Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Paul Kondase näitus (0)

1 Hindamata
Punktid
KUNSTI NÄITUS
Kuna kunstiajaloo tunniks oli vaja kunstinäitusel käia. Seega käisin ma viljandis Paul Kondase keskuses – seal oli Paul Kondase maalinäitus(Naivist) ja nukunäitus - kokku 23 kunstinukku. Kui sinna läksime ja ukse avasime, ootas meid seal ees üks tore tädi. Kes oli meile ka nn. giidiks. Ostime siis oma piletid ja asusime esimesse ruumi kus oli nukunäitus, mille kuraatoriks oli Mare Hunt ja koos Marega oli kokku 22 kunstniku tehtud nukud. Kui alustasime oma märkmete tegemisega, külmusid minul ja ka Alvaril vist pastakad ära, igatahes need lakkasin töötamast. Aga tore giid tõi meile laenuks uued ja jätkasime sealt kus pooleli jäime. Kunstikeks olid : Viive Noor, Kaili Kask ; Eva Kõiv, Ave Maser, Terje Kiho, Resa Tiitsma, Christi Kütt(ainuke sellel näitusel osalejatest viljandimaalt), Piret Milderberg, Lembe Maria Sihvre, Leenamari Pirn, Keret Altbere, Tatjana Mokhrjakova, Sveta Aleksejeva, Kersti Roosmaa, Inna Smirmova, Tiia Mets, Mare Rannast, Maaja Kalle, Pille Pattal. Mulle omale torkasid kohe silma Ave Maseri töö „Perekond“ - võib olla seda ka sellest, et see rippus keset ruumi. See töö oli tehtud vahast, tekstiilist, paberist ja traadist – materjali järgi tundub,et lihtne töö, kuid välimuselt tundus see raske ja keeruline olevat. Teine töö mis mulle silma jäi oli Eva Kõivu tehtud teleseriaalist „ Komissar Rex“ võetud peategelane ja koer Rex. Need olid värvitud akvarellvärviga, kehad traatkarkassil ja kostüümidel oli kasutatud nahka, tekstiili, paberit ja traati . Need nägid välja nägu päris eluski ainult, et kahandatud. Kõike neid nukke tehakse kingitusteks või siis elatise teenimiseks. Ja need mis seal olid, on enamus tehtud lihtsalt hobi korras. Nendel kunstnikel olid oma ära tuntavad tunnused, näiteks silmadeks ristikesed või siis säravad päikest meenutavad silmad. Kui olime esimesed kaks ruumi läbi käinud siis liikusime kolmandasse ruumi kus oli Paul Kondase maalinäitus. Ta on kokku teinud 26 maali, millest neist 6 on kahepoolsed. Kondase keskuses oli 4 kahepoolset maali. Paul Kondas alustas maalimist 50 aastaselt. Ta polnud selleks õppinud ja tegi lapsemeelseid ning naiivseid maale. Viljandi linnale maasika idee tuli Paul Kondase maalilt(kui ma õigesti aru sain). Kondas ise oli pühendunud kooliõpetaja. Mõned maalid kondaselt kirjutasin ma ka ülesse : Maasikasööjad, H. Unenägu, Drezden, Suplejad naised, Suplejad Mehed, Näärivana kalastab. H. Unenägu oli mõistatuslik. Arvatakse et see räägib küüditamisest. Drezden rääkis sõjajärgsetest purustustest Tallinnas, seal peal olid Estonia, Kaarli kirik ja Kaleviste kirik. Kõik tema maalid olid erksad . Kõige viimane maal oli Näärivana kalastab – kujutas kuigi palju teda ennast. Ta oli ise ka suur kalamees viljandi järvel. Tema töödes oli ka kuradeid ja mingisugusi metstatrolle. Peale seda jätkasime ringkäiku mööda keerdreppi teisele korrusele. Seal oli külma või sooja täpselt 0 kraadi. Seal oli Soome nägemispuudega kunstnikke näitus(Ismo Tilanto Maarit Hedman). Ismo teeb pilte fotoaparaadiga ja Maarit sõrmedega.
Maasikasööjad
Paul Kondas
Paul Kondase näitus #1 Paul Kondase näitus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Silver Kaljula Õppematerjali autor
Paul Kondase näitus koos piltidega

Sarnased õppematerjalid

Paul Kondase püsiekspositsioon
1
doc

Paul Kondase püsiekspositsioon

Näituse retsensioon Kondase Keskus Viljandis Paul Kondase püsiekspositsioon Viljandi, Pikk tn. 8 Kunstiliik ­ naivism Kunstnikust: Paul Kondas oli Suure-Jaanis ja Viljandis tegutsenud nn. pühapäevamaalija. Kondas töötas Viljandis õpetajana, vabal ajal aga maalis, musitseeris, kirjutas luuletusi ja tegi näitemänge. Kondase mitte eriti arvukas naivistlik looming sündis enamasti pensionieas 1950. aastatest kuni 1980. aastate alguseni. Kunstniku eluajal ei toimunud Viljandis ühtki tema isiknäitust, esmakordselt sai tema loominguga tutvuda 1983. aastal Tartu Kunstimuuseumi korraldatud näitusel "Väljaspool suurt kunsti". 1979. aastal valmis Mark Soosaare dokumentaalfilm ,,Pühapäevamaalijad", millest üks lõik on pühendatud Paul Kondasele. Ta suri 1985. aastal Viljandis. 1986

Kunst
Naivismi esitlus
6
doc

Naivismi esitlus

Naivism Kunstivooluna tekkis naivism 19. sajandi lõpus. Naivistid on nn pühapäevamaalijad, kes teenivad elatist muu tööga. Naivistid loovad oma kunsti üksinduses ja teistest sõltumata, kuid mõnes paigas on tekkinud ka naivistide koolkonnad. 1993. aastal toimus Pariisis esimene suur naivistliku kunsti näitus. UUS SLAID Naivistid ei osanud kasutada tsentraalperspektiivi, arvestada anatoomiaga ega tundnud valguse ja õhu kujutamise võtteid. Nende pildid olid värvilised, lihtsad ning sarnanesid lastekunstile. Tähtsamaks naivismi tunnuseks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist ning selle kunsti pidevat isetekkimist. UUS SLAID Üks maailma kuulsamaid naiviste on Henri Rousseau. Ta tööde naiivne ja primitiivne stiil on hetkega ära tuntav. Tema töödes on

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo esitlus teemal NAIVISM
23
ppt

Kunstiajaloo esitlus teemal NAIVISM

talupoegadele "Autoportree" Ivan Generalic "Lehmad Eiffeli torni all" Niko Pirosmani "Üleujutus" Ivan Generalic "Üleujutus" Naivistlike jooni võib leida: o Katalaani sürrealisti Joan Miró teostes Joan Miró "Suusatamisetund" Naivistlike jooni võib leida: o Skulptorite Jean Tingueli ja Niki de Saint Phalle mobiilsetes skulptuurides Stravinsky purskkaev George Pompidou keskuses Eesti naivistid Paul Kondas (1900-1985) "Maasikasööjad" Eesti naivistid Lembit Sarapuu (1930 - ...) Navitrolla · tegelik nimi: Heiki Trolla · rahvus: eestlane · 1997­2001. a tegeles galeriide pidamisega Tallinnas ja Tartus

Kunstiajalugu
Moodne Kunst
38
docx

Moodne Kunst

Ernst Ludwig Kirchner lõpetas oma elu enesetapuga. Tema maalid: · ,,Marcella" (1910) · "Autoportree modelliga" (1910) · "Berliini tänavastseen" (1913/1914) · "Autoportree sõdurina" (1915) "Marcella" 3.Kubism Kubistid tõid maalikunsti kollaazi.Kubism on üks omapärasemaid kunstivoole, mille mõjud kestsid kohakuti 1960-ndateni. Eestis 1920-ndatel aastatel. Kubismi eeskujuks oli Euroopasse toodud neegri skulptuurid ja Paul Cezanne tööd. Kubism taandab kõik esemed lihtsamateks geomeetrilisteks kujunditeks. Selle järgi sai ka nime ''kuubi kunst'' ehk kubism. Maailm, mille kubistid lõid oma maalidel on rahutult nurklik ja tahuline. Selle stiili loojaks P. Picasso. ja G. Braaque. Nende põhimõteteks oli, et kunstnik ei pea maalima olemasolevat tegelikkust vaid looma uue tegelikkuse, mis allub kunsti reeglitele. Kubistid püüdsid jäädvustada ühel maalil üht ja sama eset erinevatest külgedest

Kunst



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun