Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Miks on vaja kohalikku ajalehte?" (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on vaja kohalikku lehte?
Miks on vaja kohalikku lehte?
Kohaliku lehe tähtsus on mitmekülgne: see toob väikema grupi inimesteni info, mis on just nendele vajalik ja kasulik; motiveerib rahvast aktiivsemalt tegutsema, et silma paista ning mõnes artiklis kajastuda; toetab mõningati ka piirkondliku identiteedi kujunemist, rahvuskultuuri säilimist ja kestmist ning säilub ajalooallikana.
Praegusest hetkest kirjutades ootavad kõik valla kodanikud postkastidesse vallalehte või Vooremaad, et kursis olla sellega, mis ümbruses toimub. Vallalehes kirjutatakse ju üritustest, mis on juba toimunud või alles aset leiavad; muudatustest; meenutatakse ehk kellegi lugu; intervjueeritakse inimesi, kes ühel või teisel viisil kõigile tuttav peaks olema; kiidetakse silmapaistvaid isikuid; kuulutatakse; tuletatakse meelde juubilare, õnnitletakse värskeid vanemaid jne. Ühelt poolt läheb seesugune tähelepanu elanikele korda, teiselt poolt annab teada neile, kellele ehk info suuliselt nii kättesaadav pole.
Kui kellegi tööd on kohalikus ajalehes tunnustatud, mõjub see kindlasti positiivselt ning annab motivatsiooni korraldada taas midagi, mille saaks lehe näol lugejateni tuua ning uusi kaasahakkajaid leida. Samuti teeb südame soojaks kas või lihtsalt juubilari meelespidamine . Nii mõnelegi võib see tekitada ühtse kuuluvustunde, mis väiksemate kohtade puhul eriti oluline on ja mida ajalehe abil kui mitte teostada, siis mõjutada kindlasti saab.
Kindlasti on ka ajalehe enese ülalhoidmise töö ja vaev märkimist väärt. Vallaleht ei toimiks, kui poleks neid inimesi, kes seda toimetaksid, materjali koguksid ning vaeva näeksid, et valla elanikele uut materjali hankida. Ma pole päris kindel, kas antud töö eest palka makstakse, kuid usun, et tänulikkus, mis lugejaid valdab, on isegi paremaks tasuks . Hea on teada, et leidub neid aktiivseid, kes viitsivad sellega tegeleda ning oma tööga ajalukku väikese märgi jätavad.
Andes regulaarselt välja kohalikku lehte, väärtustatakse oma kodukohta, ajalugu, kultuuriväärtusi, kohalikke looduslikke kultuuriväärtusi, kodukoha eripära (näiteks keelt, kombestikku, omakultuuri) ja traditsioone (näiteks käsitööd, rahvarõivaid, külakultuuri, kohalikke laulu- ja tantsupidusid). See kõik aitab välja kujuneda ja säilida kohalikul identiteedil, mis on samuti väikese koha jaoks väga oluline.
Igal piirkonnal võivad välja kujuneda kohaliku päritoluga vanasõnad, kõnekäänud, rahvalaulud või –muistendid; kohalikud kirjanikud , muusikud , näitlejad ning nende looming võib tähelepanu alla sattuda.
Kunagi tulevikus on leht tunnistuseks antud koha tegevuse ja elu kohta. See säilub kirjaliku ajalooallikana ning hea oleks näidata ka enda lastele ja lastelastele, milline oli aeg siis, kui mina veel noor olin.
Seega kokkuvõtlikult läheb kohalikku lehte vaja selleks, et edastada aktuaalset infot, tunnustada kaaskodanikke ja nende ponnistusi ning väärtustada kohalikku kultuuri.
Miks on vaja kohalikku ajalehte- #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MannuPannu001 Õppematerjali autor
essee teemal

Sarnased õppematerjalid

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

köstrikoolide asutamist igasse kihelkonda. 18. sajandi lõpul oskas lugeda 60% täiskasvanud talurahvast. Muide, raamatulugejaiks nimetati ikka naisi, mis viitab sellele, et just ema õpetas peerutule valgel lapsi lugema. Võttes võrdluseks Soome, siis esimene omakeelne raamat ilmus hõimuvendadel 1543 (meil 1525), piibel ilmus Soomes muidugi varem, juba 1642 (1739 meil), samas omakeele grammatika oli Eestis pisut varem 1637, Soomes 1649. Omakeelne ajaleht ilmus Soomes 1775-76, Eestis 1806. Samas võime omakeelse ajakirja tõsta Soome ajalehe ilmumisest ettepoole ­ 1766 LÖ. Ka trükikoda oli Eestis enne Soomet (1631, S ­ 1642), samuti ülikool (1632, S ­ 1640). Soome ajakirjandust tegi alguses akadeemiline seltskond (õppejõud, kellel oli ajakirjandus kõrvalamet), Eestis seevastu arstid, edumeelsemad vaimulikud ja hiljem koolmeistrid. Kui Soome lugejaks oli haritum rahvas, vaimulikud ja koolmeistrid, siis

Sotsiaalteadused
Nimetu
575
docx

Nimetu

Lihtsama ülesehitusega päringud kuuluvad iga rakenduse juurde ning sageli saab nendega küllalt palju ära teha. Kui aga andmed keerukamad, siis paratamatult tuleb tabeleid siduda ning sobivate väljavõtete saamiseks ka ridu grupeerida ning nende pealt tulemusi kokku arvutada. Praktiliste andmebaasirakenduste koostamiseks võiks siinne materjal päris hea aluse anda. Kui aga peetava kursuse eesmärgiks on anda ka andmebaaside projekteerimise põhialused (nagu kõrgkoolides kombeks), siis on vaja lisaks tutvuda veel andmemudelite, normaalkujude jm. andmebaasiteooria alla kuuluvate teemadega. Iga osa lõpus on ülesanded. Neid on püütud sättida nõnda, et keskmisel õppuril oleks paras jutt läbi lugeda, läbi mõelda, mõni näide ka järele proovida. Ning siis ülesanded ette võtta ja nende abil kogu lugu otsast peale uuesti läbi teha. Kui aga mõni ülesanne tundub juba tõsiselt tuttav ja liialt lihtne, eks selle või siis vahele jätta

Informaatika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

EE – Eesti Entsüklopeedia EFA – Eesti Filmiarhiiv EKM – Eesti Kirjandusmuuseum EMBL – Eesti muusika biograafiline leksikon ENE – Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ERA – Eesti Riigiarhiiv IASJ – International Association of Schools of Jazz PBLM – Punalipulise Balti Laevastiku Maja RR – Rahvusraamatukogu SMF – Saaremaa Muuseum/Arhiivraamatukogu TMM – Teatri- ja Muusikamuuseum TÜAM – Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum VM – Viljandi Muuseum Kuna käesolevas uurimuses on vaja sageli käsitleda orkestrite koosseise, on operatiivsuse ja ülevaatlikkuse huvides neil puhkudel üldjuhul kasutatud alljärgnevat lühendite süsteemi: Keelpillid: v – viiul, cel – tšello, kb – kontrabass, k – kitarr, bž – bändžo Puhkpillid: fl – flööt, cl – klarnet, s – saksofon (kasutatud mitmuse tähenduses, või juhul, kui ei teata täpselt, millist

Muusika ajalugu
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

samuti lämmastikoksiide (NOx) sisaldavate ainete atmosfääri paiskamisest. Freoonid on tavaline 3 tööstusprodukt, mida kasutati külmutussüsteemides, õhukonditsioneerides, aerosoolides, lahustites ja mõningates pakkematerjalides. Lämmastikoksiidid on põlemisprotsessi kaasprodukt, ka näiteks lennukite heitgaasides. Põhilised keskkonnakoormuse allikad pärinevad inimtegevusest, rahvastiku suurenemise tõttu, kõike on vaja rohkem, kõike tarbitakse rohkem. 7. Eesti ja globaalne keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid, reostust mahendavad meetmed (veekogudele, atmosfääri jne)  Eesti keskkonnaseisund: Eesti keskkonnaseisund paranes peale Nõukogude aega oluliselt. Põlevkivist toodetakse 80-90% elektri- ja soojusenergiat, suurimaks saasteallikaks, selle kahjuliku mõju vähendamiseks on kasutusele võetud taastuvenergiaallikaid (ligi 10%).

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Kuna mööda jõgesid oli võimalik vedada laevadega suuremaid moonakoguseid, üritasid väejuhid liikuda sõjarännakutel piki jõekallast, et laagrisse jäädes hobustega veetavaid moona- varusid täiendada. Sageli ei liikunud sõjavägi mitte sinna, kuhu vaja, vaid sinna, kust oli loota leida eest toidu- ja hobumoona. Vaenlasega võitlemise kõrval kujutas ellujäämine vahel isegi suuremat väljakutset. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Alles tänu raudtee kasutuselevõtmisega sõjaväe varustamiseks vabaneti niisugusest logistika-

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Kuna mööda jõgesid oli võimalik vedada laevadega suuremaid moonakoguseid, üritasid väejuhid liikuda sõjarännakutel piki jõekallast, et laagrisse jäädes hobustega veetavaid moona- varusid täiendada. Sageli ei liikunud sõjavägi mitte sinna, kuhu vaja, vaid sinna, kust oli loota leida eest toidu- ja hobumoona. Vaenlasega võitlemise kõrval kujutas ellujäämine vahel isegi suuremat väljakutset. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Alles tänu raudtee kasutuselevõtmisega sõjaväe varustamiseks vabaneti niisugusest logistika-

Baas Logistika
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
125
docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

menetleda või mitte, siin saab ka kannatanu kaasa rääkida. - Aktiivsuse jaotus: kohus või pooled? Võistlev menetlus ja uuriv menetlus ­ sakslased lasevad kohtul erapooletuna uurida ­ see on kohtu kohustus, see rikub erapooletut kohtumenetlust. Võistlev menetlus ­ initsiatiiv menetluses on poolte käes, kes esitavad tõendeid, taotlusi, valivad milliseid menetluslikk toiminguid vaja teha, millal alustada menetlust, siin kohus kuulab pooli ja otsustab, kummal on õigus. Kohtul ei ole õigust hakata poolte tööd tegema. - Tulemus: printsiibis õige või üksikjuhul sobiv? - Kuritegevuse vastane võistlus vs põhiõiguste kaitse? Igas kohtusüsteemis on asi ühele või teisele poole kaldu. - Võistlev vs mittevõistlev? Eesti kohus otsustab nii õiguse kui ka fakti küsimused

Kriminaalmenetlus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun