal, Odiste külas talurentniku perekonda. Alghariduse sai Peet ministeeriumikoolis. Sellele järgnes astumine Õpetajate Seminari Tartus. Sinna jäi ta vaid paariks aastaks kuna revolutsioonilised sündmused põhjustasid sealt 1905. aaasta algul tema lahkumise. Samal ajal toimus muudatus vanemate elukäigus -- nad asusid Narva elama. Narvas tutvus ta August Janseniga, kes oli tol ajal Keiserliku Kunstiakadeemia õpilane Peterburis koos kunstnike A. Prometi ja R. Sajoriga. Lähtudes Areni ilmsest kunstiandekusest soovitasid nad talle astuda Keiserliku Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli Peterburis, mis järgnevalt teostuski. Seal sai Peet kunstihariduse joonistamises , maalikunstis ning dekoratiivmaali alal. Aastal 1909 lõpetab Aren kunstikooli õppekursuse kuldaurahaga. Siitpeale algab ta osavõtt eesti kunstielust. Areni kunstiloomingu algjärk on otseselt seotud Noor-Eesti kultuuritao...
Sürrealism Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guil...
Sissejuhatus Uueaja maailmaimesi on kokku seitse, nendeks on : · Taj Mahal · Rooma Colosseum · Hiina müür · Lunastaja Kristuse kuju · Machu Picchu · Chichen Itza · Petra kaljulinn Vanaaja maailmaimesi on samuti seitse, kuid nendest on säilinud vaid üks (Giza püramiid). Seetõttu tuligi Sveitsi rännumehel Bernard Weberil mõte valida uued maailmaimed. Millised ehitised valida just maailmaimedeks, selle vahel oli palju vaidlemist ning pakutavaid nimekirju oli meeletult. 77 kandidaadi hulgast valiti välja 21 enim hääli saanud mälestist. Mille nimed kuulutas välja 1. jaanuaril Zürichis välja fondi ekspertide nõukogu president Frederico Mayor Zagoza. 1. Ateena Akropol 2. Alhambra Mohammed I palee 3. Angkor Wat tempel 4. Chichen Itza püramiid Mehhikos 5. Lunastaja Kristuse monument Brasiilias 6. Rooma Kolosseum, 7. Lihavõttesaare 25m kõr...
AUGUSTE RODIN (1840-1917) Auguste Rodin, sünninimega François- Auguste-René Rodin oli Prantsuse kunstnik ning oli ja on siiamaani eriti kuulus oma skulptuuride poolest. Ta oli tolle aja väljapaistvaim Prantsuse skulptor ja on jäänud üheks vähestest skulptoritest, kes on laialdaselt tunnustatud ka väljaspool visuaalse kunsti kogukonda. Kuigi Rodinit peetakse üldiselt modernse kunsti eelkäijaks, ei olnud ta tahtmiseks mineviku vastu mässamine. Ta sai traditsioonilise koolituse, lähenes oma tööle meisterliku käsitööga ja ihaldas akadeemilist tunnustust, kuigi Pariisi tähtsamaisse kunstikooli teda ei võetud. Skulptuuride osas valdas ta ainulaadset oskust modelleerida savist Rodin 1914. aastal keerulist ja liikuvat pinda. Paljusid Rodini kõige silmapaistavamaid skulptuure kritiseeriti tema eluajal. Ta tööd ei sobinud kokku eelnevalt võimul olnud traditsioonidega skulptuuris ...
Retsensioon Esimese valitud maali autor on Andres Pleesi ning tema teose nimi on ,,Merevaade valge paadiga". Tegemist on õlimaaliga. Maalile on värv kantud suhteliselt ühtlase kihina, kasutatud arvatavasti peenikest pintslit kontuuride jaoks ning laiemat pintslit ülejäänu tegemisel. Maalil on kujutatud kivist mereranda mille kaldal on ilus valge paat. Pildile pole jäädvustatud inimesi. Meri, mida pildile joonistatud suures ulatuses, on rahulik, kuid ei puudu väike vee liikumine. Taevas on selge, ning kujutatud päiksepaistelist ilma, sest pildil olevatel kividel ja paadil on vari. Värvitoonid on heledad ja rahulikud. Põhilised värvid on valge, punakaspruun ja sinine, kohati kasutatud ka oliivrohelist ning varjude loomisel halli. Maal meeldib mulle oma heledate värvide ja rahuliku oleku poolest, kuid samas võiks see maal natuke elavam olla. Pilt meeldiks mulle rohkem kui sellel oleks rohkem rohelust. Teiseks autoriks valisin Jaanika Kab...
Sümbolism Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Sümbolism kunstis oli mõjutatud ka gooti romaanist ja romantismi tumedates külgedest. Erinevalt hoogsast ja mässulisest romantismist oli sümbolism aga staatiline. Paljud sümbolismis kasutatud troobid ja kujundid on mõjutatud või pärinevad Baudelaire'i poolt prantsuse keelde tõlgitud Edgar Allan Poe teostest. James Sidney Edouard, Baron Ensor (April 1...
simbolismo Birgit Riimann Click to edit Master text styles Second level Maalikunst Third level Fourth level Fifth level Luule Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Skulptuur Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Proosa Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles ...
SÜRREALISM • Tekkis 1919 Prantsusmaal • Veristlik sürrealism – kõigi looduslike materjalide ja esemete üksikosi kujutasid nad realistlikult. Esemed ja eriti nendevahelised suhted olid aga enamasti äärmiselt moonutatud ja mõistusevastaseks muudetud • Arendati unenägude või hallutsinatsioonide seletamiseks kasutatud sümbolitest või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid abstraktseteks märkideks • Mõnikord kombineeriti materjal teadlikult võimalikult mõistusevastaseks • Sürrealism väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi • Eesmärk on elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine Joan Miro 1893-1983 • Hispaania • Alustas maalimist 1924. aastal • Vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi • Kõrvutatud on abstraktsete vormidega ja täiesti ära tuntavad esemed Mai. 1924 Arlekiini ...
A.Canova ,,Amor ja Psyche" A.Canova Kolm graatsiat A.Canova Venus B.Thorvaldsen ,,Jason" J.L.David ,,Horatiuse vanne" J.L.David ,,Marat` surm" J.L.David "Napoleon Alpe ületamas" Sellel lehel on kõik J.A.Ingres "Suur odalisk" näited Klassitsismis J.A.Ingres "Napoleon keisritroonil" t Turner "vihm, aur, kiirus" Turner " Temeraire viimane J. Constable "Salisbury NB! EI TEA KAS TA teekond" katedraal" MÕTLES LUMETORMI ALL SEDA ...
Loire´i oru lossid Sissejuhatus Prantsusmaal 40 lossi(Chambord,Blois, Chenonceaux,Chinon ,Langeais jt.) 1418-28.mai Burgundlased Kirev elu Õukonna lahkumine Iga aasta miljon turisti Usse:Okasroosikese loss Charles Perrault Nelinurkne põhiplaan Ümartornid Ühelööviline lossikirik(1523-1535) Neitsi Maarja kuju(Luca della Robbia) Populaarne abielupaik Loches:Sõja ja armastuse loss Charles VII ja Agnes Sorel Sorel maetud lossi Kaitsemüürid,tornid Jeanne d' Arci ja Charles VII kohtumine Amboise:Suured ajaloosündmused 503-Clodovech ja...
Vanavene arhitektuur 10.-17. sajand Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett Püha Sofia peakirik Kiievis kaasajal. Baroksed tornikiivrid pärinevad 18.saj. Sofia peakirik Novgorodis. 1045-1050. Novgorodi kreml linnulennult Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Püha Dmitri peakirik Vladimiris u. 1193-1197. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres u. 1165.a. Vassili Blazennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 1555-1561. Aristotle Fioravanti Uspenski katedraal Moskva Kremlis. U. 1475-1479. Issanda Muutmise kirik Kizis 1714.a.
Eesti kunst 20. sajandi alguses Referaat Kunstielu 20. sajandi algul Sajandi algul toimusid eesti kunstis, nii nagu kogu kultuurielus, suured muudatused. Ühiskond oli muutunud juba nii rikkaks, et kunstnikud said Eestis oma töid müüa ning nad ei pidanud võõrsil leiba teenima. Tekkisid esimesed võimalused saada eestikeelset kunstiharidust. Tallinnas avas 1903. a. oma ateljeekooli Ants Laikmaa ja Tartus 1904. a. Kristjan Raud. See haridus ei asendanud päris korralikku, kõrgemates koolides saadavat, kuid kanged eesti poisid õppisid ise omal käel, reisides palju, eelkõige Pariisi, külastades muuseume ja täiendasid end vabaakadeemiates (kool, kus väikese raha eest võisid kõik käia). Kunstnikud võtsid koos teiste haritlastega osa 1905. a. revolutsiooni sündmustest, mis kajastus ka nende loomingus. Revolutsioonisündmustes osalemisest oli tegelikult tähtsam igapäevane rahvuslik tegevus, eesti rahva eneset...
Heeroldikepp 2 madu väänlevad ümber saua, sümboliseerib äikest ja Kuu faasi. Madudega põimitud sau, kreeka jumala Hermese ja tema paariku, roomlaste Mercuriuse atribuut sümboliseerib mediteerimist vastandjõudude vahel. On tõlgendatud ka homöopaatilise meditsiini märgina. Heeroldikepp on samuti kaubanduse sümbol. Liivakell aja ja selle paratamatu möödumise sümbol. Alfa seostatakse algusega; Ühenduses Jumalaga, kes olevat olnud alfa ja oomega algus ja ots. Kunagi oli ka ristiusu salamärk. Elu puu loomise universaalnesümbol; elu puu juured asuvad allilma vees, tüvi maises maailmas ja oksad taevas. Peetud teistesse maailmadesse jõudmise teeks. Enneagramm üheksa haruline täht, kristlus, vaimu üheksa kingitust. Graal Euroopa pärimustes püha objekt (enamasti karikas või kivi), mille imepärane vägi kingib elueliksiiri ja igavese nooruse; keskaegses kuningas Arthuri ja tema rüütlite legendis pajatati, et sellest karikast jõi K...
Eesti Kunstimuuseumid Eesti Kunstimuuseum asutati 17. novembril 1919, kuid alles 1921. aastal sai ta oma esimese alalise hoone 18. sajandil ehitatud Kadrioru lossi. 1929. aastal loss võõrandati, et ehitada see ümber presidendi residentsiks. Eesti Kunstimuuseum asus mitmetel ajutistel pindadel kuni 1946, mil ta paigutati taas Kadrioru lossi. 1991. aasta augustiks oli loss täielikult amortiseerunud. Sama aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine Kadriorus. Seniks anti muuseumile manööverpinnaks Tallinnas Toompeal asuv Rüütelkonna hoone, kus 1. aprillil 1993 taasavati ekspositsioon. Eesti Kunstimuuseum lõpetas näitusetegevuse selles hoones 2005. aasta oktoobris. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel alustasid tööd esimesed Eesti Kunstimuuseumi filiaalid. Alates 1995. aastast toimub kõikides muuseumi filiaalides ka aktiivne haridusalane tegevus er...
EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUSES Raik Eek - Jaanus Varus 20. sajandi alguses... · Loodi kõik kunstielu vajalikud valdkonnad · Pandi alus näitustele, kunstiharidusele ja kunstnike organisatsioonidele · Kavandati kunstimuuseumi rajamist Kristjan Raud · Elas 1865 1943 · Üks põhilisi eesti rahvusliku kunsti rajajaid · Illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg" · Söejoonistus ja graafika · Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum · Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (alates 1973)(35000.-) "Tähtede all" (tsüklist "Inimene ja öö" 1907-1909 tuss, guass) "Inimene ja töö" (tuss) "Kalevipoja surm" 1935 (üldinimlikud teemad nagu igatsus, armastus, üksindus) "Kalevipoeg" (süsi) "Pesu" 1937 (Loodus ja külaelu lähtus olukordade meeleolust) Ants Laikmaa · 1866 1943 · Ta õppis 18911893 ja 18961897 Saksamaal Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning töötas seejärel Düsseldorfis. · Eesti rahvusliku kunsti raj...
Kunstiajalugu Arhitektuur Arhitektuur jaguneb:Saraalarhitektuur- usuga seotud. Profaanargitektuur- ilmalik Skulptuur kuju (voolitakse ja raiutakse) Skulptuur on kas plastika või raidkunst Relieef on nagu pilt, mida saab vaadata, vaid ühest küljest. Maalikunst seinamaal ja tahvelmaal Graafika- piltide trükkimine Trükipressiga tehti esimesena mängukaardid(pole kindel)pühad pildid kaa. sügavtrükk- trükitakse nii kaua kuni plaat ära kulub. Kuntsnik ise ei trüki tööd, trükkar trükib. Kõrgtrükk- mae i saanud aru nagu Lametrükk plaat ja siis peal on värv, öö ok Võltsing Võlvivad:D Mesopotaamia kultuur: Sumeri-akadi kunst umbes 4000-1830 eKr. Tegeleti põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Leidus savi ja pilliroogu. Tähtede kultusega on seotud seitme päevane nädal. Peajumal on Tammuz.(surev ja uuesti sündinud jumal) Vana-Papüloonia kunst 1830-1518 eKr. Assüüria kunst 15...
I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maaalasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. (Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed.) Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja) Roomlased, olles 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. ...
Sheet1 Kunstisuund Abstraktsionism Futurism Naivism Kubism Fovism Ekspressionism Postimpressionism Sümbolism Naivism on suund Fovismist sootuks Sai alguse 1880. Arenes 1910. a. peamiselt 20. erinevana kerkis 1905. a. Sai alguse aastatel Prantsusmaal, Sündis 1880. a paiku välja Sai alguse 1910 saj. 1907. aastal esile kandaalsest kasvades välja Belgias ja Aeg kubismist paiku Itaalias maalikunstis. kubism. näitusest 1910 Saksamaal impressionismist...
Impressionism Impressioon mulje.1874 toimus grupinäitus Pariisis, kus nägemismulje kujutamine oli esmatähtis. Sageli maaliti sama motiivi korduvalt, kuid erinevas valguses. Varjud muutusid ka värvilisteks. Kokku korraldati 8 rühmanäitust. Claude Monet: ,,Impressioon, tõusev päike" (selle järgi ka rühmituse nimetus), sari Roueni katedraalist jne. Edastas looduse muutumist, erinevaid hetki ühest kindlast motiivist. Auguste Renoir maalis maastikke, akte. Väga heatahtlikud teosed. Edgar Degas' lemmiktehnika oli pastell, liikuvuse kujutamine, balletistseenid. Camille Pissarro maalidel on õhulised ja päikeselised tänavad, põllud, aiad. Impressionismi tähtsus seisneb maalimisviisis, mitte sisu rõhutamises./// Realism- Prantsusmaa kunstnikud, 1830-ndatel loodusesse maalima läinud seltskond, sai koha järgi nimetuseks Barbizoni koolkond. Vahetu tegelikkuse kujutamine, lihtrahva raske elu näitamine olid ideeliselt esmatähtsad. Jean Francois Mil...
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 KLASSITSISMIST ÜDISELT JA EESTIS................................................................................3 TARTU ÜLIKOOLI EHITUSLIK ARENGULUGU ARHIDEKTIDE JÄRGI.................................7 TARTU ÜLIKOOLI ÜLDINE HOONETE EHITUSLUGU........................................................14 KASUTATUD MATERJALID.................................................................................................15 LISAD.................................................................................................................................... 16 2 KLASSITSISMIST ÜDISELT JA EESTIS Klassitsism (kitsamas mõttes) oli liikumine, mille juhtivamaks põhimõtteks oli enamvähem teadlik lahtiütlemine baroki lii...
BAROKK Kunstiajalukku tuli kasutusele 17. saj sõna barokk (itaalia keeles barocco- eriskummaline, veider; portugali keeles- eriskummalise korrapäratu kujuga pärl). Barokk rõhutas, et elu see on eelkõige liikumine ja ehkki äärmusliku dünaamikaga mõnikord üle pakuti, oli barokkistiil eelkõige loomulik täiendus renessanssile. Arhitektuur. Põhiline ülesanne oli püstitada kirikuid. Kiriku siseruum ei jagune löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Välisilmes oli oluline kuppel või torn ja lääne-fassaad. Kirku fassad on kahe korruseline ja kitsamat keskmist osa ülemisel korrusel ühendab alumisega vollut- spiraalikujuline kaunistus. Fassaad muutus omaette kunstiteoseks, kuhu kuhjati kõikvõimalike kunstielemente. Fassaadi üldmulje oli dünaamiline, rahutu ja maaliline. Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadi pinnast ette või eemaldusid sambale toetudes. Mõni-kord oli kogu fassaadi pind laineline, astmelin...
HELLENISTLIK KUNST 4. sajandi II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonia valitseja Aleksander Suur püüdis luua maailma riiki. Rhontose koolkond. 2. sajandi alguses eKr loodud võidujumalanna Nike marmorkuju, mis leiukoha järgi kannab nime „Samothrake Nike“. Rhontose koolkonda kuulub ka „Milose Veenus“. Kuju leiti 1820 aastal Melose saarelt. Tuntud töö samast koolkonnast on „Laokoonia grupp“. Maalikunst. Seina- ja tahvelmaale ei ole säilinud. Paremini tuntakse (keraamikat) vaasimaali. Sõna „keraamika“ pärinaeb Ateena seppade linnajao Kerameikose nimest. Olenevalt vaasi kujust oli tal nimi: 1. amorfa 2. kolmesangaline hüdra 3. kraater 4. voluutkraater 5. kann 6. küüliks 7. kantharos 8. leküütos Vaasimaalis on kaks stiili. Esialgu valitses mustafiguuriline vaasimaal (6. saj. eKr). Punasefiguuriline tuli u. 530 eKr. Mustafiguuriline stiil- figuurid maaliti musta värviga helepunas...
#Millise hoiaku poolest erineb 15. saj kultuur teravalt gootiaegsest? -Selle poolest, et renessanss ei hoidnud kinni vanadest tavadest kunsti loomisel. #Mida tähendab renessansiliku maalvaate aluseks olnud humanism? -See on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias, levis varauusajal ka Euroopas. #Kes oli renessansskunsti lemmiktegelane? Miks? -Taavet, sest Taaveti võit Koljati üle polnud väga rüütellik, temas nähti sel ajal hinnatud väärtusi- üksikisikut kes julgeb reegleid rikkuda ja riskida, kuid võidab. #Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? -Firenze #Kes oli vararenessansi kuulsaim skulptor? -Donatello (1386-1466) #Kelle tööd on Venuse sünd ja Primavera? -Sandro Botticelli #Milline ehitis oli kõrgrenessansi arhitektuuri esikteos? Kes oli selle autor? -väike kabel „Tempietto“. Selle autor on Bramante (1444-1514) #Millist piiblisündmust kujutab Leonardo maal pühaõ...
KUNSTI NÄITUS Kuna kunstiajaloo tunniks oli vaja kunstinäitusel käia. Seega käisin ma viljandis Paul Kondase keskuses seal oli Paul Kondase maalinäitus(Naivist) ja nukunäitus - kokku 23 kunstinukku. Kui sinna läksime ja ukse avasime, ootas meid seal ees üks tore tädi. Kes oli meile ka nn. giidiks. Ostime siis oma piletid ja asusime esimesse ruumi kus oli nukunäitus, mille kuraatoriks oli Mare Hunt ja koos Marega oli kokku 22 kunstniku tehtud nukud. Kui alustasime oma märkmete tegemisega, külmusid minul ja ka Alvaril vist pastakad ära, igatahes need lakkasin töötamast. Aga tore giid tõi meile laenuks uued ja jätkasime sealt kus pooleli jäime. Kunstikeks olid : Viive Noor, Kaili Kask; Eva Kõiv, Ave Maser, Terje Kiho, Resa Tiitsma, Christi ...
Gooti Arhitektuur Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Gooti stiil jaguneb nii profaanarhitektuuriks kui ka sakraalarhitektuuriks. Profaanarhitektuur on ilmalikel eesmärkidel kasutatavate ehitiste planeerimise ja kujundamisega tegelev arhitektuuri haru. Ehitati peamiselt linnuseid. Sakraalarhitektuur on usukultuslike hoonete arhitektuur. Profaanarhitektuur võeti Eestis kasutusele kohe peale maa alistamist 13. sajandil. Eesti gooti sakraala...
Klassitsism · sõna ,,klassitsism" tähendab ladina keelest tõlgituna esmaklassiline, parim · 18.saj II poole ja 19.saj I poole kunst. · 18. sajandit on nimetatud valgustusajaks( on mõeldud mõistuse ja tõe valgust · Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, nt Prantsusmaal Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal Periodiseering · Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: · 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. · 2. Kõrgklassitsism - 1800-1830 Arhitektuur · Arhitektuuris pääses esile stiil, mis püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi · Klassitsistliku arhitektuuri iseloomulikud jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus · Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. · Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena...
Eduard Viiralt (1898-1954) Elukäik Eesti graafik relalismi kunstivooluga sündis 20 märtsil 1898 a. Peterburis mõisateenindaja pojana. 1909 a. siirdus tema perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunstitööstuskooli. Pärast kooli lõpetamist 1919 a. oktoobris jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopf´i skulptuuriateljees. 1922-23 aa. jätkas õpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werner´i juhatusel. 1923 a. sõitis Viiralt tagasi Tartusse. 1925 a. olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipeendiumi, sõitis Viiralt Pariisi, ning elas seal 1939 a-ni, s...
Püha Barbara Püha Barbara Pärit Süüriast Paganliku kuninga Dioscoruse tütar Sündinud 3.sajandil Isa hoidis teda vangitornis luku taga Põgenes kaljulõhesse Timukad polnud nõus teda tapma Surijate, tuletõrjujate, arhitektide ja suurtükiväelaste kaitsepühak Click to edit Master text styles Domenico Ghirlandaio Second level Third level Fourth level Fifth level · 1449 11.jaanuar 1494 · Itaalia renessansiaja maalikunstik · Erakogu ,,Püha Barbara purustamas oma uskmatut isa, koos põlvitava donaatoriga" 1473 Click to edit Master text styles Second level Meister M Z ...
RICHARD UUTMAA Richard Uutmaa elas aastatel 1905-1977. Ta on sündinud 12. oktoobril 1905. aastal Virumaal Altja külas. Uutmaa õppis Pallases aastatel 1928-1935, lõpetas N. Triigi meistriateljees. Pärast Pallase lõpetamist tegutses Uutmaa Tartus, viibides juba 30ndate lõpul pikemalt ning sõja-aastatel oma isakodus Altjal. Ta omandas 1938. a Tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse ning 1939. a sai ta KKSKV maalistipendiumi. Ent juba 1944. aasta sügisel oli ta Tallinnas ning sai esimeste seas Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu liikmeks. Pärast sõda töötas Uutmaa kuus aastat Riikliku Tarbekunstiinstituudi õppejõuna, kuid pärast 1950. aastat kuni oma surmani 1977. aastal oli ta vabakunstnik. Uus aeg esitas muidugi uusi nõudmisi. Andeka kunstnikuna omandas ta suhteliselt kiiresti selle temaatilise ning tehnilise arsenali, mida uus kunstipoliitika nõudis. Tunnistuseks selle kohta oli kahtlemata j...
NÄITUSE RETSENSIOON Külastasin 17.mail Toomas Altnurme näitust ,,MAIA"- maiade kultuur Mehhikos. Näitus ise toimus Paide Kultuurikeskuses. Tegemist oli väga huvitava ja meeldejääva näitusega, mis koosnes ühe sarja piltidest. Need huvitavad pildid tekitasid minus väga rõõmsa meeleolu. Oli nii sooja kui ka külma koloriidiga pilte. Kasutatud oli väga palju erinevaid värve, mis hakkasid pildil mängima. Erksad värvid panid pildid särama, mis otsekohe minu tähelepanu köitis. Piltide valmistamis tehnikat on raske kirjeldada, kuna ma täpselt ei saanud aru, kuidas need pildid on valminud. Arvan, et maalid olid fotoaparaadiga pildistatud ja seejärel jäädvustatud suurele valgele vakstu taolisele alusele. Kunstnik on soovinu oma näitusega öelda, et igaüks peab tegema tööd iseenesega, et leida rahu ja tasakaal. Kui ma neid pilte lähemalt vaatasin, siis mõistsin, et iga pilte erineb mingil määral eelnevast. Pilte vaadat...
Kristina Uibukant 10.A klass · Raffael (pärisnimega Raffaello Sanzio ehk Raffaello Santi; 6. aprill 1483 Urbino 6. aprill 1520 Rooma) oli Itaalia kõrgrenessa nsi maalikunstni k ja arhitekt. Biograafia · Raffaeli isa Giovanni Santi, kes oli olnud Mantova õuekunstnikuks omas Urbinos oma töökoda. Raffaeli ema Màgia di Battista Ciarla suri, kui poeg oli kaheksaaastane. Oma esimese õpetuse saigi Raffael isa juures Urbinos. Seejärel aastatel 15001504 töötas ta Perugino juures Perugias. · 15041508 oli Raffael Firenzes, seejärel Roomas. · Roomas täitis Raffael paavst Julius II suurtellimust maalides Vatikani ruumide (Stanza della Segnatura, Stanza d'Eliodoro', Stanza dell'Incendio) freskosid. Arhitektina näitas Raffael ennast Rooma Püha Peetri kiriku ehitusel Looming · Teosed · "Kolm graatsiat" (u 1505, Chantilly, Musée Condé) · "Pü...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Riko Visnapuu Vaaraode kujutamine skulptuurikunstis Referaat Kilingi-Nõmme 2009 Sisukord Tiitelleht------------------------------------------------------------------------------------------------------ 1 Sisukord------------------------------------------------------------------------------------------------------ 2 Sissejuhatus-------------------------------------------------------------------------------------------------- 3 Usu Tähtsus ------------------------------------------------------------------------------------------------- 3 Lühiülevaade vaaraode kujutamisest skulptuuridena---------------------------------------------- 3 Skulptuuride Jõud------------------------------------------------------------------------------------------ 4 Lõppsõna----------------------------------------------------------------------...
Põltsamaa loss: Põltsamaa loss Põltsamaa lossihoov 1272. aastal püstitas Liivi ordu Põltsamaa jõe paremale kaldale paest ja maakivist linnuse, millele pakkus täiendavat kaitset jõe veega täidetud vallikraav. Põltsamaast oli saanud uue foogtkonna keskpunkt. Ringmüüri küljed on 104,5 ja 109 m pikad. Tänapäeval on müüri kõrguseks kuni 11 m. Müüri kirdenurka ehitati 14. sajandil konvendihoone. Teisel korrusel asusid kapiitlisaal, refektoorium ja dormi- tooriumid, ja läänenurgas kabel. Kolmas korrus oli kaitsekorrus ning ehitati lõplikult välja alles 18. sajandil. Säilinud on kitsas ja järsk tellistest müüritrepp konvendihoone tornis. Kogu ringmüüri sisekülg on olnud hoonetega ääristatud: teenijate ja käsitööliste eluruumid, aidad, tallid ja tõllakuurid. 15. sajandil kõrgendati ringmüüri, rajati uus kaitsekäik umbes kolm meetrit vanast kõrgemale. Müüris olid suured laskeavad ning müüri nurki ...
Peeter I ratsamonument: 1920 7. juulil otsustas Tallinna Linnavolikogu maha võtta Peeter I mälestussammas. Kuju mahavõtmine lükati aga edasi, kuniks selle asemele saab püstitada mõne teise kuju. Linna haridusosakonnale tehti ülesandeks algatada ülemaaline korjandus ausamba rajamiseks. 1922 10. veebruaril otsustatakse linna haldusosakonna koosolekul Peeter I kuju maha võtta. Otsustati ka Vabadusplatsi planeerimine ette võtta ja sinna Eesti vabadusvõitlust ja iseseisvust tähistav monument rajada. 29. aprilli öösel võeti Peeter I mälestussammas maha. Samal aastal tegi Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit ettepaneku püstitada Tallinnasse Vabadussõja mälestusmärk. Linna ehituskomisjon lootis tookord kuu ajaga töötada välja vabadusmonumendi kava ja kuju. Otsustati kasutada Peeter I ausamba aluskive. Kavandatava mälestussamba avamispäevaks määrati 24. veebruar 1924.
Neitsi Maarja Õnnistud Neitsi Maarja (kristluses kasutatakse tema kohta ka väljendeid Neitsi Maarja, Jumalaema, Püha Maarja, Ikkaneitsi, Jumalasünnitaja)oli Jeesuse ema, Anna ja Joakimi tütar. Uue Testamendi kohaselt viljastati Maarja Pühast Vaimust ning sünnitas neitsina. Eesti kirikukalendris on järgmised maarjapäevad: 25. märts paastumaarjapäev 2. juuli heinamaarjapäev 15. august rukkimaarjapäev (Maarja surmapäev) 8. september ussimaarjapäev (Maarja sündimise päev) Rooma katoliku kirikus pühitsetakse lisaks eelmistele veel: 2. veebruar algselt Maarja puhastamise päev, hiljem Issanda templisse toomise pave 8. detsember Maarja eostamise päev 1215. aastal, neljandal Lateraani kirikukogul pühitseti neitsi Maarjale Põhjala ristisõdade käigus vastristitud ja veel -ristimata Liivimaa alad, s.o praeguse Eesti ja Läti alad. Siinsete alade kaks tähtsamat kirikut - Riia ja Tallinna toomkirikud on pühitsetud neitsi Maarjale. Kaasaj...
Kunstiteose analüüs Michelangelo da Caravaggio ,,Püha Peetruse ristilöömine" Valmimise aasta: 1600-1601 Tehnika, materjal: Õli lõuendil Mõõtmed: 230x175 Asukoht: Santa Maria del Popolo kirik, Cerasi kabel, Rooma KIRJELDUS: Kuntstiteosel on kujutatud Peetruse ristilöömist. Peetrus oli esimene Rooma piiskop ning suri 60. aastail märtrisurma ta löödi risti pea alaspidi. Pildil, kus on näha nelja inimest, asub keskel, kõige silmapaistvamal kohal, Peetrus. Tema nägu on ka ainukesena vaataja suunas. Kahe tegelase asend on seljaga vaataja poole ning ühe mehe nägu on suunatud Peetruse poole ning pole selgelt märgatav ega taustast eristatav. Täies pikkuses on kujutatud üksnes Peetrust. Tegelaskujud on liikuvad ja elujõulised, poosid ja asendid on rõhutatult juhuslikud. Figuurid on heledad tumedal toonil. Pildilt võib leida vaid üksikuid esemeid, mis on kõik pea ühte nurka koondatud hall mantel, purunenud kivi ...
Madam de Pompadoure: Prantsuse kuninga Louis XV armukesel Madame de Pompadouril (29.12.172115.04.1764) on eriline koht ajaloo suurte favoriitide seas: ta oli korraga nii valitseja armuke kui ka tegelikku võimu mõjutav naine, kelle ,,valitsusaeg" kestis kakskümmend aastat. Ta polnud üksnes kaunis, vaid ka arukas ja haritud. Ta oli tuttav valgustusajastu filosoofidega, näiteks Voltaire'iga, sõbrustas entsüklopedistidega ning oskas tujukat ja raskemeelsusele kalduvat monarhi enda külge köita. Kuigi kuninga armastus kippus ajapikku lahtuma, säilitas Madame de Pompadour oma poliitilise mõjuvõimu: pani ametisse ja vallandas ministreid, hoidis kontrolli all riikidevahelisi läbirääkimisi ja esines kõikide kunstide kaitsjana, olles tõeline kultuuriminister ammu enne, kui see sõnagi välja mõeldi. Tolleaegse poliitika keerdkäigud võivad ju huvi pakkuda, ent see kõik on kauge möödanik. Seetõttu pakub enam huvi kõik see, mis on jätnud j...
KONRAD MÄGI 18781925 K. Mägi sündis 1878. aastal Tartumaal. Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse joonistuskursustele. 1903 asus ta Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskooli, kus vabakuulajana jätkas eesti soost kunstniku Amandus Adamsoni juhendamisel õpinguid puunikerduse alal. Koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga lahkus K. Mägi üliõpilasrahutustest osavõtu pärast 1905. aasta kevadel koolist. K. Mäe sooviks oli õpingute jätkamine Pariisis. Tee sinna kulges läbi Soome. 1906. aasta suve veetis ta koos A. Tassa ja N. Triigiga Ahvenamaal, kust pärinevad tema esimesed maastikumaalid. Pariisi jõuti 1907. aastal septembris, kus asuti elama eesti kunstnike kolooniasse Montparnasse'il. 1908. aasta suve saabudes rändas K. Mägi koos A. Tassaga Norrasse, kuhu oli raha puuduse tõttu sunnitud jääma kaheks aastaks. Norra periood kujunes esimeseks tõsisemaks tööperioodiks K. ...
inimeste ja loomade anatoomiat, arendati täiuseni perspektiiviõpetus. Sellest ajast on pärit kunsti suurkujud nagu Da Vinci, Michelangelo, Dürer jne. Nende looming on hinnatud ja inimesi paeluv ka tänapäeval. Allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kunstiajkt_renessanss_kadipint2006.ht m http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=2467&page=2#pid88239 http://www.miksike.ee/ http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss.htm http://www.ap3.ee/?PublicationId=a4e94a6a-9e82-4165-95d4-4bf7b2b4b461
kujutav kunst e figuratiivne- on reaalsust kujutav kunst(inimesed, objectid). Mõiste on kohane peamiselt realistlikul meetodil kui puudub ka vormi deformatsioon(mona lisa). Visuaalne kunst e visuaalkunst-igasugune eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst. Tähistab lisaks ka nn vabadele kunstile(maal,kultuur,graafika) elektroonilist kunsti, ahritektuuri, disaini, visuaalreklaamid, videokunst)(teater,kino) Liigid:maal(seinamaal, tahvelmaal, laemaal), skulptuur(kirik, reljee, ümarplats), graafika, arhitektuur(kirik, klooster), tarbekunst. Stiilid:kujutamisstiil, mis lähtub kindla piiriliselt terviknägemiselt, ning kasutab ühelaadselt vormielemente.(romaanika, gootika, barokk-kadrioru loss). Kunstivool: nimetus ühistest põhivõtetest, lähtuvate ja enamasti üheaegselt tegutsevate kunstnike loominguks. Kunsti zanr: loomingu sisust tingitud ja ajalooliselt välja kujunenud ehitamis- ja kujutamisvorm.(portree,maastiku maal, religioone, ajaloolin...
Jaapani kunst Jaapani kunst on Hiina kunstist välja arenenud. Euroopas on kõige rohkem tuntud jaapani värvilised puulõiked ja elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse tihti amulettidena. Puulõiketehnika hakkas laiemalt levima 17. sajandil ja saavutas täisküpsuse 18. sajandil. Selle temaatikaks oli realistlik, humoristlik või karikatuurne igapäevaelu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad jms. Puulõikekunsti kuulsaimad meistrid on Katsushika Hokusai ja Ando Miroshige. Väga tuntud puulõikelooja oli ka Kitagawa Utamaro. Eriliselt kuulus on Jaapani elamu- ja pargikultuur. Arhitektuur on mõjutatud budismist. Majad on suhteliselt väikesed ja järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Tube eraldavad ...
Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone. Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt. Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua, eriti monumendikunstis. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. 8. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism · http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism.htm · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/romantism/index.htm
IMPRESSIONISM Aeg: 18601870 a. Prantsusmaa Nimetus: Claude Monet´i teose "Impressioon. Tõusev päike" järgi. (Impressioon mulje) Põhjus: Lõhe akadeemilise kunsti ja sõltumatu kunsti vahel. Eeskujud: W. Turner, F. Goya, E. Manet Impressionism esines maalikunstis, vähesel määral ka skulptuuris. Hiljem ka kirjanduses ja muusikas. Impressionismi eelkäija Eduard Manet · "Eine murul" · "Olympia" TUNNUSED MAALIKUNSTIS: Maalimine vabas õhus Hetkelise mulje kujutamine Rõhuasetus õhu ja valguse kujutamisele Seeriad (erineva päeva ja aastaaegadel) Heledad värvid Loobuti mustast värvist ja teravatest piirjoontest Värvilised varjud vähenes ruumilisus Süzee polnud oluline, vaid selle kujutamise viis Uus süzee (suurlinna tänavad, vaksalid, kohvikud, prostituudid jm) Ebatavalised rakursid, juhuslikud lõigud (fotograafiast lähtumine) Komakujuline pintslitõmme Nähtavad pintslitõ...
Arvustus E. Wiiralt ,,Põrgu" 10 A Tallinn 2009 Eduard Wiiralt ,,Põrgu" (1930-1932) Pilt on tehtud vasegravüürina ja on valmistatud aastatel 1930-1932. Noore Wiiralti peamiseks kujutamisaineseks on boheemlaslik Pariis oma ööelu, ja põhjakihtidega. Monotüüpia kõrval olid ta meelistehnikateks esialgu puulõige ja -gravüür. Ilmaelu jälgides jäi Ed Wiiralt irooniliseks, halastamatuks vaatlejaks, omamoodi moralistikski. Pildil on kujutatud põrgut, deemoneid ja nende sadu abilisi, kes pumpavad iga minut põrgu ilgusi maailma. Nad inspireerivad kunstnikke, luuletajaid, kirjanikke, käsikirjade kirjutajaid, muusikuid jt. Nad teevad seda nendega, kes vabast tahteston andnud ennast selle "väe" meelevalda! See maal on jälle üks kaudne tõend, et põrgu ja deemonid on olemas kes läbi rüveduse ja vabale tahtele, saavad tulla inimese ellu ja seal korraldada põrgu. Mulle meeldib see...
Eduard Wiiralti näitus Kumus Külastasin 28. aprillil Eesti Kunstimuuseumi Lisaks püsinäitustele oli äsja avatud Eesti Komitee poolt kingitusena saadud eesti ühe kuulsaima kunstniku teoste näitus- ,, Eduard Wiiralti pärand". Näitusel oli kunstniku tööd alates 1927. aastast. Teosed annavad hea ettekujutuse Wiiralti elutööst. Ta tööd on väga huvitavad ja eristuvad teiste kunstnike piltidest väga hästi. Ta viljeleb graafikat ja kasutab suhteliselt vähe erinevaid värve. Kuid sellest hoolimata suudab ta edasi anda emotsioone ja kindlat sõnumit. Enamus töid on ääretult fantaasiarikkad. Tihti kujutab ta moonutatud, imelikke või erootilisi stseene. Mis tegi näituse eriliseks, oli see, et lisaks Wiiralti kuulsamatele teostele ,,Põrgu" ja kaamlipiltidele olid nähtaval ka kunstniku kritseldused vihikuservadele, ajaleheäärtele. Samuti imetlesin illustratsioone erinevatele raamatutele, muinasjuttudele. Väljapanek...
KORDAMINE 1.Nimeta 3 valitsevat usundit Indias. Hinduism, budism,dzainism. 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkera kujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. 3.Milline oli india skulptuuri valitsev vorm? India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. 4. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese ja looma vahel? Sest see pole jumalate kujutamisel vajalik 5.Kirjelda India templit. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas, lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ja muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist,kuid ilma mördita ja ainult mõnikord metallklambreid kasutades. 6. Millal oli india kujutava kunsti õitseaeg? India kujutava kunsti õitseaeg oli Guptade dünastia ajal 4- 7 saj eKr. 7.Kirjelda Hiina arhitektuuri. Hiina arhitektuur on rajatud enamasti keerukale palkkonstruktsioonile. Ehituste ühiseks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunis...
tingimused sotsialistliku realismi viljelemiseks. Kõige tugevamalt ilmnesid selle tulemused 1950. aastatel. Stalini võimu viimastel aastatel mõisteti Eesti prominentseid kultuuritegelasi hukka kui "kodanlikke natsionaliste". Nõukogude liit püüdis kujundada Eestis uut kultuurimaastikku, kus domineeriks "hea ja ideaalilähedase" nõukogude elu ülistamine ning selle võrdlus "allakäinud ja mandunud" kodanliku korraga. Kasutatud materjalid: 1) http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ 2) http://lepo.it.da.ut.ee/~kristonu/baka/Saksa%20okupatsiooni%20aegsed %20propagandaplakatid%20Eestis.%20Kristo%20Nurmis..pdf 3) http://www.thirdreichruins.com/index.htm 4) http://web.zone.ee/railikunst2/12klass.htm 5) http://www.goodart.org/artofnz.htm 6) ,,Kunstikultuuri ajalugu" Jaan Kangilaski
Rokokoo, muutused 18.sajandi kunstis Prantsuse õukond 18. sajandil Aadlike peamine ajaviide oli pidutsemine. Sellest ajast on pärit lause ,, Pärast meid tulgu või veeuputus". Õukonna sisuks sai uute ja peenemate meelelahutuste otsimine ning leiutamine. Hinnati pealiskaudsust mitte aga tõsidust. Peenenes tundeelu ning väga palju oli kergemeelseid armusuhteid Muutused 18.saj kunstis Kunsti eesmärgiks oli olla meelelahutaja, esile tooma elu mõnud ning aitama unustada mured. Louis XIV soovis et kunst oleks vabam ning Rõõmsameelsem Mood · püüdis meest näidata massiivse, sõjaka ja · naised kandsid parukat, heledad siidkleidid olid tugevana kokkunööritud pihaga ja suureks puhvitud seelikuosaga ·...
Keila Kool Referaat Keila-Joa mõis Krister Klement 12a 2009 Sissejuhatus 1910. aasta paiku oli Eestis ilma karjamõisateta kokku 1353 mõisat. Pastoraate arvestamata oli mõisaid kokku 1245. Sellest arvestusest (sh järgnevatest tabelitest) on puudu need 9 mõisat, mis 19.-20. sajandil mõisa staatuse minetasid. Neid kaasa arvates oli Eestis koos pastoraatidega 1362 ja ilma pastoraatideta 1254 mõisat. Kõik need on kajastatud ka siinses portaalis. Mõisad jagunesid liikide järgi järgmiselt. Rüütlimõisa staatuses oli kokku 1026 mõisat - 785 peamõisat ning nende 241 kõrvalmõisat. Kirikumõisaid (pastoraate) oli 108. Poolmõisaid oli 69, linnamõisaid 17, rüütelkonnamõisaid 11 ja riigimõisaid 122. Karjamõisaid oli kokku umbes 500- 700 - kuna karjamõis ei olnud kindel ja püsiv juriidiline üksus, ei saa neid täpselt kokku lugeda. Koos karjamõisate ja pastoraatidega oli Ee...
Kunstiajalugu originaal-Originaal kunsti iseloomustab tema nimi - mis tahes lehel tahes koomiksiraamat, on ainult üks esialgne leht, et kunstnik töötas, millest kõikide teiste lehekülgede koopiad. Koopia-on jäljend, täpselt järeletehtud originaal.dokumendi täpne jäljend, mis vastab originaalile nii sisult kui ka vormilt. marinist- . meremaal on foto, maal või muu kunstiteos, mis kujutab merest. Marine kunsti" võib kasutada ka üldine termin meremiili oskusi, nagu mere-arheoloogia, nagu College of Marine Arts. Marine kunsti või mere art on igasuguse kujutava kunsti (st, värvimine, joonistamine, graafika ja skulptuur), et portreed või saab tema peamine inspiratsiooni merele. Veeteede maal on zanr, mis kujutab laevade ja mere zanr eriti tugev alates 17. kuni 19. saj. profesionaalne kunst-all mõeldakse edaspidi kunsti, mis loodi pärast kunstniku ameti eraldumist käsitöölise omast. muralis...
ROMAANI stiil 11.saj. Ristiusk innustas laiu rahvahulki. Selle üheks väljundiks olid massilised palverännakud pühadesse paikadesse, Rooma PÜHA PEETRUSE hauale või Loode-hispaania SANTIAGO DE COMPOSTELASSE. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehistustehnikas tuntuid võtteid(ümarkaare,silindervõlv) ja see andis 19.saj kunstiajaloolastele aluse nim 10-12 saj ehitus kunsti ROMAANI STIILIKS. EESKUJU ANDSID karolongideaegsed,bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi- germaani rahvakunsti traditsioonid. romaani kirikute peamine tüüp oli BASIILIKA. Transepti ja apsiidi vahele tekkinud nelinurkset ruumi nim KOORIKS. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim NELITISEKS. Kooli all oli sageli kabel e KRÜPT.Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe nt ühelööviline ja KODAKIRIK.Uksi nim PORTAALIDEKS.lööve eraldasid ÜMARKAARSED ARKAADID. ÜMARKAAR ONGI ÜKS SILMAPAISTVAMAID ROMAANI STIILI TUNNUSEID. Kaari kandsid PIILARID(mis võisid oll...
Tartu, 2008 Kunstil on tähtis roll inimeste elus ja ühiskonnas üldiselt, seda juba keskajal. Sellise arvamuse kujundab erinevate allikatega tutvumine, mis omakorda annavad ülevaate mis, kus ja mida täpsemalt loodi. Aga mis rolli mängis kunst siiski sel ajal täpsemalt? Kunstnike enda koht ühiskonnas oli ebaselge. Neid peeti käsitöölisteks, kuid hiljem see muutus. Üldiselt arhitekte kui planeerijaid ja loojaid hinnati kõrgemalt, kuid ka neid samastati teatud ajal tavalise ehitajaga. Kõik olenes sellest, mis ala kunstnik inimene oli. Kuigi maalikunstnike loomingu läbi said inimesed aimu piiblilugudest, siis rohkem tunnustati just kullasseppasid ning teisi, kes tegelesid metallide töötlemisega. Mida kallim aga oli materjal, millega tööd tehti, seda auväärsem oli amet. Kindel on aga see, et kirik poleks saanud hakkama ilma kunstniketa, kuna just kirikul oli juhtiv roll läbi keskaja. Antiik...
Mida uut sain teada Niguliste muuseumit külastades Kuna ma varem ei olnud käinud Niguliste muuseumis siis sain ma seekord sellest palju uut teada. Oli reedene päev. Täpselt kaks tundi enne sulgemist jõudsin muuseumisse sisse astuda. Niguliste kirik on uhke ja suur ehitis, mis rajati 13.sajandil. Ka kiriku uksed on suured. Ostsin pileti ära ning asusin Niguliste muuseumiga tutvuma. Esimesena jõudsin Alexander von Esseni hauaplaadi juurde, kus on kujutatud imikut ning palvetavat meest ja naist. Edasi sisenesin suurtest ustest ja kohe jäi silma maal ,,Kristus Ristil", aastast 1863. See on altarimaal. Pildil on kujutatud põlvitavat Maarja Magdaleenat, tema kõrval seisab punases rüüs Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Kõndisin paar sammukest edasi ning nägin Herman Nierothi 1642 aastal valminud hauaplaati, millel on kujutatud meest, kes hoiab käsi palveks koos. Mehel on pikad lokkis juuksed ning vuntsid. Nägin veel...
Rembrandt ,,Öine vahtkond'' Helen Kauksi 11c 2009 Rembrandt Harmenszoon van Rijn 15.juuli 1606-4.oktoober 1669 Sündis Leidenis, suri Amsterdamis. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Õppis maalimist 3 aastat Teine tase Jacob van Swanenburgi käe all. Kolmas tase Pieter Lastmani käe all õppis poolaastat . Neljas tase 1625. aastal avas stuudio. Viies tase Võttis enda juurde õpilasi. Elas üle oma võimete. Rembrandt Omapärane valguse käsitlus. Lõi endast enam kui 100 autoportreed. Rembrandti varasemad tööd olid signeeritud tähega "R" või monogrammiga "RH " 1632. aastal hakkas märkima oma töid nime...
KUBISM Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilise...
Kunstiliigid: Arhitektuur,disain,tarbekunst,rahvakunst,kujutavkunst. Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid mbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri miste hlmab nii ksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussstlikumad, parema vljangemise ning suurema kasutusmugavusega. Elukutselist disainialal tegutsevat inimest nimetatakse disaineriks. Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Tarbekunst on kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega. Vastavalt materjalile eristatakse klassikaliselt jrgmisi alasid:klaasikunst, tekstiilikunst, keraamika. Skulptuurid: Linda kuju (Linda mel), Russalka (1902 A.Adamson), Vike Merineitsi (Koppenhaagen), Pissiv Poisike (Brssel), Suur Svinks (Giza pramiidide vljal). Graafika on kujutava...
Antonio Canova (1. November 1757 13. Oktoober 1822) oli klassitsismiajastu silmapaistvaim skulptor. Varased eluaastad Antonio Canova sündis Veneetsia Vabariigis Possagno külas, Asolo mägede jalamil. 3 aastasena jäi ta ilma oma mõlemast vanemast, tema isa suri ning ema abiellus uue mehega. Kuid seda kaotust kompenseerisid tema isapoolsed vanavanemad, kes kandsid tema eest hoolt. Sellele vastutasuks sai ka vanaema hiljem kogeda oma pojapoja lahkust, kes võttis ta hiljem oma koju elama Roomas. Antonio isa ja vanaisa olid mõlemad kiviraidurid või väiksemad kujurid, räägitakse, et nende perekond oli mitmeid põlvkondi varustanud Possagno kogukonda selle elukutsega inimestega. Niipea kui Canovo käsi suutis pliiatsit hoida, tutvustas vanaisa Pasino talle joonistamise kunsti. Vanaisal oli teadmisi nii joonistamise kui arhitektuuri kohta. Canova varased aastad möödusid õpingute seltsis. Ta ise kaldus skulptuuri kunsti poole ning vanaisa töök...
Oleviste kirik Tallinna Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas mida praegu kasutab Tallinna EEKBL Oleviste Kogudus. Kirik sai nime Norra kuninga Olaf Püha Haraldssoni järgi. 14. sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal. 1364 valmis torn, mis oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone. Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Kolmelöövilise basiilika kesklöövi kõrguseks sai 31 meetrit, mis on kõrgeim Baltimail, torni kiviosa kõrguseks 57 meetrit. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver ulatus väidetavalt koguni 159 meetrini. 1625 aastal ööl...
Kokkuvõte Klassitsism Tunnusjooned: · Soovis taastada ühiskonnas traditsioonilisi väärtusi · Maalid olid moraliseerivad · ,,Ideaalne ilu" · Mütoloogilised,religioossed,allegoorilised maalid · Ajalooteemalised maalid ja portreed · Maalid olid suureformaadilised · Kompositsioon on tasakaalukas,rahulik,sümmeetriline · Tegevus on koondatud maali esiplaanile,tagumisel plaanil vähe detaile · Elavat loodust kujutati harva · Maail domineeris joonistus,taotleti lineaarsust ja plastilisust · Jahe värvigamma Romantism Tunnusjooned: · Fantaasiarikkus,tundeküllus,salapära · Huvi eksootiliste maade vastu · Klassitsistliku stiili vastand · Romantism on moodne kunst · Kunstnik maalis oma mõtteid, ta ei kopeerinud loodust · Akvarelltehnika · Hiiglaslikud lõuendid · Romantism on rohkem ellusuhtumine kui maailimisstiil · Eeskujuks kesk...
Kreeka mkeene ehk minoiline kunst pèrineb Egeuse mere saartelt. K¢ige rohkem teatakse arhitektuurist, leidus palju losse ja linnuseid-materjaliks oli kivi, varasemal ajajèrgul olid lossid kindlustamata, suurim ja tuntum loss oli Knossose loss, silmapaistvam ehitis oli mkeene vèrav. Sel ajal oli levinud tarbekunst: kullast ehted, savist vaasid ja n¢ud. Vana-Kreeka kunst jaguneb kolmeks ajaliseks perioodiks: 1. Arhailine e. Vana aeg 2. Klassikaline e. itseaeg 3. Hiline e. Hellenistlik aeg. K¢ige levinumaks arhitektuurilisteks ehitiseks olid jumalatele phendatud templid-Partheoni tempel kreeka akropolis. K¢ige paremini iseloomustavad Vana-Kreeka arhitektuuri sambad-joonia, dooria, korintose stiil. Skulptuure valmistati marmorist v¢i pronksist, riietatud naisfiguurid, alasti meesfiguurid(sportlased), kujud olid elusuuruses v¢i suuremad, t¢siste ilmetega Etruski kunst sai alguse 8 saj ekr Itaalia keskosas. Templid olid vèiksed ning ehitatud ...
Anthony van Dyck on väga peenetundeline meister. Rubensiga võrreldes on ta õrnem, närvilisem ja maaliliselt pehmem. Üks tema kunsti voorusi on õrn värviharmoonia, mille ta veneetslastelt omandas. Enamik suurtest muuseumitest maailmas omab oma kollektsioonis vähemalt ühte van Dyck`i maali. 8 Kasutatud materjalid Paber kandjal: Cumming, R. Kunst. Tallinn: Varrak, 2007. Lk194-195. Piper, D. Kunstiajalugu. Tallinn: Varrak, 2006. Lk200-201, 206-207. Interneti allikad: Vikipeedia Anthuny van Dyck WWW http://en.wikipedia.org/wiki/Anthony_van_Dyck ( 28.10.08) /Internetis/ Komendant, H. Anthonis van Dyck. WWW http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/dyck/tekst.htm (24.10.08) /Internetis/ Wikimedia Anthonis van Dyck WWW http://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Anthonis_van_Dyck (24.10.08) /Internetis/
Barokk mood Moe üldiseloomustus Välimusele pöörati väga palju tähelepanu Hinnati ka mugavust Parukad, uhked soengud Peened mustrid, uhked kangad Meeste mood Lühikesed püksid, pikk kuub Õlgadeni ulatuv krae, laia pitsäärega Peas laia äärega kübar Jalas kõrgete kontsadega saapad Naiste mood Sügav dekoltee Kaheosalised seelikud Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja tagant traadiga Seelik lõppes pika slepiga Tikitud siidsukad Soengud Meestel pikad juuksed Hiljem tulid moodi lokitud parukad Naistel kõrged ja uhked soengud, mis püsisid üleval traadi ja paeltega Aksessuaarid Ehted lihtsad ja elegantsed Moes briljandid Kindaid kanti ilu pärast, külma eest kaitsesid muhvid Nii mehed kui naised kandsid kaasas paunakesi ja kukruid Eelistati nööridega kokkutõmmatavaid kotte Kott...
Itaalia kujutav kunst 17. sajandil Itaalia pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik. CARAVAGGIO (3) (1573-1610)saabus 1592. aastal Rooma. Ta rajas barokk-kunsti nn. naturistliku suuna ehk ülimat täpsust taotleva kujutusviisi suuna. (1) Caravaggio loomingu uudsus seisneb idealiseerimata reaalse elu kujutamises, kus poosid mõjuvad juhuslikena. Piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu. Kõik tegelased ja esemed olid selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised. (5) Ruumilisus saavutati heledusega, mis muutis teose meeleolu dramaatilisemaks. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima ,,keldriluugivalgusest". (6) Caravaggio oli pärit lihtrahva hulgast ning see innustas kujutama lihtrahva esindajaid ning igapäevast elu läbi usulise teema. (4) ARTEMISIA GENTILESCHI (1...
Kreeka kultuur Ateena eluolu Periklese ajal Kuidas Ateenat valitseti Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Kellel polnud Ateenas kodaniku õigusi Ega igal Ateena elanikul ei olnud kodanikuõigusi. Kodanike hulka ei kuulunud naised, välismaalased ja orjad kelle arv oli väga suur. Välismaalased pidasid tavaliselt käsitöölise või kaupmehe ametit ja neid pidi kohtus esindama mõni ateenlane. Suur osa ateenlasi oli ka kodaniku õigustest ilma jäetud. Ateena mereliit Pärslaste kätte lange...
BAROKK (barocco portugali keeles ,,pärl") Üldiseloomustus Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund). Barokk-kunstile on omane: 14 rahutus 15 dünaamilisus (liikuvus) 16 kirglik tunneteväljendus 17 emotsionaalsus 18 elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skul...
Rooma kunst Referaat Koostaja: Merlyn Valma Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus Roomlaste ehitustehnika Rooma arhitektuur Rooma skulptuur, Rooma kunstkäsitöö Rooma maalikunst Pildid 2 Sissejuhatus: Itaalia pealinn Rooma on üks ilusamaid linnu maailmas. Rooma vanaaegsed mälestussambad, kaunid, kirikud ja paleed tuletavad meelde Rooma möödunud hiilgust. Kahjuks pole Rooma kunst olnud eriti originaalne kuna roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Kuid selle eest oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktikalist taipu, mille tõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ja uuendused ilma milleta me kaasaega ette ei kujutaks. 3 Roomlaste ehitustehnika Roomlased õppisid ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama...
KUMU, Johann Köler Mina käisin 29. Oktoobril Eesti Kunstimuuseumis külastamas Johann Köleri maalide näitust. Näitusel oli üleval Johanni 7 tööd. Johann Köler sündis 8. märtsil 1862 Viljandimaal, Suure-Jaani kihelkonnas. Õppis Kunstiakadeemias maalikunsti. Tegi täiendusreise läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimisega ja esines oma töödega. Johann Köler suhtles eesti edumeelsete haritlastega ja osales rahvusliku liikumise üritustes, sh. 1864. aastal alanud Viljandimaa talurahva palvekirjade aktsioonis. J. Köler suri 22. aprillil 1899 a. Peterburgis ja on maetud Suure- Jaani kalmistule. Johann Köleri, rahvusliku maalikunsti rajaja, auks paigaldati 1976. Aastal Linnuväljakule monument temas. Sellel aastal tähistati tema 150. Sünnipäeva. Mälestussamba valmistas skulptor Edgar Viies, arhitektiks oli Rein Luup. "Truu valvur" Johann Köler maalis ...
annaabi.ee 
