Karl Ristikivi "Mõrsjalinik" (2)

„Mõrsjalinik“ Karl Ristikivi
„Mõrsjalinik“ on ajalooline romaan, mille peategelaseks on Siena Katarina , kellest saab teose käigus pühak. Tegevus toimub 14. sajandil Itaalias. Sündmuste käigus kirjeldatakse ristisõdu erinevate Itaalia linnade vahel, samuti ka nende omavahelisi suhteid ning elu ristiinimesena.
Raamat on jaotatud kolmeks osaks: esimeses osas kirjeldatakse väikese Katarina esimest nägemust Jeesusest ning seda, kuidas ta otsustab ning lubab oma elu vaid temale pühendada. Algab paastumine , piitsutamine, ärkvelolek, lõputud palved ning perekonna tahtele vastu rääkimine. Samuti lõpetab Katarina nii linnaelanike kui peaaegu ka pereliikmetega suhtlemise. Ta keskendub vaid usule. Lõpuks saab temast Püha Dominicuse kolmanda ordu õde. Osa lõpus saab ta järjekordse nägemuse osaliseks, kus Jeesus käseb tal inimeste sekka minna ning nendega suhelda.
Teises osas annab ta endast parima , et Jeesuse tahtmist täita – inimestega suhelda, neid aidata ning järjest julgemaks saada. Ta proovib ka lugemise ära õppida, kuid see ei tule tal välja. Ühel hetkel, tükk aega hiljem, võtab ta raamatu kätte ning lihtsalt oskab lugeda. Arvatakse, et see on üks tema imedest. Lõpuks hakkab ta ka kirjade saatmise ja vastuvõtmisega tegelema, kuid kuna ta ise kirjutada ei oska, on tal selleks spetsiaalsed inimesed olemas. Tema mõju linnarahvale aina suureneb. Jeesus on Katarinale nägemuses andnud mõrsjaliniku, ehk kinnituse , et Katarinast saab tema naine. Selle tõttu peabki ta aina rohkem kannatama ning tugevamaks saama, et Jeesuse vääriline olla.
Kolmandas osas ulatub tema mõju juba paavstini välja ning temalt palutakse abi paavst tagasi Rooma saata, kuhu ta tegelikult kuulub. Ta viib korda mitmeid imesid. Kõik inimesed, kes pöörduvad tema poole kavatsusega talle halba teha, ebaõnnestuvad ning lähevad siiski üle Katarina hoole alla, ehk saavad tema „poegadeks“. Inimesed arvavad , et Katarina oskab mõtteid lugeda, seega on tema eest kõik varjumatu. Kui ta lõpuks paavstiga kohtub, ei taha paavstki enam ilma Katarina läheduseta olla, sest tunneb, et Katarina on tema „ema“.
Iga peatükk on jaotatud kaheks osaks: esimene osa räägib jutustusest endast ning teine osa mõne Katarinat ümbritseva tegelase silme läbi, kus kirjeldatakse arvamust Katarinast, mida temast kuuldud on, millega ta hakkama saanud on ning mida ta kellelegi enese kohta usaldanud on. Seega tuleb välja kõik see, mis tegelikult temast pühaku tegi.
Algusest lõpuni lähevad isikud aina tähtsamaks, alustades emast ja lõpetades paavstiga, ehk siis alustades jutustamist Katarinast kui väikesest tüdrukust ja lõpetades naisega, kellest on saanud väga tuntud ja mõjuvõimas pühak.
Minu arvamus raamatust on väga hea. Kui varasemad raamatud on alguses olnud segased ning ebahuvitavad, siis „Mõrsjalinik“ suutis mind kohe esimesest leheküljest köita, kus iseloomustati Katarinat kui tüdrukut, kes on küll veel väga väike, kuid kelle silmad on nii täiskasvanulikud, targad ning vaatavad otsekui inimesest läbi. Kahjuks ei kestnud põnevus päris lõpuni välja, kuna ristisõjad ja paavsti veenmine ei ole see, mis mind huvitaks. Siiski pean raamatut väga heaks ning tõesti soovitan ka teistele.