KUMU retsensioon (0)

KUMU , Johann Köler
Mina käisin 29. Oktoobril Eesti Kunstimuuseumis külastamas Johann Köleri maalide näitust. Näitusel oli üleval Johanni 7 tööd.
Johann Köler sündis 8. märtsil 1862 Viljandimaal, Suure-Jaani kihelkonnas. Õppis Kunstiakadeemias maalikunsti. Tegi täiendusreise läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimisega ja esines oma töödega. Johann Köler suhtles eesti edumeelsete haritlastega ja osales rahvusliku liikumise üritustes, sh. 1864. aastal alanud Viljandimaa talurahva palvekirjade aktsioonis. J. Köler suri 22. aprillil 1899 a. Peterburgis ja on maetud Suure- Jaani kalmistule. Johann Köleri, rahvusliku maalikunsti rajaja, auks paigaldati 1976. Aastal Linnuväljakule monument temas. Sellel aastal tähistati tema 150. Sünnipäeva. Mälestussamba valmistas skulptor Edgar Viies, arhitektiks oli Rein Luup.
“Truu valvur ”
Johann Köler maalis “Truu valvuri ” 1878. aastal. Tehnikaks on õli. Maalil kujutatud “väike Lolita ” on tsaariarmee kindrali, õukonnaminister Frederichsi, kellest endast on kunstnik samuti portree maalinud, tütar.
Seda maali vaadates jääb kohe silma seal esinev suur kontrast koera ning lapse vahel. Koer sümboliseerib midagi suurt, tugevat, julget ning ustavat. Laps aga sümboliseerib noorust , nõrkust ning võib-olla ka argsust. Kogu see kontrast võimendab ütlust “koer on inimese parim sõber” ning see teeb seest soojaks nähes ning olles kindel, et selle lapsega ei juhtu midagi, kui ta kõrval selline valvur on. Heale meeleolule annab muidugi juurde ka suvine miljöö oma erksate, rõõmsate värvidega.
“Herakles toob Kerberose põrguväravast”
Köler maalis “Herakles toob Kerberose põrguväravast” 1855. aastal. Tehnikaks on õli.
Maalil on kujutatud vaid ühe karusnahaga kaetud Heraklest, kellel ühes käes on nui ning teise käega hoiab ta kolmepealisel Kerberosel turjast kinni. Kerberos paistab tugevalt vastu hakkavat, kuid Heraklese jõud tundub temast kergelt üle olevat. Miljöö järgi võib öelda, et nad on kohe väljumas põrgust, sest nende taga on ümbrus maalitud väga põrgulikes värvides, kuid Heraklese kehale paistab eespoolt peale ere, kollane valgus, mis saab märkida kas põrgu lõppu või sada korda kuumemat põrgut. Kaljude värvimuutus punasest naturaalseks siniseks annab aga veel põhjust uskuda , et nad liiguvad ikka põrgust eemale. Maal kujutab kõigest ühte seika mõnest müüdist, kuid kindlasti võib öelda, et see sümboliseerib hea võitu kurja üle.
“ Lorelei needmine munkade poolt”
Maal “Lorelei needmine munkade poolt” valmis aastal 1887 Pariisis. Tehnikaks oli ni lõuendil. Maal kujutab mütoloogilise tegelase, Reini jõe äärse kalju kurikuulsa sireeni, needmist mitmete munkade poolt.
Sireen istub oma kaljunõlva peal kandes vaid üht siidriiet parema käe ümber. Tema kõrval on kohe üks munk , kes pealesuruvalt näitab sireenile risti. Tahaplaanile jäävad veel 3 munka. Üks neist kannab ilmselt samuti risti, kuid seekord on see pika kepi otsas. Teine munk näeb välja väga vana ning tark. Ta puistab õhku mingit ainet, mis näeb välja, kui mõni pulber . Ma ei ole kindel, kas kolmandat tahaplaanile jäävat inimest saakski mungaks nimetada, sest teda katavad ning ümbritsevad massiivselt põrgulikud toonid. Sireenil on just kukkunud harf käest ning kuna ta ise on ka niivõrd selle kalju serva peal, tundub, et ta kukub sealt kohe alla. Kuigi see maal kujutab jällegi mütoloogiat, võib sealt välja lugeda kas lihtsalt võitlust hea ning kurjuse vahel või lõputut võitlust hea ja kurja vahel.