Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Essee:Minu arvamus usust ja usu näidetest (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Minu arvamus usust ja usu näidetest
Minu arvates ei ole olemas õiget usundit mille poole ma ise kalduks, kuna kõikides usundites on oma head asjad ja halvad asjad. Kõik usundid tahavad,et sul oleks ainult 1 ainujumal keda sa pead teenima kogu oma elu. Esimese näitena võin tuua Hinduismi kus on kadestamine, valetamine ja ahnitsemine keelatud, kuna see ei ole tänapäeva ühiskonnas võimalik kuna ma olen 100% kindel,et neid inimesi meie ühiskonnas on väga vähe kes suudaks kõiki eelpool nimetatud asju täita. Peale selle sa pead eelpool nimetatud usundis olema leplik kõikide asjadega,püüdma oma vaimu jumalale andma ning olema

Essee Minu arvamus usust ja usu näidetest #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kokal Õppematerjali autor
Tegu kunstiajaloo esseega kus teemaks on minu arvamus usunditest, üprisgi kriitilise sisuga,et mis usundites ei meeldi ja mis meeldib.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Usundid

Kodune töö usundite kohta Kerli Djomina FT1 Judaism Ajalugu Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Kaldea Uurist ehk Mesopotaaniast Süüria kaudu Palestiinasse. Aabrahami järeltulijad asusid elama Kaananisse, kuid kui maad ähvardas näljahäda, läks Aabrahami pojapoeg Jaakob koos oma perekonnaga Egiptusesse, kus nad elasid senimaani kuni tuli võimule vaarao, kes kohtles iisraellasi orjadena. Iisraellaste vastupanu juhiks tõusis Mooses, kelle juhtimisel põgenesid iisraellased Egiptusest Palestiinasse. Kolm kuud pärast Egiptusest põgenemist jõudis rahvas Punase mere lähedal Siinai mäe jalamile, kus Jumal andis Moosesele käsud, mis olid kirjutatud kivitahvlitele: kümme põhikäsku inimeste ja Jumala ning inimestevaheliste suhete kohta ning sadu täpsustavaid ja laiendavaid käske. Moosese järglane Joosua vallutas Kaananimaa ehk ,,tõotatud maa" , kus esimeseks kuningaks sai Saul, tema järel Taavet,kelle valitsusaj

Rahva tervis
thumbnail
22
docx

Usundiloo konspekt ja mõisted

Mõisted: 1. Religioon ehk usund-inimeste poolt loodud süsteem suhestumaks sellega, mda või keda peetakse Jumalaks. 2. Müüt-seletav osa religiooni komponentide seas, õpetus, pärimus. Tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse. Vastab küsimusele: miks asjad on nii nagu nad on? 3. Riitus-praktiline osa religiooni komponentide seas, taaselustatakse müüdid, elatakse uuesti sündmused läbi, tehakse usulisi toiminguid, rituaale. 4. Šamaan-inimene, kes oskab kasutada maagilisi vahendeid, nn. spetsialist. Ülesandekst tervistamine või tervise toomine, annab diagnoosi kasutades eritehnikat-transs ehk lovesse laskumine, šamaan saavutab teisenenud meeleseisundi trummi, tantsimise või hallutsinogeene sisaldavate taimedega st. viib ennast transsi, tema vaim läheb nähtamatusse maailma ja hakkab haige tervise pärast kauplema. Šamaan peab tagama kogukonna toimimise (peab

Religioon
thumbnail
10
doc

Usundiloo mõisted 10. klassile

Mõisted 1. Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus ­ mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid. 3. Müüt ­ tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused. 4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest. Paikneb juustes, küüntes, veres, süljes. 5. Samaan ­ nn spetsialist, kes töötab sarnaselt posijaga tervistaval eesmärgil. Tema eritunnus on transsi e lovesse laskumine. See amet võib olla pärandatav. Kui tööga toime ei tule võib samaani töökohast ka ilma jääda. Neid leidub Siberis, soomeugri piirkondades, Kesk ­ Aasias, Aafrikas, Põhja ­ Ameerikas. 6. Nõid ­ nn spetsialist, kes kasutab maagilisi vahendeid peam

Usundiõpetus
thumbnail
10
odt

Judaism ja juudid

ajal lisanduvad veel täiendavad palved. Palvetamise ja tähtsamate sündmuste ajal on meeste pea kaetud kas laiaservalise mütsiga või ümmarguse mütsiga, mida kutsutakse "kipa" või "jarmulke". Peakatte kandmine tähendab Jumalale allumise märki. Seljas on tume palvemantel ning hommikupalve ajal kannavad nad tefilliin´i. Need on rihmade külge kinnitatud kaks väikest karpi, mis sisaldavad teatud lõike Toorast. Ühte karbikest kantakse otsmikul, et palvetaja mõtleks oma usust, teine kinnitatakse käsivarre külge, et tuua usk südamele lähemale. Tänapäeval tuntakse juutluses kahte suuremat suunda: õiguslik ehk ortodoksne juutlus ja reformistlik juutlus. Ortodoksne juutlus Ortodoksne judaism sai alguse 19. sajandi esimesel poolel. Ortodoksne juutlus tähistab neid juutide rühmitisi, kes peavad kinni juudi pühakirja ning seaduse (Toora) rangest tõlgendamisest ja rakendamisest enda igapäevaelus. Just rangus ja Toora täpne täitmine

Kultuurilugu
thumbnail
36
odp

Usud ja Toidukultuur

Usundite mõju toidukultuuril Juhendaja: Marge Leimann Koostas: Gristi Adrat Rühm: TTP-10 Judaism ja Kossertoit Uskilikud juudi kogu elu on allutatud usundilis- rituaalsetele ettekirjutustele ja keeldudele. Need puudutavad: toitu rõivaid,päevareziimi, palveid, pühade pühitsemist, näitavad, millal mida võib teha ja mida mitte. Süüa tohib ainult kossertoitu, mis on lubatud juudi seaduse e halahha poolt ning ettevalmistatud vastavalt spetsiaalsetele rituaalidele. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu, mille uksed on kaitstud mezuzaga. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Paasapüha Pesah e paasapüha (märtsis-aprillis, kestab 7 päeva Iisraelis, 8 päeva mujal), tuletab meelde lahkumist Egiptuse orjapõlvest, mis oli nii kiir

Kultuurilugu
thumbnail
83
docx

Üldine usundilugu konspekt

USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender aastate määratlemiseks ning aastate

Üldine usundilugu
thumbnail
10
odt

Judaism ja juudid

ajal lisanduvad veel täiendavad palved. Palvetamise ja tähtsamate sündmuste ajal on meeste pea kaetud kas laiaservalise mütsiga või ümmarguse mütsiga, mida kutsutakse "kipa" või "jarmulke". Peakatte kandmine tähendab Jumalale allumise märki. Seljas on tume palvemantel ning hommikupalve ajal kannavad nad tefilliin´i. Need on rihmade külge kinnitatud kaks väikest karpi, mis sisaldavad teatud lõike Toorast. Ühte karbikest kantakse otsmikul, et palvetaja mõtleks oma usust, teine kinnitatakse käsivarre külge, et tuua usk südamele lähemale. Tänapäeval tuntakse juutluses kahte suuremat suunda: õiguslik ehk ortodoksne juutlus ja reformistlik juutlus. Ortodoksne juutlus Ortodoksne judaism sai alguse 19. sajandi esimesel poolel. Ortodoksne juutlus tähistab neid juutide rühmitisi, kes peavad kinni juudi pühakirja ning seaduse (Toora) rangest tõlgendamisest ja rakendamisest enda igapäevaelus. Just rangus ja Toora täpne täitmine

Kultuurilugu
thumbnail
33
doc

Konspekt: üldine usundilugu

Islami maailma jaguneb kaheks: · Islami maailm ­ islam on vastu võetud · Sõja maailm ­ islam pole vastu võetud Islami kogukond on umma, kõik teised on dhimmid ­ judaistid, kristlased ja zoroastristid. Nemad võisid oma usku praktiseerida, aga kuulutada ei tohtinud. Islamism ­ poliitiline islam, mille juured asuvad usupuhastaja Mohammad ibn Abd-al- Wahhabi (1703-1791) juures. Tema arusaam oli asjast, et tuleb elada oma elu nii, nagu Muhamedi ajal elati. Kõik muud viisid on usust taganemine. Tema ideoloogia levitamisel on oluliseks olnud Saudi-Araabia. Fundamentalism ­ ususeadus peab olema kõige aluseks. Al-Imam Hassan al-Banna ­ rajas muslimi vennaskonna, tänapäeval on see fundamentalistlik ja sõjakas organisatsioon. Umma jaguneb · Sunniidideks ­ ahl as-sunna (suurem osa) · Siiidideks ­ si' at 'Ali ­ kujunes välja usk imaamidesse (palvejuht, eespalvetaja). Imaamid olid jumala poolt juhitud isikud. Usutakse, et tuleb varjatud imaam.

Üldine usundilugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun