Tahan liigelda ohutult (5)

Tahan liigelda ohutult
Kõik inimesed tahavad ohutult liigelda, selles ma ei kahtlegi. Mitte keegi meist ei tahaks sattuda liiklusõnnetusse, sealhulgas ka mina. Ometigi juhtub nii palju liiklusõnnetusi. Aga miks siis ikkagi õnnetused juhtuvad ja mida teen mina, et ohutum liigelda oleks?
Ohutu liiklemise vastu pole kellelgi midagi. Kahjuks ei järgi mõned inimesed reegleid ning ikka ja jälle võime uudistest lugeda, et toimus järjekordne liiklusõnnetus. Mina omalt poolt üritan täita kõiki reegleid, mis muudavad liiklemise minu ja ka teiste jaoks ohutumaks. Pimedatel õhtutel kannan helkurit, autoga sõites kinnitan turvavöö, teed ületan selleks ettenähtud kohtades ja nii edasi. Ühest küljest on mu oma elu mulle kallis, teisalt ei taha ma panna ohtu kellegi teise elu. Sellepärast üritan olla võimalikult hoolikas, kuna tean, et õnnetuse võib põhjustada kas või väike eksimus.
Kui me tahame ohutumalt liigelda, tuleb alustada iseendast ja me kõik peaksime ennast muutma , et Eesti liiklus oleks kõigile turvaline. Mõned inimesed kipuvad arvama , et nemad võivad liigelda reeglitega vastuolus, sest nemad ei karda ennast vigastada. Näiteks ei kanna paljud jalakäijad ja jalgratturid helkurit, mis on just praegusel pimedal ajal väga oluline. Nad arvavad , et mis minuga ikka juhtuda saab, kui ma seda asjandust külge ei pane. Autodel on ju tuled, küll juht märkab, et ma pimedas olen. Kahjuks nad eksivad. Sõidukitel on küll tuled, kuid sõitja ei pruugi pimedas olijat märgata ning kui märkab, võib olla liiga hilja. Jalgsi kõndides on helkur asendamatu, sest tänu sellele tunnen ennast palju turvalisemalt.
Liiklejad ei pööra ohutusele piisavalt tähelapanu. Ei kinnita turvavööd, ei kanna helkurit, ületavad kiirust. Selle põhjuseks võib olla halb teavitustöö. Minu arvates ei piisa ainult sellest, kui pannakse plakatid näiteks lausega „Kanna helkurit“ üles. Tuleks täpsemalt noortele rääkida, miks see vajalik on. Peale noorte tuleks liiklemisest ja sellega kaasnevatest ohtudest teavitada ka vanemaid inimesi, sest üldjuhul on nemad need, kes ületavad kiirust, punase tulega üle ristmiku sõidavad. Ainult atraktiive ja pikaajaline teavitus võib muuta inimeste arvamust. Mõistagi, see kõik maksab, kuid mis saab olla kallim kaotatud inimelust.
Inimelu on liiga väärtuslik ja habras , et seda ühe liiklusõnnetusega kustutada . Kui kõik liiklejad mõtleksid samamoodi ning täidaksid eeskirju, ei toimuks ühtegi liiklusõnnetust. Eestlased on nagu üks suur pere, üksteist tuleb hoida ja hoolida!