Peeter I ratsamonument (2)

Sarnased õppematerjalid

14

odt

Naised vabadussõjas

Amalie Toni, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe abistaja Mary Rehe,ka sõdur Märt, 9.jalaväepolgu vabatahtlik. Võttis koos mehe Hendrik Rehega osa Eesti Vabadussõjast. Elfriere Burk, Julie Aman, Julie Burchwardt, Olga Tomson Soomusrong Nr.2 vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas Eva Abram Eesti Vabadussõja vabatahtlik Salme Kesler, kooliõpetajanna, kes aitas Eesti vabadussõjas Eesti sõjaväge Amalie Laar, Eesti ja soome sõjaväelaste abistaja Eesti Vabadussõjas Anna Vares, ka Peeter Ronk, Eesti Vabadussõja vabatahtlik, Eesti Vabadusristi kavaler Salme Bergmann, Eesti Vabadussõja vabatahtlik, Eesti Vabadusristi kavaler Aino (ka Aimo) Mälkönen, Soome vabatahtlik Eesti Vabadussõjas. Eesti Vabadusristi kavaler. Kyllikki Pohjala, Soome vabatahtlik Eesti Vabadussõjas. Eesti Vabadusristi kavaler. Valborg Hjort, Taani vabatahtlik, halastajaõde Eesti vabadussõjas.  Mitu ohvitseri me kaotasime Vabadussõjas? 24

Ajalugu

22

doc

Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber

kokku 137 numbrit. ,,Karmel on kristlik ajakiri, mis alguse saanud kaheksa aastat tagasi Rakvere Karmeli koguduse lehena, et levitada infot ja liita inimesi koguduse keskel. Ajapikku on eesmärk laienenud ning neljaleheküljelisest lehest on saanud kahekümneleheküljeline ajakiri. Tänane Karmel pakub üks kord kuus lugemist universaalsest jutlusest isiklike tunnistusteni, regulaarselt kirjutab oma elust ja Jumala tööst Siberis soomlannast misjonär Tiina Kärkkäinen, Peeter Võsu annab ülevaate Iisraelis toimuvast ja 2004 aastast plaanime avaldama hakata ka peatükkide kaupa David Wilkersoni Eestis veel seni ilmumata raamatut. Luuletaja Juss Tamme on lubanud värsilehekülje eest hoolt kanda ja loomulikult oleme avatud kõikvõimalikule koostööle. Ühesõnaga - Karmel, see on ühe koguduse väljaanne, mis soovib olla õnnistuseks kõigile kristlastele."13 Karmeli kogudus korraldab lisaks jumalateenistustele kord nädalas noortekaid (noored

Turism

29

doc

Fr. R. Kreutzwald

detsembril 1803. aastal Lõuna-Eestis, Jõeperes. Ta käis Tallinna ja Rakvere vallas koolis ning aastatel 1826-1833 õppis Tartu Ülikoolis meditsiini. Aastatel 1833-1877 töötas Friedrich Võru linnas arstina. Lauluisa suri Tartus 25. augustil 1882. Ta maeti Raadi kalmistule. Muuseumi asutamise idee tuli Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Mälestusseltsil aastal 1923. Selts tegi muuseumi jaoks Kreutzwaldi asjade korjanduse. 1926. aastal püstitas Mälestusselts monumendi Kreutzwaldi mälestuseks. Monument asub Võrus, Tamula järve ääres. Muuseum asutati 10. veebruaril 1941. aastal. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum asub praegu kohas, kus Kreutzwald elas 44 aastat. Muuseum koosneb viiest hoonest - elumajast, kõrvalhoonest, aidast, tallist ja saunast. Krundi suurus on 5066 m². Muuseumis on säilitatud võimalikult palju Kreutzwaldi ajast. Alati on külastajatel võimalus istuda ning lugeda mõnda Kreutzwaldi teost.

Kirjandus

58

docx

Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvu

Ajalugu

29

docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918­39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918­19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine ­ EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine ­ meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste k

Eesti uusima aja ajalugu

37

odt

Esiajalugu

1680–1700 Riigistati valdav osa mõisaid. 1684–88 Tartu lähedal tegutses esimene Eesti koolmeistrite kool – nn Forseliuse seminar. 1687 Algas laialdane talurahvakoolide asutamine. 1690–1710 Tartu ülikooli teine tegevusjärk (Academia Gustavo-Carolina, 1699–1710 Pärnus). Suur nälg Eestis; suri 70 000–75 000 inimest - viiendik tolleaegsest Eesti 1695–97 rahvastikust. Vene tsaar Peeter l, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas 1699 Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu. Põhjasõda Eestis (1700–10) 1700 12. veebruar August II (Saksi) vägi tungis Liivimaale ja piiras maikuuni Riiat. 19. august Venemaa kuulutas Rootsile sõja. 22. Vene sõjavägi jõudis Narva alla. september 4. november Tallinnas maabus Karl XII koos oma väega. 19. november Karl XII lõi venelasi Narva lahingus. 1701 29.

Ajalugu

15

doc

Julius Kuperjanov

süü seisnes selles, et nad üldse olemas olid. Kommunistliku maailmapildi kohaselt jaguneb klassiühiskond teatavasti rahvaks ja rahvavaenlasteks. Viimased rahva hulka ei kuulu ja neid tuleb hävitada nagu hiiri või lutikaid. Mõnel juhtumil on rahvavaenlasi koguni rohkem kui rahvast, ent see ei tohi segada nende väljarookimist. Tapetute mälestuseks kujundati Krediitkassa keldri uks iseseisvusajal monumendiks. Kui Teine maailmasõda kommunistliku korra tagasi tõi, siis monument mõistagi hävitati, kuid vaid osaliselt: graniitplokilt taoti maha asjakohane kiri, kuid plokid ise, millega ukseava oli pärjatud, jäid alles. Need kõrvaldati alles 1970. aastail, kui ukseava mingil põhjusel suuremaks raiuti. Kuid pöördugem tagasi 1919. aasta jaanuari. Tartu vallutamine oli oluline võit eelkõige moraalses ja emotsionaalses mõttes ­ ikkagi suuruselt teine Eesti linn ja Emajõe Ateena. Strateegilises mõttes Tartu vallutamine nii oluline ei olnud

Ajalugu

56

doc

Eesti ajalugu

eestlaste vanad jumalad. Seda tegid sakslased raiudes maha eestlaste hiiepuud. Kuid hoolimata katoliku usu vastuvõtmisest usuti edasi ka vanu jumalaid. Muinaseesti usundile sarnane oli ka pühakute ja reliikviate kultus. Pühakud samastati haldjatega. Seda kasutati ära katoliku usu peale surumiseks. Tuntumad kohandatud pühakud: Georgius - Jüri ­ Karjakaitsja 7 Peetrus - Peeter - Kalajumal. Katariina - Kadri - Lammaste kaitsja. Antonius - Tõnn - Koduloomade (eriti sigade) kaitsja. Eestlasteseas ja alles austus esivanemate hingede vastu. Ladinakeelsete jutluste tõttu oli eestlastele katoliku usu sisu peamiselt teadmata. VANA-LIIVIMAA SISESUHTED. RÕIVATUS TÜLI. Riia ja Tartu piiskopkondadesasendati valge rüü mustaga. Ordu nägi selle oma autoriteedi õõnestamist. Avaldas seetõttu protesti ja okupeeris piiskoppide ja toomhärrade mõisad

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (2)