F.Tuglase novellid (3)

Kevad
Friedebert Tuglase novell
1.Lühikokkuvõte.
Antud novell Kevad räägib ühest geograafiatunnist. Õpetaja Kalning joonistab tahvli peale taevakehi , kui äkki ta hüüab ,et Lohuots jutustagu , millest ta just oli rääkinud. Kuid Lohuots ei kuulanud, nad olid poistega rääkinud , kuidas tunniandja oli tänaval kukkunud ja räägiti ka Lohuotsa uuest noast. Lohuots muidugi ei teadnud , millest Kalning oli rääkinud ja jäi peale tunde.
Samuti panid Lohuots nurka seisma otse akna äärde, kust ta pidi kuulama , kuidas esimesest pingist keegi tahvli juures tunniandja juttu ette vuristas. Lohuots ei kuulanud ka seegi kord, kuna ta vaatas aknast välja ja ta mõtted läksid uitama . Seal seistes vaatas ta üle ka mis ta taskutes leidus ja mõtles kevadele. Kui tunnid lõpevad jääb Lohuots sinna ta loeb mõne minuti hoolikalt, kuid taas lähevad ta mõtted uitama ja ta kuuleb , kuidas teises ruumis põrandat pühitakse ja kuidas väljas vanker mööda põriseb. Järgnevalt hakkab teda nälg vaevama ta näeb aknast kuidas turul saia müüakse. Ta proovib uuesti lugeda , kuid tähed tantsivad ühes summas. Ja äkki karjub vaares ''Vaak !'' ja poisi pähe sähvatab kevad, ja ta teab ,et varsti ta on vaba. Ta vaatab uuesti õue ja ta tunneb nagu terve maailmalaotus hüüaks talle : ''Kevad ! Kevad !''
2.Peategelase iseloomustus.
Lohuots oli poisike , kes oli unistav, ta unistas kevadest ja , kuidas ta siis jälle vaba on. Ta oli laisk ja ei pannud tähele tunniandja juttu .Ta arvas ,et ta saab lihtsalt läbi, ilma õppimata. Lohuotsa mõtted olid sageli hajevil ja ta ei suutnud keskenduda.
3.Milles seisneb puänt?
Puänt seisneb selles ,et Lohuots jääb peale tunde , kuid ka siis unistab ta ja ei suuda õppetööle keskenduda ja mõtleb muudkui kevadele.
4.Sümbolid.

kevad- Lohuots unistas kevadest.

vabadus- kui tuleb kevad , siis tuleb ka vabadus.

tähelepanematus- Lohuots ei pannud üldse tunnis midagi tähele.
Asuja
Friedebert Tuglase novell
1.Lühikokkuvõte
Novell Asuja räägib sellest , kuidas töökas Jaak unistas oma nurmest , oma kodust. Kuid ta polnud ainult unistajaks loodus, juba lapseeast saati teadis ta ,et uni ei anna uut kuube ja magamine maani särki. Aastate jooksul oli ta kopikaid kogunud ja salaja toahämaras neid lugenud. Ta palus endale maa metsasöödil, kuid selle eest pidi ta veel paar aastat mõisa orjama. Kui ta oma lunastusaastad oli ära teeninud , siis hakkas ta metsas tööl käima, isegi töölised nägid, kuidas Jaak laupäevaõhtuti peale tööd metsa hiilis. Jaak palkas endale külast vanaehe , kellega koos nad tööd tegid.
Viimasteks kevadpäevadeks oli väike kollane maja lagendikul valmis. Valmis oli ka väike põlluke , kus oli paar vagu kartuleid ja pisut otra ja kaera. Jaak oli rõõmus oma saavutuste üle ,kuid nüüd ta unistas veel naisest ja lapsest.
Jaak sai naise ja pidas pulmi .Ta mõrsja oli tõsine ja vaikne, kuid Jaak teadis , kelle ta võttis . Nad kõnelesid oma tulevikuplaanidest ja teadsid ,et neil on veel palju tööd teha. Nende üle võttis kohusetunne maad ja nad andsid südames suuri lubadusi.
2.Peategelase iseloomustus.
Jaak oli 40 eluaastates töökas ja tubli mees. Jaak teadis , mida elult tahtis ja mida ta saavutama peab ja selle ta ka tegi. Ta oli väga sihikindel mees, ta kogus raha ja orjas mõisas oma maalapikese pärast. Ta oli küll vaikne , kuid unistas ja mõtles palju. Jaak teadis ,et millegi saavutamiseks peab ise tegutsema.
3.Milles seisneb puänt?
Antud novelli puänt seisnev selles , et Jaak viis kõik oma unistused täide ja saavutas seda , mida tahtis.
4.Sümbolid
1)sihikindlus- Jaak oli väga sihikindel mees.

unistused- Jaak mitte vaid ei unistanud , vaid tegi oma unistused ka teoks.

enda asi- Jaak tahtis just nimelt enda maalappi.
Oma päikese poole
F.Tuglase novell
1.Lühikokkuvõte
Antud novell räägib poisist ja tüdrukust, kes unistavad . Poiss tahaks olla võitleja ja elada linnas, tüdruk aga vaikselt orus allika kaldal, kus keegi neid ei sega. Poiss otsib vaid läbi tormi rahu, tüdruk aga vaikset kohta, kus elupäevade lõpuni olla ja lapsi kasvatada. Kuid lõpuks on neile tähtis see ,et nad saaksid koos olla ning nad lähevad linna elama.
2.Peategelase iseloomustus.
Poiss- Ta oli võitlejahingega , talle ei meeldinud unistamine ning millegi sellise väljamõtlemine , mis reaalne pole.
Tüdruk- Unistav, hea , südamlik ja aus.
3.Milles seisned puänt?
Puänt seisned selles ,et tüdruk ja poiss lähevad lõpuks ikkagi linna elama.
4.Sümbolid
unistused- nii poiss kui ka tüduk unistasid milleski
unenäod- poiss ja tüdruk nägid paljusid asju unes .
Linn- poiss ja tüdruk läksid lõpuks linna.