Vanaisa tuletorn Sisu-Raamatu peategelane Eerik jäi järsku töötuks , kuna ta lasti oma kauaaegsest töökohast saeveskist lahti.Ühel põeval lugesid valla külaelanikud vallalehest,et sotsiaalmaana arvel olev peopidamise koht kavatsetakse muuta ärimaaks.Külaelanikele see aga sugugi ei meeldinud.Koos vanade sõprade ja innukate uusasunikega hakkas Eerik looma külaseltsi,et astuda vastu vallavalitsuse ülekohtule.Külaselts kutsuti mitu korda kokku ja koguti hotelli rajamise vastu allkirju.Lõpptulemus oli see, et hotelli ei ehitatud.Ühel põeval sai Erik haiglast telefonikõne,et tema naine Taimi on infarkti tõttu haiglas.Eerik läks kohe sõber Priiduga haiglasse oma naist vaatama.Mõne päeva põrast sai Taimi haiglast koju.Mõni päev hiljem leidis aga Eerik enda kõrvalt voodist surnud naise.Eerikule oli see väga ränk löök ning ta otsustas, et peab oma elu jooksul veel midagi korda saatma.Ta otsustas oma naise auks torni ehitada, mille ta sai oma sõpr...
Kas Nipernaadi oli hea või halb inimene? Minuarust oli Nipernaadi hea inimene, sest võimalusel tema alati aitas. Näiteks, kui ta Lokile viis 3 Mailli seelikut ja Habahannese mullika. Lisaks sellel, oli ta alati valmis tööd tegema. Näiteks kui ta jõudis tallu kus ta kohtus Elloga, siis põhimõtteliselt esimese asjana läks ta peremehe jutule, et tööd küsida. Jah hiljem lubas natukese maa eest jõe süvendamis kulud enda peale võtta. See peaks väga hästi minumeelest ära näitama, et Nipernaadi ei ole halb inimene vaid üsna heatahtlik. Muidugi vahest tegi ta ka tegusi, mis ei olnud kõige paremad, kuid needki ei muuda minu arvamust Nipernaadist. Nendest tegutest võib näiteks tuua, kui ta valetas krootuse talu poegadele, et ta on sugulane ja peaks talu endale saama. Muidugu vahest tuli ette ka tütarlastele natuke luiskamist enda kohta, kuid vaatamata sellelegi, oli ta minumeelest hea inimene. Martin Ilsin 11A ...
Tatjana armastus ja Onegini armastus Essee Mis on armastus? Selle küsimuse üle on inimesed mõelnud aastaid, isegi aastasadu, kuid ühest vastust pole veel leitud. Ometigi on just armastus inimese elus väga tähtsaks osaks see paneb meid naerma, nutma, vihastama, igatsust tundma ja sõdu pidama. Arm on kultuuris üks läbivamaid teemasid. Puskini raamatut ,,Jevgeni Onegin", võib ka pidada armastusjutuks, kus räägitakse kahe noore inimese käänulisest teest oma elu armastuse juurde. Teoses kohtuvad erinevad arusaamad armust, ühelt poolt naiivne ja lembeline uskumus tõelisest armastusest, teiselt poolt isalik, varjatud kiindumus. Kuidas armastasid Tatjana ja Jevgeni? Jevgeni Onegin, noor Vene aristokraat, kelle elu on möödunud Peterburi suurejoonelistel ballidel, on harjunud pinnapealse armastusega. Maale kolides kohtab mees Tatjanat, kes temasse armub. Onegin keeldub neiut armastamast, s...
alguse aasta. Kannatused algasid, tõsi küll, tunduvalt varem. Seda kummastavam on lugeda nii andeksandvat, lepitavat ja ülevat luuletust. Milline hingejõud... "...Ei ole mõttetult elatud aegu... Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu..." nii ütleb üks teine traagilise saatusega luuletaja A. Alliksaar. Tõeline looming elab üle oma looja. Ikka uuesti avastatakse seda enda jaoks, ikka uuesti tõuseb see tuhast nagu Heiti Talviku föönikski ja võidab surma. Kasutatud kirjandus: Grabbi, H. Tulgu uus taevas. Tln: Virgela, 1999. Muru, K. Vaateid kolmest aknast. Tln: Eesti Raamat, 1975. Neithal, R. Mis on mis kirjanduses. Tln: Koolibri, 1999. Ristikivi, K. Viimne Vabadus. Rapla: Ilmamaa, 1996. Sivonen, E. Väike viiteleksikon. Tln: Ilo, 1996. Sööt, B. Kirjandusteooria lühikursus. Tln: Valgus, 1966. Talvik, H. Luuletused. Tln: Eesti Raamat, 1988
Mats ja vurle tänapäeval Maailmas on kahte tüüpi inimesi: matsid ja vurled. Kui kellelegi tänapäeval öeldakse mats, siis mõeldakse kohe kindlasti, et see inimene käitub ebaviisakalt ja tal on halvad kombed. Arvatakse, et mats on kombetu inimene, kes ei oska teatud situatsioonides vastavalt käituda. Tegelikult on mats traditsioone austav, visa, tagasihoidlik ja mittemateriaalseid väärtuseid hindav isik. Vargamäe Andres romaanist "Tõde ja õigus" oli mats, kelle eesmärk oli muuta oma põllud viljakaks. Mats on aus ja kodumaast hooliv isik ning pühendub alati täielikult, nagu Andres oli hingega alati töö juures. Vargamäe Andres oli tõeline mats, pidades verist võitlust ja kannatades selle käes, mis tal on, samas seda armastades. Tänapäeval koolis võib matsideks pidada neid, kes õpivad ja pingutavad oma eesmärgi nimel ning mille nad hiljem ka saavutavad. Inimese ideaaliks oleks olla mats, kes on ho...
VIRTUAALMAAILMAD JA SUHTLEMISE SAJAND Sõnasta teksti põhjal, mis on virtuaalmaailm. Esita vähemalt kolm virtuaalmaailma tunnust. Virtuaalmaailm on ka tuntud kui ,,süneetiline maailm", mis on oma praeguse kuju saanud arvutimängude ja suhtlusprogrammide liitumisest. Hinnanguliselt liigub virtuaalmaailmates praegu umbkaudu 30 miljonit inimest, paljud maksavad seal viibimise eest raha. Virtuaalmaailm erineb reaalmaailmast, mis tähendab seda, et seal kehtivad erinevad reeglid ning tavad. Virtuaalmaailma üheks tunnuseks võib pidada võimalust olla keegi, kes me tegelikult ei ole meil on võimalus luua endale hoopis teine identiteet ning paraku seda ka tehakse ning kahjuks mitte alati headel eesmärkidel. Samuti võib virtuaalmaailma tunnuseks pidada fakti, et paljud inimesed leiavad virtuaalmaailmast seda, mida nad reaalelust leida ei suuda - interneti suhe inimesega, kes elab teisel pool maakera ei ole enam harv...
Mis annab õiguse tappa teist inimest? Aegade algusest alates leidub selles armetus maailmas neid inimesi, kes arvavad, et kui nendel on õigus elusid kinkida, siis on neil ka õigus neid võtta. Pidevalt võime lugeda ajalehtedest jõhkrate massimõrvade, terrorirünnakute ning enesetaputerroristide kohta, kes on julmad ning täielikult süüdimatud. Igal inimesel on õigus olla enese üle otsustaja, kuid mis annab ühele inimesele õiguse tappa teist inimest? Viimane maailma sokeerinud massimõrv, mis raputas ühel või teisel viisil pea igat inimest, toimus 22.juulil 2011.aastal Norras. Pealtnäha kena, haritud ning viisakas 32-aastane norralane osutus totaalseks koletiseks ning tappis ilma ühegi emotsioonita, täiesti tuimalt 77 inimest, tekitades sellega kohutava tühimiku hukkunute lähedaste südametesse. Teleekraanidelt on saanud korduvalt näha, kuidas Breivik kohtusaalis istudes oma ,,töö tulemust" naudib nin...
,,Eesti noored, kas mugavad äraolijad?" 1. Millele pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses autori meelest liiga vähe tähelepanu ning milliseid teadmisi ja oskusi peaks kool noortele inimestele senisest rohkem kaasa andma? Teksti autori meelest pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses liialt vähe tähelepanu sellele, et koolipingist sirguks tubli, tegus ning omavastutusega kodanik, kelle põhitegevusalaks ei ole olla laisk. Autori sõnul peaks kool noortele inimestele senisest rohkem kaasa andma teadmisi selle kohta, kuidas säilitada meelerahu, käituda väärikalt, kuidas endasse uskuda ja oma unistusi ellu viia või luua täisväärtuslikku ning tervet perekonda, kestvaid ja usaldus väärseid suhteid teiste inimestega. Teksti autor on sama idee andnud edasi ka kokkuvõtva lausega: ,,Kümnete ajalooliste tegelaste tundmine tundub meile enesestmõistetav, kuid ehk oleks aeg rõhuasetust pisut n...
Meediavabaduse head ja vead Eesti Vabariigis on põhiseadusega antud inimestele täielik sõnavabadus, mille tõttu on absoluutselt igal viimsel kui ühel isikul õigus avaldada oma ideid, mõtteid ning arvamusi. Küll aga ei ole põhiseaduste kogumikus sõnakestki meediavabadusest, mis tähendab seda, et miski ei piira igaühel meist massimeedia vahendusel kuulutada seda, mida sülg suhu toob. Kas meediavabadus, mida mujal maailmas väga palju piiratakse, on eestlaste uhkuseasi või teeb see meile tegelikult liiga? Tänapäevasel infoajastul, mil peaagu igas kodus on olemas televiisor, raadio, internet või paberkandjal ajalehed, on meedial tohtult võimas mõjujõud ning ühel või teisel viisil puutume me kõik sellega kokku. Meedia kättesaadavus annab meediakanalitele pideva võimaluse inimesi mõjutada, nende mõtteid suunata ja kallutada ning nendega manipuleerida. Küll ja küll oleme me silmitsi seisnud olukorraga, kus meedia...
,,Heategevus pole see, kui sa annad inimestele, mida sina tahad anda, vaid see, kui sa annad neile seda, mida neil vaja on." Terry Pratchett Maailmas on üle seitsme miljardi inimese, kuid mitte keegi meie seast ei ole niivõrd võimas, et pakkuda tervele inimkonnale enda näol õlga, millel nutta. Küll aga on meie võimuses muuta maailm õnnelikumaks paigaks ning seda ilma suurema vaevata, tuleb kõigest avada oma silmad ning märgata neid inimesi, kes meid igapäevaselt ümbritsevad. Juba vanarahva tarkus ju ütleb, et kus viga näed laita, seal tule ja aita. Kõik heateod saavad alguse märkamisest ning suurendatud tähelepanust ümbritseva suhtes tuleb vaadata enda ninaotsast kaugemale. Me ei kõnni mööda tänaval hüsteeriliselt nutvast inimesest, kuid teadaolevalt on suur osa meie seast väga kinnise iseloomuga persoonid, kes ei näita oma tundeid kunagi vabatahtlikult välja...
,,Oliver Twisti seiklused" 1. Miks hakkas Oliver Twist mässama? Oliver Twistist sai juba üheksa-aastaselt mässaja, sest ta oli julgenud vaestemajas paluda lisaportsu körti, mille tagajärjel otsustati, et kauemaks ta vaestemajja ei jää ning ta saadeti kirstutegija juurde õpipoisiks, kus ta vähese aja möödudes jälle mässama hakkas, sest üks vanem poiss ütles ta ema kohta inetusi ning Oliver astus ema mälestuse kaitseks välja. 2. Kuidas mõjutab keskkond Dickensi kangelaste kujunemist? Dickensi kangelaste kujunemist mõjutab keskkond näiteks vargajõugu liikme Kavala Vigurvända näol, kes taskuvargana õigustab oma nime igati ning kes oma mesterlikkust arendab kogenud õpetaja Fagini käe all, kelle iseloomus ei ole kübetki headust ega kaastunnet ehk ta elab keskkonnas, kus inimesed on kahepalgelised ning võimelised vahetama oma maske vaid vastavalt vajadusele. Samuti võib sama oluk...
Kangro ei halasta ühelegi tegelasele, sealhulgas omaenda alter ego'dele. Selline tegelaste (olgu need siis kolkaküla abielupaar või karjäärinaine) vastu suunatud eestlaslik halastamatus on raamatupoodides ikka edu toonud. Mingil määral oskab eestlane ka enda üle naerda või vähemalt naerda teise eestlase üle. Kajar Pruuli toimetatud tekst on ilmselgelt viimistletud, mõjumata samas sugugi punnitatuna. Kasutatud kirjandus http://www.epl.ee/news/kultuur/intervjuu-maarja-kangro-tahan-enda-lugusid-kirja-panna-inimestele- hoiatuseks.d?id=51149608 http://wwx.postimees.ee/300307/esileht/kultuur/252685.php http://et.wikipedia.org/wiki/Maarja_Kangro http://www.epl.ee/news/kultuur/kangro-ullitas-kurja-ja-humoorika-novellikogu.d?id=51276064 http://lugemissoovitus.wordpress.com/2012/03/12/maarja-kangro-ahvid-ja-solidaarsus/ http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/maarja-kangro-fallose-asemel-vagiina.d?id=31816993
Malle Leis Sündinud 09.07.1940 1967 lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lavakujunduse erialal 1969 alates Eesti Kunstnike Liidu liige, samast aastast alates vabakutseline kunstnik 1987. aastal valitud Inglise Botaanilise Kunsti Ühingu liikmeks asutajaliikme õigustes Esinenud näitustel alates 1964. aastast Viljelenud klassikalisi zanre lillede ja puuviljadega natüürmorti,maastikumaali, figuurikompositsiooni ja portreed, millelahenduses kasutanud uudseid võtteid Graafikuna hakkas 1970. aastail järjekindlalt rakendama uudset tehnikat serigraafiat. Kevad Punased õunad Punased hobused Väike talv Tänan kuulamast!
Arenema hakkab sõjatööstus. II maailmasõda 1939 1945. 1939 1960: II maailmasõda ja sellele järgnev aeg. Seekord oli sõjas palju tsiviilohvreid, eriti pommitamiste ajal. Kasutatakse aatompommi. Algab külm sõda, kaks juhtivat jõudu USA ja NSVL. Sõda toimub vaid kolmandas maailmas, näiteks Aafrikas. Kuuba kriis. Euroopa püüab taastuda. Saksamaa jagatakse kaheks, tasakaalu hoidmiseks moodustub Euroopa Liit. Ida on Nõukogude mõjusfääris, sellest kaotab majandus, kirjandus, kunst. Tsenseerimine, sotsialistlik realism. Läänes eksistentsialism ja absurd. Head arengud. Televisioon. Populaarsus jälle raadiol. Ilmuvad värvifilmid, laiekraankino. Tarbimine ja meelelahutus nagu pärast esimest maailmasõdagi. Mõiste ,,Lääne heaoluühiskond". Muusikas tuleb rock'n'roll. 1960 tänapäev. Orienteerutakse tarbimisele. Noorteliikumised, 1960 populaarsed hipid, mäss vanemate vastu (nn vanad vs noored). Vietnami sõda
Krõõt ja Mari tõetruu üldistus Eesti talunaise saatusest 19. sajandi Eesti taluperes oli tähtsaim alati mees. Mees oli pere töörügaja ja juht. Mehe otsustada oli, kuidas ja mida talumaadega tehakse. Mees ütles, kes tuleb sulaseks ja kes elab saunas. Perenaine jäi üldjuhul kõrvaltvaatajaks, saamata avaldada oma arvamust. Naisi peeti nõrgemaks, mehele alluvaks, pere ja maja hoidjaks. Tegelikult oli talunaise elus palju katsumusi, millele aga ei tohtinud alla vanduda. Noore neiu esimene katsumus oli abielu. Kuna peres oli tavaliselt palju lapsi, oli ka pea igas peres talukoha pärija. See tähendas, et vajadus koduväiks oli väike ja enamasti said uue elukoha mehele minevad noorikud. Nii juhtus ka Krõõdaga, ehkki talukoht oli uus ka Andresele. Samas oli mees seda varem külastanud ning saanud selle ostmise kohta ise otsuse teha. Krõõdal selline võimalus puudus, tema pidi tahes-tahtmata kaasa minema. Krõõda jaoks oli kod...
Elavast ja surnud keelest Essee on kirjutatud 1936. Tammsaare käsitleb eelkõige keskkoolilõpetajate keeleoskust ja seda, kuidas keel muutub teadlaste tõttu. Professorite uuringud näitasid, et ehkki õpilased oskavad emakeelt halvasti, on õpetajate keeleoskus veelgi kehvem. Põhjuseks on teadlaste loodud reeglite üleküllus, mis keelt tapavad ja keeleosadest muumiaid loovad. Täiuslikkuseni jõudnud keel on surnud keel, nagu Cicero ladina keel. Meie emakeelega toimub korraga kaks protsessi ühelt poolt mummifitseeritakse seda reeglite abil, teisest küljest luuakse uusi elutuid ja juriidilisi sõnu, mida üritatakse elavale keelele külge pookida. Kui neid sõnu hakataksegi kasutama näiteks kohtuasjades, peavad professorid varsti imestama, kui kehv on advokaatide keeleoskus. Tegelikult peaks keelt looma suured kirjanikud, kuid Eestis on neist puudust. Riigivanem võiks luua autasu, mille kirjanikule andmise...
"Paddington 16.50" ,,Paddington 16.50" on krimiromaan Agatha Christie poolt, mis esmakordselt avalditi novembris aastal 1957. Raamat räägib ühest naisest, kes nägi pealt mõrva ja tahab teada, kes on selle taga. Elspeth McGillicuddy tuleb sotimaalt, et külastada tema vana sõpra Jane Marplei. Tee peal, ta nägi kuidas naist kägistatakse mööduvas rongis. Ainult Miss Marple uskus tema lugu kuna pole mingit tõestust juhtunust. Miss Marple pöördus palvega tuttava poole, Lucy Eyelesbarrow, kes oli professionaalne majapidajanna, ning tunnustatud oma kokkuhoidlikuse organisatoorsete oskuste poolest. Lucy nõustus võtmast positiooni Rutherford Hallis, et leida laip. Lucy kasutas golfi harjutamist vabandusena, et krunt läbi otsida. Ta lõpuks leidis naise laiba peidetuna sarkofaagis, vanas tallis Lutheri antiikide kollektsiooni hulgas. Aga kes ta on? Politsei viimaks identifitseeris ohvri riietust Prantsuse tootena. Po...
How can people reduce the amount of waste? There are a lot of problems in the world. Big problem is that enormous amount of waste, that people can not put anywhere. There are not just enough space for it. What can be done for it? Actually, almost all the environmental problems are caused from enormous waste amounts. Waste is poisoning environment and substances poison their eaters. These substances may not kill in a short time, they accumulate into one's body and make damages in many years. Secondly, body do not digest eaten trash. Trash is not the thing one's body should digest. Trash on the ground it is the worst problem which needs solving. Fortunately, there are many campaigns today, which tidy the9ikmmj ground from the waste. To avoid catastrophes, we really should reduce the amounts of waste. It can be done with recycling and composting. There are many collecting centres, that buy old dangerous d...
ILUSAKS INIMESEKS Jürgen Rooste JÜRGEN ROOSTE Sündinud 31. juuli 1979 1997. aastal lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997-2004 õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis Ajalehe Sirp kirjandus-ja tegevtoimetaja Märtsis 2007-2008 oli Eesti Instituudi juhataja Soomes LUULEKOGU "ILUSAKS INIMESEKS" Ilmus 2005. aastal Luulekogu põhiteemad on luule, armastus, Tallinn ja inimese ilu, mida ühiskond rikub. Luulekogu tekstid näitavad elu pahupoolt, kuidas inimene on nõrk ja mõjutatav. ÜKS PILT fuuuuuuuugahhhhhhhhh
Teose nimi: Romeo ja Julia. Zanr: näidend. Ilmumisaasta: 1595 a. Tegijad: William Shakespeare. Sisukokkuvõte: See on tragöödia kahest vaenutsevast perekonnast, kelle võsude vahel tärkab seninägematu armastus, mis viib kõigi peategelaste kurva hukuni. Raporti hinnang: Tegevuskoht Itaalia linn Verona. Tegelased Julia Capuletti, Romeo Montecchi, nende sugulased, munk, kirikuõpetaja. Probleem Konflikt tekib sellest, et armuvad noored, kes on teineteisega vaenujalal olevatest perdest ning nende vanemad ei toeta seda suhet. Nad on sunnitud abielluma salaja. Sündmused Tegevus toimub XVI sajandil. Algab pühapäeval ja kestab 5 päeva. Pühapäeval toimub pidu, kus noored kohtuvad. Esmapäeval noored abielluvad. Romeo tapab Julia venna. Romeo põgeneb Mantuasse. Teisipäeval teatab Julia isa, et neljapäeval toimuvad Julia ja Parise pulmad. Öösel võtab Julia unerohtu, mis paneb ta ...
Meisterdetektiiv Blomkvist Astrid Lindrgen Meisterdetektiiv Blomkvist tundub mulle üsna põneva raamatuna. Pealkirja järgi võiks arvata, et kindlasti toimub midagi kriminaalset. Raamatu illustratsion on täpselt minu maitsele. Kohe nagu hakkaks püssid paukuma. Meisterdetektiiv Blomkvist on kolmeteistaastane lihtne poiss, kes elab väikeses idüllilises linnakeses koos oma sõpradega. Ta on väga uudishimulik ja talle on huvi detektiivi töö vastu. Nad võtavad sõpradega ette palju põnevat. Koos loodavad avastada midagi suurt. Alguses tundub, et linnas ei juhyu kunag midagi peale enda korraldatud Rooside sõja, kuid siis ühel päeval hakkab midagi imelikku juhtuma. Järjest kogub hoogu põnevus. Ühel päeval leiab Kalle lossivaremetest helkiva pärli ning sealt algab salapärane juveeliröövli jälitustöö. ...
RÜÜTLIKIRJANDU S Iseloomulik: ◦ Prantsusmaalt ◦ Ilmalik ◦ Rahvaluulest lähtuv ◦ Aadliseisusele mõeldud ◦ Armastusteema ◦ Daamikultus ◦ Rüütlielu- ja vooruste idealiseerimine ◦ Lüürika on vormirikas ◦ Eepika on seiklus- ja fantastikaküllane RÜÜTLILUULE Rüütliluule: ◦ teise nimega Provanssaali luule ◦ Frangi riigi aladel kujunenud uutest rahvastest lõid endale pisut teise kirjakeele ◦ Sealsete vabade rüütlite vaim pani aluse ka provanssaali rüütliluulele ◦ Provance’s hinnati vaimset sõltumatust ja väärikust ◦ Kõrgaeg 12.-13.sajand ◦ Trubaduurid e. rändajad laulikud, kellest nüüd said nimedega tuntud luuletajad ja heliloojad ◦ Säilinud üle 2500 luuleteksti ◦ Väljendas elurõõmu, noorust, kaunidust, harmooniat, armastust, seiklust, kirge ja naudingut. ◦ Võeti kasutusele riim, igal real eraldi muusikaline fraas Rüütliluule liigid: KANTSOON 3-7 salmist ja SIRVENTEES TENSOON re...
Poseidon ja Hades POSEIDON Poseidoni tutvustus • Vanakreeka merejumal • Kronose ja Rhea poeg • Sümboliks kolmhark • Zeusi vend • Naine Amphtirite • Poeg Triton • Olympuse jumal Poseidoni sümbolid • Kolmhark • Paneb sellega mere mässama, • Maa värisema • See oli ühtlasi ka tema relvaks • Lemmikloomaks hobune • Lõi inimkonnale hobuse Poseidoniga seotud müüdid Poseidoniga seotud müüdid MÜÜT1: kord palunudKreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kaid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus , kelle tappis Ateena kangelane Theseus Poseidoniga seotud müüdid MÜÜT2:Poseidon sai teada et Atikale ehitavat uut linna, läks ta ennast selle linna kaitsejumalaks pakkuma. Et rahva poolehoidu või...
Mida tähendab armastus Oneginile ja Tanjale Romantilisus ja õrnus on paratamatult tavalisele naisele omane. See vastu mehed on need, kes soovivad alati olla need kõige tugevamad ning oma tõelisi tundeid välja näidata nad pelgavad. Sellist erinevust meeste ja naiste vahel kirjeldab ideaalselt Puškin oma teoses „Jevgeni Onegin“ Linn, kus valitsevad kahepalgelisus, kasuahnus ning raha kummardamine, oli kodukohaks Oneginile. Võib väita, et nende sõnadega saab Oneginit ennastki kirjeldada. Ilmselt oli ka temas endas peidus need hellad tunded ja armastus, aga sellises elukeskkonnas, kus pole kunagi olnud armastust, vaid varandusel baseeruvat inimsuhted, on Onegin sellega harjunud, et elus tuleb olla pinnapealne. Vastupidiselt Oneginile oli Tatjana kasvanud üles maal värskes õhus. Ta ootas romantilist, õnnelikku ja malbet armastust. Ta tegi endast olenevalt kõik, et Onegin ta tunnetele vastas, kuid hoolimatu seltskonnalõvi kä...
Arutleva kirjandi kirjutamine 1. Sissejuhatus Eesmärgid: - püstitada põhieesmärk või -tees; - juhatada lugeja teemasse; - luua sobiv meeleolu; - luua lugejaga usalduslik side; Tüübid: - huvilugu - esitatakse teemaga või probleemiga seonduv juhtum. Enda seostuvus või kogemus teema või probleemiga. Kirjandusest kirjutades mingi sündmuse kirjeldus. - probleemi püstitamine - esitatakse probleemküsimus. Küsimuse vormis, kuid pigem väitlausena. - mõistete seletamine - seletatakse pealkirjas kasutatavaid mõisteid, eriti kui need on mitmeti tõlgendatavad. Mis kontekstis mõistet kasutatakse? - tsitaat - tsiteeritakse kellegi asjakohast tsitaati ning seletatakse see oma sõnadega läbi või liigutakse selle abil probleemi poole. - päevateemaline põige - tuuakse teema või probleemiga seostuv päevakohane näide. - ajalooline ülevaade - alustatakse nähtuse või probleemi juurtest, antakse aja...
Dekameroni Giovanni Boccaccio Viies novell Probleemistik: Mõlemad peategelased jäid koduteel vihma kätte ja arutasid üksteise ilu üle. Tegelaskond: Forese da Rabatta-(Väikest kasvu, kole ja suur seaduste tundja. Oli tagasi tulemas oma valdusi vaatamast). Giotto-(Sama kole kui Forese, oli suur kunstnik kes oskas kõike ümber joonistada. Oli samuti tagasi teel oma valdusi vaatamast). Talumees-(tundis mõlemat meest ja andis mõlemale mantli). Novelli tunnused: Novellis oli sissejuhatus, mis väljendus mõlema peategelase kirjeldusest ja sellest, et mõlemad on parasjagu teel koju. On ka sõlmitus, mis väljendub sellest et mõlemad kaks saavad kokku, ja siis veel haripunk, kus mõlemad jäävad vihma kätte. Ja lõpuks ka puänt mis väljendub mõlema tegelase viimaste sõnade kaudu. Kuues novell Probleemistik: Peategelane Scalza võidab kihlveoga õhtusöögi tõestades, miks Baroncid on...
Cid teenis Hispaania kuningat, oli tubli vasall, võidukas sõjamees, elu kulges hästi, kuniks kuningas suri. Troonile sai uus kuningas, kellel olid teised sõbrad. Otsiti ettekääne, et Cid õukonnast minema kihutada, soosingust, maavaldusest, sissetulekust ilma jätta. Cid saatis oma tütred ja naise kloostrisse peavarjuks. Pantis oma varanduse juutide juures, sai sularaha vastu. Tegi petukaupa, kavaldas juudid üle. Saadud raha eest sai ta maksta oma sõjameestele palka. Tema ümber hakkas kogunema ikkagi mõttekaaslasi, teisi tõrjutuid ja soosingust ilmajäänuid. Nii ta läkski oma väesalgaga mauride vastu vabatahtlikult. Cid oli, vaatamata oma väiksele salgale, edukas. Temaga liituti, kui nähti, et temas on jõudu ja võimu. Cid oli helde maksmisega ja arvestav kuningaga, kuigi kuningas ei soosinud teda enam. Alati vallutatud saagist pani poole kõrvale ja andis poole kuningale, et oma lojaalsust näidata, et ta austab kuningat. Kuningas sai aru ja...
Proosateksti analüüs Jana Stets A.Tšehhov „Rothschildi viiul“ Tegemist on novelliga. Ehk siis proosa lühivormiga. Tekst on üsna lühike, kümmekond lehekülge. Tegelasi on vähe ja jutustuse arenedes neid väga palju juurde ei tule. Detailide ka ei pöörata suurt tähelepanu. Antud novelli puhul on minu arvates tegemist suletud novelliga, kus pinge järkjärgult tõuseb ja viib üllatava lõplahendusedeni ehk püandini. Lugu areneb proosateose üldise skeemi järgi. Algab lühikese tutvustusega linnast, peategelasest ja tema tegevustest. Sellele järgneb teema arendus . Peategelase Jakovi elu ja tegemiste täpsem kirjeldus. Tema arutelu elu üle. Mis viib lõpuks haripunkti, ehk siis Jakovi naise Marfa surmani, mis paneb peategelase oma väärtused ülevaatama. Ja lõpuks saabub lahendus-tema enda surm. Tihti peale koosneb teos mitmest osas. Isegi no...
Mis on autor? Michel Foucault Kuna ma hetkel veel ei valda prantsuse keelt sellisel tasemel, et lugeda Foucault esseed originaalis, pean usaldama tõlget. „Sõnad on tähistajate ja tähistatavate kokkuleppeline süsteem, mille ühiskond on kehtestanud.“ Sellest tulenevalt ka mõisted on kokkuleppelised. Võttes ette sama teose kaks tõlkija nägemused sellest, ongi märgata üsna erinevaid lähenemisi ja vabalt ümberkäimist sõnadega, mis üld kokkuvõttes siiski mahub kokkuleppelisuse raamidesse. Kirjutamine on märkida vaheline mäng. Kirjutamise mõte pole mitte kirjanduse, kui tegevuse näitamine vaid loomine. Foucault ettekande eesmärk on käsitleda autori ja teksti seost. Ehki ta mainib, et ei soovi teha ajaloolist analüüsi, siis siiski ta teeb seda. Sellest tuleb hiljem korduvalt juttu. Foucault arutleb näiteks kirjanduse seotusest surmaga. Ehk siis konkreetsemalt ta toob välja kreeklaste jutustuse või eepose kus kan...
Mis on kirjandus minu jaoks? Kuna mind on valdavalt ümbritsenud ilukirjandus, siis seotub just see mulle antud mõistega. Samuti on kirjandus võimalus näha elu ja olukordi kellegi teise silmade läbi ja seejuures ka ise areneda. Ma arvan, et oluline ei ole taga ajada seda ideaalset raamatut, millest kohe vaimustuses olla, vaid et ka mitte nii meeltmööda raamatud avardavad mõttemaailma ja annavad võimaluse enesega arutleda, et mis oli näiteks tegelase käitumises või suhtumises seesugust, mis mulle ei meeldinud ja miks. Tõenäoliselt annab see hea aluse nägemaks enda
METAMORFOOS Metamorfoos otse tähenduses on muundumine, kuid sellel võib olla ka kaudne tähendus nimelt eluviisi muutus isendi arengus. Kafka novellis „Metamorfoos“ leidub mõlemat. Selles novellis on üldse palju sümboleid. „Metamorfoosi” mõte toetub eksistsentsialismile. Võib arvata, et antud novelli peategelase Gregor Samsa tegelaskuju põhineb selle novelli autoril Franz Kafkal. Kui Kafka kannatas tuberkoloosi all, kartis ta, et ta on koormaks oma perekonnale. Sel ajal oli tema õde talle põetaja. See kõik on väga sarnane tema loodud tegelaskuju Gregor Samsaga. Samuti Gregor Samsa suri lõpuks nälga nagu ka Kafka. Kafka kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insoomniat ja kõhukinnisust. See väljendub ka tema loomingus. Sest sedatüüpi psühholoogilised haigused võivad kirjaniku panna mõtlema tavapärasest erinevalt, luues maailma, mis on täis kannatust ja kus sel...
Jaan Krossi loome põhjal kirjandi kokkuvõte: Wikmani poisid. Tegevus algab eragümnaasiumi 10. klassis, mille direktor on Johan Wikman. See on lugu koolielust, ühe põlvkonna kujunemisest Teise maailmasõja eel ning ajal. Raamat on valminud Jaan Krossi enese mälestuste põhjal. Peategelane Jaak Sirkel on väga sarnane autori endaga. Õpilased ei taha õppida, igal võimalikul juhul visatakse vempe ja korraldatakse kõikvõimalikke asju, ainult selleks, et tunni pikkust vähendada. Kõik on koolis kuidagi omad ja kõik tunnevad kõiki. "Wikmani poisid" näitab ka selgesti eestlaste saatust. See raamat on üks parimaid näiteid sellest, mis on väärtused, mis on vajalikud ja millest tuleb kinni hoida. Ja samuti annab teos ülevaate eluolule sel juhul, kui ei ole enam midagi, millesti kinni hakata.
Äärmuslikud väärtushinnangud Igaüks meist kannab endas teatud sisemisi tõekspidamisi, mis näitavad, mida me kõrgelt hindame. Olgu nendeks rikkus, armastus või kunst – inimene võib pidada tähtsaks just selles valdkonnas saavutatud kordaminekuid. Mõningatel juhtudel mõjutavad need väärtushinnangud meie käitumist alateadvuslikult, pannes meid võtma vastu kindlaid otsuseid ning eelistama teatud tegevusi teistele. Enamikel juhtudel aga ollakse nendest teadlikud ning pahatihti juhivad äärmuslikud väärtushinnangud inimese halvalegi teele. Nimelt kiputakse paljude tõekspidamiste jaoks midagi ohverdama ning halvemal korral võib selleks olla isegi elu. Millised on väärtused, mille nimel on inimesed nõus surema? Esimene ja ajaloos päris palju esinenud säärane väärtus on kindlasti vabadus. Keegi ei oska täpselt öelda, kui palju mehi on lahingutes oma kodumaa iseseisvuse eest hukkunud või kui mitmed naised ja...
Juuksuris käik Elas kord üks tüdruk nimega Mia. Ta hoolitses oma välimuse eest väga ja käis pea iga kuu juuksuris ja salongides. Ja juba homme ta pidigi minema juuksurisse. Järgmine päev oligi kätte jõudnud ja Mia läks juuksurisse. Kui Mia kohale jõudis, tervitas juuksur teda ja ta tervitas vastu. Mia istus juuksuri tooli ja jäi ootama, kuni juuksur temaga tegelema hakkab. ,,Nii mis lõikuse me sinule täna teeme siis Mia?" küsis juuksur. Mia vastas: ,, lõikaks täna ainult otsi." Juuksur noogutas ja asus asja kallale. Mõne minuti pärast olid Mia juuksed korras ja ta oli rahul. ,, Kuidas meeldib?" küsis juuksur. ,, Ma jumaldan neid!" hüüatas Miia peenikese ja rõõmsa häälega.Mia maksis juuksurile raha, tänas teda veelkord ja lahkus. LÕPP
· Arbujad on eesti kultuuri üks suuri legende ja luule kuldaja sümboleid ·Arbujad on lugu sõja jalgu jäänud ja harali saatustega põlvkonnast VÄLJAANTUD TEOSED ·13 luuleraamatut (,,Tähetund") ·7 Luuletust koguteostes (,,Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat") ·5 proosat (,,Tuulearmuke") Bernard Kangro on avaldanud arbujatest kirjanduslooliste mälestustega põimitud essekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). KASUTATUD KIRJANDUS · https://et.wikipedia.org/wiki/Arbujad · https://prezi.com/ci2joo8jbm8a/arbujad/ · http://g3.nh.ee/images/pix/file69115451_tn_eefv-76be8x.jpg · http://photos.geni.com/p13/d9/40/4d/42/5344483993d3d74d/mart_raud_original.jpg · http://admin.entsyklopeedia.ee/EE_12/publicthumbs/Arbujad_kaas_S.jpg · http://www.bettimuuseum.eu/img/508.jpg · liisiklass.pbworks.com/w/file/fetch/90897051/Arbujad.ppsx · https://prezi.com/pshleildvvt7/eesti-kirjanduslikud-ruhmitused/
MUSTAND KIRJANDILE " MISSUGUSEID ELULISI KONFLIKTE JA VALIKU VÕIMALUSI SAAB KIRJANDUSTEOSE ABIL LÄBI MÕELDA?" Oma kirjandis vaatlen elulisi konflikte Kristen Boie teosest "Väikelinn Chicago?". Selles raamatus kirjeldatakse 13 aastase poisi, kelle nimi on Nikklas, elu tema ümber läbi tema enda arusaamade ja silmade. Niklas oli endassetõmbunud eraklik poiss, kes rääkis oma probleemidest ning päevasundmustest avameelselt ainult oma küülikule. Tal ei olnud eriti sõpru, kellega oleks võinud kõigest rääkida. Kooliski ei kuulunud ta kõige parimate ja tublimate hulka. Vahel ei leidnud ta mõistmist kodustegi poolt. Nüüd vaatleksin elulist konflikt raamatust, kus põrkusid erinevad suhtumised ja arusaamad isa Thomase, ema Karini ja poeg Nikklase vahel. Nikklas oli vihane, sest ta oli põhjuseta ning ülekohtuselt klassivenna Karli käest peksa saanud. Lisaks oli Karl Nikklase piipari puruks tallanud. Nüüd nõudis Nikklas...
Tere, lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Me kõik teame, et ei saa olla halba ilma heata ja vastupidi. Seepärast, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda teile teemal Eestimaa elu ilu ja valu. Eestimaal on palju ilusat- eesotsas meie kaunis keel ja loodus. Me võime oma keele üle UHKUST TUNDA- seda on räägitud põlvest põlve ja räägitakse veel edaspidigi. Meie keelt, EESTI KEELT on ilusaks tunnistanud ka välismaalased. Hiljuti ilmus Naistelehes üks tore artikkel kahest korea õest, kes elavad koreas, kuid räägivad kodus olla omavahel täiesti puhast eesti keelt kuna korea keel ei tule alati meelde. Samuti võib eesti keel tekitada RAHVUSTUNNET. Näiteks lauljatar Hedvig Hanson on öelnud, et ta avastas, et eesti keel on lauldes väga ilus ja et tal tekkis eesti keeles lauldes missioonitunne ning seda tehes ta tunnetas oma juuri. Samuti on väga kaunis Eestimaa LOODUS. Meil on palju metsi, ilusad saared ja muud kohad nagu näiteks Väike- ja Su...
Romaani sündmustik alagab suvel juulis, sellele viitab ka järgmine asjaolu, et esimeses peatükis oli kirjas lause “kuumal ja leitsakulisel juulipäeval…” Raskolnikovi varasem käekäik: üliõpilane, kelle käekäik Peterburis näitab allakäigu märke, „ta on vaesusest masendunud.” Raskolnikovi mõttelaad tulvil mitmesugustest teooriatest, ta on tark ja andekas, ta on ideeinimene, kes kaitseb ja püüab realiseerida oma ideed. Ta õppis juurat. Mida tegi R. varastatud kraamiga? Ta peitis selle ühe maja hoovi kivi alla. Mida kirjutas R…? ta kirjutas kolmandas peatükis sellest, et tegelikult see raha mis Raskolnikovile saatsid said nad Svidrigalilt laenuks. Õde Dunja pidi võla tasumiseks töötama mõisniku Svidrigailovi juures, aga too ajas talle kogu aeg ligi. Millega teenis Razumihhin elatist? Ta oli üliõpilane, raha saatis pere talle Miks sattus Mikolai vanaeide tapjate nimekirja? Ta värvis tol hetkel, kui mõrv juhtus õhte tühja korterit.Mikolai...
Tere, kallid kuulajad! Alati kui tuleb juttu Eestis elamise kohta, siis ainult kuulen kuidas siin on kõik halb. Kas see tegelikult ka nii on? Täna soovin teiega rääkida teemast Eestimaa uhkus. Keelel on oluline koht eestlaste identiteedis. Mõnikord on lausa väidetud, et eestluse tuumaks ongi eesti keel. Kahtlemata kuulub eestlaseks olemise juurde peale eesti keele mitmeid kultuurilisi ja sotsiaalseid tunnuseid, kuid nendegi tõlgendamisel toetume oma keelele. Eestlane tunneb tavaliselt oma keele üle uhkust, oskab kiiresti nimetada selle eripärasemaid nähtusi, nagu kolm väldet või ilmakaarte nimetuste rohkus. Luuletajad muretsevad riimuvate sõnade piiratud hulga ja füüsikud sobilike terminite leidmise raskuse üle, paraku hädaldamist võimaldavate väljendite nappust pole veel keegi tähele pannud. Nagu ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps: "eesti keel on ilus ja omapärane ning seda tuleb hoida," Vaatame korraks oma minevikku eh...
Dorktor Faust, kes on juba ligi kümme aastat õpilastele oma tarkusi jaganud, ei hinda ise oma teadmisi üldse ning tahab mõista elu tuuma ja tegelikku tõde. Doktor on masenduses ja ei suuda millegi üle rõõmu tunda. Samal ajal sõlmivad Issand ja saatan Mefistofeles taevas kihlveo. Mefistofelese arvates on inimeste põlv maa peal määratud hukatusse ja väidab, et suudab pöörata doktor Fausti halvale teele. Issand aga hindab doktori mõistust ja teadmisi ning usub, et saatana trikid ei suuda teda teelt kallutada. Faust läheb oma õpilase Wagneriga linna ja seal ilmutab end Mefistofeles musta puudlina, kelle doktor koju kaasa võtab. Fausti töötoas muutub puudel saatanaks ja pakub doktorile kokkulepet, et kui FAUSt hakkab elust rõõmu tundma, läheb ta otse põrgusse. Faust on oma elu suhtes juba alla andnud ja nõustub kokkuleppega. Mefistofeles hakkabki Faustile igasuguseid maiseid lõbustusi tutvustama. Kõigepealt viib ta Fausti õllekeldrisse üliõp...
Kõne Kallis Martin ja sünnipäeval viibijad, oleme täna siia kogunenud, et tähistada mu kalli sõbra Martin Tamme 17-dat sünnipäeva. Ma tunnen teda juba 6 aastasest saati, täpsemalt lasteaiast. Saime temaga parimateks sõpradeks, kui ta soovitas meil koos teiste laste saapad aknast välja visata, samal ajal kui nad magasid. Pärast saime loomulikult kasvatajatelt vitsa, tema sai küll rohkem, kuna ta tunnistas ülesse, et see oli tema idee.Lasteaia ja põhikooli ajal oleme tema väga palju koos olnud ja teinud igasugust pulli. Sellega seoses tuleb üks seik meelde põhikoolist, kus me temaga kahekesi vihkasime üht Bioloogia õpetajat, Tiinat, kes alati karjus meie peale, kui me jälle ei viitsinud kodus töövihikut täita. Ja kittus meie emadele alati kui me mingit lollust koolis tegime.Sellegipoolest on mul just tänu Martinile head mälestused koolist. Sõpru on maailmas palju, kuid üks tõeline sõber on see, kes ...
1. Tegevus toimub Põhja-Itaalias, Veronas 16.sajanil. Tegevuse aeg mahub viie päeva sisse. 2. Peategelased on Romeo Montecchi ja Julia Capuletti. 3. Montecchi ja Capuletti perekondade vahel on tugev vihavaen. Montecchi soost Romeo on masenduses, sest tema tunded Rosalina vastu olid vaid ühepoolsed. Ta kuuleb Capulettide juures toimuvast peost ja otustab sinna minna, et Rosalina unustada ja leida endale keegi teine. Peol kohtab ta Juliat ja nende vahel tärkab armastus esimesest silmapilgust. Armunud Romeo ilmub Julia akna alla ja lepitakse kokku, et abiellutakse juba järgmisel päeval. Neid laulatab salaja frantsiskaanlasest munk Lorenzo. Julia vanemad tahavad, et naine abielluks aga võimalikult kiiresti Parisega. Suguvõsade vaheline põlisvaen ei ammendu ja võitluses tapab Romeo Julia nõo Tybalti. Kahetsusväärsete sündmuste tagajärjel pagendatakse Romeo linnast välja ja Julia peab teesklema surnut, et pääseda abielust Parisega. Ta joob mü...
Tegevus toimub Sitsiilias 17.saj. Don Juan on lõtvade elukommetega aadlisoost mees, kes põgeneb koos oma teenri Sganarellega oma armukese donja Elvira juurest, sest mehel ei ole tema vastu enam tundeid. Merel satuvad nad aga õnnetusse, kuid nad päästetakse kahe külapoisi poolt. Donja Elvira järgneb kadunud armastatule ja pärib kallima lahkumise põhjust ning püüab teda iga hinna eest tagasi saada. Don Juanil on aga juba kohalikud külatüdrukud silmapiiril, ta räägib mõlemale ühte ja sama mesijuttu ning lubab neiud ära kosida. Külatüdrukud aga lähevad omavahel riidu ja vaidlevad, kes don Juani endale saab. DON jUANile saabub teade, et keegi otsib teda taga ja põgeneb külast koos oma teenriga. Nad maskeerivad end, Sganarelle paneb selga arstrirõivad ja don Juan reisiriided. Nnede tee viib läbi metsa, kus don Juan röövlite käest don Carlose pääsab. Selgub, et don Carlos ja ta vend on tulnud donja Elvira eest don Juanile kätte maksma. DON CAR...
Anton Hansen Tammsaare Maria Ševtšuk Natalia Beresneva 7.e Kes oli A.H.Tammsaare Anton Hansen Tammsaare oli eesti kirjanik, esseist, kultuurifilosoof ja tõlkija. Lapsepõlv Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878.aastal Põhja-Tammsaare talus 10-lapselises taluperes. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni neljas laps. Tammsaare õppis ise lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Kus õppis A.H.Tammsaare 1898–1903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas ajakirjanikuna Tallinnas Teataja toimetuses. 1907. aastal alustas õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikoolis õppis ta 1911. aastani,aga juristidiplom jäi lõpetamata, sest ta haigestus tuberkuloosi. Haigus Haiguse pärast, A.H.Tammsaare sõitis ära Kaukaasile. Seal ta elas Sochis, kus praegu asub muuseum. Perekond Tammsaare oli abielus Kät...
Viimne reliikvia Sisukokkuvõte 16. sajandi lõpupoolel, mil Maarjamaad valitseb Liivi rüütliordu koos katoliku kirikuga ja ühiskonda on vallanud reformatsiooni mässumeeleolud, suundub Hans von Risbieter oma kihluspeole kauni aadlipreili Agnesega. Risbieter on saanud päranduseks Püha Brigitta säilmetega reliikvialaeka, mida aga ihaldab enda valdusse klooster eesotsas abtissi ja jesuiidist vend Johannesega. Rüütel nõustub kalli reliikvia kloostrile üle andma kuid alles pärast laulatust Agnesega. Teel Risbieteri mõisa kohtuvad Hans ja tema pruut vabamees Gabrieliga. Gabrieli ja Agnese vahel tekib säde, millest järgnevate hoogsate seikluste käigus kasvab leek. Kihluspeo nurjavad mässajad ning Gabriel päästab Agnese verepulmaks muutunud peolt. Peagi on nende kannul nii kloostrivennad kui Ivo Schenkenbergi röövlisalk. Telgitaguseid niite tõmbab salakaval vend Johannes. Agnese käe ja südame pärast võitlevad lõp...
Õhuke luulekogumik ,,Tähetund". Luulekogu ,,Elu helbed" 1971, ,,Korallid emajõel" 1986. Peale surma on avaldatud kogutud teosed, kus 1 osas luuetused ja 2 osas proosad. Alver on saanud 2 korda J.Liivi luulepreemia. Läbivaks teemaks on vaimsus, taunib demokraatiat. Tema mõned luuletused on järgmised: ,,Kaks saarlast", ,,Tulipunane vihmavari", ,,Helde andja", ,,Halvad naised", ,,Elul on väikene hingemaa". Kooliajal oli Alveril kaks harastust: muusika ja kirjandus. Valiku kirjanduse kasuks osutas gümnaasiumi lõppklassis kirjutatud romaan ,,Tuule armuke", mis kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Noore kirjaniku teine proosaraamat, paiguti naturalismi kalduv jutustus ,,Invaliid", on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule ja selle sotisaalsetele probleemidele. Alveri järgnevas loomingus sai esikoha luule. Üleminekult ühelt kirjandusliigilt teisele kirjutab ta
Goethe (kui kirjaniku ja isiksuse) arengutee suurteoseni. Linda Laura Mets XVIII sajandi Saksamaal viljelesid kirjanikud eeskätt draamat ja romaan oli kaua teisejärguline zanr. Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) tegi enne sajandi lõoou Euroopas kuulsaks ka romaani. Goethe rikas elu ja looming ulatuvad peaaegu läbi terve sajandi. Goethe oli pärit jõukast perekonnast ja sai väga mitmekülgse hariduse. Juba nooruses oli ta väga teadmishimuline. Esimesed kirjanduslikud katsetused kuulusid sellesse aega, millal ta õppis õigusteadust Leipzigi ülikoolis. Suurt tähtsust edasises kirjanduslikus tegevuses omasid õpingud Prantsusmaal, kus ta tutvus Henderiga ja temast sai üks ,,tormi ja tungi" põhitugesid. ,,Tormi ja tungi" aegadesse kuulusid silmapaistev näidend ,,Götz von Berlichingen" ja romaan ,,Noore Wertheri kannatused" 1775 aastal sai Goethe Weimari her...
FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2016, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, sh. konspekt „Postkolonialism”, „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS ja Moodle). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3
Marttin Lepaste 10c klass Mrs.Higgins- Henry ema. Kõrgklassi daam, kes nimetab Henry ettevõtmisi idiootsusteks ja peab oma poja käitumist väga ebaviisakaks ja lapsikuks. Mõtleb asjade käiku läbi ja kahtleb alguses poja eksperimendi eesmärkides ja kardab(põhjusega), mis lilleneiust hiljem saab. Kasutatud kirjandus: 1. https://www.youtube.com/watch?v=wU_4Y64DaFo 2. https://arhiiv.err.ee/vaata/minu-veetlev-leedi-teater-vanemuine-188728 3. "Minu veetlev leedi" (originaalpealkirjaga "My Fair Lady") 4. B.Shaw "Pygmalion" 3.
Uus tüdruk Meie klassi tuli selle kooliaasta alguses uus õpilane. Tema nimi oli Maria. Ta kolis meie väikesesse ,,kolkalinna" Valgast. Maria oli ilus tüdruk. Tal olid tumedad pikad juuksed ja helesinised silmad. Tema keha oli pikk ja sitke, võib isegi öelda, et modellilik. Tema riided ei tundunud kallid, kuid ometi oli ta oma tagasihoidlikkuses ülimalt stiilne. Maria ei rääkinud kaasõpilastega, kuid vastates õpetaja küsimustele, kuulsin tema häält. See oli pisut kähe ja madal, kuid justkui hellitas mu kõrvu. Olin kindel, et Maria meeldis kõigile meie klassi- ja ka kooli poistele ning nii mõneski tüdrukus, kaasa- arvatud minus, tekitas see pehmelt öeldes trotsi. Juba mõni nädal peale kooli algust, märkasin kuidas minu klassiõde Mariale kollasele märkmepaberile kirjutatud nõmedusi seljale kleepis. Tema vihikutesse soditi lollusi ning kotist näpatud isiklikud asjad ringlesid tunniajal käest kätte. Mari...
Mihhail Bulgakov Tema täispikk nimi on Mihhail Afanasjevitš Bulgakov. Ta oli vene kirjanik. Mihhail Bulgakov sündis 15. mail 1891. aastal Kiievis, mis tollal kuulus Vene impeeriumi koosseisu. Peres oli seitse last, tema oli esiklaps ning tal oli 4 õde ja 2 venda. Isa Afanasi Bulgakov töötas õppejõuna Kiievi Teoloogilises Seminaris ning ema Varvara Mihhailovna oli endine õpetaja. M.Bulgakovil oli õnnelik lapsepõlv. Bulgakovite pere oli sõbralik, kultuurne, musikaalne, teatrihuviline. Ema hoolitses selle eest, et kodus kõlaks muusika, sädeleks vaimukas sõna. Isa, sügavalt usklik ja väga hea haridusega ajaloolane, lisas akadeemilise täpsuse, sihipärase tööharjumuse ning lugupidamise keelte ja kirjanduse vastu. Kodus oli oma orkester, Mihhaili käe all tehti näitemängu, loeti ette oma luuletusi. Kõik see tekitas temas huvi teatri vastu. Pere hoidis kokku ka siis, kui pärast isa surma 1906.a tuli...
Mati Unt “ Hüvasti kollane kass” Teose kohta on autor kasutanud väljendit naiivne romaan. See oli psühholoogiline teos ja samas ka armastusromaan. Intriig: Teose põhiline intriig on see, et keskkooli õpilane Aarne kolis maalt tädi Ida juurde. Tädiga Aarne üldse läbi ei saanud ning naine manipuleeris temaga ning ajas oma põhimõtted taga. Selle tagajärjel muutub Aarne ükskõiksemaks koolitöödega ning ka koolis tekivad mõningad probleemid. Samuti mõjutas see tema eraelu ja suhtlemist teistega. Konfliktid, mis kohe ilmsiks tuli, oligi see, et Idaga oli võimatu ühe katuse all elada. Autor kruttis tema käitumist koguaeg üles ning oli varakult aimata, et Aarne sealt varsti jalga laseb. Teos lõpebki sellega, et koolis sai poiss asjad korda. Maiat ta enam ei armastanud ning pani ennast maksma ning ütles tädile mis ta temast arvab ning kolis välja. Hiljem otsustas ta, et läheb maale tagasi, koju, tööle. Ütles veel,...
Erinevus rikastab Maailm ei oleks pooltki nii huvitav, kui igal riigil ja rahvusel oleks üks ja sama suhtluskeel. Keeli saab küll jagada piirkondade järgi rühmadesse ning tänu sellele on samasse keelkonda kuulivad keeled veidi sarnased. Näiteks eesti ja soome keeled kuuluvad uurali keelkonda ning itaalia ja prantsuse keeled kuuluvad romaani keelkonda. Igal rahval on õnneks omamoodi keel välja kujunenud ja kahte täpselt samasugust keelt ei ole olemas. Kuuldes paari lauset võib juba aimata mis keelega võib tegu olla. Igas keeles on midagi iseäralikku. Näiteks vene keel sisaldab palju kaashäälikuid. Kindlasti need eripärad mõjutavad kas natuke või palju ka keele õppimist. Kui vene rahvusest inimene räägib eesti keeles, siis tunneb väga kiiresti ära, et tegu pole eestlasega tänu aktsendile. Kehakeele abil on võimalik samuti inimestega suhelda. Noogutused, raputused, käega lehvitused ja nii edasi- ne...
Karli Udso, G3R Analüüs “Ilus pikk poiss tantsis kaerajaani” Mõtted: Kriitilisus Nõukogude võimu vastu Eesti rahvavaimu – “ilus pikk poiss” Tants kui tähelepanu hajutaja Purpursedteod – punase võimu ja ideoloogia kandjad Hando Runnel püüab antud luuletusega edasi anda Nõukogude võimuga kaasnenud raskusi. Selle põhisõnumiks on see, et omal ajal saabus NSVL võim vägagi ootamatult suure armeega. Luuletust läbiv metafoor “ilus pikk poiss” kujutab endast eesti rahvavaimu, mis üritab jääda isegi karmi võimuga saabunud korraga tugevaks. Hando Runnel kritiseerib halba režiimi, aga ka seda, et eestlased ei pannud tähele ega ei takistanud “purpurse leegioni” ehk Punaarmee saabumist. Antud leegion on kujund päikeseloojangust. Enne täiesti punaseks muutumist ja silmapiiri taha langemist, tundub Päike inimsilmale purpurne. Mulle tundub nagu ta laidab eestlaste kultuuriarmastus, öeldes, et ees...
,,Raamatuvillak" (sobib erinevate kirjanduskursuste juures tervikteose käsitluse üheks osaks) 1. tund Klass jagada rühmadesse (34 õpilast rühmas; rühmad võib õpetaja kokku panna eelmises tunnis tehtud lugemiskontrolli põhjal igas grupis on võimalikult erinevate tulemustega õpilasi). Iga rühm saab töölehe ,,Kuldvillakuga" sarnase mängulauaga. Õpetaja annab igale rühmale teema (näiteks teemad ja probleemid, tegelased, sündmustik, aeg ja koht, tsitaadid, intertekstuaalsus). Rühm sõnastab sellest teemast lähtuvalt mängulaual 5 alateemat (näiteks sündmustiku alateemad: võtmesündmused, ajaline järgnevus, korduvad sündmused, üllatavad pöörded, pidurdavad sündmused jne). Edasi koostab rühm mängulaual 20 küsimust ja lisab ka vastused. Tunni lõpus korjab õpetaja töölehed kokku. Järgmiseks tunniks võib õpetaja rühmatööde põhjal koostada klassile ,,Raamatuvillaku" (jeopardylabs.com abil) paralleelklassi küsimusi kasutades (siis ei ole ühe...
Johannes Vares-Barbarus 2017 Elulugu Sündis 12.01.1890 Viljandimaal Õppis Kiievis arstiteadust I maailmasõja ajal oli vene sõjaväes Osales Eesti vabadussõjas Peale vabadussõda alustas luuletuste kirjutamisega Luule oli sotsiaalkriitiline, kuid jäi siiski pigem elitaarseks Esimene luulekogu „Fata-Morgana“ 1940. aastal sai peaministriks Peale Eesti okupeerimist muutusid luuletused Nõukogude liitu ülistavaks Suri 29.11.1946 Tallinnas Kirjaniku foto Ürgelemendid Algusen polnud sõna — oli joon. Polnd harmoonilist kõla — oli toon. Maakera vettinud risu peksis torm, polnud väärtuslist sisu — oli vorm. Oli mõõdetav keha, kontuuritu hing, — sõõr, millel unustet teha ümbritsev ring: Lehvis vee pääl kurvana looja vaim, ei pakatanud urvana klorofülliline taim. Oli algusen antud vaid kest — õudne ruum, ilma...
Kohustus ühiskonna vastu Maailmas on üle seitsme miljardi inimese, ja nii suures ühiskonnas on raske üksteise eest vastutust võtta ja kodanikud üksteise heaks tööle panna. Inimesed panevad tihti enda vajadused ja ettepanekud esikohale, ega mõtle kuidas see tegu võib teist kaasmaalast mõjutada. Kuidas kohustada ennast ühiskonna vastu nii, et kõik selle liikmed saaksid kasu? Ühiskond on nagu pusle, mis on vaja kokku panna nii, et kõik tükid omavahel sobiks ning samas tuleb pusle kokkupanemisel vaadata et ükski tükk ei läheks kaduma, ehk tuleb arvestada kõigiga, isegi kõige vaesematega ja nendega kellest oleme muidu harjunud mööda vaatama. Sada aastat tagasi oli inimestel palju vähem õigusi kui praegu, riigis elavad inimesed ei saanud palju ühiskonna heaks teha, sest nende häält ei võetud kuulda. Riigivalitsejad, kes olid oma võimust pimestatud ja kes hoolisid ainult oma riigipiiride suurendamisest, ega h...
Holger Ollema ,,Dorian Gray Portree" Dorian Gray 1.1 Esialgu oli Dorian Gray endasse äärmiselt kiindunud. Kuid siis avastas ta maali nö "needuse",mida ta oskas äärmiselt edukalt enda kasuks pöörata. Tänu sellele pettis ta oma välimusega ära James'i, kes teda maha tahtis lasta. 1.2 Minu arvates ei meeldinud Basil Dorianile väga palju. Sellele vaatamata ei suutnud Dorian Basili oma elust eemal hoida või ära eemaldada, kuna ta ikkagi väärtustas Basili. Basil sai tihti Doriani sõimu osaliseks, kuna Dorian ei suutnud kontrollida oma ütlemisi ega käitumist. Kuna Basil oli ka saatusliku portree autor, siis oli Doriani arvates kõik just Basili süü. 1.3 Juba esimestel lehekülgedel oli aru saada, et naised meeldisid Dorianile väga. Dorianile oli kõige tähtsam tema välimus, kun...
Põhiteemad On nimetatud olulised teemad koos ● Religioon- juut, tulemus tagakiusamine, viidetega teosele sissetulekust loobumine ● Sõda-kinnistele territooriumitele saatmine, hiljem saksamaa koonduslaagrisse ● Toidupuudus ● ilmastik Põhiprobleem On nimetatud olulised probleemid koos Kuidas jääda ellu raskuste ja haiguste kiuste ning taas viidetega teosele vabadusse pääseda ehk koju saada, sellises olukorras Teose sõnum Teose sõnum on esitatud Tuleks rohkem hinnata, mis elu on sulle pakkunud ja peaks ...
Lugemiskontroll „Mees, kes teadis ussisõnu“ 1.Raamatu pealkiri tulenes teose peategeleasest Leemetist, kes oli viimane mees, kes oskas ussisõnu.“Mees, kes teadis ussisõnu“ tähendab seda, et teoses mõistis metsarahvas loodust, võimu ja valitsemist asukate üle. Sümbolid olid sõnastatud läbi huumori, mis tegi lugemise huvitavamaks. “maailm on alla käinud ja isegi allikavesi maitseb mõrult“ (lk 16), „nagu inimene, kes on endal käed otsast hammustanud ja vedeleb nüüd maas, abitu nagu pamp“ (lk173), „Hoopis hõlpsam on elada neil, kes on kasvus kängu jäänud ning ebaloomulikult jässakad. Nii tekivadki külaeluks sobilikud värdjad“ (lk182). Teose idee seisneb selles, et Leemet on lõpuks metsas viimane inimene üldse. Kõik lahkuvad või surevad. Suur probleem on muutustes ja selles, et ei suudeta muutustega kaasa minna. Autori sõnum on see, et inimesed on kaotanud võime elada loodusega kooskõlas. Kõik inimesed peaksid tegem...
LYDIA KOIDULA SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA -1872- „Säärast mulki” peetakse esimeseks eesti algupäraseks näidendiks (Koidula varasem näidend „Saaremaa onupoeg” oli mugandus saksakeelsest näidendist, millele oli lisatud Eesti oludele sobivaid nüansse). Väidetavalt sai Koidula idee selliseks sisuks ühest ajaleheartiklist, kus üks Saaremaa mees olevat sattunud säärasesse täbarasse olukorda, kuna oli lehes kirjutatust valesti aru saanud. Kirjutatuna rahvusliku ärkamisaja ...
,,Ma armastasin teid kord." Hamletis on mitmel korral tõstatatud küsimused, kas Hamlet armastab Opheliat või kas Hamlet üldse kunagi Opheliat armastas. On palju tõestust, et Hamlet kunagi ei armatanud Opheliat, vaid ta lihtsalt kasutas teda ära. On ka hulgalt märke sellest, et Hamleti tunded Ophelia vastu on tõesed. Kas Hamlet armastas Opheliat? Hamlet ja Ophelia ei taha, et keegi teaks nendevahelisest armastusest. Hamleti armastust Ophelia vastu on mainitud juba varakult, kui Ophelia on oma vennaga ja oma isaga. Ophelia ütles, et Hamlet on andnud mitmeid märke tunnetest tema vastu. ,,Armastus näis taotlevat ta minult ausal moel," ütleb Ophelia Poloniusele tõestamaks, et Hamletil on tunded Ophelia vastu. Polonius käsib Ophelial Hamletist eemale hoida. Kuna Ophelia tõrjus Hamleti kirjad tagasi ilmub Hamlet Ophelia kambrisse, et rääkida temaga aga isa käsul tõukab Ophelia ta eemale ning teda enam jutule ei võ...
Ainekursuse “Müüt ja mütoloogia” (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2016] 1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korraldavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. Müüt on lugu, mis on kellegi jaoks tähenduslik. Rituaalkuidas müütide ajel käitutakse. Müüdi määratlus ÕS’is: pärimuslik kujutelm millegi tekkest: ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm. Ülo Valk: sakraalne lugu, kauged ajad, jumalad-vägilased-kosmoloogia ehk asjade teke ja praeguse maailmakorra teke. Espak: kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste usus ja kujundlike vahendite abil. Vana-Kreekas o...
Sõnavõistlus, kirjakeele areng taasiseseisvunud Eestis, Emakeele Seltsi keeletoimkond Eesti kirjakeele täpsem kujundamine sai alguse juba 20. sajandi esimesel poolel, kui seoses riikliku iseseisvusega kujunes välja ka mitmefunktsiooniline kirjakeel. Pärast keelekorralduse taastamist 1947. aastal on eesti keel kõikides valdkondades jõudsasti edasi arenenud, vormides meile tänapäeval tuttava otstarbekohase ja äärmiselt korraldatud emakeele. Järgnevalt tutvustangi lähemalt kirjakeele arengut taasiseseisvunud Eestis ning kahte selle kujunemist ja ühtlustumist mõjutanud tegurit. Sõnavõistlus Kui eesti keelt suhtlemiseks rohkem kasutama hakati, kaasnes sellega ka õigekirjutuslik mitmekesisus, mis omakorda põhjustas probleeme haridusvaldkonnas. Kirjakeele normi kujundamiseks loodi kirjaviisikomisjon, mis hakkas tööle Eesti Kirjanduse Seltsi juures....
Erich Maria Remarque "Aeg antud elada, aeg antud surra" Ilmumisaasta: 1954 Teised teosed: "Läänerindel muutuseta" (1929), "Unistuste tuba" (1920), "Kolm sõpra" (1937), "Arc de Triomphe" (1946), "Lissaboni öö" (1962), ja palju muid. Autori elu ja teosega seonduvad faktid: Remarque kirjutas raamatu puhtalt enda kogemustest, kuna ta oli sõjas olnud. Sellepärast kirjeldas ta sõja õudusi väga ausalt. Hitler ja Saksamaa süsteem olid tema jaoks jälestavad, kuna Hitlerile ei meeldinud tema raamatute sisu ning lasi need 1933ndal aastal põletada. Viha sõja ja süsteemi vastu kajastus ka raamatus. Näiteks, kui ta kirjeldas kuidas viieaastane tüdruk, kellel oli beebi käes, õhku lendas pommitamise tagajärjel. Teose tegevuse aeg, taustsüsteem: II maailmasõda, nii rindel kui ka puhkusel Lühikokkuvõte: Raamat algab sellega, et venelased suruvad sakslaseid tagasi II maailmasõja ajal. Peategelane Ernst Graeber saab puhkuseloa peale kah...
Daam koerakesega lugemiskontroll 1) Minu meelest kirjutas Tšehhov selle novelli, et kiruda tolleaegseid korraldatud abielusid ja aadlike üksluiset igapäevaelu. Ta tahtis jutustusega tähelepanu pöörata tunnetele ja saatusele, näidata, kui tähtis on armastus ning kui raske tihti sellega kaasnev paratamatus 2) Inimesel on igav ainult enda süü läbi. Siis, kui ta ise oma passiivsuses ei suuda elus midagi huvipakkuvat leida, ega asju enda jaoks põnevamaks mõelda, sest nagu öeldakse, ainult igaval inimesel on igav. 3) Sageli on igavuse käes vaevlevad inimesed just sellised Gurovi sarnased rikkurid/aadlikud, kes ei pea luksuses elamiseks töötama ning kel oma mugavuse tõttu puuduvad ka tihtipeale isiklikud huvid/hobid ja oskused, millega aega sisustada. 4) Kui ühiskond on vale, jääb inimesele kaks valikut – kas hakata ühiskonnale vastu, püüdes elada ausalt ja õiglaselt, kuid tekitades sellega omale palju raskusi ja ül...
kole, vana, krimpsus. Lancelot nõustub nõiaga abielluda, nõid ütleb „Naised tahavad oma elu üle ise otsustada”. Artur edastas nõia tarkuse kuningale. Lanceloti ja nõia pulmad- öösel oli nõia asemel imekaunis naine ja ütles: poole ööpäevast saan olla ilus ja pool nõid, sina saad otsustada kas ma olen öösel ilus või nõid. Lancelot ütles, et laseb naisel ise otsustada, nõid tegi end igaveseks ilusaks. Moraal- kui naistel ei lasta otsustada lähevad asjad käest ära. 7. KIRJANDUS KESKAEGSES LINNAS (FABLIOO, ŠVANK, NOVELLA, VAGANT, GOLJAAR) Külad kasvasid linnadeks ja linnades tekkis ühiskondlik kihistumine (kaupmehed, talupojad). Kaupmehed said väga rikkaks, aga seisus luges rohkem. Neid ei peetud vaimulike ja aadlikega võrdseteks. Linnakodanikud ei olnud rahul. Kujunes fablioo – humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne – ühiskondlikult pilkav. Pilgati nt ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Pr.m
pärast Madonna Luara surma. Peateemaks armastus Laura vastu. Laura on tema jaoks reaalne naine, kelle maist ilu rõhutakse, kirjeldatakse välimust ja ümbrust. Kuulus soneti looja GIOVANNI BOCCACCIO Sündis Firenzes Isa pani majandust õppima, kirjandusega pidi tegelema vabast ajast ja kirjanduslik haridus jäi lünklikuks 14aastasena isa saadab Napolisse, kus õitses nii majandus kui ka kirjandus. Pälvib enda loominguga tähelepanu. Armub Mariasse ja pingutab tema armastuse nimel ,,Fiammetta" (it k leek)- peategelaseks kaunis abielunaine, kes leiab noore armukese. Armukese isa kutsub ta tagsi koju ja mees lubab naisele, et on varsti tagasi. Kui naine saab teada, et mees on abiellunud, on naine väga õnnetu ,,Dekameron" on novellikogu, mis sisalsab 100 lugu, mis on jaotatud 10 päeva.
Mäeküla piimamees 19. sajandi Eestis olid inimesed vaesed ning elu oli raske, tehti mõisnike juures tööd ning oma maad tavainimestel ei olnud. Talutööd tegevad inimesed pidid mõisnikele makse maksma. Selle aja eestlastel ei olnud perekonnanimesid. Mina sain vaadatu põhjal aru, et nii Tõnul kui Jaanil ei olnud perekonnanime vaid neid kutsuti nende talu nime järgi Tõnu Prillupiks ja Jaan Kuruks. Mõisnike elu oli uhke ja külluslik, nad elasid suures majas ning nende heaks töötasid teenijad ja talunikud. Mõisnikud riietusid uhketesse rõivastesse ning nende söögilaual oli serviis ja hõbenõud. Toidulaud oli mõisnikel palju külluslikum ja suurem kui tavainimestel, kel oli toitu vaid jao pärast. Talunike eluhooned olid ehitatud palkidest, uksed olid madalad ja lävepakud kõrged. Tubasid oli vähe, enamasti üks või kaks ning põrandat kattis muld. Mööblit oli toas vähe, ainult toolid/pingid, söögilaud, riidekirst ...
annaabi.ee 
