Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

M. Unt "Hüvasti, kollane kass" (0)

3 HALB
Punktid
Mati Unt “ Hüvasti kollane kass
Teose kohta on autor kasutanud väljendit naiivne romaan. See oli psühholoogiline teos ja samas ka armastusromaan.
Intriig : Teose põhiline intriig on see, et keskkooli õpilane Aarne kolis maalt tädi Ida juurde. Tädiga Aarne üldse läbi ei saanud ning naine manipuleeris temaga ning ajas oma põhimõtted taga. Selle tagajärjel muutub Aarne ükskõiksemaks koolitöödega ning ka koolis tekivad mõningad probleemid. Samuti mõjutas see tema eraelu ja suhtlemist teistega . Konfliktid, mis kohe ilmsiks tuli, oligi see, et Idaga oli võimatu ühe katuse all elada. Autor kruttis tema käitumist koguaeg üles ning oli varakult aimata, et Aarne sealt varsti jalga laseb . Teos lõpebki sellega, et koolis sai poiss asjad korda. Maiat ta enam ei armastanud ning pani ennast maksma ning ütles tädile mis ta temast arvab ning kolis välja. Hiljem otsustas ta, et läheb maale tagasi, koju, tööle. Ütles veel, et ta tahab enne ise inimeseks saada, enne kui teisi inimeseks tegema läheb. Ehk siis ta ei läinud ülikooli. Lõpplahendus oli minu arvates veidi etteaimatav, kuid samas loomulik.
Tegelased: Teose peategelane on Aarne. Kogu raamatu vältel ma ei saanud selget pilti milline inimene Aarne oli. Millesse ta uskus või mida ta päriselt mõtles. Tädi Ida, kes oli vana kibestunud naine ning arvas endast väga hästi ja tundis, et tema on ainukene inimene, kes midagi õigesti teeb. Ta ei sallinud Aarnet ega tema tuttavaid ja tegi oma käitumisega ainult halba, kuigi ta ütles, et armastab Aarnet ning on teinud tema kasvatamiseks kõik. Maia , kellega Aarne kohtus ning armus. Maia oli omamoodi tüdruk teistsugusest perekonnast. Räägiti ka, et ta on proovinud enesetappu . Tüdrukul ei olnud elumõtet ning ta ei uskunud millessegi ega omanud asjadest oma arvamust. Ta tegi kõik nii nagu Aarne ning uskus seda, mida temagi. Aarne sõber Ando, kel oli eumõte paigas. Õpetaja Kornel, kes uskus tädi Idat ning kellega Aarne läbi ei saanud. Eda, tüdruk kelle vastu olid Aarnel isegi siis tunded, kui ta Maiaga oli. Eda ei olnud nagu Maia. Ta oli enesekindel ning ei lasknud endaga lollitada .
Tegelaste kujutamine: Minu meelest ei olnud teoses palju kirjutatud tegelaste välimusest ja kõneviisist. Rohkem kirjutati käitumisest, tunnetest ja üksteisega suhtlemisest. Näiteks see, kuidas tädi Aarnega rääkis ning poisi emale valetas ning noormeest alusetult süüdistas ning Maiat oma kõnepruugiga solvas.
Miljöö : Teose keskkond oli vägagi realistlik, kuna midagi polnud välja mõeldud ning need olid sündmustikud igapäeva elust, mis võivad ka tänapäeval olla, kuid natukene teises võtmes . Pigem oli niipidi, et ümbrus mõjutas tegelasi. Eriti Aarnet muutis see keskkond ja need olukorrad ning kahjuks mitte paremuse poole.
Aeg: Teose sündmustiku aeg oli millalgi pärast sõda, sest Ida rääkis sellest ning austas eestlust. Raamatu tegevus toimus sügisel, talvel ja lõppes kevadel. Autor Mati Unt oli teose kirjutamise ajal ise alles keskkoolis.
Teema: Teose teema on noorte suhted ja keerulised ajad. Oma elumõtte leidmine, kellegagi koos olemine, vaidlused perekonnas ning lahkarvamused . Oskus väärtustada õigeid asju ning õigel ajal järele anda.
Sõnum: Sündmustik on jutustatud Aarne vaatepuntist. Jutustaja oli keegi kolmas isik. Jutustaja on tagaplaanil. Jutustus näitab lugejale õelamat maailmapilti ning mitte nii igapäevaseid olukordi . Keel ja stiil olid teoses lihtsad. Oli rohkem dialooge, kuid ka parajalt seletust ning jutustavat poolt. Sarnased teosed on võibolla mingid kas vanemad või ka tänapäevased noorte elust, probleemidest ja armumistest rääkivad romaanid .
M-Unt-Hüvasti-kollane kass #1 M-Unt-Hüvasti-kollane kass #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 104 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karmenmurumets Õppematerjali autor
Arvustus teemade kaupa M. Unti romaani "Hüvasti, kollane kass" kohta.

Sarnased õppematerjalid

Tere kollane kass- Mati Unt
4
rtf

"Tere kollane kass!" Mati Unt

"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid

Kirjandus
Tere kollane kass- Mati Unt
3
odt

"Tere kollane kass!" Mati Unt

"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema

Eesti kirjandus
Hüvasti kollane kass
2
rtf

Hüvasti kollane kass

imelikult,Maia tegi ennast maha,et tal pole elumõtet.Arvan,et see jutt seostub äkki autori oma koolieluga,et temal oli selline elu.Raamatul mõtet polnud.Ei saa aru,miks on raamatu pelakiri ´´Hüvasti,kollan kass´´,kuna raaamtus on ainult kaks korda mainitud kollast kassi ja mõned asjad on veel kollased.Näiteks maja ja akna kardinad,kuid see ei seostu kollase kassiga.Kui siin jutus aarne lahkub tädi ida juures ja lõpetab kooli,siis on arvata juba millest räägi´´Tere,kollane kass ´´,sellest kuidas aarne läheb elama tädi Ida juurde ja käib koolis.

Kirjandus
Mati Unt
8
doc

Mati Unt

Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Sündinud Tartumaal. Töötanud "Vanemuises", "Noorsooteatris". 1960. aasta paiku vilkalt harrastatavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu M. Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse "Hüvasti, kollane kass". Algusest peale kaldus Unt eesti realistliku proosa traditsioonilisest kujutamisviisist kõrvale. Karakterite väljajoonistamise, keskkonna olustikulise läbimaalimise asemel asetas ta pearõhu minajutustaja elamuste, mõtete ja meeleolude edasiandmisele. Pikka aega oli M. Undi proosa olulisemaks zanriks jutustus, mida nimetati lühiromaaniks. Jutustuste peategelaseks on autorilähedane minajutustaja. Viimase teosest teosesse muutumine annab pildi kirjaniku elutunnetuse teisenemisest

Kirjandus
Eesti kirjanduse kokkuvõte
25
doc

Eesti kirjanduse kokkuvõte

See jäi tema hinge vaevama. Theo käis ühel peol ning sai oma ärikaaslastega kokku. Nad läksid Mustamäe lähedasse metsa jalutama ja viina jooma. Vedurijuht (üks Theo ärikaaslastest) kaotas aga oma kollase jope ära. Järgmisel hommikul läks August Kask jalutama ja leidis metsast uhke välismaise kollase jope. Ta pani selle endale selga ja asus tagasiteele. Varsti kuuldi aga pauku. Auto oli ühe inimese alla ajanud, kellel oli kollane jope seljas. See oli August Kask. Laura läks Peetrile järele ning oli sama ülekäiguraja juures, kus juhtus õnnetus. Ta hüüdis isegi Augustit, aga see ei päästnud meest. Eero oli teisel pool ülekäigurada ja nägi samuti õnnetust otse silme all. Arhitekt Maurer oli töölt koju minemas ja nägi eemalt toimunut. Sveitser Theo oli rahvamasside liikumise peale välja rutanud ja nägi avariid. Pärast juhtunut aga kohtusid Eero ja Laura

Kirjandus
Põrgupõhja uus vanapagan analüüs
21
docx

Põrgupõhja uus vanapagan analüüs

külarahave jutu järgi kõige saab sebida. Vana Ants lubab peremehega rääkida (on ise peremees ja tõmbaba uusi tillist). Koju jõudes läheb eit piima kassile tooma, peremees kaotab silitades kassipoja ja ajab peatükki lõpuni toda laudas taga kuni Lisete koju jõuab kellele ausalt ta ära räägib. Eit piima toel meelitab kohe aga kassikese kätte. PEATÜKK KAKS Lisete vaatab kassi piima lakumas, Jürka tuleb raskete puudega siise ja ehki üritas vaikselt pani koorma kolinaga maha. Kass peaaegu põgenes kui ei oleks eit kätt ette sanud. Kaval Ants tuleb külla ja on imestunud sellest koormast mida Jürka suutis kanda, leiab, et need on kohusetundlikud ning võib äri teha. Kutsub enda poole järgmisel päeval ja paljastab, et ongi tegelt Ants, Jürka tahtis lahkuma hakkata aga tanpeatatakse. Koju lähevad koos toidupoolisega, vankri, saha, kõhna lehma ja hobusega, naine mainib, et oli kassipojast rohkem rõõmu. Järgmisel hommikul

Kirjandus
Eesti kirjandus II kevad
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

olla elu lõpuni. Viimastel perioodidel julgeb ta ka sagedamini Tartus käia ja tegelikult sellest ajast on pärit mitmed tuntud Undi lavastused. Tähtlavastused juhtuvad olema pigem Vanemuises kui Draamateatris, kus ta tegelikult lavastaja on. VI loeng Mati Unt jätkub... Uni lapselõpvekodu ja Lutsu lapsepõlvekodu on võrdlemisi lähestikku. Undi loomingus on Tartu osa ka oluline, tema kohalolu Eesti proosas on muljetavaldav ja mitmetähenduslik.  1963 Hüvasti, kollane kass – kooliromaan, ka armastusromaan. Mingi aeg oli ta ka kohustulik kirjandus kooliprogrammides. Unt distantseerus sellest raamatust hiljem ning ütles, et seda raamatut ei tohiks sundida koolis lugema, sest see sisaldab endas kuuekümnendanalikke valesid ning kirjutas uue romaani „Tere, kollane kass!“. See on mingis mõttes oluline, sest ta annab ühe esimestest tõsistest märkidest, et võib-olla hakkab ka midagi

Eesti kirjanduse ajalugu
Nüüdiskirjandus 2015
30
docx

Nüüdiskirjandus 2015

lõppeb eksamiga, kordusküsimused olemas (2 küsimust eksamil) *Random ülespanekud lonegust Gabriel Zaid „Liiga palju raamatuid“ 2013 ajakiri Methis nr 11 – meta-postmodernismist artikkel Urmsas Vadi – mõtestab inimese probleeme, siiras aga teisalt aga siiski veits tühistab seda irooniaga, mängulisusega 3 põhi romaani, kasutasid postmodernismi esteetikat (realismi asemel) Selle eeliseks on kultuurilised vabamad olud, enne oli ju nõukogude tsensuur. Nõukogude kirjakeel oli nö ilus väljendusviis – metafoori,kujundlike rikkus. selle määras tol ajal olev kultuuri eetika.. Mati unt öös on asju peeter sauter indigo jaan undusk kuum Muudatused kirjakeeles: lause muutus lihtsamaks, lühemaks, realistlikumaks. mitte absoluutne muidugi (ei ole ilus-inetu) Autori positsioon/tähendus/idee: varemalt on autor rahva eest kõneleja, keda rahvas usaldab. kes väöjendab tekstis rahva soove jm., nt jaan krossi balthasar russowist raamat, mis samal ajal räägib ka eesti ol

Eesti kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun