Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ööbik ja roos (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks oli üliõpilasel vaja roosi?
  • Mida sümboliseerib punane roos?
  • Mida arvas ööbik armastuse kohta?
  • Miks otsustas ööbik üliõpilast aidata ja talle roosi muretseda?
  • Kus käis ööbiket roosi saada?
  • Mida ta pakkus roosiõie vastu?
  • Mis oli ainus viis roosiõie saamiseks?
  • Mida arvas ööbik elu kohta?
  • Mille nimel tõi ööbik enda ohvriks?
  • Mida arvas üliõpilane ööbikust ja tema laulust?
  • Kuidas sellesse suhtud?
  • Missugune oli üliõpilase järeldus armastuse kohta?
  • Mis sai roosist?
  • Mis tundeid see tekitab?
  • Mida oleksid sina roosiga teinud?
  • Missuguseid kujundeid on autor kasutanud päikese ja kuu kohta?
  • Mida see muinasjutt õpetab?
1)miks oli üliõpilasel vaja roosi ?mida sümboliseerib punane roos?üliõpilasel oli vaja roosi,kuna see,kes temaga ballile pidi minema,lubas üliõpilasega tantsida,kui ta talle punase roosi kingib,aga tal ei olnud aiast neid võtta.punane roos sümboliseerib armastust.
2)Mida arvas ööbik armastuse kohta?ööbik arvas,etarmastus on parem kui elu.(tekstist lõik)ometi on armastus parem kui elu ning mis on väärt linnu süda inimsüdamega võrreldes.
3)Miks otsustas ööbik üliõpilast aidata ja talle roosi muretseda?selle pärast,et tema arvates oli üliõpilase õnnetus tema õnn ja see,millest ööbik laulis ,oli üliõpilasel päris elus.
4)kus käis ööbik,et roosi saada?mida ta pakkus roosiõie vastu?ööbik käis kolme erineva roosipõõsa juures,aga esimesel kahel olid teist värvi roosid ja punaste roosidega põõsal polnud enam roose.ta pakkus vastu oma kõige ilusamat laulu
5)mis oli ainus viis roosiõie saamiseks?ainus viis roosi saamiseks oli suruda enda rind vastu roosipuu okast kuuvalgel ja laulma,rind vastu okast.
6)mida arvas ööbik elu kohta?ööbik arvas elu kohta,et kena on küll istuda metsas ja vaadata kullakarva kaarikus päikest,kuid ometi on armastus parem kui elu.
7)mille nimel tõi ööbik enda ohvriks?ööbik tõi selle pärast ennast ohvriks,et muidu ei võtaks üliõpilase tüdrik teda tantsima.
8)mida arvas üliõpilane ööbikust ja tema laulust?kuidas sellesse suhtud ?üliõpilane tõstis pea rohult ja kuulatas,kuid ta ei saanud aru,mida ööbik talle öelda tahtis
9)missugune oli üliõpilase järeldus armastuse kohta?kuidas suhtud niisugusesse tunnete kiiresse muutumisse?ta ütles,et küll on see armastus ikka tobe .tegelikult tüdruk moleks pidanud ta ikka tantsima võtma.
10)mis sai roosist ?mis tundeid see tekitab?mida oleksid sina roosiga teinud?üliõpilane viskas roosi tänavale.vankriratas sõitis roosist üle ning roos kukkus rentslisse.sellest ööbikust hakkas kahju.ma oleks selle roosi ,kellelegi teisele kinkinud.
11)missuguseid kujundeid on autor kasutanud päikese ja kuu kohta?lisa veelilusaid ütlemisi.Et päike on hea,mõnus,soe ja kuu halb.“terve öö pead sa mulle laulma ja okas peab tungima sinu südamesse ning sinu veri peab voolama minu soontesse ja saama minu vereks.
12)mida see muinasjutt õpetab?see muinasjutt õpetab,et kellegi aitamine ei ole surma väärt
Ööbik ja roos #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 167 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sven Karp Õppematerjali autor
Tööleht nr 2, küsimustele vastuseid

Sarnased õppematerjalid

Kirjanduse lõpueksam
31
doc

Kirjanduse lõpueksam

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid ­ Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" ­ Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kest

Kirjandus
Emakeele arvestus
12
docx

Emakeele arvestus

lisanduvad Kadedus ja Valevagadus, kusjuures Tervitus heidetakse vangitorni õela Vanamoori valve alla. Linnakodanlusest pärit teine autor muudab teose loodusfilosoofiliseks traktaadiks, kus ta teeb peategelasteks Looduse ja Mõistuse. Ta ründab usupimedust ja rumalust, püüab elunähtuso seletada teaduslikult, mõistusest lähtudes. Romaani lõpus õnnestub Noormehel Looduse ja Amori toetusel siiski Roos noppida. 53. Francois Villon'i elu ja looming Francois Villon 1431-1463. Sündis väkeaadlike perre, jäi varajases eas orvuks. Tema onu oli Pariisis mõjukas kirikutegelane, tänu kellele pääses Francois Pariisi Ülikooli, kus ta õppis magistriks, olles samal ajal boheemitsev üliõpilane. Galantse välimusega, millega kaasnesid seiklused õrnema sugupoolega, samas ka kuritegelikud eluviisid. Francois elab koos hulkuritega, satub kuritegelikku kampa

Kirjandus
KIRJANDUSE EKSAMI PILETID
42
doc

KIRJANDUSE EKSAMI PILETID

Hea on vastandatud kurjale. Hea jäb võitluses vahel ka alla. Rõhutatult on need muinasjutud kirjanduslikud ja maneerlikud. Wilde jumaldas sellist tehisilu. Loodus oli selline labane värk, aga kalliskivid ja kõik see, mis on tema meelest kunstlik ja inimese kätega loodud, imeilus. Kirjeldab muinasjuttudes palju luksusesemeid, peorõivaid, kalliskive. Armunud tehisilusse. Tihti kasutab irooniat allteksti mõttes. ,,Ööbik ja roos." Üliõpilane, neiu lubas temaga tantsida, kui toob talle tulipunase roosi, ööbik kuulis üliõpilase halamist, ööbik oma elu hinnaga hangib talle selle roosi, torkab okka endale südamesse. See tüdruk põlgas ära roosi, poiss läks lugema tagasi, aga ööbik ohverdas oma elu. ,,Dorian Gray portree". 1891, peateos, romaan. Ise ta ülteb, et mõtte kirjutada seda teost, sai ta Balzaci jutustusest ,,Sagräännahk", mis on lugu ühest eluheidikust,

Kirjandus
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

aidata printsi ühel päeval, kui too tunneb igatsust oma planeedi järele. Järgmisel hetkel kõnetab prints kõrbelille ja uurib tema käest, kus on inimesed? Lill vastab, et kunagi palju aastaid tagasi nägi ta neid, aga ei või iial teada, kus nad parajasti on. "Tuul ajab neid kord siia, kord sinna. Neil pole juuri, see teeb nende elu väga raskeks," lausub lill. Lõpuks avastab prints teeraja, mis juhatab roosiaeda. Ta on õnnetu, sest tema roos oli jutustanud, et on ainuke omataoline maailmas. Siin aga on 25 neid viis tuhat, ja kõik ühesugused. Prints heidab rohule ning puhkeb nutma. Ilmub välja rebane, kes palub end taltsutada. Rebane selgitab, et printsi roos on tõeliselt eriline ja ainulaadne, sest see on ainus, keda prints armastab. "Sa vastutad alati kõige eest, mis sa taltsutanud oled. Sa vastutad oma roosi eest...".

Alusharidus
Anton Hansen Tammsaare-Tõde ja õigus-kokkuvõte ptk kaupa
10
doc

Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" kokkuvõte ptk kaupa

Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" (kokkuvõte) Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma isakoduga, ku

Kirjandus
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata
Mõtteterad
65
rtf

Mõtteterad

" "Sa andesta, kui sulle haiget tegin, sest halb ei vääri iial mälestust ning kõike head, mis minus nägid, võid kaasa võtta, kui kingitust." "Sa küsid, millest selline ma olen? Kord tujutu ja halb, kord jälle hell ja õrn. Sa küsid, kas mul südant pole, kas kordki ma pole armastand. Ma parem vaikin, kuid vastata ei suuda, sest ei aita sõnad, kui ei mõista hing. Ja kui mind õrnalt enda vastu surud, siis surra võin, sest nõnda armastan ma sind." "Sa seisad mu südames, kui ööbik pärna okstel. Ja liigud minu mõtetes, kui kala merelainetes." "Kui ootad, et asjad lähevad halvasti, lähevad need halvasti. Kui ootad, et asjad lähevad hästi, lähevad need halvasti" "On olemas asju, mida ei saa kunagi tagasi, kuidas ka ei pingutaks, kuidas ka ei kahetseks." "Head mälestused raiu marmorisse, halvad kirjuta liivale..." "Väljapääs: paranda ennast, muuda tingimusi, tee tööd ja armasta. Siis ei jää aega otsida väljapääsu!"

Eesti keel
Isa Goriot põhjalik ülevaade
10
docx

Isa Goriot põhjalik ülevaade

Tegelased Härra Vautrin ­ Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure ­ Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer ­ Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot ­ Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer ­ Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau ­ Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac ­ Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon ­ Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe ­ Pansionaadi toapoiss. Sylvie ­ Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen ­ Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de R

Kirjandus




Kommentaarid (2)

sven1 profiilipilt
Sven Almäe: aitas mind väga
21:08 30-10-2012
Helen741 profiilipilt
Helen741: Väga hea
18:29 11-04-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun