10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
52 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
relx100
Õppematerjali autor
tulevikuvisionäärid ja teised raha ihaldavad rahvusetud egoistid. Maailmapildis omavad üha suuremat osakaalu neist viimased. Miks kaotavad sügava hingeeluga traditsioonide alalhoidjad oma koha materiaalsete väärtuste hindajatele? Kas on võimalik vältida eestlust hävitavate vurlede pealetungi? Matsid ja vurled jaotavad peaaegu iga rahva kaheks. Tõsi küll, osa inimestest omab mõlema alaliigituse tunnuseid. Mõni vurle võib tunda vahel süümepiinu oma valede ja pettuste tõttu ning mõni mats võib olla teinekord omakasupüüdlik. Kuid millised on tõeline mats ja vurle? Matsi võidakse pidada harimata mühakaks, kuid tegelikult on ta traditsioone austav ja mittemateriaalseid väärtuseid hindav isik. Ta ei pea olema maainimene nagu Vargamäe Andres Tammsaare romaanist "Tõde ja õigus". Nii nagu Andresel oli eesmärk muuta oma põllud ja metsad viljakaks, on ka teistel temataolistel soov eneseteostuseks
talusse ja maasse väga kiindunud. Iga väiksemagi tüli tekkimisel läksid naabrid kohtusse, olgugi, et kord võitis üks, kord teine. Ju oli see võit siis nii magus, nagu vanasõna ütlebki ,,eestlase parim toit on teine eestlane". Andres ei olnud ainult taluperemees, ta oli ka isa, abikaasa, naaber ja eestlane. Tema oli traditsiooniline, töökas ja püsiv. Kõike mis tal oli hoidis ta alles ja püüdis oma maailmavaateid hoida. Ehk teisisõnu tüüpiline mats, kes peab verist võitlust, ja kannatab selle käes, mis tal on, samas seda armastades. Algul Vargamäele minnes oli Andresel ilus unistus, ta nägi vargamäge eeskujuliku taluna, kus on kõik õnneks vajalik. Selle nimel hakkas ta talus tööd tegema ja saavutas üsnagi palju, tal ei olnud palju raha ja seega tuli kõik raske vaevaga. Pereelu jäi kahjuks sedavõrd rohkem soiku ja suhteliselt suur pettumus olid Andresele tema esimesed tütred. Ta lootis saada
Rühmituse "Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest, edasi tegutses vaid kirjastus "Noor-Eesti" 8. A. H.Tammsaare filosoofilised ja eetilised tõekspidamised. Kaduvast matsist ja laiutavast vurlest (,,Avalik kiri kirjanik Tammsaarele"). Ülevaade elust ja loomingust (v.a. ,,Tõde ja õigus"). (1878-1940), loominguperiood (1900-1940), materjal lehel ,,ANTON HANSEN TAMMSAARE (1878-1940) LOOMING" + ,,AVALIK KIRI KIRJANIK TAMMSAARELE". *Kes on mats? tasa ja targu tegutsev, talupoeg, traditsiooniline, püsiv, visa, alalhoidev, tagasihoidlik, (esmapilgul) tagaplaanil, niiditõmbajad, kannatajad, nt matsirahvas inglased. Kes on vurle? Tuulelipp, loomutuse ja vormituse kehand, pealetükkiv, kerglane, kunstis (kultuuris) tooni andvad, ei talu rasket tööd. 9. ,,Tõde ja õigus" I osa. Andres ja Krõõt. Andres ja Mari. Andres ja Pearu (vt ka Jaan Krossi esseed ,,Tammsaare ja Mefisto"). Andres ja Juss. Olulist.
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
sama. Suudabki Claudiuse süü tõestada. Tragöödia põhimotiiviks ongi nimikangelase Hamleti kättemaks ja kõhklused kangelase hinges põimuvad elu vastuolude niidid. Ta tunneb oma üksiolekut ning aimab hukkumise paratamatust. See ei ole elutüdimus, mis Hamletit kammitseb, vaid elu armastava inimese meeleheide, kes tunneb võimatust elu õigeisse rööpaisse juhtida. Põhiprobleem: Kas Hamlet on teo- või mõtteinimene? Probleemid tänapäeval - Hamlet saabus Inglismaalt Taanimaale suurte mõtete ja ideaalidega, kuid see kõik purunes. Ka tänapäeva noored vaatavad elule väga suurte ootustega, kuid tihti pettuvad, nähes elu tegelikku palet. - On mõeldud, miks Hamlet oma kättemaksuga nii kaua venitas. Ta tahtis, et see poleks salajane, vaid et kõik saaksid teada. Ma usun, et ka
vaatevinklist need on võtmesõnad mõistmaks, miks tülitsevad naabrid ja lõhenevad perekonnad. Süüdi on ühiskond, mis loob stereotüüpe ja eirab isikupära andes sellega perekonnas domineerivale isiksusele, kes enda arvates on juba täiuse saavutanud, vormi kuhu painutada või murda ka teisi perekonnaliikmeid: nii oli see romaanis kirjeldatud ajastul ja stereotüüpide osas pole olukord paranenud ka tänapäeval. Tammsaare inimkäsitus A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osas on kujutatud kahte külge. Neist esimene käsitleb inimese võitlust maaga, teine püüab aga jälgida inimloomuse üldist arengut. Tammsaare arvates oli võimalik inimloomuse mitmekülgsust võimalik väljendada ka talupoja-romaani abil. Teose sündmuspaiga ja selle ümbruskonna on Tammsaare võtnud oma kodukohast. Vaatamata sellele
jalutsisse ja sealt hakkab mööda ohvitseri edasi kõndima. Koer neelab pöialpoisi alla, ikka veel teritamishääl. Mees saab tõusta, pöialpoiss lõikab end koerast välja ja lahkub. Tammsaare isiklik elu on rahulik. Elab Haapsalus ja Võsul, eraklikkuse tingis tema naine. On filosoofiahuvi. Veendus, et mõistusepärasus ei juhi inimest. Taunis võõra kultuuri mehaanilist ülevõtmist, ülistas tööd,. Tegelasi ja tegevust viib edasi süütunne. Inimesed liigitatud matsideks ja vurledeks. Vurle on tarbija ehk see, kes ei loo. Mats on see, kes on kõige ehtsam. Tähtsaim on esimese põlvkonna haritlane need, kelle vanemad ja haridus on linnas. Tähtsad on väärtused, mida peaks minevikust otsima, nagu pere, tervis, haridus, ausus, julgus, hoolivus, inimesed kannatavad. ,,Tõde ja õigus" on epopöa, viieköiteline. I 1926, II 1929, III 1931, IV 1932, V 1933. 1933 on Euroopas võimul Hitler, Pätsi vaikiv ajastu ja tsenseerimine.
kõrtsis. Valelik, valetas ka kohtus. Seljataga rääkija. Tahtis oma kaevu roojata. 6. Kummas peres on parem kasvada Andrese peres on parem elada kui Pearu peres: suured eesmärgid ja unistused. Töötas laste heaks. Pearu peres on parem elada kui Andrese peres: Parem maa. Rikkam. Küla hirarhias paremal kohal. Lihtne elu, midagi ei pidanud tegema, polnud rasket tööd, olid sulased, kes seda tegid. Vähem piiranguid, võisid teha mida tahtsid 7. Laste elu muutumine siis ja tänapäeval Haridussüsteemi muutumine, siis käis ainult Indrek koolis. Haigused, laste suremus on tänapäeval palju väiksem. Tänapäeval rohkem lastekavatamist, siis kasvasid ise, polnud aega kasvatadagi. Lapsed arvasid, et enne neid on paremad ajad olnud. Oleme hiljaks jäänud,paremad ajad on enne meid juba ära olnud kui arno isaga kooli jõudis olid tunnid juba alanud. Hijaksjäämine kui motiiv eestlaste kohta. 8. Vargamäeperenaiste elu tänapäeva naiste elu
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid