Tristani ja Isolde (2)

Antiik- ja keskaja kirjandus

saksa, inglise jt rahvaste kirjanikud. Paljud romaanid rääkisid legendaarsest brittide kuningast Arturist ning tema 12 ümarlaua rüütlist, ümbritsedes neid imepäraste legendide, võitluste ja armuseiklustega. Sellest valdkonnast tuntumad romaanid on "Lancelot", "Yvain" ja "Graali lugu" 10. ,,Tristan ja Isolde" on romantiline ja traagiline jutustus ning legend rüütel Tristanist ja iiri printsess Isoldest. Tristan peab tooma Isolde Cornwalli oma kuningast onu Markele naiseks, kuid reisil tärkab noorte vahel armastus. Isolde laseb oma ustaval sõbral ja teenijal Brangänel valmistada keelatud kire lunastuseks surmajooki, kuid viimane vahetab selle armujoogi vastu. Tristani onu ja Isolde abielluvad, kuid noorte tunded teineteise vastu ei kustu. 9 Tristani ja Isolde lugu

Konspekt - 10 klass

Keskaja kirjanduse neli pôhisuunda :rahvalikud kangelaseeposed, vaimulik kirjandus, rüütlikirjandus, linnakirjandus rüütliromaani liigid: Bütsantsi romaan 3 Aleksandri romaan Aenease romaan Arturi romaan Graali romaan Tristani ja Isolde romaan rüütliluule liigid: kantsoon(teenistuslaul), sirventees(vaidluslaul), alba laul, serenaad, madrigal(naljatlev), ballaad, pastoraal, shansoon, romanss linnakirjandus romaani liigid: roosiromaan, rebaseromaan Keskaja teater ôpiku järgi kirikunäidend müsteerium (piiblitekstide illustreerimine) passioon (Jeesuse kannatuslugu) miraakel (neitsi Maarja ja pühakute lood)

Keskaja kirjandus

,,Tristan ja Isolde" · Tristan oli orvuks jäänud kuningapoeg · elas oma onu kuningas Marc'i juures Cornwallis · Marc on vana, lapsi ei ole, armastab Tristanit nagu oma poega; armastab ka selle pärast, et Tristan on suutnud tappa Marci vaenlase Iiri rüütli · Tristan sattus Iirimaale raskelt haavatuna(müürginoolest) olles aerudeta paadis läks merele surema · Iiri kuninganna(Isolde ema) ravib Tristani terveks teadmata, et Tristan on tapnud tema venna · Marci õukondlased on olnud Tristani peale kadedad õukondlased kardavad, et Marc teeb Tristanist uue kuninga · õukondlased soovivad, et Marc saaks lapse(võtaks endale naise) Marc pole huvitatud, ignoreerib juttu kavalusega · kavalus: Marc abiellub selle neiuga, kelle kuldse juuksekarva on pääsuke lossi toonud · Tristan saadetakse seda neiut otsima · Tristan sattus teist korda Iiri randa

Kirjandus keskajast

Juhtival kohal on kantsoon, mida viljeleti enim. See on 5-7-salmiline lembelaul. Trubaduurid viljelesid ka pastoreele ehk dialoogilisi poeeme karjusneiuga. Trubaduurid viljelesid ka romansse, kus rüütel üritas võluda noort aadlineidu. Lisaks viljeleti tentsoone ehk kahe luuletaja vahelist vaidluslaulu. Saksamaal nimetati trubaduure minnesingeriteks. Nad viljelesid samu luulevorme, kuid nende looming oli palju rahvaluulelikum. 7. Rüütliromaan. Kuningas Artur. Graal. Tristan ja Isolde Rüütliromaan Rüütliromaanis oli põhiliseks teemaks armastus. Keskajal olid rüütliromaanid põhiliselt värsivormis, aga 15-16. sajandil hakkasid ilmuma esimesed proosaromaanid. Rikkalikult ainestikku pakkusid rüütliromaanidele tegelikult ka keldi müüdid ja pärimused, kus keskseks tegelaseks oli kuningas Artur. Kaks peamist teemat on armastus ja fantastika. Fantastika seisneb üleloomulikes muinasjuttudes. Tuleb välja rüütlite kangelaslikkus

Kirjanduse KT

ja saab rüütliks. Ta teeb palju vigu ja kannab kaasas süütunnet ema hülgamise pärast. Kui Parceval lossi läks, nägi ta kuidas ühe vana rüütli verd võeti aga ta ei küsinud midagi. Hommikul ärgates olid kõik kadunud. Oleks Parceval õhtul küsinud, oleks ta saanud õnnetoova Graali hoidjaks. Parvecal lubab selle üles otsida. Sama teeb ka arturi vend. Siinkohal teos lõpeb, sest autor suri ära. TRISTAN JA ISOLDE: Tristan, elab oma onu Marci õukonnas, kes teda väga armastab, kuna T oli tapnud ka tema vaenlase iiri rüütli Morholti. T sarub Iirimaale paadiga, kuhu läks surema, kuna sai mürgise noolega haavata. Sealne kuninganna Morholti õde ja Isolde ema, ei tea, et T on ta venna tapja ja ravib ta terveks. Marci õukondlased, et taha, et T saaks pärijaks ja ütlevad, et Marc naise võtaks ja järeltulija saaks. Marc ütleb, et abiellub neiuga, kelle kuldse juuksekarva pääsuke on lossi toonud

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on