Rembrandt Harmenzoon van Rijn Koostaja: Fredi Pärs 11A 15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam Üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke. Alustas õpinguid ladinakeelses ülikoolis ning astus 14-aastaselt Leideni Ülikooli. Lahkus hiljem koolist, et maalikunsti õppida. Algul kohaliku meistri, Jacob von Swanenburch'i ning hiljem Pieter Lastman'i juures Amsterdamis. Teinud palju autoportreesid (u. 50-60) Maalis maastikku, tegeles graafikaga. Portreed on rikkalikud ja mitmekesised. ,,Faust" (1650-52) Söövitus/graveerimismeetod Mõõtmed: 209 x 161 mm Rijksmuuseum, Amsterdam ,,Öine vahtkond" (1642) Õlimaal Mõõtmed: 363 x 437 mm Rijkmuuseum, Amsterdam ,,Kuldse kiivriga mees" (1650) Õlimaal Mõõtmed: 67,5 x 50,7 cm Staatliche'i muuseum ,,Juno" (1664-65) Õlimaal Mõõtmed: 127 x 123 cm Armand Hammer Foundation, Los Angeles ,,Mees suurendusklaasiga" (16
püüdis järjekindlalt ühendada flaami rahvuslikku kultuuri üldeuroopalikuga, mis ajandas teda kasutama ka Lääne-Euroopas nii harjumuspäraselt antiiktemaatikat. Rubens tundis antiikkultuuri peensusteni. Iidsetele meistritele lähendas teda elava imetlemine ning püüd anda edasi inimkeha graatsiat ja jõudu. Kuid tundes hästi vanu kunstiteoseid, ei kopeerinud ta neid kunagi. Rembrandt Harmenszoon van Rijn on üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritsz van Rijni ja Neeltgen Willemsdr van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud ning soovides saada maalikunstialast õpetust asus ta õppima Leideni maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat omandades põhilised maalimisvõtted
tundelisust. Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja propotsioonid, kuivõrd inimkeha füüsis, jõud ja liikumine. Selle näiteks on Antwerpenis antiikteemadel loodud tööd "Maa ja vee liit", ,,Amatsoonide lahing", ,,Venus ja Adonis,,. Rubensi ,,Amatsoonide lahing" Rembrandt Harmenszoon van Rijn (1606-1669) Oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt elas üle oma võimete ja ostis kunstiteoseid (vahel isegi enda varasemaid töid). Pillav elu viis ta pankrotti ja ta kunstikollektsiooni sundmüüki. Müüki läinud esemete nimekiri on säilinud ja annab Rembrandti kollektsioonist üsna hea ülevaate. Kuna paljud kunstiteosed müüdi aga naeruväärselt madala hinnaga, pidi Rembrandt müüki panema ka oma maja ja leidma endale tagasihoidlikuma eluaseme. Rembrandt Harmenszoon van Rijn Rembrandt Harmenszoon van
Rembrandt Harmenszoon van Rijn (1606-1669) Koostaja: Jüri Väljaots Juhendaja: Merike Luik Rembrandt maalikunstnikuna Rembrandt oli geniaalne maalikunstnik. Tema suurus seisnes eelkõige selles, et ümbritsevast reaalsusest lähtudes andis ta sellele üldinimliku tähenduse. Rembrandti kunst põhineb sügaval vormitunnetusel, kus ei saa teha vahet ilusa ja inetu vahel. Valgus ja vari, tumeda ja heleda vaheldumine on ta tähtsaimad väljendusvahendid. Just sellega kujundab ta kõige naturalistlikumad ja proosalisemad nähtused ümber nii, et need tunduvad ilmutustena
RUBENS JA REMBRANDT PETER PAUL RUBENS (1577-1640) Xvii sajandi algul kerkis Flandrias esile maalija, kes oma kunstiga pidi õigustama romanistide viljatuid katsetusi. Peter Paul Rubens (1577-1640)oli mitte ainult flaami koolkonna suurim kunstnik, vaid ta kehastas oma loomingus peaaegu kogu selle aja Flaami kunsti. Peale selle mõjutas ta kogu kunsti XVII sajandi Lääne- Euroopas. Rubens oli Baroki tähtsaim maalikunstnik. Peter Paul Rubensi elu oli pikk, sündmusrikas, rahutu ja tegevusrohke. Legendiks sai Rubens juba oma eluaajal. Ta elas lossitaolises luksuslikus majas ning ei tundnud millestki puudust. Oma eluajal oli ta kaks korda abielus. Kunstniku kohta oli ta väga haritud mees. Nimelt oli ta palju lugenud ning reisides oma silmaringi laiendanud, ta suutis ennast väljendada seitsmes keeles. Reisidelt tõi ta kaasa maale, millega ta oma kodu kaumistas ning kogu laiendas. Juba noore kunstnikuna sai talle osaks suur tunnustus. Ta m
võiks arvata. Raskused saatsid teda just tema elu teisel poolel. Vaatamata sellele suutis ta luua ja arendada oma tehnikat täiuslikkusele ning pidas kaua vastu vaesuses, milles paljud oleksid alla vandunud. Võib isegi öelda, et selline olukord just suurendas tema teoste mõjuvõimu. Selline võime paneb mind Rembrandti ees veelgi suuremat austust üles näitama. Samas on mul temast kahju, kuna sellist raskusitäis elu ei sooviks kellelegi. Kuid Rembrandt suutis sellest kõigest üle olla ja jäädvustada ennast kunstajalukku kui suursugune kunstnik. Oma referaadis annan ülevaate Rembrandtist kui maalikunstnikust ja kui graafikust, tema päritolust, kunstnikuks saamisest ja eluloost jaotatuna perioodideks. Punktis LISAD on võimalik näha ka tema kuulsamaid teoseid ja näiteid loomingust. Referaadi eesmärkideks olid: · saada teada Rembrandti eluloost · saada teada Rembrandti loomingust ja sealjuures tuua välja tähtsamad teosed
Hollandi kaupmehed tõid Euroopasse vürtse. Hollandi poolt raj N.Y. (siis Uus-Amsterdam). Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega), portreemaalid, animalisdtika, natüürmort. Väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavad väikesed olustiku- ja maastikumaalid = `väikesed hollandlased`, kes spetsialiseerusid ühele teemale. Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale. Tähtsaim kunstikeskus oli Amsterdam. Hollandi maalikunstis valitsevad pruunikad ja hallikad värvitoonid. väikesed hollandlased: Jan Vermeer van Delft Koloriit erines eredamate ja külmemate toonide poolest teistest Hollandi maalikunstnikest. 17saj II poolel Delfti linnas, säilinud u 30 tööd, kaasajal erilist kuulsust ei omanud. Vermeer avastati uuesti 19
Teniers Noorem- rahvaelu, suured rahvahulgad looduses lõbutsemas, Synders- natüürmordid, surnud loomad. · Holland: Võitis kalvinismi reformatsioon, kirikupillid tagaplaanil. Portreekunst, loodusmaal, zanrimaal, meremaal, natüürmort. · Frans Hals Vanem(1580-1666)- Portretist, lautomängija, grupipildilooja. Erinevate gildide ja tsunftide grupipildid. Lõbus joodik. · Rembrandt Harmenz van Rijn(1606-1669)- Osad kunstiajaloolased peavad teda maaligeeniuseks. Hindab vormi tõde, mis ei tee ei ei ilusal ei inetul. Pilte iseloomustab keldrivalgus- hele tumedus. Äärmiselt produktiivne, maalinud kõikidel teemadel. Sr Tulpia anatoomia - võitis üldsuse tähelepanu. Samal aastal abiellus Saskiaga. Saskia jõukas, polnud ühtegi majandusliku muret, sai maalida kuidas hing ihkas. Pildid Saskiast. Batsheba vannis. Danae
Kõik kommentaarid