Raha võim ja mannetus Materiaalne maailm ning krõbisev rahatäht sõrmede vahel pole pelgalt 21. sajandi tunnusmärk. Rahal on ka varemalt olnud suur võim. Mida suurem kukkur, seda paremat elu saadakse endale lubada. Pahatihti käib ühes rahaga kaasas ka ülevam käitumine ning suhtumine. Honore de Balzaci raamatus "Isa Goriot" oli ära toodud "vaprate ning ilusate" maailma tuum, mis peituski ainuüksi rahas. Rikkus andis võimu, võim lubas aga sootuks kõlbmatuid käitumismaneere. Isa Goriot'i tütred kasutasid oma papakest vaid pangaautomaadina. Oli vaja raha, tehti sõbralik nägu pähe ning mindi isakese jutule. Ei olnud kordagi, kui kohusetundlik ning armastav lapsevanem poleks oma tütreid nende suures hädas aidanud. Andis kõik mis anda oli, viimse kui pennini. Selline isaarmastus on küll muljet avaldav, kuid mõtlematu. Teenida tütarte lugupidamist neile palukeste poetamisega ning ühes sellega kinnistada nende mat...
Sõna vägi Väidetakse, et inimene ei suuda hetkegi mõtlemata mööda saata. Peas keerlevad helitud sõnad, mis ei pruugigi oma kõla kunagi leida, need täherägastikud jäävad meie endi südameid pitsitama. Kõla leidnud sõnad võivad tungida aga ka läbi teise inimolendi rinnakorvi, otse punasesse verepumpa. Öeldakse, et sõnadega võib liigutada mägesid. Tõsi ta on. Noil väikestel ritta seatud tähtedel on maagiline võim. Kolm tähestikulist kujundit ning võime siduda end igaveseks oma armastatuga. Juba ainuüksi ,,jah" ning ,,ei" võivad pöörata me maailmad kardinaalselt ümber. Antoine de Saint-Exupery raamatus ,,Väike Prints" röövisid suured inimesed oma sõnadega väikeselt poisilt julguse joonistada. Boamadude ning elevantide kritseldamise asemel soovitati pühenduda hoopiski geomeetriale ning maateadusele. Ei saa väita, et nood põnevad õppeained kasuks ei tule, kuid joonistamine on vajalik lapse psühholoogili...
Arvustus Laulev Revolutsioon James Tusty, Maureen Castle Tusty Iga tulihingeline eestlane on kordki elus laulupeol käinud, selles pole kahtlustki. Eestlased- laulurahvas? Nii ju räägitakse. Meie ise räägime. Lausa legendina on õhku tõusnud jutud meie vabaks laulmisest ning tänaseks on sellest kokku monteeritud ka film. ,,Laulev revolutsioon" on ameerika filmitegijate Maureen Castle Tusty ja James Tusty nägemus Eesti lähiajaloost. See on film, mille tegemine võttis aega neli aastat. Filmitegijad räägivad ise, et laulvast revolutsioonist kuulsid nad Eestis filmitegemist õpetades. Olles üsnagi üllatunud, otsustasid nad teha sellest filmi, mida saaks näha terve maailm. Film on ise inglisekeelne, küll aga on täiesti olemas eestikeelsed subtiitrid. Pärast filmi olen siin- seal kuulnud torisemist filmi ,,keelsuse" üle, kuid olgem au...
Külmkapp, kes tahtis lennukiks saada Elasid kord seitsme maja ja tänava taga ühes köögis külmkapp, veekeetja ja mikrolaineahi. Külmkapp oli suur ja sõbralik, kuid pisut kohmakas. Tema parim sõber veekeetja toetas teda alati. Külmkapil oli salasoov ta oli alati tahtnud lennuk olla. Öösiti, kui kõik magasid, unistas ta, kuidas ta õhku tõuseb ja veekeetjaga ära lendab. Mikrolaineahjule aga külmkapi tekitatud heli ei meeldinud, see segas tema iluuinakut. Mikrolaineahi oli väga kõrk ja uhke teda kasutati alati kõige rohkem ja toidu valmides tegi ta meloodilist piiksuvat heli. Ta ei sallinud kedagi teist ja tahtis köögis ainuke olla. Ühel päeval mõtles mikrolaineahi välja kurja plaani külmkapist ja tema väikesest sõbrast lahti saamiseks. Ta kutsus selleks appi vana kurja mikseri ja lasi tal tekitada lühise, mis rikuks nii külmkapi kui ta sõbra. Ise lülitas ta end selleks hetkeks elektrivõrgust välja. Ja nii j...
Nimed Marmortahvlil tegelased: -Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. -Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. -Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. -Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. -Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. -Konsap- pikk, klassi parim sportlane. -Mugur- heleda häälega. -Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. -Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. -Teeäär- teda kutsuti Jossiks. -Kohlapuu- klassi parim matemaatik, lühike ja priske. -Miljan- üks paksemaid õpilasi klassis. Teda ei võtnud keegi tõsiselt ja ta armastas palju naljatada. -Nika Ahas- Henn Ahase isa. -Reinok- ...
Viiteistkümneaastane kapten 2. veebruaril 1873 asus laev nimega Pilgrim San Franciscost püügiretkele. Selle laeva omanikuks oli James W. Weldon. Laeva kapteniks oli kapten Hull. Laevas oli viisteist madrust ja ühest jungast koosnev meeskond. Pilgrimi peal oli ka üks viieteistkümne- aastane poiss, kes oli peaaegu terve oma elu koos kapten Hulluga laeval veetnud. Ta nimi oli Dick Sand. Poiss oskas ka natukene laeva juhtida. Laev sõitis igal aastal korra Uus-Meremaale, et sealt võtta peale vaalapüüdjad. Nad käisid vaalajahil ja pärast seda sõideti tagasi koju. Kohapeal valisid nad endale vaalapüüdjad ja ühe koka. Koka nimi oli Negro. Seekordne saak oli aga napp. Vaalapüüdjad pandi maha ja hakati koju sõitma, ainult kokk jäeti alles, kes tahtis koos nendega sõita San Franciscosse. Ära sõites nägid nad Uus-Meremaal J. W. Weldoni naist koos tema lapse ja sõbraga. Ka nemad võeti kaasa. Lapse nimi oli Jack ja ta sõ...
''mera jel'' M.Metsanurk Leini ja Kmbi lksid tlli ning Leini pgenes kodust koos lapsega. Ta lks lbi tuisu ja klma talve ning pimeda metsa kuhugi mahajtud majja. Jttis poja sinna, sulges hoolikalt ukse ja lks sa otsima. Tagasi tulles polnud poega enam majas ja ta lks teda maja mbert otsima, leides poja huntide poolt ra sduna, vttis ta poja kolba ning lks sealt minema, koju tagasi. Kui Kmbi sai teada, mis pojaga juhtunud olid, peksis ta Leini lbi. Leini lahkus sealt. Teel leiti ta Vello kla meeste poolt ja viidi ta Vello ette. Vello, kes oli Leini vend, lks juhtunut kuuldes vga vihaseks ja otsustas Kmbile ktte maksta. Ta kogus kokku parimad mehed ja lks vastu Kmbile, ning ta sjakatele meestele. Kmbi suri Velloga videldes ja ta maja pandi ka tule otsa. Paar peva prast seda jagati Kmbilt vetud saak ja mateti lahingus hukkunuid. Siis algasid tlid Rahiga, kes hakkas ajama, et Asso sobiks paremini vanemaks, kui see nooruke Vello. Viha Vellol ...
Enn Kippel ,,Meelis" Selle teose tegevus toimub Eestis, Rootsis, Lätis ja Venemaal 13.sajandil ristisõdade ajal. Teose peategelane on Meelis. Meelis on julge, tark, sihikindel ja oma kodumaad armastav Eesti poiss, kelle seiklused lõppesid suures lahingus kaitsedes Tarbatu linnust. Juba väiksena kiideti Meelise tarkust ja usinust. Ristisõdijad viisid Meelise kloostrisse, et talle ristiusku õpetada. Ühel päeval kui oli võimalus põgenes Meelis koos teiste poistega. Ta põgenes saarlaste laevale. Mereõnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Kui mereröövlid läksid Rootsi röövima, siis põgenes Meelis laevalt ja päästis mereröövlite käest Rootsi maavürsti tütre Astridi. Meelis jäi Rootsi mitmeks aastaks. Rootsimaal juhtus Meelisega palju asju ning lõpuks pääses ta kaubalaaevadega tagasi Eestimaale. Oma kodumaaal sai Meelis sõjas taanlaste vastu vigastada. Meelis elas külma pakasega metsas ja kuulis jahimeestelt...
Raamat ,,Harry Potter ja Azkabani vang" on Harry Potteri raamatute sarja kolmas raamat. Selle autoriks on Joanne Rowling ehk kirjanikunimega J. K. Rowling. Lühikokkuvõte Peategelane Harry on suvel Dursley'de pere juures, nagu tavaliselt. Ühel õhtul sai poiss teada, et Azkabangi vangist on põgenenud vang Sirius Black ning et too mees otsib Harryt taga. Kui kool peale hakkas, pandi Sigatüüka kooli valvama õudsed Azkabani valvurid, et koolis ohutum oleks. Kahjuks on Sirius isegi korra kooli sisse pääsenud, kuid õnneks keegi märkas teda ning mees pidi kiirelt lahkuma. Lõpuks sai Harry teada, miks Sirius teda otsib: ta oli Harry ristiisa. Ühel õhtul kohtuvad Harry klassikaaslased Ron ja Hermione Sirius Blackiga Huilgavas Hurtsikus. Nad saavad teada, et see mees pole mõrtsukas. Algul, kui lapsed nägid Siriust koos Harry õpetaja, Remus Lupiniga rääkimas, arvati, et tema aitas Siriuse kooli sisse. Kuid tegelikult tegi seda Peter Pettigrew, k...
Notre-Dame de Paris Oo, Notre-Dame de Paris, Su võlvid on raugenud ammu, Su sambad on mattunud nii, Et ei kajagi astu seal sammu. Ning päike ja taevane sina On jätnud su hallikad seinad. Ka tuultest sa jäänud nüüd ilma- No vaata, mis aeg küll on teinud! Oo, Notre-Dame de Paris, Kas kahju sul endast ei ole? Kas muret ei tunne sa siin, Kesk seda tundetut kõrbe? Miks ometi vaikid, sa ütle! Miks kurvalt vaid vangutad pead? Kus kadunud on sinu tütred? Miks asemel valvavad sead? Ja pojad kui kullide tiivad? Mis saanud on nendest, kas tead? Kas tead, kuhu teed nende viivad? Miks üksinda leina sa vead? Jah, Notre-Dame de Paris, Sa üksinda seisad ses sõjas. Kuis tahaksin seista ma kõrvuti! Kuid mu sõnadel puudu on mõju... Ah, Notre-Dame de Paris, Su võlvid on raugenud ammu, Su sambad on mattunud nii, Et ei kajagi astu seal sammu. Veel tahaksin teada ma ühte: Kas tõesti elu nii karm? Kas peaksingi võitlema vastu, Kui südames valuta...
Tarbimine- ühiskonna uus religioon Praeguseks sajandiks on muutunud väga populaarseks ja üldiseks, et inimesed ostavad kokku mõttetult kaupa- kaupa, mida nad ei vaja. Ostlemisest on kujunenud välja nö. naiste spordiala, millega tegelevad ka väikesed tüdrukud. Ka samuti saab seda uueks trendiks, mis võetakse üle kuulsustelt. Kuid kas see kaup, mis me ostme hakkab juba ühiskonda muutma. 42 +10 Reklaamindus avaldab suurt mõju inimestele. Me näeme ja kuuleme igapäevaselt erinevaid reklaami trikke. Kõik proovivad üksteist üle trumbata hoolimata sellest, kui kahjustavalt see mõjub Maale (kirjuta suuretähega, kuna on mõeldud planeedi nime) ja kuidas see kulutab loodusvarasid. Odavad reklaami trikid panevad inimesed hullumeelselt ostlema. 37 Igasugune allahindlus kaubanduses tõmabab inimesi ligi tegema suuri oste, mis pole vajalikud. Allahindlustega pannakse inimesed arvama, et asjad on nüüd ja äkki odavamad, kuigi mõni aeg enen allahindlust ...
Üksi Ma seiran halli rahvamassi minu enese ümber. Kõik, mis minu silmadele hakkab on erinevas eas inimesed, kes liigutavad oma suud. Külg külje kõrval on ka teisi minu vastas ja kõrval, kuid keegi ei kuule hääletuid sõnu mu suus. Võib jääda mulje nagu ma oleks üks rahutu hing . Juba lapsepõlves aimasin, et siin maailmas pole teist elusolendit, kes minu mõttemaailma hämaraid ja sügavaid nurki mõistaks. Kartus, et nii ongi paneb mul külmavärinad üle selja jooksma. Minu kõrvadesse on kostunud tuhandeid kordi lubadused mind mõista. Ei, nad ei saa aru, lihtsalt proovivad asju ilusmaks maalida oma sõnadega. On tumedaid aegu, mill minu nõrgem pool hüüab kuldse käe järgi, kes oleks abiks. Kuskil pole näha ühtki helget inimest minu poole tulemas. Ma võin küll südant puistat, kuid keegi ei küündi enesest kaugemale. Enese mina ja ego teevad suure töö, et mitte näha kaugemale oma nina otsast. Kogu külmus inimeste sees on andnud õppetunde tänu mill...
Mina elan Tori vallas Mina elan Tori vallas, Taali külas, aga selles töös mina sellest väga ei räägi. Selles töös räägin hoopis ühest Taalis sündinut üsna kuulsat inimest, kelle nimi on Johan Tomson (Eestistatult Juhan Toomsaar). Johan Tomson sündis 15.09.1893. aastal Taali vallas Pärnumaal. Õppis Tori Viira ja Taali Urumarja algkoolis. Lõpetas Taali Ministeeriumikooli 1910. aastal. On lõpetanud Volmari õpetajateseminari. Võttis osa 1. maailmasõjast. Vabadussõja ajal teenis Pärnu kaitsepataljoni nooremohvitserina ja kompaniiülemana. Sai haavata lahingus Landeswehri vastu 23.06.1919 ja Narva all 23.09.1919. Pärast vabadussõda teenis 1. Jalaväerügemendis ja 1. Divisjoni staabis. Olnud jaoskonnaülem kaitsevägede staabis. Omab teise liigi 3. Järgu vabadusristi. Autasutaluks sai Tuulemäe (Tuuleveski) talu parunite hauatuka lõuna servas. Kinnitamata andmetel ülendati major Juhan Toomsaar Eesti aja lõp...
Jäätunud võõras Kristiine Kurema Jutustaja: Peategelane Maria, jutustus on mina vormis Tegelased: Ema, Isa, Joosep, Gerda, Andrus, tädi Olga, Sirkka, klassikaaslased, klassijuhataja Kuplike ja teised õpetajad Peategelane: Maria Aegruum: XXI sajandi algus Eestis Süzee: Maria kodu põleb maha ja ta ema sureb, isa enam lapsega ei suhtle Ainestik (teema): noorte elu Probleemistik: vanema surm, kodu maha põleng ja pärast seda hakkama saamine Kokkuvõtte: Kodu põles, päästjad ema ära ei päästnud. Naaber Olga, keda nad kutsuvad Olga tädiks kutsub ta enda juurde elama. Järgmisel päeval lähevad linna riideid ja kooli asju ostma, kuna kool algab varsti. Linnas ta kohtub oma klassikaaslastega ja ka nemad saavad õnnetusest teada. Samuti kohtub ka ta ühe poisiga, kes uuest õppeaastast nende klassi tuleb. Paari päeva pärast tüdruk saab aru, et isa temaga enam suhelda ei taha. Samuti kuuleb ta, et isal on uus naine. Kes on, tem...
M. Albom "Teisipäevad Morrie'ga" sisutöö Kuidas sai alguse Mitchi ja Morrie sõprus? See sai alguse USA Massachusettsi osariigi Walthami linna Brandeisi ülikoolis, kus Mitchell võttis kursuse, mille õppejõuks oli Morrie Schwartz ning mille jooksul nad sõbrunesidki. Kuidas suhtutakse tänapäeva Eesti ühiskonnas surma? Selgita, too näiteid! Minu meelest näiteks, kui sureb keegi kuulus ja tähtis Eesti jaoks (nt. Taavi Peetre) siis läbi meedia küll pole aru saada, et seda hirmsasti südamesse võetaks ja ega mina isegi ei mõtle sellele. Kindlasti võetakse seda rohkem hinge, kui ollakse meie sealt lahkunuga eriliselt seotud (nt M. Jackson), keda austatakse siiamaani, tehakse tema lugudega kontserte, riietutakse nagu tema jne. Seega selleks, et inimest mäletataks ning peetaks meeles ka pärast surma, peab ta olema inimeste jaosk väga tähtis, aga kokkuvõtteks enamasti suhtuvad eestlased surma magedalt. Morrie ütleb: "Kõik te...
Röövli südametunnistus Pesen hambad, seejärel kausis pesen jalgu, samal ajal tuletades meelde kõiki tänase päeva sündmusi. Tänane päev on eriline mitte vaid minu jaoks, vaid ka kogu maailma jaoks, sest täna läks kaduma kurikuulus Leonardo da Vinci maal Mona Lisa. Louvre'i turvameetmed ei takistanud mind selle röövimisel, sest olen üks Louvre'I töötajatest, kes kandis sellel külalistevabal päeval samasugust ülikonda nagu kõik teisedgi, ei paistnud kellegi seast välja ega olnud eriline. Nende mõtetega liikusin voodi poole ja korraks vaatasin kella, mis näitas kolmveerand kümmet. Heitsin voodisse pikali, puurisin korraks oma pilguga kohvrit, mis sisaldas varastatud maali, kustutasin küünlaleegi ning uinusin. Seisan ühe naise ees, kes tundub mulle väga tuttav. Tagapool mängib muusika, vasakul minust on molbert, mille taha ma kahjuks ei näe ja paremal laiub suur tumepruun sein. Ma ei oska midagi teha, naine,...
Kogemustest õpitakse Tihtipeale olen kuulnud inimesi mulle lausumas :"Ära korda mu vigu, õpi teiste vigadest, siis su elu on palju kergem!", aga kas üks inimene on nii tugeva iseloomuga, et ta õpiks teiste, mitte oma, vigadest? Kas inimene on üldse nii tark, et teiste vigadest õppida? Ei usu. Sekundid muutuvad minutiteks, minutit tundideks, tunnid päevadeks ja igal sellel hetkel me kogeme midagi. Ei saa välistada, et mõnikord võib kogemus halb olla, aga tuleb enda jaoks teha see kogemus võimalikult heaks. Me oleme kõigest nõrga loomuga inimesed, kes ei saa teistmoodi targemaks kui kogedes, alustades kogemuste nimekirja kukkumistest ja lõpetades armastusega. Olen kuulnud palju arvamusi inimestelt, kes proovivad oma elu ümber päästerõnga heita ja päästa see kõigest halvast: nad proovivad õppida teiste vigadest ja elada nii, et nad ei kahetseks midagi, aga tegelikult nad ei saavuta mitte midagi...
Suvearmastus ,,Jess, suvevaheaeg!" hõikas Kersti rõõmsalt koduuksest sisse astudes emale. ,,Viskan kohe koolikoti nurka ega puuduta seda enne sügist." Tumedapäine sihvakas tüdruk jooksis oma tuppa, peitis kirju seljakoti üheskoos asjadega kappi, sulges silmad ning hingas naerusuil sügavalt sisse ja välja. Silmi avades tõmbas ta topi seljast, viskas selle voodile ning astus kapi juurde T-särki võtma. Uksele ilmus varajastes 40-ndates ema jäätisekausiga. ,,Kullake, sinu lemmik- shokolaadijäätis. Mõtlesin, et tahad täna end vabamalt tunda ja algavat suve sisse õnnistada." Kersti huulile ilmus veel suurem naeratus, kui ta kausi enda kätte haaras ja arvuti taha istus. ,,Emake, sa justkui loeksid mu mõtteid," tänas tütar. Seejärel vaatas ema kella ning sõnas: ,,Olgu, mina lähen nüüd tädi Maretile külla. Onu Viktor ja tädi Maie tulid tagasi, teeme neile väikese grillpeo." Juba interne...
,,Ma tean ainult ühte, ja see on, et ma midagi ei tea." (Sokrates) Väikestel lastel on periood, kus nad kasutavad sõna ,,miks" rohkem kui muid sõnu. Neid huvitab ümbritsev ning selle põhjused. Mitte alati ei oska vanemad küsimustele vastata, sest laste teadmishimu on sedavõrd suur. Kooli minnes suunatakse lapsed teele, mis viib neid tarkuseni. Kuid kas pärast kooli lõppu tunnevad need inimesed tegelikult, et nad on targad? Kui palju saateid ja filme on tänapäeval tehtud, mille teemaks on universum ja selle saladused ning kui palju tuhandeid aastaid on teadlased nende küsimuste üle pead vaevanud, et leida vastused aja ja ruumi eksisteerimisele, kuid mõistnud, et üks inimelu ja mõistus on selleks liiga lühike ja väike, et tõde avastada. Kui juba teadlased ei saa öelda, et nad on jõudnud punktini, kus nende teadmistemaht on nii suur, et neid ei vaeva enam ükski küsimus, siis ei leidu ka hinge, kes väidaks, et...
"Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Mis on silmapiir? Kas see, mida me näeme silmi tõstes ja metsaäärt vaadates või hoopiski see, mis laiub meie ees mere ääres horisonti silmates? Sest metsatukk võib olla väga lähedal, mereäärne horisont aga ääretult kauge. Kuid ühiseks jooneks on see, et isegi kui metsatukani on lühem maa ning ka vähem vaeva, kuid veepiirini peab kauem ning rohkem pingutama, siis mõlema puhul saab silmapiiri edasi tõugata. Selle taga peitub suur ja lai maailm, kui vaid ise selle poole liikuda. Mõni soovib elult rohkem, mõni vähem. Mõni on rahul just sellega, mis talle kaasa antud on ning mõni ihkab aina rohkemat. Mõne jaoks on tähtis kool lõpetada, pärast seda kohe tööle asuda, mõne jaoks kõrgharidus ja töökoht heas firmas ning kõrgel positsioonil, mõni aga ootab kannatamatult juba 9. klassi lõpus tööl...
Virtuaalsed inimsuhted Internetist on 21. sajandil saanud väga suur ja oluline abitegur igapäevaelus. Ka kuulus eesti laulja Aivar Riisalu kohtus oma praeguse abikaasaga just interneti jututoas. Samas võis suvel ,,Reporteri" vaataja näha lugu noorest tütarlapsest, kes oli internetis kiusamise ohvriks jäädes enesetapu teinud. Millised võivad siis virtuaalsed inimsuhted olla? Isikliku arvamusena võin öelda, et olen internetis väga erinevat tüüpi inimesi kohanud. On olnud selliseid, kellega olen lühikest aega kirjavahetust pidanud, kuna nad on põnevad tundunud; selliseid, kes algusest peale eemaletõukavalt mõjusid, kuid ühest internetitutvusest sai pärast kohtumist väga lähedane sõprus, mis on kestnud nüüdseks juba pool aastat. Ning tüdruk, kelle blogi esmalt kolm aastat lugesin ja alles siis juhuslikult suhtlemist alustasin, on samuti tänaseks üks mu lähedasematest sõpradest, kuigi me ...
,,Mõrsjalinik" Karl Ristikivi ,,Mõrsjalinik" on ajalooline romaan, mille peategelaseks on Siena Katarina, kellest saab teose käigus pühak. Tegevus toimub 14. sajandil Itaalias. Sündmuste käigus kirjeldatakse ristisõdu erinevate Itaalia linnade vahel, samuti ka nende omavahelisi suhteid ning elu ristiinimesena. Raamat on jaotatud kolmeks osaks: esimeses osas kirjeldatakse väikese Katarina esimest nägemust Jeesusest ning seda, kuidas ta otsustab ning lubab oma elu vaid temale pühendada. Algab paastumine, piitsutamine, ärkvelolek, lõputud palved ning perekonna tahtele vastu rääkimine. Samuti lõpetab Katarina nii linnaelanike kui peaaegu ka pereliikmetega suhtlemise. Ta keskendub vaid usule. Lõpuks saab temast Püha Dominicuse kolmanda ordu õde. Osa lõpus saab ta järjekordse nägemuse osaliseks, kus Jeesus käseb tal inimeste sekka minna ning nendega suhelda. Teises osas annab ta endast pa...
Miks on vaja kohalikku lehte? Kohaliku lehe tähtsus on mitmekülgne: see toob väikema grupi inimesteni info, mis on just nendele vajalik ja kasulik; motiveerib rahvast aktiivsemalt tegutsema, et silma paista ning mõnes artiklis kajastuda; toetab mõningati ka piirkondliku identiteedi kujunemist, rahvuskultuuri säilimist ja kestmist ning säilub ajalooallikana. Praegusest hetkest kirjutades ootavad kõik valla kodanikud postkastidesse vallalehte või Vooremaad, et kursis olla sellega, mis ümbruses toimub. Vallalehes kirjutatakse ju üritustest, mis on juba toimunud või alles aset leiavad; muudatustest; meenutatakse ehk kellegi lugu; intervjueeritakse inimesi, kes ühel või teisel viisil kõigile tuttav peaks olema; kiidetakse silmapaistvaid isikuid; kuulutatakse; tuletatakse meelde juubilare, õnnitletakse värskeid vanemaid jne. Ühelt poolt läheb seesugune tähelepanu elanikele korda, teiselt poolt ...
´´Peaegu geenius ehk Schröderi kassi otsimas´´ Autor:Helga Nõu Tegelased:Aapo Einsten-peategelane,Teele,Josef Totz,Raija Telemar(Teele),Heinrich Georg Aadniel Strahle,Jaan Veider,Tönnesson-kõik Aapo klassikaaslased,Schrödingeri kass-kass,kellega ta kogematta kohtub ja kellest ta on ennem kuulnud.Oskar Luts(Aapo kohtub temega,et pärida ´´Kevade´´kohta ja ka Oskar Lutsu naine- Valentina),Adel,Ksenja(Raymondite juures segretär),Zak,Halli(kassi nimi),Gustav,Xantippest,Ragnar- ja Robert Raymond(Aapo tööandjad,advikaadibüröö Raymond&Raymond ülemused)Erik(Ragnari noorem vend),Erwin(roberti poeg).Abielupaar Liivi ja Avo rosenvald(maja nr.38 majahoidjad,mis oli muuseum), ´´Einsteinid´´ Kas teed lähevad või tulevad? Mis on teel siis, mis on teel siit? ...
"GILGAME`S" sumeri eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos Babüloonia asus Mesopotaamia alal, Tigrise ja Eufrati jôe vahelisel alal, praeguse Iraagi alal, Babülooniast Vahemere suunas asus Juuda riik.. "Gilgame`si" sündmused on pärit 4000 a.tagasi, savitahvlitele kirja pandud umbes 2000 1600 a. e. Kr., Gilgame`s ise oli tegelik Uruki tempellinna kuningas aastal 2650 e.Kr., sumeri keel assimileerus umbes 1900 a. e.Kr. Vana Testamendi Moosese esimese raamatu sündmused on samuti iidsed, umbes 4000 vanad, kirja pandud 1200 200 a. e. Kr., Vana Testament on juudi rahva ajalugu, uskumused ja legendid. Abraham oli pärit Uri linnast. Jehoova tôotas iisreallastele pärast Egiptuse vangipôlve, et annab neile oma maa Kaananimaa (praegune Palestiina ala). Paradiisiaed Eeden asus Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahel Gilgame`s on sureliku mehe ja jumalanna Ninsun'i poeg, kes ehitas Uruki linna müüri. Ta oli vägev ja despootlik, nôudis alam...
Tristani ja Isolde lugu Kuningapoeg Tristan on jäänud orvuks ja röövitud norra kaupmeeste poolt. Poiss pögeneb ja satub oma onu Marci ôukonda, kus kasvab üles ja temast tahetakse pärijat teha. Tristan on vapper vôitleja, kuid ükskord saab ta haavata mürgitatud relvast, teda ei osata ravida, Tristan sôuab merele teadmata suunas, et surra. Tuul ajab paadi Iirimaale, kus kuninganna ravib ta terveks, Marci ôukondlased on kadedad, et Tristanist saab pärija ja nad soovitavad Marcil abielluda, et saada järeltulija-troonipärija. Marc ütleb, et abiellub neiuga, kelle kuldse juukse on pääsuke tema tuppa pillanud. Tristan saadetakse seda neidu otsima, veevood kannavad paadi Iirimaale. Otsitavaks osutub Iiri kuninganna tütar Isolde. Iirimaa on tuldsülitava lohe küüsis, Tristan tapab selle ja tal lubatakse Isolde kaasa vôtta. Kuninganna paneb kaasa armujooki Marci jaoks, et armastus kestaks kogu elu. Tuulevaikuse ajal merel...
Peategelane, viieteist aastane tüdruk nimega regina leiab raamatupoes töötades ühe inimese vana päeviku. Kui Reggie loeb salapärasest vanast päevikust neeljate kohta, peab ta neid vaid anonüümse nõdrameelse inimese väljamõeldiseks. Päevikust loeb ta, et neelajad tulevad Kahjaööl, see on talvine pööripäev. Kui kätte jõuab järjekordne kahjaöö, siis Regina ja ta sõber Aaron proovivad neelajaid välja kutsuda.. Selleks peavad nad oma suurimate hirmudega silmitsi seisma. Regina kardab ämblikke ja Aaron kardab ujuda, kuna ta oleks väiksena peaaegu ära uppunud. Kahjaööl on Regina oma vennaga Henry üksi kodus ja Aaron läheb sinna. Regina ja aaron teevad katsed neelajaid näha, kuid nad ei näe neid.. Nad ei usu neelajatesse enam üldse. Kuid kui Regina väikevend Henry hakkab veidralt käituma, Saab Reginale selgeks, et need olendid eksisteerivad ka väljaspool seda päevikut. Regina koos Aaroni ja Ebeniga hakkavad otsima rohkem info...
,,Pan Kleksi akadeemia." 1.)Kes on peategelane,kui vana ta on,miks ta õpib selles koolis? Peategelane Adam Põikpea on 12.aastane;Ta on selles koolis,sest tal olid kogu aeg kodused tööd tegemata ja lõpuks ajas ta mitmesse kohta tinti peale mis maha ei tulnud.Peale seda otsustasid ta vanemad panna ta sinna kooli. 2.)Kus asub akadeemia;milline on see hoone?Akadeemia asub sokolaadi tänava lõpus;Hoone on neljakordne,mis on ehitatud värvilistest telliskividest. 3.)Millise põhimõtte järgi võtab Pan Kleks oma kooli õpilasi,miks?Kuidas see tava sobiks tavakooli,miks?Pan võtab ainult a-tähega algavaid õpilasi,sest ta ei hakka oma pead tähestikuga vaevama.See ei sobiks tavakooli,sest siis jääksid paljud õpilased hariduseta. 4.)Kuidas nägi välja koolipark,kuhu viisid müüris asuvad väravad?Koolipark oli ilmatu suur ja nägi välja selline:palju nõgusid;orge ja kuristikke;parki piirab kõrge müür.Väravad viisid naabermuinasjuttudesse nt:,...
OSKAR LUTS ( 07. I 1887 23. III 1953 ) Sündis Tartumaal. Töötas apteekrina nii Peterburis, Tartus. Alates 1921. aastast vabakirjanik Tartus. Pöördeliseks kujunes 1912. aasta. Sai ergutusauhinna lustimängu "Pildikesed Paunverest" eest. Pärast edukaid esikteoseid kujunes Esimese maailmasõja eelõhtu Lutsule kirjanduslikult viljakaks. Lutsu kirjanduslikus produktsioonis on valitseval kohal jutustav proosa. Aastail 1908 1909 avaldas Luts kümmekond lühipala ja följetoni. Groteskse jutulõnga arendamise kõrval avaldas Luts sentimentaalseid, valuleva sisuga proosapalu. Koolipõlvemälestuste kunstilisse vormi valamise idee tekkis Lutsul 1907.aastal. Memuaariline aluspõhi tingib autori suhte koolielu argipäevaga ja kõigi sellesse kuuluvate pisisündmustega. "Kevade" köidab Lutsule omapärase huumoriga, karakteritest väljakasvavate koomiliste situatsioonidega. Huumoriprisma läbi on nähtud kogu õpilaspere. "Kevades" kasutatakse k...
Anna Haava (Anna Haavakivi) -- (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis varajasest noorusest hilise eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Haava õppis Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga, viibis raviasutustes Saksamaal (1892-1894), töötas koduõpetaja ja halastusõena Peterburis ja mujal Venemaal (1894-1899), sajandivahetusel majapidajannana venna juures Haavakivil. Pärast haigust asus elama Tartusse (1909), kuhu jäi elu lõpuni. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886, raamatutena alates 1888-1897 lihtsa pealkirja all "Luuletused" (I - III), lisaks mitmed kordustrükid. Järgnesid luuleraamatud "L...
Suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond, ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta omale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad vaid ajad ja eluviisid. Tihtipeale on põhjuseks seadusega pahuksisse sattumine. Vastavad isikud saavad karistada meetmeid on mitmeid. Kuid sellele ei mõtle keegi, mis oli tema patu põhjuseks, ning mis toimub üleüldse kannatanu sügaval sisemas tema hinges. Leevendamaks oma vajadusi/kannatust, läheb inimene tihti kergema vastupanu teed ning haarab meelemürgi järele... Kuna kõik algab tavaliselt lapsepõlvest, on eluliselt tähtisiga tehtava sammu üle eelnevalt pingsalt järele mõelda. Kuid pahatihti pole see enamasti nii. Algul täiesti süütuna näiv olukord võib otsustavaks olla edasise elu suhtes. ''Proovida ju võib,'' ütleb nooruk, ''kunagi on ikka esimene kord ja see ei tee n...
Juhan Viiding (Jüri Üdi) Nimi: Juhan Viiding (pseudonüüm Jüri Üdi). Sünniaeg ja koht: 1. juuni 1948 - 21. veebruar 1995, Tallinn. Hariduskäik: Õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968 - 1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal. Töökogemus: Näitleja Draamateatris, kirjutanud näidendi ("Olevused"), filmistsenaariumi ("Nipernaadi") ja laulnud ansamblis ("Amor-Trio"). Looming: Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego (vahelduv mina). Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi...
Minu lemmik raamat Kahtlemata on minu lemmik raamat ,, Harry Potter ja tulepeeker " . Raamatu autor on J. K. Rowling , kes sai väga kuulsaks Harry Potteri kirjutamise tõttu . Minu käest võib küsida : ,, Miks on minu lemmik raamat Harry Potter ja tulepeeker ?" Vastus on lihtne : ,,See raamat on täis palju põnevust ja tihedalt seiklusi täis . Minu arvates on ,,Harry Potter ja tulepeeker " kõige põnevam võrreldes teiste Harry Potteri osadega , sest selles osas peab osalema Harry Potter Kolme võluri võistluses . Et võistluses osaleda peab olema vähemalt 17 aastane , aga Harry Potter on 14 aastane selles osas . Registeerida võistlusele pead viskama oma nimega kirja tulepeekrisse . Tulepeekri ümber on vanusepiirangu aura mis ei lase tulepeekri lähedusse alla 17 aastaseid . See kes oli registeerinud ei saanud enam loobuda võistlusest see tähendas , et Harry Potter pidi osalema koos kolme 17 aastasega . Üks õpila...
Seistes järve ääres Seisan järve äres. Paksu niiskust on õhus tunda, soe suve õhtu on lõppemas, päike susiseb vaikselt järve. Tirtsud siristavad rohus, pardid ja haned liuglevad mööda siledat järvepeeglit. Võtan vaikselt istet, üritan võimalikult vähe loodust segada, oma mõtetega hoopis teises maailmas olles. Kujutan ette, milline oleksin 10 aasta pärast eesti tippteadlane, Tartu Ülikooli rektor, kuid see on pelgalt unistus. Nii kõrgele jõudmiseks on vaja kõvasti pingutada ja ise aktiivne olla. Ennem tuleks käia ise ülikooli tee lõpuni, saada kõrge haridus, et peale lõpetamist Järsku kuulen põõsas sahisemist, kuid see on vaid siil, kes turtsudes minema jookseb. Mõtteis olin vist päris kaua ja sügavalt, sest tuul oli mulle märkamata tõusnud. Pea kohale oli kogunenud päris suur pilvekogum. Püsti tõusta enam ei suuda, järve pimedus hirmutab mind, mind valdab tunne nagu iga hetk kargab veest välja mõn...
DRAAMA Dramaatika 1. Sündmuste esitamine tegevuste abil. Kui eepikas kujutatakse sündmuste autori poolt, kes neid jutustab ja kirjeldab, siis draamas näidatakse sündmusi, kusjuures autori isik jääb tegelaste varju, kes laval hakkavad elama nagu iseseisvat elu. Autor võib teoses anda lavastajale ainult lühikesi seletavaid juhtatusi (tavaliselt sulgudes), mis on ka lugejale vajalikud teose paremaks mõistmiseks. Neid lisamärkusi draamateoses nimetatakse remarkideks. Näit. A. Kitzbergi ,,Libahundis" sulgudes antud teksti osa on remark. LAPS (ahju peal tõuseb istukile ja pahvatab nutma. Esimene sõna tuleb tema suust: Südantlõhestav hüüd.) Ema! 2. Olevikuline esitus Draamas esitatav tegevus saab laval toimuda ainult olevikus. Tegevus hargneb laval vaatajate silmade ees, kusjuures iga üksik moment on tajutav olevikuna. Mineviku sündmuste teatavaks tegemi...
,,Pearl Harbor" 2001. aastal valminud filmi ,,Pearl Harbori" lavastas Michael Benjamin Bay, keda võime tunda ka veel teiste väga kuulsate filmide näiteks ,,Transformerite", ,,Armageddoni" või ,,Texase Mootorsae Mõrvade" lavastajana. Filmi osades näitlevad Ben Affleck, Alec Baldwin, Jon Voight, Cuba Gooding, Josh Hartnett, Kate Beckinsale jt. Filmi ,,Pearl Harbori" tegevus toimub Teise maailmasõja haripunktis, 1941. aastal. ,,Pearl Harbor" räägib Jaapani ja USA vahelistest sõjalistest konfliktidest. Peategelased on Rafe McCawley (Ben Affleck) ja Danny Walker (Josh Hartnett). Rafe ja Danny on kaks vaprat USA mereväepilooti, kes abistavad enda liitlasvägesid Teise maailmasõja ajal , et Saksamaa Euroopa vallutamise plaani pidurdada. USA satub eriti vaenujalule Saksamaa liitlase Jaapaniga, kellega neil toimub päris mitu sõjalist konflikti. Film räägibki nendest sõdadest, ning ka ühest nendest on saanud film...
....................................................... 4 4.2 Bornhöhe Loomingust .................................................................... 5 4.3 "Kuulsuse Narrid" ........................................................................... 6 5. Kokkuvõte ................................. ........................................................... 7 6. Pildid ...................................................................................................... 8 7. Kasutatud Kirjandus ............................................................................... 9 2 Sissejuhatus Mina Kermo Jano koostasin referaadi Eduard Bornhöhe elust ja elutegevusest.Eduard Bornhöhe sündis 5. veebruaril aastal 1862 Rakvere lähedal asuvas Kullaaru mõisas. Ta isa oli seal valitseja ja aidamees. Ta ema, kes oli Eduard Vilde tädi, oli
Johannes Barbarus Vares Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus, ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 (juuliuse kalendri järgi 31. detsember 1889) Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa 29. november 1946 Kadriorg, Tallinn) oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta oli EKP liige 1940. aastast. Ta sai alghariduse Heimtali vallakoolis ja üldhariduse Viljandi kihelkonnakoolis, keskhariduse omandas Vares aastail 19041910 Pärnu gümnaasiumis, kus tema klassivendadeks olid Jüri Uluots ja Johannes Semper. 19101914 õppis ta Kiievi Ülikoolis meditsiini. Järgnevalt oli ta Esimeses maailmasõjas rindearst, talle määrati 1915. aastal Anna Ordu IV, Stanislause III ja Danieli II järgu ordenid. Sõjaväearsti karjääri jätkas ta ka Vabadussõjas, kus osutatud teenete eest omistati talle Vabadusristi I liigi III järk. Seejärel oli 1921-1939 arst Pärnus. 1918. aastal avaldas Vares oma esimese luulekogu "F...
Sisukord: 2 Kalade haigused 3-7 Kuidas kasvatada ja hooldada akvaariumi-taimi ja kalu?Kuidas hooldada akvaariumi? Ja muud huvitavat informatsiooni. 8 Nõuandeid akvaariumi kavandamiseks 9-10 Erinevaid kalu 11 Luuletusi kaladest 12-13 Nuputamisülesanded 14 Nalja-ja mõistatusnurk 1.Kalade haigused võib jagada kolme kategooriasse: pärilikud haigused, keskkonnast tingitud haigused ja teiste eluvormide poolt tekitatud haigused. 2.Kalade haigused on kõik tingitud akvaariumis mingil põhjusel ökosüsteemis toimunud kõikumiste tõttu. Isegi ideaalselt tasakaalus ning korralikult töötavas akvaariumis võib kala haigestuda. Kõikides akvaariumites võib leida baktereid ning parasiite, mille massiline paljunemine toimub alles peale väliskeskkonna või mõne muu teguri toimel. 3.Ühekülgse toitmise tagajärjel kalade immuunsussüsteem nõrgeneb ning nõrkus...
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu ja O. Lutsu tänav Palamusel. Alates 5. jaanuarist 1987 antakse välja Oskar Lutsu huumoripreemiat. Raamatud: "Mälestusi Oskar Lutsust". Koostanud Meelik Kahu ja Eerik Teder. "Oskar Luts". Kirjandusnimestik. Koostanud Külliki Tohver. Külliki Kuusk, Liivi Rosenvald, "Tartu kirjanik Oskar Luts". Aivar Kull, "Oskar Luts. Pildikesi kirjanikupõlvest". 6 KASUTATUD KIRJANDUS Wikipedia (http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Luts) Tartu Linnaraamatukogu kirjandusveeb (http://www.luts.ee/lugemissoovitus/) Miksike (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/luts.htm) 7
,,Jahmatus ja värinad" Amelie Nothomb ,,Jahmatus ja värinad" on äratuntavalt autobiograafiline teos, kus jutustaja räägib oma üleelamistest ühes Jaapani suurfirmas töötades. Kõigepealt alustab ta tööd tõlgina. Tema ülemus palus tal tõlkida üht lihtsat kutset pühapäeval golfi mängima Adam Johnsoniga, kuid Amelie ei saanud sellega hakkama. Päevade möödudes ei pandud teda isegi tähele, et ta töötas seal. Tal paluti tuua ainult kohvi teistele töötajatele ning isegi sellega suutis ta valmistada piinlikkust väliskülalistele vigast jaapani keelt rääkides. Järgmistel päevadel otsustas ta aga kohvi tegemise asemel hakata kabinettides kalendri kuupäevi õigeks muutma, mis valmistas juba naeru teistele töötajatele. Amelie tööpuudust nähes otsustas Saito anda Ameliele suure paberipaki, mida väitis vajavat ümber kopeerida. Päevast-päeva süüdistas ta aga Ameliet valesti kopeerimise p...
Kristofer Rennel 8B Kas vanadest asjadest kinnihoidmine aitab elus edasi liikuda? Sellele küsimusele võib läheneda väga mitut moodi: on fakte, mis näitavad, et vanadest traditsioonidest ja tavadest kinnihoidmises on palju kasulikku, sest nende teadmisteni on jõutud mitmete põlvkondade kogemuste tulemusel, samas võib vanadest harjumustest kinnihoidmine elus edasijõudmist ka takistada. Inimesed tihtipeale kardavad uusi asju ning arvavad, et uus asi võib olla nende jaoks ebamugav ja arusaamatu olla, mis ei pruugi üldsegi tõsi olla. Näiteks lastekasvatamisel on põlvest põlve jälgitud vanemate ja vanavanemate tavasi. Vanavanemad aitavad lapselapsi kasvatada ja teada on ka tõsiasi, et imikut toitmine ema rinnapiimaga on lapsele kasulikum kui tänapäevaste kunstpiimade andmine. Samas vanadest asjadest liialt kinni hoides võid jääda ajale jalg...
Segaseks aetud planeet Kliima soojenemine, sõjad, prostitutsioon, massimõrvad, haigused, viirused, sõjatehnika, maffia, korruptsioon, poliitika, nälg, narkootikumid, vihmametsade hävitamine, vargused, pettused Maa peal on kõik pahupidi paisatud ja kontrolli alt väljunud. Kolmanda riigi maades on suureks probleemiks näljahäda, samuti ka hariduse omandamine, mis on raskendatud tingimustes või puudub üldse. Ei leidu küla ega linna, kus poleks toimunud ühtki vargust või pettust. Inimesed ei kõhkle enam kaua, et teisele inimesele kuul pähe lasta. Lihtne on maailma ühe sõnaga iseloomustada see on kuritahtlikkus. Viimaste aastate aktuaalne teema on olnud kasvuhooneefekt, mille tagajärjeks ennustavad teadlased uud jääaega. On teada, et CO2 paiskumine atmosfääri hävitab ohtlikul kiirusel osoonikihti. Süsihappegaasi toodetakse nii palju, et loodus ei jaksa seda tasakaalu neutraliseeri...
Kes on edukas inimene? Edukaks inimeseks saab nimetada kedagi, kes on suutnud teenida suure numbri pangakontole, ärijuhti, kes on populaarne, armastatud ning omab kõrget positsiooni ühiskonnas. Edukas inimene on ka see, kes julgeb öelda, et on südamest õnnelik ning on elus saavutanud just selle, mis lubab tal õhtuti uinuda rahulolevana. Minu jaoks omab viimane näide suuremat väärtust inimese edukaks nimetamisel. Tõde on see, et ühiskonna jaoks on olulisem siiski see, et inimene omaks suuri materiaalseid väärtusi, kuid need ei pruugi teha veel inimest õnnelikuks. Ning kui inimene pole õnnelik, on ta edukas vaid ametialaselt. Seepärast ongi minu mõistes eduka inimese tunnused järgmised: ta on õnnelik, omab palju sõpru, on rahul iseendaga, tegeleb hobidega, leiab aega iseenda jaoks, tema eesmärgid on saavutatud või ta püüdleb nende poole, naeratab südamest, armastab ligimesi ja on ka ise a...
Haller on tavaline keskealine mees neile, kes teda kaugemalt vaatavad, tegelikult aga on tema sisemus lõhestunud kaheks- hundiks ja inimeseks. Just see lõhestumine mõjutabki tema elu (ta on alkohoolik ja kannatab peavalude käes). Tema inimese-pool on tark, kogenud, andekas, palju näinud ja tõsine, kuid tema latt on liiga kõrgele seatud. Ta pole millegagi rahul. Vastandiks on hundi-pool, mis on üksik, taltsutamatu, metsik, ennasthävitav ning põlgab mugavust ning neid, kes elavad lihtsat lõbusat elu, mida tema teha ei suuda. Ta mõtleb ka enesetapule. Ta elab alla aasta erinevates kohtades, kõik need on hoolikalt valitud, lõhnavad puhtuse ja distsipliini järele, mis talle ta kodu meenutavad, kuigi tegelikult on ta kodutu. Ta käib tihti väljas joomas. Ta külastab ka teatreid, kuid ei kannata välja ei sümfooniaid ega näitemänge. Ta on üksik, kuigi tema isiksus tõmbab nii mõnegi tema ligi. Enda analüüsimiseks, ,,haiguse" vastu ravimi leidmis...
Nimed marmoltahvlil Teos algab sellega, et Tartusse olid üles pandud mobilisatsiooniväljakuulutamise kuulutused(aastal 1918). Sinna kutsuti mehed vanuses 21-35. Rahvas oli väga tusane ja vihane ja tööliste linnajaos kisti kuulutused vihaselt maha. Käämeril ja Käsperil tekkis ka tuline vaidlus, vaieldi küll kommunismi üle ja ka selle üle, et eestlasi liiga väha on. Ahas kui väga mõtlik noormees oskas vaid nende vestlust pealt kuulata. Ahas ei teadnud ka kumma poolt olla(Käämer oli kommunist, teine rahvuslane) ja eriti ajas segadusse see, et Ahase vend oli kommunist. Ükspäev aga tõsteti raekojas eesti lipp, mille peale muidugi Käämer arvas, et see on kindlasti sealt varsti läinud. Käsper aga ei lubanud tal sellist asja teostada. Samal ajal valitses suur rahvapuudus ning lõpuks teatas ka Viires, et inglased jäid tulemata(olevat sõitnud vene miinide otsa). Siis aga saabus poiste kooli üks mees mustas. Ta oli väga tõsine ning andis selgelt t...
,,Kallis õde" Autor: Francine Pascal Elizabeth ja Jessica on imekaunid kaksikud, kes kõigile meeldivad. Ühel päeval sõidab Elizabeth (hüüdnimega Liz) koos oma poisi Toddiga mootorrattaga kraavi. Liz langeb koomasse, mille ajal ta õde Jessica hakkab kaksikut üha enam hindama ja armastama. Kui Elizabeth tuli koomast välja, oi ta täielikult muutunud. Kui ennem oli see populaarne ja korralik kaksik pigem Jessica, siis peale õnnetust oli selleks Elizabeth. Muidu rahulik ja kohusetudnlik tüdruk oli muutunud ülbeks ja vastutustundetuks. Ta ülbitses oma kaksikõega. Ning ta jättis oma poisi maha ning hakkas käima pidudel, kus ta flirtis mitmete poistega. Lizi hinded langesid ning ta õde ja vanemad pidid tihti tema eest muretsema. Ta vahetas oma poisse kui sokke. Kui ta oli oma järjekordse poisi kodus, Liz komistas ja kukkus ning ta muutus vanaks Elizabethiks tagasi. Tüdruk ei mäletanud midagi, mis juhtus, et ta oli o...
Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks[viide?]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaadiks eelolevail Venemaa Asutava Kogu valimistel. 19211944 töötas Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931. aastast), olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (19011902) toimetajana
"Kuidas jäljetult kaduda, nii et sind kunagi ei leita" Sara Nickerson Tegelased: Sophie (7aastane tütar), Margret (12 aastane tütar), Lizzie (tüdrukute ema), salapärane rott Kirjeldus: See on põnevusjutt ja samal ajal mõtlemapanev lugu saatusest ja juhusest, kinnisideedest ja emotsionaalsest distantseerumisest, inimestest, kes tunnevad end teiste poolt äratõugatuina, kuna nad on "teistsugused"; ja sellest, et tegelikkus võib olla kummalisem kui raamatute väljamõeldud maailm. Nii siis see raamat räägib peategelasest, 12- aastasest tüdrukust nimega Margaret. Tema elu on muutunud hetkest, 4- aastat tagasi, mil ta isa kummalisel kombel uppus. Sellest ajast peale on tema ema endasse tõmbunud,üksik, ahelsuitsetaja. Tal on ka väike 7- aastane õde, kes käib talle tiht närvidele. Muidu on selle pere elu üksluine ja igav. Kuni üh...
Pagulaskirjandus 1944.a Pagulus 1950.a kirjanike liidus puhastus, sotsialistlik realism 1956 sulaaeg 1962 kasseti põlvkond närbujad Proosas - Lähiminevik analüüs Dramaatikas realistlik elupilt Luules undergraund kirjandus. Kirjandus - metafoor ülekaalus, ridade vahele kirjutamine Sisepaguluses J. Semper, K.Merilass, B.Alver, M.Raud Siberisse H.Talvik, H.Raudsepp Undergraund kirjandus P.E.Rummo, J.Kross, J.Kaplinsk, H.Rummel Hävitati rahvuskultuuri, 1950.a saadeti irjanike liidust välja 48 isikut Eesti kultuuri nõukogustamine, kirjanduselu kiratses Ühisjooned: 1) sündunud Eestis, kuid looming välismaal 2) ühised teemad pagulase saatus, kodumaa austus Tähtsus: kirjandust ilmus rohkem kui Eestis, tervelt 780 teost. 1940-1950 säilitasid ja kandsid edasi pagulased. Suuremad kogukonnad USA, Rootsi, Kanada, jätkati kirjanduse väljaandmist, Hoida ja
Kohustuslik kirjandus 2010/2011 Nick Hornby, ,,Maoli'' Raamatu peategelane on poiss Sam. Ta elab oma emaga Londonis ja tema suurim unistus on saada professionaalseks rulasõitjaks. Sami ema on väga noor, Sam sündis, kui ema oli 16-aastane. Tema iidoliks on Tony Hawk ja tal on tema poster seinal (ta räägib selle postriga, kui tal mingi mure või probleem on). Mõlemad vanemad on väga noored ja teda ennast tabab sama saatus- ta saab väga vara isaks. Ta kohtub ema tuttava sünnipäeval tüdruk Aliciaga, kes on väga veetlev, kena ja hakkab talle kohe meeldima. Nad hakkavad suhtlema ja lõpuks käima. Varsti teatab Alicia Samile, et ta ootab tema last. Muidugi on nad mõlemad shokis, aga Alicia tahab lapse alles jätta. Mõlemate vanemad on samuti alguses pahviks löödud ja hämmeldunud, aga ajapikku saavad nad sellest üle ja harjuvad selle mõttega. Vahepeal juhtub aga midagi imelikku. Ühel õhtul magama minnes on ta ,,õiges ajas", k...
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint vana talunik Anne tema naine Maie tema tütar Jüts tema poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu vallavalitsuse kasak Altoja Hans Maie kosilane Viiraku Viidu Maie kosilane ESIMENE VAATUS 1. Enn avaldab Maiele armastust, kuid neiu tõrjub ta eemale. Kuid Enn ei jäta Maiet rahule ja üritab teda ikka veenda oma armastuses ja headuses. Ennu miinuseks on aga see, et tal puudub pöial, mille Enn puid raiudes õnnetuse kombel otsast oli raiund. See puuduv pöial aga muudab Ennu Maie silmis täielikuks tühjuseks ja Maie keeldub Ennuga isegi sõpradeks jäämisest. 2. Enn jääb üksi mõtlema, kuidas Maie võis talle midagi sellist öelda. Enn on nii raevunud et mõtleb plaani, kuidas saada Maie endale. Siis näeb ta aga aknast Männiku Märti Maiega tulemas ja peidab ennast parsile. 3...
Euro plussid ja miinused Lugupeetud direktor, kallid õpetajad, head koolikaaslased ja saalis viibijad. Minu nimi on *..* ja ma sooviksin teile rääkida teemast:" Euro plussid ja miinused". Euro kasutusele võtuga tekivad mitmed küsimused. Kas eesti rahvas tahab ikka eurot? Kas hinnad tõusevad? Mis on euros head? Mida teha, et euro tulekuks paremini valmis olla? Eesti krooni eest võitlev jurist ja ajaloolane Anti Poolamets tellis oma raha eest uuringu, et selgitada rahva meelsus euro suhtes. Üleriigilise avaliku arvamuse käigus küsitleti üle 1500 inimese. Küsimusele «Kas teie pooldate Eesti kroonilt eurole üleminekut?» vastas 53 protsenti küsitletutest eitavalt. Kuid minu arvates pole sellistel küsitlustel mõtet, kuna euro tulek on möödapääsmatu. Parem see raha, mis raisatakse mingite küsitluste, eurokalkulaatorite jms. peale võiks hoopis minna rahvale euro tutvustamiseks. Euroalaga l...
Minevikuta mälestused Raamat räägib tüdrukust nimega Liisa-Ly, kes otsustas kodust põgeneda, kuna tal olid kodus probleemid. Ta hääletas erinevate autode peale. Ühe poisi nimi oli Rando, kes võttis ta kaasa peole. Seal nägi Liisa-Ly tuttavat poissi, kelle auto peale ta hääletanud oli. Ta nimi oli Maur. Ta valetas talle oma nime ning seda, miks ta kodus ei olnud. Mauril ja Liisa-Lyl tekkis suhe ning nad olid väga õnnelikud, kuni ühel päeval lobises üks tüdruk, kes oli kuulnud Liisa-Ly saladust, tüdruku vale välja. Nad läksid Mauriga lahku ning tüdruk hakkas uuesti hääletama. Seekord sai kokku Loviisega, kes läks oma vanaema juurde. Liisa-Ly läks temaga kaasa ning kohtas seal Andreid, kellega samuti tekkis tal suhe. Ka talle tüdruk valetas oma nime. See tuli välja Pärnus, kui Liisa-Ly kohtas oma klassiõde, kes teda nimepidi kutsus. Liisa-Ly jooksis ära ning jäi nädalaks ajaks veel Pärnu. Ta ...
Kirjandi kirjutamisel pean meeles järgmist: 1. Pealkirjas ei tohi teha omavolilisi muudatusi. 2. See, mida kirjutan, peab olema ka lugemisväärne. Tühised mõtted, mis on igavalt ja halvasti sõnastatud, ei huvita kedagi. 3. Kirjand peab olema veenev, lugeja veenmine on kirjandikirjutaja üks peamisi eesmärke. 4. Kõike, mida väidan, pan ka põhjendama. Tähtis on otsida vastust küsimusele 'miks?' 5. Sõnastusega tuleb õppida töötama eeltöö ehk mustandi käigus. Eesmärgiks peab olema võimalikult täpne, selge ja lakooniline (napisõnaline) väljendusviis. Mis vähegi võimalik, tuleb lausest välja jätta. Igal sõnal lauses on oma koht ja funktsioon, midagi ülearust ei tohi olla. 6. Kirjand koosneb lõikudest ja lõik koosneb lausetest. Taandridadega liialdamine ja taandrea mittekasutamine on mõlemad vead (ülesehitusvead). Ei tohi harjuda kasutama ühe- ja kahelauselisi lõike, sest reeglina need ei õigusta ennast. Lõik on siiski ühe tervikliku mõtte arend...
Hetked, mida ma tulevikku kaasa võtaks Tihti me mõtleme oma tulevikule mis saab, kuidas saab ja kas üldse saab. Me räägime asjadest, mis võiksid olla, kuid harva nimetame asju, mida me tahame kaasa võtta tulevikku. Mida ja millised hetked võtaksin mina tulevikku kaasa ? Üks asjadest, milleta elada ei saa on naer, selleta oleks maailm veel süngem ja külmem, kui praegu. Ma jumaldan neid hetki, mil ma saan naera südamest, mitte asjade üle, mis on lapselikult absurdsed. Põhjuseks, miks ma tahaks just need hetked kaasa võtta on lihtne neil hetkedel ununeb halb ja olevik paistab helgemana. Vaieldamatult parim asi maailmas on see, kui ma saan olla üksi. See aeg, millal saan lihtsalt jalutada ja istuda ilma, et keegi küsiks mu käitumise või olemise üle, see on üle kõige. Vahest ma lihtsalt vajan neid seda, mis on mõeldud ainult mulle ei kellelegi teisele. Paraku on seda raske saavutada. Praktiliselt alati keegi se...
..............................................................7 Jaanipäev ilukirjanduses...............................................................................8 · Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi..........................................................8 · Kiigel ............................................................................................8 · Kui Bullerbys on jaanipäev..................................................................9 Kasutatud kirjandus ...................................................................................12 2 Jaanipäev 24.juuni Jaanipäev on kirikukalendris Ristija Johannese sündimise püha. Oma tähtsa koha rahvakalendri tähtpäevade seas on see päev saanud paljudel rahvastel päikesekalendri suve alustava pööripäevapühana. Idaslaavi kultuuriareaalis paiknevate rahvaste aastajaotustähised
1)miks oli üliõpilasel vaja roosi?mida sümboliseerib punane roos?üliõpilasel oli vaja roosi,kuna see,kes temaga ballile pidi minema,lubas üliõpilasega tantsida,kui ta talle punase roosi kingib,aga tal ei olnud aiast neid võtta.punane roos sümboliseerib armastust. 2)Mida arvas ööbik armastuse kohta?ööbik arvas,etarmastus on parem kui elu.(tekstist lõik)ometi on armastus parem kui elu ning mis on väärt linnu süda inimsüdamega võrreldes. 3)Miks otsustas ööbik üliõpilast aidata ja talle roosi muretseda?selle pärast,et tema arvates oli üliõpilase õnnetus tema õnn ja see,millest ööbik laulis,oli üliõpilasel päris elus. 4)kus käis ööbik,et roosi saada?mida ta pakkus roosiõie vastu?ööbik käis kolme erineva roosipõõsa juures,aga esimesel kahel olid teist värvi roosid ja punaste roosidega põõsal polnud enam roose.ta pakkus vastu oma kõige ilusamat laulu 5)mis oli ainus viis roosiõie saamiseks?ainus viis roosi saamiseks oli suruda enda rind vastu ...
"Kuidas Elad Ann" Aidi Vallik Küsimused: 1. Kuidas leidis Ann ema päeviku? 2. Kirjelda Anni ema noorust kolme sõnaga? 3. Mida pakkus Reena Annil teha? 4. Mida Ann oma isa Antsu kohta teada sai? 5. Kelle juurde läks Ann, kui ta otsustas koolist poppi teha? 6. Mis juhtus Annil kodus peale Rita juurest lahkumist? 7. Kuhu läks Ann redusse ja kellega? 8. Kellega kohtusid Ann ja Rita poes käies? 9. Mis põhjendusega tulid Kätlin ja Reena Võsule? 10. Kes oli Villem? 11. Kes tulid Rita kutsumise peale samuti Võsule? 12. Mis juhtus Kerliga? 13. Mida kuulis Ann metsas üksi olles? 14. Mis lõpuks Villemi kohta selgus? 15. Mida sai Ann teada Reena kohta? Vastused: 1. Anni saadeti keldrisse vanu ajalehti viima 2. Anni ema Kärt elas väga meeletult. ...
Tahan liigelda ohutult Kõik inimesed tahavad ohutult liigelda, selles ma ei kahtlegi. Mitte keegi meist ei tahaks sattuda liiklusõnnetusse, sealhulgas ka mina. Ometigi juhtub nii palju liiklusõnnetusi. Aga miks siis ikkagi õnnetused juhtuvad ja mida teen mina, et ohutum liigelda oleks? Ohutu liiklemise vastu pole kellelgi midagi. Kahjuks ei järgi mõned inimesed reegleid ning ikka ja jälle võime uudistest lugeda, et toimus järjekordne liiklusõnnetus. Mina omalt poolt üritan täita kõiki reegleid, mis muudavad liiklemise minu ja ka teiste jaoks ohutumaks. Pimedatel õhtutel kannan helkurit, autoga sõites kinnitan turvavöö, teed ületan selleks ettenähtud kohtades ja nii edasi. Ühest küljest on mu oma elu mulle kallis, teisalt ei taha ma panna ohtu kellegi teise elu. Sellepärast üritan olla võimalikult hoolikas, kuna tean, et õnnetuse võib põhjustada kas või väike eksimus. Kui me tahame ohu...
Unistama peab Unistused on igaühel, unistused on sellepärast , et neid täita ja millegi poole pürgida. Igaühel võib olla ka mitu unistust, sest miks peaksid ahned inimesed piirduma ühe unistusega ? Ka mul on unistused, neid on erinevaid, näiteks: Ameerikasse minek, kunagi ilusas majas elamine, millegi väga suure avastamine, NBA-s mängimine jne. Ehk see teeb minust ahne inimese. Mulle meeldib unistada, sest see on nagu pilvedes hõljumine millegi hea poole, mida sa ei pruugi kunagi saada. Siiamaani pole mul ühtegi unistust täitunud, aga ma loodan, et ma vähemalt ühe nendest saaksin ära täita näiteks Ameerikasse minek. Kuigi mu kõige suurim soov oleks millegi väga suure avastamine ja siis kogu selle au endale saamine, aga ma pakun 100% kindlat, et seda ei juhtu, sest niisama lihtsalt millegi suure otsa ei astu ja nii lihtsalt see ongi. On ka inimesi kellel on unistused täitunud, neid saad tavaliselt jaot...
EDUARD BORNHÖHE TASUJA Jutustuse toimumisaeg on 13. sajandi algus. Eestlaste elujärg oli sel ajal väga raske. Sõdadest laastatud maa, rahvas elas pärisorjuses ja ebausu kütkes. Kroonikakirjutaja Kelch on üles tähendanud, et Eesti- ja Liivimaa oli sel ajal mõisnikkude taevas, pappide paradiis, võõraste kullaauk, aga talupoegade põrgu! Jutustuse tegevuspaik asub Harjumaal, Tallinna lähedal, Lodijärve lossi maade äärealal. Metsa talu pärisperemehe Tambeti isa oli olnud Tallinna piiskopi ori. Ta oli suur ja tugev noormees. Ükskord sai tal sakste nüpeldamisest villand ja noormees läks metsa pakku. Piiskop ei tahtnud tugevast orjast loobuda ja põgenikku asuti otsima. Noormees leitigi ja tema karistus oleks võinud ränk olla, kui mitte saatus poleks tahtnud teisiti. Piiskoppi ründas karu ja ta palus orjal oma elu päästa, ning karu maha lüüa. Noormees oli küll suur ja aeglane, aga mitte juhm. Ta ütles piiskopile, et ei liiguta enne sõrmegi, kui...
Agatha Christie Agatha Mary Clarissa Christie sündis 15.september 1890 ja suri 12.jaanuar 1976 Inglismaal. Ta oli väga tuntud inglise kirjanik, kes kirjutas kriminaalromaane ning teda peetakse üheks tähtsaimaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaanide zanris. Tema teoste kaks kuulsamat detektiivi on Hercule Poirot ja miss Marple, kes lahendavad keerulisi kriminaalmõistatusi. Neist on tehtud filme ja seriaale. Kirjutas 6 armastusromaani ka varjunime Mary Westmacott all, kuid need ei saanud eriti tuntuks.Haridustee oli tal kehvake. Teda õpetas ainult tema ema, muud haridust ta ei saanud. Kui ta sai kahekümne kolme aastaseks, abiellus ta sõjaväelase Archibald Christiega. Kuid see abielu ei kestnud kaua. 1930. aastal abiellus ta uuesti, seekord professor Max Mallowaniga. Esimese kriminaalromaani kirjutas ta selleks, et oma õele, kes väitis, et head kriminaalromaani pole võimalik kirjutada, vastupidist tõestada. Selle loo nimi o...
Minu elulugu Kui ma veel väike kutsikas olin elasin ma oma ema ja vendadega koos. Meil oli väga lõbus. Me mängisime hommikust õhtuni. Ükskord tuli minu juurde üks tüdruk koos oma vanematega ja osutas sõrmega minu peale. Ma ei saanud aru mis toimus. Ema jäi vaikseks ja kurvaks. Tema teadis miks see tüdruk sõrmega minu peale näitas. Ta limpsis mind paar korda ja siis võeti mind ema juurest ära ja pandi kasti. Koos kastiga tõsteti mind mingisse ruumi mis suleti. Selle ruumi uks läks koleda pauguga kinni. See oli auto pagasiruum. Ma kartsin kohutavalt. Seejärel hakkasime me liikuma. Pärast pikka sõitu võeti mind kastist välja ja viidi mingisse suurde-suurde hoonesse. Seal hakkasin ma elama. Alguses kui ma veel väike olin oli mul seal väga lõbus. Minuga mängiti ja me käisime palju väljas jooksmas. Nemad olid minu uus pere. Mina kasvasin ja ei olnud enam väike. Mul ei olnud enam nii lõ...
Mait Metsanurk ,,Ümera jõel" kokkuvõte Lugu algas sellega, et Leini( Sakala vanema Kämbi naine) läks Kämbi juurest oma pojaga metsa vanasse püstkotta elama. Kämbi oli vastu ning ytles kõikidele, et kui ta peaks tagasi tulema, siis keegi ei tohi tema vastu hea olla. Minema läks Leini sellepärast, et Kämbi peksis teda ja ei kohelnud kui naist vaid kui orja. Ühel tuisusel päeval, kui nad juba paar päeva olid püstkojas elanud, ei suutnud nad enam ilma toiduta elada ning Leini läks külasse, et paluda ehk mõnigi annab midagi. Kuigi Kämbit kardeti andis mõni Leinile süüa. Tagasi tulles ei olnud enam poega ta oli hundikutsikate poolt ära söödud. Vaid poja kolp oli püstkoja kõrvale jäetud. Leini tahtis ka end ära tappa, kuid talle oldi öeldud, et poja juurde pääseb vaid ristitud ehk kellele mustakuuemees (paater) on ristivett pähe kallanud. Ta sai teada, et paatrid liiguvad ringi lõuna pool. Paari päeva p...
Musketärid "Kolm musketäri" ("Les Trois Mousquetaires") on prantsuse kirjaniku Alexandre Dumas vanema romaan. Romaani keskmes on noormees d'Artagnan kes lahkub oma kodukülast, et minna Pariisi, kus loodab saada musketäriks. D'Artagnan pole üks kolmest musketärist, kellele viitab pealkiri. Need on tema sõbrad Athos, Porthos ja Aramis. Kuulsaks on saanud nende deviis "Üks kõigi ja kõik ühe eest." Nii d'Artagnan kui ka tema kolm sõpra, Athos, Porthos ja Aramis, on tõepoolest kunagi eksisteerinud. On teada, et nad pärinesid aadliperekondadest ja et nad kõik olid musketärid. Hulljulged musketärid ja nende sõber d'Artagnan kauplevad oma mõõgaga, teenides kuningat. Raamat «Härra d'Artagnani memuaarid ...» ilmus umbes kolmkümmend aastat pärast d'Artagnani surma. Selles teoses oli autor kasutanud allikana d'Artagnani ja tema kolme musketärist sõbra elu ja tegevuse kohta käivaid dokumente. Tema raamatus esin...
Kokkuvõte ,,Huckleberry Finn'' Huckleberry Finn oli poiss, kes otsid seiklusi. Ta nägi välja nagu tavaline poiss. Tal peas oli suur kübar ja ta armastas suitsetada. Ta sõbrutses Tow Sawyeriga. Koos nad leidsid hunniku raha , mille röövlid koopasse peitsid, ning nad said rikkaks. Kumbki sai endale kuus tuhat dollarit. Kohtunik võttis nende raha enda hoolde. Miss Watson oli lese õde, üsna kõhn vanatüdruk prillidega. Ta tuli tema juurde elama ja hakkas Finni õpetama aabitsaga. Ta alati kamandas Finniga: ,,Ära topi oma jalgu sinna Huckleberry,'' ja ,, Ära ole nii küürus, Huckleberry, istu sirgesti''. Ta jutustas alati Finnile kõiksugu asju põrgust. Õhtuti kutsus ta oma neegrid tuppa ja pidasid palvetunni. Tom Sawyer oli seiklushimuline poiss, kes alati tahtis minna riski peale välja. Tom sattus alati pahandustesse. Ta tegi röövlisalga, kes peatab tõ...
Lektüürileht Varesele Valu Leelo Tungal 95 lk Illustraator: Cathrine Zarip Tegelased: Toomas Tarm, Marge Manoff, Iisi Pärn, Katrin, Andres Pärn, Kalev, Cathy , Merle, Väike Kairi, Vares Pedro, Mariin, õp. Hõbemägi, Robert, Marko Kalmer, Aleksandr Bernstein 1. Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida? Raamat vöiks rääkida, mingisugusest varesest kel on väga raske elu ja kellele kogu aeg haiget tehakse. Millest tegelikult rääkis? Rääkis ühest tüdrukust Iisist, kes elab üksinda oma korteris, ta on alles 14 aastane, kuid juba on ta isa surnud ja ema käib välismaal tööl. Et kellegiga rääkida , südant puistata hakkab ta oma kõnelusi linti võtma ja seal kõnelustes ta vötab oma kujutlusisikuks oma ema Marge.Ükspäev leiab ta omale varsese Pedro ja hakkab tema eest koos Robiga hoolitsema. Samuti satub Iisi ka haiglasse nin...
Kevad Friedebert Tuglase novell 1.Lühikokkuvõte. Antud novell Kevad räägib ühest geograafiatunnist. Õpetaja Kalning joonistab tahvli peale taevakehi , kui äkki ta hüüab ,et Lohuots jutustagu , millest ta just oli rääkinud. Kuid Lohuots ei kuulanud, nad olid poistega rääkinud , kuidas tunniandja oli tänaval kukkunud ja räägiti ka Lohuotsa uuest noast. Lohuots muidugi ei teadnud , millest Kalning oli rääkinud ja jäi peale tunde. Samuti panid Lohuots nurka seisma otse akna äärde, kust ta pidi kuulama , kuidas esimesest pingist keegi tahvli juures tunniandja juttu ette vuristas. Lohuots ei kuulanud ka seegi kord, kuna ta vaatas aknast välja ja ta mõtted läksid uitama. Seal seistes vaatas ta üle ka mis ta taskutes leidus ja mõtles kevadele. Kui tunnid lõpevad jääb Lohuots sinna ta loeb mõne minuti hoolikalt, kuid taas lähevad ta mõtted uitama ja ta kuuleb , kuidas teises ruumis põrandat p...
Mis on elus tähtis ? Iga inimese elus on midagi olulist. Nad tõstavad seda esile ja pööravad sellele rohkem tähelepanu, kui millegile muule. Inimesed peavad oluliseks erinevaid asju tervist, raha, tundeid, haridust või mistahes eluvaldkonda. Inimese väärtushinnang ud võivad olla nii materiaalsed kui ka vaimsed. Kuid alati ei ole kõige tähtsam see, mis esmapilgul tähtsana paistab. Mida mina oma elus tähtsaks pean? Loomulikult ei saa ma minna üle ega ümber materiaalsetes t väärtustest. Selleks, et elada, on ju eelkõige vaja sooja kodu, voodit kus magada ja sööki lauale. Kuigi vaadates enda ümber ringi, peame tihti nägema, et paljud inimesed peavad ja saavad hakkama ilma kindla koduta ja tihtipeale ka ilma söögita. Kindlasti on elus tähtsal kohal raha, sest just rahaga saamegi me omale lubada kodu ja muud, mis eluks vajalik. Kuid selleks, et meil oleks raha, peame me ise selle nimel pingutama. Praegu, kui ma veel koolis käin, elan ma kü...
annaabi.ee 
